Eesti Panga President — Krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruanded

Muudetud järgmiste aktidega: 22.06.1999 nr 15 (RTL 1999, 106, 1349) 9.07.1999 21.12.2001 nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) 3.01.2002 11.07.2002 nr 13 (RTL 2002, 83, 1275) 1.09.2002 ja 1.10.2002 Võttes aluseks krediidiasutuste seaduse paragrahvi 91 ja seoses Eesti Panga presidendi 22. mai 1998. a määrusega nr 14 ja 21. septembri 1998. a määrusega nr 23 kehtestatud krediidiasutuste bilansiväliste tehingute aruannete testimisperioodi lõppemisega Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 31. detsembrist 1998. a "Bilansiväliste tehingute aruanded nr 1-6" vastavalt käesoleva määruse lisale 1, "Bilansiväliste tehingute aruannete nr 1-6 valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused" vastavalt lisale 2 ja "Aruannete elektrooniline formaat" vastavalt lisale 3. 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud aruanded seisuga 31. detsember 1998. a Eesti Pangale 1999. a jaanuarikuu jooksul, edaspidi vastavalt aruannetes nimetatud tähtaegadele. Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 Bilansiväliste tehingute aruanded nr 1-6 [ kehtib kuni 1.09.2002] Bilansiväliste tehingute aruanne nr 1 Garantiide, muude tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete jääkide aruanne Aruande kogumise eesmärk Bilansiväliste kohustuste ja nõuete analüüs erinevates lõigetes ja kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. Aruande valdkond Kõikide bilansiväliste kohustuste ja nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis kuuluvad bilansiväliste kohustuste ja nõuete gruppidesse "Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded", "Muud tühistamatud kohustused ja nõuded" ja "Tühistatavad kohustused ja nõuded" (vt lisa 2). Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud käesoleva määruse lisas 3. Garantiide, tühistamatute ja tühistatavate kohustuste ning nõuete aruande kood on 241. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.1yy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ühe reana tuleb näidata nende garantiide, tühistatavate ja tühistamatute kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini. (RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgneva kuu 7. pangapäev. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp 2. bilansivälise kirje liik 3. valuuta kood 4. residentsus 5. klient 6. lepinguline tähtaeg 7. järelejäänud tähtaeg 8. jääk aruandeperioodi lõpus 9. tehingu risk 10. teise osapoole risk 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid: bilansiväline kohustus 1 bilansiväline nõue 2 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded: finantsgarantiid 1 käskvekslite kinnitamised 2 teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused 3 regressiõigusega tehingud 4 dokumentaalmaksed 5 muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud 6 Muud tühistamatud kohustused ja nõuded: vara ostu-tagasimüügitehingud 7 valmisolekulaenud 8 väärtpaberite emissioonide korraldamine 9 väärtpaberite ettemüük 10 vara ostmine tulevikus 11 tuleviku hoiustamistehingud 12 osaliselt makstud väärtpaberid 13 muud tühistamatud 14 Tühistatavad kohustused ja nõuded: krediidiliinid 15 arvelduskrediidid 16 muud tühistatavad 17 3. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 4. Kliendi residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 Siin näidatakse tehingu teise osapoole residentsus. Kui tehingul on rohkem kui kaks osapoolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe osapoolega ja kajastada need eraldi ridadel. 5. Kliendi identifikaatorid: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ja pensionifond 4 muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 määramata 11 keskpank 12 6. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. 7. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast bilansivälise tehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse bilansivälise tehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 8. Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava bilansivälise kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga. Jääk näidatakse lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 9. Tehingu risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul) Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste riski kategooriad vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Tehingu risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 10. Teise osapoole risk (täidetakse ainult teatud bilansiväliste kohustuste puhul) Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste I gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate bilansiväliste kohustuste teise osapoole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Krediidiriskiga mitte seotud bilansiväliste kohustuste ja bilansiväliste nõuete puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Teise osapoole risk näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. [kehtib kuni 1.09.2002] Bilansiväliste tehingute aruanne nr 2 Valuutaga seotud tuletistehingute jääkide aruanne Aruande kogumise eesmärk Bilansiväliste kohustuste ja nõuete analüüs erinevates lõigetes ja kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. Aruande valdkond Kõikide valuutadega (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) seotud tuletistehingute ja nendega seotud bilansiliste kirjete aruandeperioodi lõpu jäägid (vt lisa 2). Kui krediidiasutus kajastab mõnda aruande valdkonda kuuluvat tuletistehingute gruppi bilansis, tuuakse see siin aruandes siiski ära, kuid asenduskulu, ümberhindamisteguri ja riski kaalu identifikaatori koht jäetakse tühjaks. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel.. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 3. Valuutaga seotud tuletistehingute aruande kood on 242. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.2yy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/ makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgneva kuu 7. pangapäev. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp 2. bilansivälise kirje liik 3. bilansivälise tehingu kuuluvus 4. valuuta kood 5. vahetusvaluuta kood 6. residentsus 7. klient 8. lepinguline tähtaeg 9. järelejäänud tähtaeg 10. tehingu nimiväärtus 11. vahetustehingu alghind 12. tuleviku hind 13. saadud/makstud preemia 14. asenduskulu 15. ümberhindamistegur 16. riski kaal 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: müük tulevikus 1 ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe osapoole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. Aruandva krediidiasutuse poolt välja kirjutatud optsioonid kajastatakse kirje tüübi all "müük tulevikus", ostetud optsioonid kirje tüübi "ost tulevikus" all. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: forward 1 futuur 2 vahetustehing 3 Euroopa müügioptsioon 4 Euroopa ostuoptsioon 5 Ameerika müügioptsioon 6 Ameerika ostuoptsioon 7 muu 8 3. Bilansivälise tehingu kuuluvus: kauplemisportfell 1 pangaportfell 2 4. Valuuta kood Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva valuuta, mis vastab kirje tüübile (müügi puhul müüdav ja ostu puhul ostetav valuuta). Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 5. Vahetusvaluuta kood Siin näidatakse tuletistehingu kaasnev vahetusvaluuta (müügi puhul ostetav ja ostu puhul müüdav valuuta). Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 6. Kliendi residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 Siin näidatakse tehingu teise osapoole residentsus. Kui tehingul on rohkem kui kaks osapoolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe osapoolega ja kajastada need eraldi tehingutena. 7. Kliendi identifikaatorid: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ning pensionifond 4 muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 määramata 11 keskpank 12 8. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 1 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. 9. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 10. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tehingu aluseks oleva valuuta kogust ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletistehingu nimiväärtus näidatakse aruandepäeva Londoni börsi ennelõunase kursi alusel konverteerituna EEK-sse ja ümardatakse täisühikuteni. 11. Vahetustehingu alghind (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss esmase vahetustehingu puhul lähtudes tuletistehingu aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. 12. Tuleviku hind Siin näidatakse valuutade vaheline vahetuskurss lähtudes tuletistehingu aluseks olevast valuutast ümardatuna viie komakohani. Vahetustehingute puhul näidatakse siin hilisema vahetustehingu vahetuskurss. 13. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muudel juhtudel jääb identifikaatori koht tühjaks. 14. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute positiivne asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 15. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 16. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise osapoole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. [kehtib kuni 1.09.2002]Bilansiväliste tehingute aruanne nr 3 Intressimääraga seotud tuletistehingute jääkide aruanne Aruande kogumise eesmärk Bilansiväliste kohustuste ja nõuete analüüs erinevates lõigetes ja kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. Aruande valdkond Kõikide intressimääraga seotud tuletistehingute, v.a bilansiväliste tehingute aruandes nr 1 kajastatud tuleviku hoiustamistehingud, ja nendega seotud bilansiliste kirjete aruandeperioodi lõpu jäägid (vt lisa 2). Kui krediidiasutus kajastab mõnda aruande valdkonda kuuluvat tuletistehingute gruppi bilansis, tuuakse see siin aruandes siiski ära, kuid asenduskulu, ümberhindamisteguri ja riski kaalu identifikaatori koht jäetakse tühjaks. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 3. Intressimääraga seotud tuletistehingute aruande kood on 243. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.3yy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/ makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgneva kuu 7. pangapäev. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp 2. bilansivälise kirje liik 3. bilansivälise tehingu kuuluvus 4. intressimäära tüüp 5. valuuta kood 6. vahetusvaluuta kood 7. residentsus 8. klient 9. lepinguline tähtaeg 10. järelejäänud tähtaeg 11. tehingu nimiväärtus 12. vahetustehingu alghind 13. tuleviku hind 14. saadud/makstud preemia 15. asenduskulu 16. ümberhindamistegur 17. riski kaal 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: müük tulevikus 1 ost tulevikus 2 Bilansivälise kirje tüübi identifikaator määratakse vastavalt tuleviku kohustusele või nõudele. Kui krediidiasutusel on lepingujärgselt kohustus tulevikus pakkuda intressimäära, kajastatakse see müügi all ja vastupidi. Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe osapoole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. Aruandva krediidiasutuse poolt välja kirjutatud optsioonid kajastatakse kirje tüübi all "müük tulevikus", ostetud optsioonid kirje tüübi "ost tulevikus" all. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: forward 1 futuur 2 vahetustehing 3 Euroopa müügioptsioon 4 Euroopa ostuoptsioon 5 Ameerika müügioptsioon 6 Ameerika ostuoptsioon 7 muu 8 3. Bilansivälise tehingu kuuluvus: kauplemisportfell 1 pangaportfell 2 4. Intressimäära tüübi identifikaatorid: ujuv/fikseeritud 1 fikseeritud/ujuv 2 ujuv/ujuv 3 fikseeritud/fikseeritud 4 Kui tuletistehingu puhul on tegemist ainult ühe intressimääraga, kajastatakse ujuv ja fikseeritud intressimäär vastavalt identifikaatorite 3 ja 4 all. 5. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 6. Vahetusvaluuta kood (täidetakse ainult kahe valuuta ja intressimääraga seotud tuletistehingute puhul) Siin näidatakse tuletistehingu kaasnev vahetusvaluuta (müügi puhul ostetav ja ostu puhul müüdav valuuta). Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 7. Kliendi residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 Siin näidatakse tehingu teise osapoole residentsus. Kui tehingul on rohkem kui kaks osapoolt, tuleb see lahutada eraldi tehinguteks kahe osapoolega ja kajastada need eraldi ridadel. 8. Kliendi identifikaatorid: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ning pensionifond muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 määramata 11 keskpank 12 9. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 11. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) võlakirja(de) lepinguline väärtus, laenu või hoiuse summa lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. 12. Vahetustehingu alghind (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse vahetustehingute puhul lepingujärgne esmase vahetustehingu vahetusintressimäär. Teiste tuletistehingute puhul jäetakse identifikaatori koht tühjaks. Intressimäär esitatakse aasta baasil ümardatuna nelja komakohani formaadis intressimäär protsentides jagatud sajaga (i/100). 13. Tuleviku hind Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletistehing kuulub täitmispäeval täitmisele. Forwardtehingu puhul on selleks lepingujärgne alusintressimäär, vahetustehingu puhul hilisema vahetustehingu lepingujärgne alusintressimäär, futuurtehingu puhul arvestuslik intressimäär, optsiooni puhul täitmishinnana (strike price) fikseeritud intressimäär. Intressimäär esitatakse aasta baasil ümardatuna nelja komakohani formaadis intressimäär protsentides jagatud sajaga (i/100). 14. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muudel juhtudel jääb identifikaatori koht tühjaks. 15. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute positiivne asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivse asenduskulu ja kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 16. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 17. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise osapoole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. [kehtib kuni 1.09.2002]Bilansiväliste tehingute aruanne nr 4 Aktsiatega seotud tuletistehingute jääkide aruanne Aruande kogumise eesmärk Bilansiväliste kohustuste ja nõuete analüüs erinevates lõigetes ja kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. Aruande valdkond Kõikide aktsiatega seotud tuletistehingute ja nendega seotud bilansiliste kirjete aruandeperioodi lõpu jäägid, v.a bilansiväliste tehingute aruandes nr. 1 kajastatud vara ostmine tulevikus (vt lisa 2). Kui krediidiasutus kajastab mõnda aruande valdkonda kuuluvat tuletistehingute gruppi bilansis, tuuakse see siin aruandes siiski ära, kuid asenduskulu, ümberhindamisteguri ja riski kaalu identifikaatori koht jäetakse tühjaks. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 3. Aktsiatega seotud tuletistehingute aruande kood on 244. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.4yy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, vahetusväärtuste, saadud/makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgneva kuu 7. pangapäev. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp 2. bilansivälise kirje liik 3. bilansivälise tehingu alusvara tüüp 4. bilansivälise tehingu kuuluvus 5. valuuta kood 6. residentsus 7. klient 8. lepinguline tähtaeg 9. järelejäänud tähtaeg 10. vahetustehingu algväärtus 11. tehingu nimiväärtus 12. tuleviku hind 13. alusvara ISIN kood 14. vahetusvara ISIN kood 15. vahetuskurss 16. saadud/makstud preemia 17. asenduskulu 18. ümberhindamistegur 19. riski kaal 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: müük tulevikus 1 ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe osapoole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. Aruandva krediidiasutuse poolt välja kirjutatud optsioonid kajastatakse kirje tüübi all "müük tulevikus", ostetud optsioonid kirje tüübi "ost tulevikus". 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: forward 1 futuur 2 vahetustehing 3 Euroopa müügioptsioon 4 Euroopa ostuoptsioon 5 Ameerika müügioptsioon 6 Ameerika ostuoptsioon 7 muu 8 3. Bilansivälise tehingu alusvara tüübi identifikaatorid: aktsia hind 1 aktsia indeks 2 4. Bilansivälise tehingu kuuluvus: kauplemisportfell 1 pangaportfell 2 5. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 6. Kliendi residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 Siin näidatakse tehingu teise osapoole residentsus. Kui tehingul on rohkem kui kaks osapoolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe osapoolega ja kajastada need eraldi ridadel. 7. Kliendi identifikaatorid: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ning pensionifond 4 muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 määramata 11 keskpank 12 8. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. 9. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 10. Vahetustehingu algväärtus (täidetakse ainult vahetustehingute puhul) Siin näidatakse esmase vahetustehingu vahetusvaraks oleva(te) aktsia(te) turuväärtus lepingulises valuutas ümardamata. Teiste tuletistehingute puhul jäetakse identifikaatori koht tühjaks. 11. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks oleva(te) aktsia(te) lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardamata. Erandiks on siin vahetustehing, mille puhul nimiväärtus näidatakse tehingu aluseks oleva(te) aktsia(te) turuväärtuses. 12. Tuleviku hind (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind, vahetustehingute puhul jäetakse tühjaks) Siin näidatakse lepingus fikseeritud hind, millega tuletistehing kuulub täitmispäeval täitmisele. Aktsia hinnaga seotud tuletistehingu puhul on selleks ühe aktsia lepingujärgne hind lepingujärgses valuutas ümardamata. Vahetustehingute ja aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. 13. Alusvara ISIN kood (täidetakse ainult juhul, kui alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud tuletistehingu alusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. 14. Vahetusvara ISIN kood (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse aktsia hinnaga seotud vahetustehingu vahetusvaraks oleva aktsia ISIN kood. Aktsia indeksiga seotud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. 15. Vahetuskurss (täidetakse ainult vahetustehingute puhul, mille alusvaraks on aktsia hind) Siin näidatakse vahetustehingu käigus vahetatavate aktsiate omavaheline vahetuskurss, s.o ostetavate ja müüdavate aktsiate koguste jagatis ümardatuna kolme komakohani. Teiste tuletistehingute puhul jäetakse identifikaatori koht tühjaks. 16. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsiooni puhul. Muudel juhtudel jääb identifikaatori koht tühjaks. 17. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute positiivne asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 18. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 19. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise osapoole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. [kehtib kuni 1.09.2002]Bilansiväliste tehingute aruanne nr 5 Kaupade ja muude instrumentidega seotud tuletistehingute jääkide aruanne Aruande kogumise eesmärk Bilansiväliste kohustuste ja nõuete analüüs erinevates lõigetes ja kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. Aruande valdkond Kõikide kaupade ja muude instrumentidega ja nendega seotud bilansiliste kirjete (sh kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel mitte kaubeldavates ühikutes) seotud tuletistehingute aruandeperioodi lõpu jäägid (vt lisa 2). Kui krediidiasutus kajastab mõnda aruande valdkonda kuuluvat tuletistehingute gruppi bilansis, tuuakse see siin aruandes siiski ära, kuid asenduskulu, ümberhindamisteguri ja riski kaalu identifikaatori koht jäetakse tühjaks. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud lisas 3. Kaupade ja muude instrumentidega seotud tuletistehingute aruande kood on 245. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.5yy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ühe reana tuleb näidata nende tuletistehingute nimiväärtuste, saadud/ makstud preemiate ja asenduskulude summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgneva kuu 7. pangapäev. Aruanderea struktuur 1. bilansivälise kirje tüüp 2. bilansivälise kirje liik 3. bilansivälise tehingu kuuluvus 4. valuuta kood 5. residentsus 6. klient 7. lepinguline tähtaeg 8. järelejäänud tähtaeg 9. tehingu nimiväärtus 10. saadud/makstud preemia 11. asenduskulu 12. ümberhindamistegur 13. riski kaal 1. Bilansivälise kirje tüübi identifikaatorid on järgmised: müük tulevikus 1 ost tulevikus 2 Vahetustehingute puhul, kus krediidiasutus on kahe osapoole puhul vahendajaks, kuid krediidiasutusel tekivad nii kohustused kui ka nõuded, lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. Aruandva krediidiasutuse poolt välja kirjutatud optsioonid kajastatakse kirje tüübi all "müük tulevikus", ostetud optsioonid kirje tüübi "ost tulevikus" all. 2. Bilansivälise kirje liigi identifikaatorid: forward 1 futuur 2 vahetustehing 3 Euroopa müügioptsioon 4 Euroopa ostuoptsioon 5 Ameerika müügioptsioon 6 Ameerika ostuoptsioon 7 muu 8 3. Bilansivälise tehingu kuuluvus: kauplemisportfell 1 pangaportfell 2 4. Valuuta kood Siin näidatakse bilansivälise kohustuse või nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 5. Kliendi residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 Siin näidatakse tehingu teise osapoole residentsus. Kui tehingul on rohkem kui kaks osapoolt, tuleb see lahutada tehinguteks kahe osapoolega ja kajastada need eraldi ridadel. 6. Kliendi identifikaatorid: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ning pensionifond 4 muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 määramata 11 keskpank 12 7. Lepingulise tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Lepinguline tähtaeg näidatakse vastavalt ajavahemikule lepingu sõlmimise kuupäevast kuni lepingus fikseeritud lõpptähtajani. Vahetustehingute puhul on lepinguliseks tähtajaks vahetustehingu esmase vahetustehingu ja hilisema vahetustehingu vaheline ajavahemik. 8. Järelejäänud tähtaja identifikaatorid: tähtajata 1 nõudmiseni 2 kuni 1 kuu 11 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 6 kuud 4 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 3 aastat 7 3 kuni 5 aastat 8 5 kuni 10 aastat 9 üle 10 aasta 10 Siin näidatakse aruandekuupäevast tuletistehingu lepingulise lõpptähtajani järele jäänud tähtaeg. Juhul kui lepingu tingimusi kindla perioodi järel korrigeeritakse, näidatakse tuletistehingu tähtajana järelejäänud tähtaega kuni lepingu tingimuste järgmise muutmiseni. 9. Tehingu nimiväärtus Siin näidatakse tuletistehingu aluseks olevate kaupade või muude instrumentide lepinguline väärtus lepingujärgses valuutas ümardatuna täisühikuteni. Väärismetallidega seotud tuletistehingu puhul teisendatakse nimiväärtus EEK-sse ja ümardatakse täisühikuteni. 10. Saadud/makstud preemia (täidetakse ainult optsioonide puhul) Siin näidatakse optsiooni väljakirjutamisel saadud või ostmisel makstud optsiooni preemia Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Täidetakse ainult optsioonide puhul. Muudel juhtudel jääb identifikaatori koht tühjaks. 11. Asenduskulu Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute positiivne asenduskulu turuväärtuse meetodi kasutamise puhul vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Negatiivse asenduskulu, kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Asenduskulu näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 12. Ümberhindamistegur Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute ümberhindamistegur vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Ümberhindamistegur näidatakse koefitsiendina vastavalt ümberhindamisteguri kaalule. 13. Riski kaal Siin näidatakse aruande valdkonda ja bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvate krediidiriski hõlmavate tuletistehingute teise osapoole riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Kapitali adekvaatsuse aruandes kajastamisele mitte kuuluvate tuletistehingute ja varade kaalumisel arvesse võetud tuletistehingute puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. [kehtib kuni 1.10.2002]Bilansiväliste kirjete aruanne nr 6 Varahaldus- ja investeerimisteenuste aruanne Aruande kogumise eesmärk Bilansiväliste kohustuste ja nõuete analüüs erinevates lõigetes ja andmete saamine maksebilansi koostamiseks. Aruande valdkond Valitsussektori, mittetulundusühingute ja eraisikute ees olevate bilansiväliste kohustuste ja investeeringu objektidest tulenevate nõuete aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansivälisel kirjel "Varahaldus- ja investeerimisteenused" (vt lisa 2). Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada krediidiasutuse lause ja aruande alguse lause vastavalt elektroonilise aruande formaadile. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Elektroonilise aruande sõnumi kirjeldus on ära toodud käesoleva määruse lisas 3. Varahaldus- ja investeerimisteenuste aruande kood on 246. Kui aruanne saadetakse Eesti Panga arvelduste osakonna sideprogrammi ProCarry vahendusel, tuleb saadetava faili nimi moodustada järgmiselt: statexxx.6yy, kus xxx on saatva panga kood ja yy päeva number saatmise kuupäevast. Ühe reana tuleb näidata nende investeeringute väärtuste ning saadud intresside ja dividendide summad, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama käesolevat aruannet ka sagedamini [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Aruande esitamise tähtaeg Aruandeperioodile järgneva kuu 7. pangapäev. Aruanderea struktuur 1. vara liik 2. vara residentsus 3. valuuta kood 4. investeeringu väärtus 5. kliendi residentsus 6. klient 7. saadud intressid/dividendid 1. Vara liigi identifikaatorid: Siin näidatakse klientide investeerimisvarade (-portfellide) struktuur, mis on krediidiasutuse halduses või on antud kellegi hallata. Kui üks investeerimisportfell koosneb erinevatest vara liikidest, tuleb need näidata erinevatel aruande ridadel. aktsiad ja osad 1 võlakirjad 2 tuletisinstrumendid 3 muud 4 2. Vara väljalaskja / teise osapoole residentsuse identifikaatorid: Siin tuuakse investeerimisportfellides oleva vara väljalaskja/teise osapoole residentsus. Väärtpaberi puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks selle väljalaskja, tuletistehingute puhul tehingu teine osapool, kellega krediidiasutus kliendi nimel tehingu sooritas. resident 1 mitteresident 2 3. Valuuta kood Siin näidatakse kliendi nõude lepingujärgne valuuta. Kui lepingujärgne valuuta on EEK, kuid nõude summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta kursiga, tuleb seda bilansivälist kohustust või nõuet kajastada selles valuutas, mille kursiga on tulevikus tekkiva kohustuse või nõude summa seotud. Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. 4. Investeeringu väärtus Siin näidatakse investeeringu väärtus turuhinnas või selle puudumisel kliendile tagasimaksmisele kuuluvas summas. 5. Kliendi residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 6. Kliendi identifikaatorid: keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 mittetulundusühing 9 eraisik 10 7. Saadud intressid ja dividendid Siin näidatakse investeeringult kliendile laekunud intressid ja/või dividendid Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 Bilansivälistele tehingute aruannete nr 1-6 valdkonda kuuluvate tehingugruppide selgitused Bilansiväliste tehingute aruanne nr 1 Garantiid ja muud sarnased tühistamatud kohustused ja nõuded: Siin näidatakse bilansivälised kirjed, mille puhul on tegemist vastutusega kliendi / aruandva krediidiasutuse kohustuse (nt võlakiri) lunastamisel või kohustusega tasuda võlg juhul, kui võlasaaja seda ise ei tee. Siia kuuluvad ka garantiide kinnitamine, käsk- (bill of exchange) ja lihtvekslite (promissory note) käendamine. Garantiid ja muud sarnased kirjed tuleb kajastada nende lepingulises väärtuses ning selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. 1. Finantsgarantiid (Guarantees) Siia kuuluvad väljastatud/saadud finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid (standby letters of credit). 2. Käskvekslite kinnitamised (Bill of exchange contingencies) Siia kuulub diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenev võimalik kohustus/nõue. Siin kuuluvad kajastamisele ka käendused. 3. Teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused (Certain transaction-related contingent items) Siia kuuluvad bilansivälised kirjed, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, st garanteeritakse kliendi / aruandva krediidiasutuse mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale osapoolele kompensatsiooni juhul, kui kohale toimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse tagamiseks (bid bonds, customs bonds, tax bonds, performance bonds, warranties). Samuti kuuluvad siin kajastamisele vastavate tehingutega seotud valmisoleku akreditiivid. 4. Regressiõigusega tehingud (Transaction with recouse) Siia kuuluvad lepingu alusel kolmandale osapoolele / aruandvale krediidiasutusele müüdud võlakirjad või muu vara, kui lepingu järgi jääb krediidiasutuse/garanteerija kanda laenuvõtja/võlakirjade väljalaskja maksevõimetuks jäämise risk või risk, kui võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. 5. Dokumentaalmaksed (Documentary credits) Siia kuuluvad mitmesugused mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, näiteks dokumentaalakreditiivid (documentary letters of credit). 6. Muud garantiid ja garantiiga sarnased tehingud Siia kuuluvad muud võimalikud antud/saadud garantiid ja nendega sarnased tehingud, mis ei ole kajastatud kirjetel 1-5. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded: Siin näidatakse muud tühistamatud kohustused ja nõuded nende lepingulises väärtuses ja selles ulatuses, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata. Kasutatud osa kuulub kajastamisele bilansis. 7. Vara ostu-tagasimüügi tehingud (Asset purchase and resale agreements) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpabereid või muud vara, millega kaasneb või võib teise osapoole nõudel kaasneda väärtpaberite või muu vara tagasimüügi kohustus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus. Need kohustused tuleb näidata kas väärtpaberite või muu vara kokkulepitud või selle puudumisel eeldatavas tagasimüügihinnas. 8. Valmisolekulaenud (Standby facilities) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustus / laenusaamise nõue, nt krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient / aruandev krediidiasutus seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. 9. Väärtpaberite emissioonide korraldamine (Underwriting commitments) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel üks osapool võtab endale tulevikus väljalastavate väärtpaberite väljalaske garanteerimiskohustuse. 10. Väärtpaberite ettemüük (Short sales) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb/ostab tulevikus väärtpabereid, mis ei ole veel tema/müüja omanduses. 11. Vara ostmine tulevikus (Forward asset purchases) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma/müüma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa/osta. 12. Tuleviku hoiustamistehingud (Forward/forward deposits) Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus kohustub hoiustama finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus, millele teine osapool (või aruandev krediidiasutus) maksab tulevikus kokkulepitud intressisumma. 13. Osaliselt makstud väärtpaberid (Partly-paid securities) Siia kuulub see osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll väärtpaberi väljalaskja poolt märgitud, kuid krediidiasutuse/ostja poolt veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi väljalaskja vastava nõude esitamise korral. 14. Muud tühistamatud kohustused ja nõuded Siia kuuluvad muud tühistamatud kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 7-13. Tühistatavad kohustused ja nõuded: 15. Krediidiliinid (Credit lines) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus / laenusaamise nõue - avatud krediidiliinid, mis on aruande koostamise hetkel kasutamata ja mida võib igal ajal sulgeda. 16. Arvelduskrediidid (Overdrafts) Siia kuulub aruandva krediidiasutuse laenuandmise kohustus / laenusaamise nõue, võimaldatavad arvelduskrediidid, mis on aruande koostamise hetkel veel kasutamata ja mida võib igal ajal tühistada. 17. Muud tühistatavad kohustused ja nõuded Siia kuuluvad muud tühistatavad kohustused ja nõuded, mis ei ole kajastatud kirjetel 15 ja 16. Bilansiväliste tehingute aruanded nr 2-5 Siia kuuluvad valuuta, intressimäära, aktsia hinna ja indeksi, kauba hinna ja indeksi ja muude instrumentidega seotud tuletistehingud. Tuletistehingute alusvara kategooriad Üksikud tuletistehingud jagatakse nelja alusvara kategooriasse: valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes), ühe valuuta intressimäär, aktsiad (sh aktsia indeksid) ning kaubad ja muud instrumendid (s.h kaubaindeksid, ülejäänud väärismetallid ja kuld, plaatina, hõbe ning pallaadium maailmaturgudel mitte kaubeldavates ühikutes). Tegelikkuses võivad tuletisinstrumendid olla seotud enam kui ühe alusvara kategooriaga. Sellistel juhtudel tuleb tehing kajastada ainult ühes kategoorias, et ära hoida kahekordset arvestust. Järgnevalt on ära toodud mitmesse alusvara kategooriasse kuuluvate tuletistehingute kajastamise skeem: a) valuuta - selles kategoorias kajastatakse kõik enam kui ühe valuuta (k.a väärismetallid, s.o kuld, plaatina, hõbe ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes) vahelised tuletistehingud, mis pole seotud aktsiate ja kaupadega; b) intressimäär - siia kategooriasse kuuluvad ainult sellised tuletistehingud, mis on seotud ühe või mitme valuuta intressimääraga ning pole seotud aktsiate ja kaupadega. See kategooria sisaldab kõiki ühe valuuta fikseeritud ja/või ujuva intressimääraga lepinguid (k.a võlakirjadega seotud); c) aktsiad - siia kategooriasse kuuluvad kõik tuletistehingud, mis on seotud aktsia hindade või indeksitega ning pole ühtlasi seotud kaupadega; d) kaubad ja muud - selles kategoorias kajastatakse kõik tuletistehingud, mis on seotud kauba hindade ja -indeksitega, väärismetallidaga (v.a valuuta alla kajastavad) jm ning võivad ühtlasi olla seotud ka mingi muu tururiski kategooriaga. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. Futuur - standardiseeritud tingimustega forward, millega on võimalik kaubelda börsil. Vahetustehing (swap) - leping, mille alusel tehingupartnerid vahetavad tehingu alusvarast tulenevaid makseid (nt valuutat, intressitulu) eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel. Müügioptsioon (put option) - õigus (mitte kohustus) müüa mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. Ostuoptsioon (call option) - õigus (mitte kohustus) osta mingit vara kindlaksmääratud ajal tulevikus (või enne seda) kindlaksmääratud hinnaga ja koguses. Euroopa optsioon - optsioon, mida saab realiseerida ainult täitmispäeva saabudes. Ameerika optsioon - optsioon, mida saab realiseerida enne täitmispäeva. Täitmishind (strike price) - lepingu sõlmimise hetkel kindlaks määratav hind, millega optsiooni saab tulevikus realiseerida. ISIN-kood (International Security Identification Number) - ISO (International Standards Organization) poolt loodud unikaalne registrikood, mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse nende emiteerimisel vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavasse registrisse. Bilansiväliste tehingute aruanne nr 6 Varahaldus- ja investeerimisteenused (Fiduciary services). Siia kuuluvad lepingud, mille alusel klient usaldab oma vara krediidiasutuse käsutusse. See kirje sisaldab ka klientide poolt krediidiasutuse hoolde usaldatud investeerimisportfelle ja/või väärtpaberite valduskontosid. Kirjed tuleb kajastada turuväärtuses või, kui hind ei ole teada, kliendile tagasimaksmisele kuuluvas summas. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 24. detsembri 1998. a määrusega nr 31 Aruannete elektrooniline formaat Aruanded saadetakse Finantsinspektsioonile kasutades Eesti Panga arvelduste osakonna elektroonilist sidet ProCarry või Interneti kaudu aadressil xxx(x)@epbe.ee, kus xxx(x) on panga lühend. ProCarryga saadetavate failide nimed on iga aruande juures eraldi kirjeldatud. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] Saadetav fail on puhtas tekstiformaadis, kus ei esine rakendusprogrammide kontrollsümboleid. Sõnumi struktuur 1. Krediidiasutuse lause (üks kord) 2. Aruande blokk (üks või mitu) Aruande blokk koosneb: 2.1. Aruande alguse lause (üks kord) 2.2. Aruande ridade laused (üks või mitu) Aruande bloki lõpetab uus aruande alguslause või faili lõpu tunnus. Sõnumi lõpetab faili lõpu tunnus. Iga lause koosneb väljadest. Väljade eraldajaks on semikoolon (;). Krediidiasutuse lauses ja aruande alguslauses on alati täpselt viis välja, aruanderea lausetes on sõltuvalt aruandest erinev arv välju. Lause lõpetab ASCII kuueteistkümnendikkood 0a (LF), millele võib eelneda ASCII kuueteistkümnendikkood 0d (CR). Lausete struktuurid 1. Krediidiasutuse lause koosneb järgmistest väljadest: 1.1. Krediidiasutuse lause tunnus K Formaat: sümbol 1.2. Krediidiasutuse kood Formaat: number 1.3. Sõnumi saatmise kuupäev Formaat: päev, kuu, aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 1.4. Sõnumi saatja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda sõnumi vastuvõtmisel tekkinud tehniliste probleemide korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti 1.5. Sõnumi saatja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 2. Aruande alguslause koosneb järgmistest väljadest: 2.1. Aruande alguslause tunnus A Formaat: sümbol 2.2. Aruande kood Formaat: number 2.3. Aruandeperioodi lõpu kuupäev Formaat: päev, kuu, aasta päev ja kuu on kahekohalised numbrid, aasta neljakohaline 2.4. Aruande koostaja nimi (ametnik, kelle poole saab pöörduda aruandes leitud sisuliste vigade korral) Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit ja täppidega tähti 2.5. Aruande koostaja telefoninumber Formaat: suvalise pikkusega tekst, mis ei sisalda semikoolonit 3. Aruande rea struktuur on kirjeldatud aruande koostamise juhendis. Näitajate väljade arv ja formaat sõltub aruandest Aruande alguslausele peavad järgnema read, mis pärinevad alguslauses kirjeldatud aruandest. Tühjad andmeväljad võib tähistada ainult semikooloniga. Kergendamaks Exceli kasutajate tööd on ridade lõpus lubatud üleliigsed eraldajad. Sisuliste väljade arv on krediidiasutuse ja aruande alguslause puhul määratud lause tunnusega, aruande ridade puhul eelnenud aruande alguslausega.