Tallinna Linnavolikogu — Tallinna munitsipaalkoolide infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2002-2006 — KO, 63, 1400

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 ja linnavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusest nr 62 «Tallinna arengukava 2001–2005» ning vajadusest tagada süsteemne investeerimine munitsipaalkoolide infotehnoloogilisse keskkonda, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna munitsipaalkoolide infotehnoloogilise keskkonna arengukava 2002–2006. 2. Määrus jõustub 27. juunil 2002. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2002. a määrusega nr 44 TALLINNA MUNITSIPAALKOOLIDE INFOTEHNOLOOGILISE KESKKONNA ARENGUKAVA 2002–2006 1. Sissejuhatus Käesolev arengukava on jätkuks ning täienduseks 1997. aastal üleriigiliselt ellu kutsutud Tiigrihüppe (edaspidi TH) projektile. Selle projekti käigus ehitati enamikes Tallinna munitsipaalkoolides välja arvutiklassid, koolid varustati arvutite, lisaseadmete, õppe- ja rakendusprogrammidega ning interneti püsiühendustega. 2/3 Tallinnas töötavatest munitsipaalkoolide õpetajatest läbisid arvutialase algkoolituse. Koolides seati sisse arvutiõpetaja ja/või infojuhi ametikohad. Kuna TH programmi linnapoolne finantseerimine jäi raha puudusel esialgselt kavandatust oluliselt väiksemaks, ei realiseeritud Tallinnas täielikult projekti eesmärki, mis nägi ette, et 1999. aasta lõpuks on koolides iga 20 õpilase kohta üks arvutitöökoht. Hetkel on Tallinna koolides keskmiselt üks arvutitöökoht iga 42 õpilase kohta. See jääb oluliselt allapoole Eesti keskmisest, milleks on 25 õpilast arvuti kohta ning on rohkem kui poole väiksem Hiiumaa vastavast näitajast, kus ühe arvutitöökoha kohta tuleb vaid 15 õpilast. Käesoleva arengukava elluviimisel tuleb suuremat tähelepanu pöörata juba olemasoleva, samuti ka lisanduva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) võimaluste kasutamisele. Kuna TH projekti eesmärgid jäid Tallinnas osaliselt realiseerimata, on vaja jätkata koolidesse arvutiklasside ja/või arvutitöökohtade loomist, saavutamaks seda, et Tallinna munitsipaalkoolid oleksid paremini varustatud IKT vahenditega, mis leiaksid senisest intensiivsemat kasutamist nii õpilaste kui ka õpetajate poolt riiklikus õppekavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tallinna munitsipaalkoolide infotehnoloogilise keskkonna arengukavas 2002–2006 esitatakse tegevused, millega saavutatakse oluline nihe Tallinna arengukavas 2001–2005 püstitatud VIII läbimurde-eesmärgi Haridussüsteem orienteerida uue majanduse tingimustele (koos oma alameesmärkidega Konkurentsivõimelise tulevikukooli arendamine, Õppeprotsessi tasakaalustatud kaasajastamine ning Võrdsete võimaluste tagamine kõigile õpilastele) täitmise ja/või üksikute alameesmärkide täitmise suunas. 2. Visioon aastal 2006 Tallinna linn tagab kõikidele põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (edaspidi RÕK) ettenähtud IKT-alased pädevused; IKT on integreeritud läbiva teemana iga kooli õppekavasse, regulaarselt toimuvad IKT-põhised koolidevahelised õpiprojektid ja virtuaalõppe vahendusel pakutakse haridusturul koolitusteenuseid; toimib ülelinnaline elektroonne õppeinfo süsteem. Õpetajad ja koolijuhid on saanud piisava pädevuskoolituse ning Tallinna koolid on varustatud küllaldase ning kaasaegse IKT infrastruktuuri ja tugisüsteemiga. 3. IKT infrastruktuur ja selle areng 2002–2006 3.1. Infrastruktuuri hetkeseis Tallinna koolides 2001/2002. õppeaastal õpib 85 Tallinna koolis ca 56 000 õpilast. Koolides on kokku ca 1850 arvutit, mis on koondatud peamiselt arvutiklassidesse. Arvutid on enamasti ühendatud kohtvõrku, mis omakorda on ühendatud internetti. Interneti kiirused on kooliti erinevad, kuid keskmine internetiühenduse kiirus on kõigest 128 kBps. Tallinna munitsipaalkoolides on ca 3500 õpetaja käsutuses (peamiselt õpetajate toas) kokku 472 arvutit, koolide administratsiooni käsutuses 299 arvutit, raamatukogudes 85 arvutit ning ainekabinettides 306 arvutit. Ka need arvutid on varustatud internetiga üle kooli kohtvõrgu. Arvutite jaotus kooliti seisuga 1. jaanuar 2002 on lisatud käesolevale dokumendile. Kuni käesoleva ajani on arvutitöökoha loomine kooli tähendanud seda, et esmalt renoveeritakse tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavaks arvutiklass, sisustatakse see mööbliga ning seejärel ostetakse sinna arvutid. 1997. aastal oli Tallinnas 9 arvutiklassi, kokku oli õpilaste käsutuses arvutiklasse järgmiselt: Aasta Renoveeritud arvutiklasse (tk) Summa (tuh. krooni) 1998 25 4058 1999 24 4000 2000 14 2750 2001 12 3000 Kokku 75 13 808 Aastatel 1998–2002 on linnaeelarvest ostetud koolidesse arvutustehnikat (eraldi on välja toodud arvutid) järgmiselt: Aasta Soetatud arvuteid IT summa (tuh. krooni) 1998 460 8972 1999 263 3300 2000 224 7668 2001 449 7700 Kokku 1396 27 640 Aastatel 1998–2001 on ehitatud 75 arvutiklassi kokku 1396 töökohaga. Selleks on linn teinud kulutusi – soetanud riist- ja tarkvara ning lisaseadmeid, renoveerinud ja sisustanud arvutiklassid, ehitanud kohtvõrke jne – kokku 41 448 000 krooni ehk keskmiselt ca 29 700 krooni töökoha kohta. Võttes arvesse asjaolu, et arvuti amortiseerub nii moraalselt kui füüsiliselt 3 kuni 5 aastaga, tuleb nentida, et suurem osa eelnevatel aastatel soetatud tehnikast töötab võimete piiril ning vajab lähiajal väljavahetamist. 3.2. Arvutite soetamine asendub arvutitöökohtade rentimisega Tallinna arengukavas 2001–2005 on püstitatud eesmärk saavutada 2005. aastaks õpilaste arvuks ühe võrguühendusega arvuti kohta 10 õpilast. Selleks, et linna nimetatud eesmärk realiseeruks, tuleb oluliselt muuta senist koolidesse omade jõududega arvutiklasside väljaehitamise, nendesse arvutite ostmise ja hiljem nende hooldamise-uuendamise strateegiat ning asendada see töökohtade rentimisega (kasutusrent). Renditud töökoht sisaldab: – õppetööks vajalikku riistvara (arvutid, printerid, projektorid, skännerid jms); – rakendustarkvara (operatsioonisüsteem, kontoritarkvara, jms); – täielikku rentijapoolset riist- ja tarkvara hooldust, sealhulgas riistvara remonditöid; – füüsilist töökohta (tervise- ja töökaitse nõuetele vastavat turvalist arvutiklassi koos mööbli ja muu sisustusega); – serveriteenust koolis või keskses serveripargis; – tervet koolimaja katvat kohtvõrku; – piisava kiirusega internetiühendust. Koolides õpilaste ja õpetajate kasutuses olevad arvutitöökohad jaguneksid kolme kategooriasse: 1) õppetöös kasutatavad kiire internetiühendusega võimsad multimeediaarvutid; 2) õppetöös ning tundide ettevalmistamisel kasutatavad kiire internetiühendusega kontoriarvutid; 3) internetiterminalid. Igale kategooriale vastava miinimumkonfiguratsiooni kehtestab Tallinna Haridusameti (edaspidi haridusamet) juures tegutsev IT nõukogu koostöös Tallinna Linnakantselei (edaspidi linnakantselei ) IT-teenistusega. Kasutusrendi leping(ud) sõlmitakse ainult esimesse kategooriasse kuuluvate töökohtade rentimiseks, kahe-, maksimaalselt kuni kolmeaastase perioodiga. Rendiperioodi lõppemisel avaneb koolidel võimalus osta renditavad arvutid sümboolse jääkväärtusega välja ning need muutuksid seeläbi koolide omandiks. Kooli omandiks muutunud arvutid taanduksid teise nn kontoriarvutite ning hiljem ka kolmandasse nn internetiterminalide kategooriasse. Pärast rendiperioodi lõppemist uuendatakse standardkonfiguratsioonile kehtestatud nõudmisi ning renditakse koolidesse uutele nõudmistele vastavad töökohad. Renditavate töökohtade arv ning arvutite liikumised kõrgematest kategooriatest madalamatesse on toodud järgnevates tabelites: I kategooria (renditavad multimeediaarvutid): Aasta Kategooriale vastavaid töökohti olemas Kategooriale vastavaid töökohti hangitakse juurde Kategooria võrra madalamasse klassi viidavaid arvuteid Kategooriale vastavaid töökohti kokku 2002 1212 1100 510 1802 2003 1802 1300 702 2400 2004 2400 1550 1100 2850 2005 2850 1050 1300 2600 2006 2600 800 1550 1850 II kategooria (koolile kuuluvad nn kontoriarvutid) Aasta Kategooriale vastavaid töökohti olemas Kategooriale vastavaid töökohti hangitakse juurde Kategooria võrra madalamasse klassi viidavaid arvuteid Kategooriale vastavaid töökohti kokku 2002 508 510 350 668 2003 668 702 300 1070 2004 1070 1100 520 1650 2005 1650 1300 732 2218 2006 2218 1550 1113 2655 III kategooria (koolile kuuluvad internetiterminalid) Aasta Kategooriale vastavaid töökohti olemas Kategooriale vastavaid töökohti hangitakse juurde Kategooria võrra madalamasse klassi viidavaid arvuteid Kategooriale vastavaid töökohti kokku 2002 192 350 192 350 2003 350 300 300 350 2004 350 520 520 350 2005 350 732 700 382 2006 382 1113 1100 395 Tabelitest on näha, et üleminekul arvutitöökoha rentimisele saavutatakse Tallinna arengukavas 2001–2005 püstitatud eesmärk – iga kümne õpilase kohta üks võrguühendusega arvuti – käesoleva arengukava rakendamise kolmandal s.o 2004. aastal. Järgnevatel aastatel kindlustatakse saavutatud olukorra püsimine ning arvutipargi pidev uuenemine. Aasta Õpilasi Kokku aasta lõpuks arvuteid Õpilasi arvuti kohta 2002 56 000 2820 20,11 2003 54 700 3820 14,32 2004 52 300 4850 10,78 2005 49 600 5200 9,54 2006 47 000 4900 9,59 Rentimise kõrvalmõjuna hakkab alates 2003. aastast õppetööks sobimatuid arvuteid koolides üle jääma. Selliseid arvuteid on võimalik võtta kasutusele koolieelsetes lasteasutustes, huvialakoolides või avalikes internetipunktides, kus nõudmised arvutite konfiguratsioonile on madalamad. Samuti võib anda kasutatud arvuteid õpetajate ja õpilaste, kes selleks soovi avaldavad, käsutusse. 3.3. Uuele süsteemile üleminekuga kaasnevad kulutused Üleminekuga arvutiklasside ehitamisest arvutitöökohtade rentimisele tekivad linnale aastate lõikes järgmised püsikulud: Aasta 1. rendiaasta arvuteid 2. rendiaasta arvuteid Kokku rendiarvuteid Kokku rendisumma (tuh. kr) 2002 1100 0 1100 4400 2003 1300 1100 2400 28 800 2004 1550 1500 3050 36 600 2005 1050 1550 2600 31 200 2006 800 1000 1800 21 600 Vahendid 2002. aastal arvutite rentimiseks on linnaeelarve sihtotstarbeliste vahendite näol (TH SA-lt) olemas. Lisaks rendisummadele tuleb linnaeelarvest ette näha vahendeid ka teise ja kolmandasse kategooriasse kuuluvate arvutite hooldamiseks. Ühe arvuti hooldusele kuluv summa on keskmiselt 3000 krooni aastas. Summa sisaldab endas lisaks riist- ja tarkvara hooldusele ka kulutusi õppeprogrammide soetamiseks. Vajalikud kulutused koolidele kuuluvate arvutite hooldamiseks on aastatel 2003–2006 järgmised: Aasta II kategooria arvuteid III kategooria arvuteid Koolile kuuluvaid arvuteid kokku Hoolduseks vajalik summa (tuh. kr) 2003 1070 350 1420 4260 2004 1650 350 2000 6000 2005 2218 382 2600 7800 2006 2655 395 3050 9150 4. IKT kasutamine õppetöös RÕKis käsitletakse infotehnoloogiat läbiva teemana. Sellest tulenevalt muutub ka arvutiõppe ja arvuti kasutamise roll õppeprotsessis. Arvutiõpetus ja arvuti kasutamise oskus muutuvad eesmärgist omaette õppeprotsessi toetavaks. Seega ei investeeri linn kaasaegsete arvutitöökohtade loomisega mitte ainult arvutiõpetusse kui ühte õppeainesse, vaid loob võimaluse viia õppetöö kõigis õppeainetes kvalitatiivselt täiesti uuele tasemele. 4.1. Õppurid Haridusstrateegia «Õpi-Eesti» nimetab õpiühiskonnas õppuriteks kõiki ühiskonnaliikmeid. Kahaneva ja vananeva rahvastikuga Eestile (ja ka Tallinnale) ei piisa majanduses toimuvatele muutustele edukaks reageerimiseks ainult noorte tööturule jõudmisest, sest noorte arv, kes tooks endaga kaasa valmisoleku muutusteks ning uusi oskusi, on suhteliselt väike. Elukestev õpe on kõigi inimeste, eriti vanema põlvkonna jaoks vajalik, et säilitada eneseväärikus, kodanikuteadlikkus ja konkurentsivõime tööturul. Iga organisatsiooni, nii ettevõtte kui ka avaliku või kolmanda sektori organisatsiooni jaoks on pidevalt õppivad töötajad varandus, mis võimaldab neil edasi areneda ja rikkust suurendada. Eesmärgid, mis käesoleva arengukava realiseerimisel saavutatakse, on õppureid silmas pidades järgmised: Igal õpilasel on võimalus kasutada koolis väljaspool õppetööd vähemalt kahe tunni ulatuses nädalas arvutit Arvutite hulga suurenemisega koolides peab igale õpilasele olema tagatud piisavalt aega kasutada arvutiaega õppetundide ettevalmistamiseks, enda harimiseks ning elektroonseks suhtlemiseks teiste õpilastega, õpetajatega jt. Koolide arvutiklassid, raamatukogu jt kohad, kus paiknevad arvutid, peavad olema avatud ning kooliõpilastele kättesaadavad ka pärast tundide lõppu. See eeldab igas õppeasutuses täiendavate töökohtade – arvutikasutaja tugiisikute – loomist. Tugiisiku ülesandeks on nõustada ja abistada õpilasi õppetöös vajalike elementaarsete toimingute teostamisel (tekstitöötlus, tabelarvutus, graafiline kujundus jms), jälgida arvutite töökorras olekut ning informeerida kooli infojuhti või rendifirmat kõikidest tehnilistest tõrgetest. Igal õpilasel on elektronposti aadress Igale õpilasele luuakse haridussüsteemi serverites standardne elektronpostiaadress kujul Eesnimi. Perekonnanimi@koolinimi.ee. Oluline osa õppetöös vajaminevast infost (tunniplaan, teated jms) hakkab laekuma sellele aadressile – nii tekitatakse õpilastes oskused ja harjumus elektrooniliseks kommunikatsiooniks õpetajate, klassikaaslaste ja teistega. Igal õpilasel on haridussüsteemi serverites võimalus oma kodulehekülje eksponeerimiseks Kodulehekülg on õpilasele täiendavaks võimaluseks harjutada koolitöös omandatud teadmisi ja oskusi praktikas ning kommunikeerida maailmaga. Kodulehekülje loomisel aitaksid õpilast aineõpetajad koos arvutikasutaja tugiisikutega. Kodulehekülje omamine ei oleks kohustuslik nooremates kooliastmetes (klassid 1–6), kuid vanemates kooliastmetes peaks kodulehekülje olemasolu, selle arendamine ja täiendamine olema õppetöö lahutamatuks koostisosaks. Koduleheküljele laetaks teistele tutvumiseks õppetöö tulemused referaatidest joonistusteni. Igal aastal korraldataks ülelinnaliselt konkurss parimate õppurite poolt hallatavatele kodulehekülgedele, parimate kodulehekülgede omanikke autasustatakse. Igal gümnaasiumilõpetajal on arvuti kasutamise pädevustunnistus Arvutioskus on tänapäeval üks tööandjate poolt nõutavaid baasoskusi. Tulenevalt RÕK-ist on kehtestatud baasoskused, mida põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad peavad olema omandanud. Koolides luuakse omandatud oskuste hindamiseks süsteem, mis võimaldab õpilastel saada ka arvuti kasutamise pädevustunnistus. Tallinna munitsipaalkoolide baasil on loodud täiskasvanute arvutikoolituse süsteem Lisaks kooliõpilastele võimaldaks senisest suurem arvutite arv koolides käivitada kursuste süsteemi, kus võiksid osaleda kõik soovijad east ning algteadmistest sõltumata. Selline täienduskoolitus tõstab oluliselt linlaste konkurentsivõimet tööjõuturul. 4.2. Õpetajad Riiklik haridusstrateegia «Õpi-Eesti» käsitleb õpetajat õppeprotsessi subjektina, kes kujundab aktiivselt füüsilist, sotsiaalset ja vaimset õpikeskkonda, abistab õppijaid õppesihtidega kooskõlas olevate oskuste ja vilumuste, hoiakute, väärtushinnangute jm kujundamisel ning vahendab õppijatele teadmisi. Haridusstrateegiast tulenevalt muutub õpiühiskonnas õpetaja roll harjumuspärasest tunduvalt laiemaks. Muutused, mis leiavad aset õppe sisus, õpetamisstiilis, hindamismeetodites, koostöösuhete arendamisel lastevanemate ning kogukonnaga, erivajadustega õppurite arvu suurenemine, uute juhtimismeetodite ja tehnoloogia kasutamine – kõik see eeldab õpetajatööga leibateenivatelt inimestelt pidevat enesetäiendamist. Õpetaja on ka käesoleva arengukava realiseerumisel võtmeisik. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata õpetajate arvuti- ja eriti arvuti ainealase kasutamise pädevuse koolitusele. TH Sihtasutus koostöös haridusametiga finantseerib programmi «Tiigrihüpe Pluss» raamides õpetajate arvuti pädevuskoolitust nimetusega «Arvuti koolis». Koolitus toimub 14 Tallinna koolis. Nendel kursustel on koolitajateks aineõpetajad, kes on saanud eelneva väljaõppe. Õpetajate julgustamiseks ja omavahelise kogemuste vahetamise eesmärgil on kahel aastal (2000 ja 2001) korraldatud «Koolituuri», millest võttis osa üle 600 õpetaja. Kõik osavõtjad on valmis kasutama arvutit ainetunnis, kui koolis luuakse selleks vastavad tingimused. Eesmärgid, mis käesoleva arengukava realiseerimisel saavutatakse, on õpetajaid silmas pidades järgmised: Igal Tallinna munitsipaalkoolis töötaval õpetajal on baasoskused arvutiga töötamiseks Iga õpetaja peab olema võimeline mitte ainult kasutama oma igapäevatöös arvutit, vaid ta peab olema võimeline suunama õpilast arvuti kasutamisel – mida sobib elektrooniliselt avaldada ja mida mitte, olema kursis autorikaitse seadusega ning netiketiga. Igal munitsipaalkooli õpetajal on elektronpostiaadress Igale õpetajale luuakse haridussüsteemi serveri(te)s elektronpostiaadress kujul Eesnimi.Perekonnanimi@koolinimi.ee. Elektronposti aktiivne kasutamine loob õpetajale uued võimalused suhtlemisel õpilaste ning lastevanematega, samuti kolleegidega üle terve maailma. Igal munitsipaalkooli õpetajal on piiramatu võimalus kasutada oma töös arvutit Piisav arvutite hulk loob õpetajatele võimaluse kasutada arvutit nii tundide ettevalmistamisel kui enesetäiendamisel. Õpetajal, kes selleks soovi avaldab, tekib võimalus saada enda käsutusse arvuti, mille parameetrid ei vasta enam IT-nõukogu poolt kehtestatud kategooriatele. Igal munitsipaalkooli õpetajal on piisav serveriruum oma kodulehekülje eksponeerimiseks Õpetaja kodulehekülg on portaaliks tema elektroonilisel suhtlemisel õpilaste, lastevanemate ja kolleegidega. Kodulehekülje loomine ja eksponeerimine annab õpetajale võimaluse vahendada oma teadmisi, oskusi ja pedagoogilist kogemust ning nendest osa saajate hulk ei piirdu ainult ühe kooli õpilaste-õpetajatega. Igal munitsipaalkooli õpetajal on võimalus saada tasuta koolitust arvuti kasutamiseks ainetundides Uude õpetamissituatsiooni sattunud õpetajatele luuakse võimalused igakülgseks enesetäiendamiseks. Arvuti kasutamine õppetundides eeldab uute metoodikate ja pedagoogiliste võtete omandamist. Koostöös pedagoogika-, IKT-teadlaste ja aineühendustega luuakse õpetajate täiendkoolituse süsteem ning võimalus õpetajate elukestvaks õppeks. Iga munitsipaalkooli õpetaja kasutab oma ainetunni mitmekesistamisel arvutit Õpetajatöö edukus sõltub tema oskusest rakendada igapäevases õppetöös erinevaid metoodikaid. Kooli palgasüsteemi väljatöötamisel võetakse arvesse lisaks õpetaja baasteadmistele ja -oskustele ka tema arvutialane pädevus ning nende oskuste rakendamist ainetundides. 4.3. IKTga tegelevad isikud 4.3.1. Infojuht Kuigi käesoleval ajal ei kuulu infojuhid haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisu hulka, on Tallinna koolides, kus on arvutiklassid, loodud infojuhi ametikoht. Ehkki praegu koolides töötavate infojuhtide väljaõpe ja kogemused on väga erinevad, on nende peamisteks tööülesanneteks enamasti koolidele kuuluva riistvara igapäevane hooldus ja kooli kodulehekülje administreerimine. Sageli annab infojuht veel ka arvutiõpetuse tunde, nõustab õpetajaid arvuti kasutamise küsimustes jne. Arvutite rentimisega kaasneb rentijapoolne täishooldusteenus, millega tagatakse rendiarvutite pidev järelevalve ning korrasolek. Olukorra muutudes kaob infojuhtidel vajadus riistvaraprobleemidega tegelemiseks ning nad saavad keskenduda tegevusele, milleks nende ametikoht algselt ellu kutsutud oli – direktsiooni ning õpetajaskonna nõustamisele ja abistamisele IKT valdkonnas. Sellest tulenevalt peab muutuma infojuhi funktsioon ning tema töötasustamise alused. Infojuhi töötasu võiks olla 75–80% koolijuhi astmepalgast. Muutuma peab ka koolide administratsiooni tööjaotus. Infojuhi peamised tööülesanded ja vastutusalad jagunevad viide suuremasse kategooriasse: – kooli infosüsteemi haldamine ja arendamine; – kooli avalikkussuhete korraldamine; – tugi IKT rakendamisele õppetöös; – koolitöötajate IKT-alase koolituse juhtimine; – kooli IKT infrastruktuuri arendamine. Infojuht peab igas koolis olema pedagoogilise haridusega töötaja – koolidirektori asetäitja avalike suhete, kooli IKT arengu planeerimise ja monitooringu, infosüsteemi arendamise ja haldamise osas. Infojuht koordineeriks IKT integratsiooni ainekavadesse ja igapäevasesse õppetöösse, algataks ja juhiks IKT-põhiseid õpiprojekte, planeeriks ja haldaks kooli IKT eelarvet ning kavandaks/telliks/viiks läbi sellealast täienduskoolitust oma kooli õpetajaile. 4.3.2. Arvutikasutaja tugiisik Arvutikasutaja tugiisik rakendatakse tööle kõikides koolides, kus on arvutiklass. Tema tööülesannete hulka kuulub: kindlustada õpilastele, õpetajatele ja teistele koolitöötajatele vaba juurdepääs koolis olevatele IT vahenditele; nõustada ja abistada õpilasi õppetöös vajalike elementaarsete toimingute teostamisel ( tekstitöötlus, tabelarvutus, graafiline kujundus jne); nõustada ja abistada õpetajaid tundide ettevalmistamisel vajalike elementaarsete toimingute teostamisel ning materjalide vormistamisel ja arvutiklassis ainetundide läbiviimisel; nõustada ja abistada lapsevanemaid kooli koduleheküljel oleva info kättesaamisel; jälgida arvutite töökorras olekut ning informeerida kooli infojuhti või rendifirmat kõikidest ettetulevatest tehnilistest tõrgetest. 4.4. E-kool Senisest suurem arvutite kontsentratsioon koolis peab muutma kooli kui organisatsiooni kontseptsiooni. Traditsioonilise õppiva organisatsiooni dimensioonidele lisandub E-kooli mõõde. E-kool sisaldab endas lisaks õpilastele ja õpetajatele pakutavatele võimalustele (elektronpost, koduleheküljed jms) uusi võimalusi koolile suhtlemisel lapsevanemate, partnerite ning avalikkusega. Kooli visiitkaardiks ning peamiseks avalikkusega suhtlemise allikaks peab saama tema funktsionaalne, pidevalt uuenev kodulehekülg. Eesmärgid E-kooli idee realiseerimist silmas pidades on järgmised: Rakendunud on laiaulatuslikud virtuaalõppe võimalused Eriti andekatel või haruldaste huvidega õpilastel tekib üha suurem nõudlus virtuaalõppe järele. Selle nõudluse rahuldamiseks luuakse mitmekesised virtuaalõppe paketid ning tagatakse nendele ligipääs. Virtuaalõpe võimaldab huvilisel omandada teatavaid, õpetajate poolt väljapakutavaid kursusi, mis tahes maailma punktis viibides. Taotledes samaaegselt koolides õppivate virtuaalsete õpilaste seadustamist riiklikul tasemel, võimaldab see leevendada õpilaste arvu langust Tallinna linnas ning suurendada nende õpilaste arvelt Tallinna koolivõrku suunatavat riiklikku pearaha. Munitsipaalkoolide kodulehekülgedele on kehtestatud miinimumnõuded Iga kool kui organisatsioon on oma õppekava, traditsioone, õpilasi, õpetajaid silmas pidades unikaalne kooslus, mille isikupära peab toetama kooli kodulehekülg. Samas on koolid omavahel piisavalt sarnased ning nende poolt kodulehekülgedel pakutav informatsioon peab olema teataval määral standardiseeritud. Lisaks traditsioonilistele andmetele kooli kontaktandmete, direktsiooni tutvustuse, õpetajate ning õpilaste nimekirjadele peaks kooli koduleheküljel olema ülevaade kooli õppe- ja arengukavadest, tunniplaanist jms. Lisaks miinimumnõuete kehtestamisele töötatakse koostöös TH SA ja Sihtasutusega «Vaata Maailma» välja lihtne ja kergesti laiendatav kodulehekülgede sisuhaldussüsteem. Esimeses järgus võimaldaks see süsteem dünaamilist laadi info mugavamat muutmist koolide lehekülgedel: – kooli uudiste administreerimine; – kooli sündmuste ajakava administreerimine; – foorumid õpilastele/lastevanematele/õpetajatele; – kasutajate haldus (kooli kodulehekülje toimetajad) jne. Sellise süsteemi järele on vajadus juba praegu, mistõttu tema väljatöötamise ja arendamisega tuleb alustada hiljemalt 2003. aastal. Kooli administreerimine ja tunniplaani haldamine on korraldatud elektrooniliselt Kooli administreerimine (dokumendihaldus jms) muutub kõikides koolides elektroonseks, samuti tunniplaani haldamine. Rakenduvad elektroonne klassipäevik ja -õpilasraamat. See muudab neis andmebaasides sisalduva info kergemini hallatavaks, andmed töödeldavaks ning nad muutuvad kooli juhtimisotsuste tegemisel lihtsamini kasutatavateks. Lapsevanematel on võimalus kooliga elektrooniliseks suhtlemiseks Peale elektroonilise klassipäeviku ja õpilasraamatu sisseviimist avanevad koolil kvalitatiivselt uued võimalused lapsevanematega suhtlemiseks. Lisaks tavapärasele kooli ja kodu vahelisele infovahetusele, milleks mõlemal osapoolel on võimalus kasutada elektronposti, loob elektrooniliste andmebaaside juurutamine võimaluse erinevate aruannete genereerimiseks ning nende edastamiseks lapsevanematele. Õpetajatel, õpilastel, lapsevanematel on võimalus osaleda erineva temaatikaga foorumites ja meililistides Temaatilised foorumid ja meililistid loovad veelgi avaramaid võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks. Kuna avatud foorumite puhul ei ole osalejate ring piiratud, muutub kool avatud organisatsiooniks, kus kõikidel on võimalus erinevates protsessides kaasa rääkida ja kaasa mõelda. 4.5. Kulutused, mis kaasnevad uute IKT võimaluste rakendamisega õppetöös Aasta Kulutused süsteemi ülalpidamiseks tuh. kr Kulutused õpetajakoolituseks tuh. kr Kulutused süsteemiarenduseks tuh. kr IKT rakenduskulud kokku tuh. kr 2003 24 339 3750 3000 31 089 2004 24 339 2250 2500 29 089 2005 27 894 1500 1500 30 894 2006 27 894 1500 1000 30 394 Kulutused süsteemi ülalpidamiseks sisaldavad endas: – kulutusi meili-, veebi- ja failiserverite administreerimiseks ja haldamiseks 2003–2004 – 2880 tuh. kr/aastas (80 kooli × 3000 kr/kuus × 12 kuud) 2005–2006 – 1800 tuh. kr/aastas (75 kooli × 2000 kr/kuus × 12 kuud) – arvutikasutajate tugiisikute personalikulusid 2003–2004: keskmine kuupalk 6000 kr × 12 kuud × 1,33 (sots. maks) × 80 kooli × 1,5 ametikohta = ca 11 500 tuh. kr/aastas, 2005–2006: keskmine kuupalk 6600 kr × 12 kuud × 1,33 (sots. maks) × 75 kooli × 2,0 ametikohta = ca 15 800 tuh. kr/aastas, – infojuhtide personalikulusid (Märkus: osa nendest kuludest kajastub juba 2002. aasta eelarves) 2003–2004: keskmine kuupalk 7800 kr × 12 kuud × 1,33 (sots. maks) × 80 kooli × 1 ametikoht = kokku ca 9959 tuh. kr/aastas, 2005–2006: keskmine kuupalk 8600 kr × 12 kuud × 1,33 (sots. maks) × 75 kooli × 1 ametikoht = kokku ca 10 294 tuh. kr/aastas. Kulutused õpetajakoolitusele sisaldavad endas: – ühe õpetaja IKT-alaseks koolituseks 1500 kr/aastas 2003 – 2500 õpetajat/aastas; 2004 – 1500 õpetajat/aastas; 2005, 2006 – á 1000 õpetajat/aastas. Kulutused süsteemiarendusele sisaldavad endas: – kulusid kasutajasõbraliku meili- ja listihalduskeskkonna loomiseks ja arendamiseks; – kulusid kasutajasõbraliku veebihalduse ja -administreerimise keskkonna loomiseks ja arendamiseks; – kulusid elektroonse koolihalduskeskkonna loomiseks ja arendamiseks; – kulusid elektroonsete andmebaaside (elektrooniline klassipäevik, õpilasraamat jms) loomiseks ja arendamiseks. Koondtabel käesoleva arengukava rakendamisega seotud kavandatavatest kulutustest Aasta Rendisumma (tuh. kr) Hoolduseks vajalik summa (tuh. kr) Süsteemi ülalpidamiseks (tuh. kr) Õpetajakoolituseks (tuh. kr) Süsteemiarenduseks (tuh. kr) IKT kulud kokku (tuh. kr) 2002 4400 5723 3500 360 0 13 659 2003 28 800 4260 24 339 3750 3000 64 149 2004 36 600 6000 24 339 2250 2500 71 689 2005 31 200 7800 27 894 1500 1500 69 894 2006 21 600 9150 27 894 1500 1000 61 144 Osa nendest kulutustest, mis kaasnevad uute IKT võimaluste rakendamiseks koolides, on võimalik hankida haridusameti haldusala eelarvest, eeldusel et korrastatakse koolivõrk ning selles protsessis vabanevad vahendid suunatakse käesoleva projekti rahastamiseks. Ülejäänud summa ulatuses suurendatakse haridusameti haldusala kassaeelarvet. 5. Arengukava teostus ja järelevalve Haridusamet Käesoleva arengukava täitmise eest vastutab haridusamet, kelle ülesanne selles protsessis on: – Tallinna linna haridusvaldkonna IKT arengu tagamine; – projekti realiseerimiseks vajalike riigihangete ettevalmistamine ja läbiviimine; – koolide IKT arengut tagava eelarve planeerimine ning jaotamine; – tsentraliseeritud IKT vahendite käsutamine; – Tallinna haridussüsteemi IKT arengusse suunatud vahendite sihipärase ja efektiivse kasutamise eest vastutamine; – koolide ja teiste haridusasutuste nõustamine IKT alastes küsimustes; – regulaarse aruandluse (vähemalt 2 korda aastas: õppeaasta ja eelarveaasta lõppedes), mis sisaldab informatsiooni käesoleva arengukava täitmisest, kogumine ja avalikustamine; – IKT arengukava ja/või selle eesmärkide täiendamise ja muutmise eestvedamine. Selleks, et tagada käesoleva arengukava täitmist ja järelevalvet, palgatakse haridusameti juurde arengukava elluviimiseks 2–3 projektijuhti. Haridusamet teeb käesoleva arengukava elluviimisel koostööd Tallinna haridussüsteemi IKT nõukogu ja erinevate õppeainete aineliitude ja/või -sektsioonidega. Tallinna haridussüsteemi IKT nõukogu on haridusameti juures alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad lisaks haridusameti ametnikele koolide infojuhtide, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse, tegevõpetajate ning õppealajuhatajate esindajad. Komisjoni koosseis, esimees, töökord ja pädevus sätestatakse haridusameti juhataja käskkirjaga. IKT nõukogu ülesanne käesolevas protsessis on: – nõustada haridusametit IKT arengu planeerimise protsessis; – jälgida pidevalt IKT arengukava täitmist; – teha haridusametile ettepanekuid IKT arengukavas püstitatud eesmärkide muutmise algatamiseks; – teha koostöös linnakantselei IT-teenistusega haridusametile ettepanekuid arvutite miinimumkonfiguratsiooni kehtestamiseks ja/või nende muutmiseks; – selgitada välja koolijuhtide ja koolide administratsioonide koolitusvajadus ning teha haridusametile ettepanekuid asjakohasteks koolitusteks; – nõustada koolijuhte ning koolide administratsioone IKT-alastes küsimustes; – annab kaks korda aastas (õppeaasta ja eelarveaasta lõppedes) hinnangu käesolevas arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisel tehtud sammudest. Aineliidud ja -sektsioonid koondavad õppeainete kaupa Tallinna koolides töötavad õpetajad. Aineliitude ja -sektsioonide ülesanne käesolevas protsessis on: – populariseerida õpetajate seas IKT kasutusvõimalusi ainetundides; – nõustada ja abistada õpetajaid RÕK-iga seonduvates IKT-alastes küsimustes; – selgitada välja õpetajate IKT- ja erialased koolitusvajadused ja nõutavamad koolitusvaldkonnad; – nõustada ja abistada õpetajaid kaasaegsete metoodikate juurutamisel; – koguda ja süstematiseerida ainealast infot ning vahendada seda koolide infojuhtidele ja aineõpetajatele; – teha haridusametile ettepanekuid IKT arengukavas püstitatud eesmärkide muutmise algatamiseks; – teha ettepanekuid ülelinnaliste meililistide ja ainealaste foorumite ellukutsumiseks ning olla vastutav nende sisulise poole eest. 6. Mõõdikud eesmärkide saavutamise kontrollimiseks 6.1. Mõõdikud infrastruktuuri valdkonnas Õpilaste arv võrguühendusega arvutitöökohtade kohta Sihtnäitaja: 10 Praegune seis: 42 Vahe: 31 Õpetajate arv võrguühendusega arvutitöökohtades Sihtnäitaja: 5 Praegune seis: 10 Vahe: 5 Kehtestatud miinimumkonfiguratsioonidele vastavate arvutitöökohtade arv Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 37% Vahe: 63% 6.2. Mõõdikud IKT vahendite rakendamisel õppetöös õppuri aspektist Haridussüsteemi serverites elektronpostiaadressi omavate õpilaste arv Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 10% Vahe: 90% Haridussüsteemi serverites kodulehekülgi omavate õpilaste arv Sihtnäitaja: 75% Praegune seis: 3% Vahe: 72% Väljaspool õppetunde õpilaste poolt arvuti kasutamise aeg koolis Sihtnäitaja: 2 tundi/nädalas Praegune seis: 0,5 tundi/nädalas Vahe: 1,5 tundi/nädalas Koolides töötavate arvutikasutajate tugiisikute arv Sihtnäitaja: 175 Praegune seis: 0 Vahe: 175 Arvutikasutaja pädevustunnistustega gümnaasiumilõpetajate hulk Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 1% Vahe: 99% Koolides läbiviidavate arvutialaste täienduskoolituskursuste arv Sihtnäitaja: 50 koolis Praegune seis: 14 koolis Vahe: 36 koolis 6.3. Mõõdikud IKT vahendite rakendamisel õppetöös õpetaja ja infojuhi aspektist Haridussüsteemi serverites elektronpostiaadressi omavate õpetajate osakaal õpetajate üldarvust Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 20% Vahe: 80% Haridussüsteemi serverites kodulehekülgi omavate õpetajate osakaal õpetajate üldarvust Sihtnäitaja: 90% Praegune seis: 1% Vahe: 89% Õppetundides regulaarselt IKT vahendeid kasutavate õpetajate osakaal õpetajate üldarvust Sihtnäitaja: 90% Praegune seis: 25%? Vahe: 65% Õppetöös arvutit kasutavate õpetajate osakaal õpetajate üldarvust Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 40% Vahe: 60% Koolides töötavate infojuhtide osakaal, kes vastavad uuenevatest tööülesannetest tulenevatele nõudmistele Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 10% Vahe: 90% 6.4. Mõõdikud E-kooli rakendamise aspektist Tallinna koolide poolt pakutavate virtuaalõppe kursuste arv Sihtnäitaja: 25 Praegune seis: 0 Vahe: 25 Virtuaalõppe kursustel osalevate õpilaste arv Sihtnäitaja: 2500 Praegune seis: 0 Vahe: 2500 Koolihaldustarkvara kasutavate koolide osakaal koolide üldarvust Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 4% Vahe: 96% Standarditele vastavat kodulehekülge omavate koolide hulk Sihtnäitaja: 100% Praegune seis: 40% Vahe: 60% Kooliga elektroonseid kommunikatsioonivahendeid kasutavate lapsevanemate hulk Sihtnäitaja: 75% Praegune seis: 20% Vahe: 55% Reaalajas töötavate elektroonsete andmebaaside arv Sihtnäitaja: 7 Praegune seis: 2 Vahe: 5 Koolide käsutuses olev arvutipark seisuga 1. jaanuar 2002. a Allikas: koolide poolt haridusametile esitatud andmed Kooli nimi Õpilaste arv Õpetajate arv Töökorras 386 ja 486 arvuteid (arv) Pentium/Celeron arvuteid (arv) Arvuteid arvutiklassis (arv) Kohtvõrgu servereid (arv) Arvuteid õpetajate kasutuses (arv) Arvuteid kooli juhtkonnal (arv) Arvuteid kooli raamatukogus (arv) Arvuteid õpilaste käsutuses kokku Arvuteid õpetajate käsutuses kokku Õpilasi arvuti kohta Õpetajaid arvuti kohta Ehte Humanitaargümnaasium 955 62 4 15 14 0 1 4 2 16 1 59,69 62,00 Gustav Adolfi Gümnaasium 972 57 0 26 19 1 2 4 1 19 2 51,16 28,50 Haabersti Vene Gümnaasium 621 56 2 31 26 1 2 2 2 28 2 22,18 28,00 Tallinna Hiiu Põhikool 441 28 0 18 13 1 2 3 0 13 2 33,92 14,00 Tallinna Inglise Kolledž 731 56 0 50 17 3 9 3 1 18 9 40,61 6,22 Jakob Westholmi Gümnaasium 972 56 0 25 15 1 2 4 1 15 2 64,80 28,00 Tallinna Juhkentali Gümnaasium 919 55 0 14 12 0 1 1 0 12 1 76,58 55,00 Tallinna Juudi Kool 263 35 3 19 10 1 3 0 0 10 3 26,30 11,67 Tallinna Järveotsa Gümnaasium 767 56 28 11 19 1 3 3 1 20 3 38,35 18,67 Tallinna Kadrioru Põhikool 230 31 0 2 0 0 1 1 0 0 1 – 31,00 Kadrioru Saksa Gümnaasium 1023 61 0 40 27 2 5 5 1 28 5 36,54 12,20 Kalamaja Põhikool 354 15 0 11 9 0 1 1 0 9 1 39,33 15,00 Kari Gümnaasium 929 57 1 36 31 1 30 4 1 32 30 29,03 1,90 Karjamaa Gümnaasium 766 54 0 18 15 0 0 3 0 15 0 51,07 – Tallinna Katleri Põhikool 438 38 10 15 9 1 1 2 2 11 1 39,82 38,00 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium 1076 71 0 17 14 0 1 2 0 14 1 76,86 71,00 Tallinna Kivimäe Põhikool 424 27 0 14 9 1 10 5 0 9 10 47,11 2,70 Kopli Vene Põhikool 191 22 0 2 0 0 1 1 0 0 1 – 22,00 Tallinna Kristiine Lasteaed-Algkool 134 8 0 9 0 0 2 1 6 6 2 22,33 4,00 Tallinna Kuristiku Gümnaasium 981 56 2 27 17 1 3 7 0 17 3 57,71 18,67 Tallinna Kurtide Kool 100 43 5 23 11 0 5 8 0 11 5 9,09 8,60 Tallinna Laagna Gümnaasium 806 44 1 17 10 0 4 1 1 11 4 73,27 11,00 Tallinna Laagna Lasteaed-Algkool 18 3 0 9 5 0 9 3 1 6 9 3,00 0,33 Lasnamäe Gümnaasium 1502 94 9 41 32 2 4 6 2 34 4 44,18 23,50 Lasnamäe Lasteaed-Algkool 133 6 0 12 7 0 1 3 1 8 1 16,63 6,00 Lasnamäe Vene Gümnaasium 883 50 1 20 14 1 2 5 0 14 2 63,07 25,00 Lasnamäe Üldgümnaasium 915 64 16 18 26 2 3 5 0 26 3 35,19 21,33 Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool 114 4 0 3 0 0 1 1 1 1 1 114,00 4,00 Liivalaia Gümnaasium 590 43 1 24 16 1 4 4 2 18 4 32,78 10,75 Tallinna Lilleküla Gümnaasium 692 45 0 33 14 1 13 5 1 15 13 46,13 3,46 Tallinna Linnamäe Gümnaasium 1134 88 8 23 21 1 23 5 2 23 23 49,30 3,83 Tallinna Läänemere Gümnaasium 1436 96 3 40 29 1 3 7 1 30 3 47,87 32,00 Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkool 94 7 2 5 0 1 4 3 2 2 4 47,00 1,75 Tallinna Mahtra Gümnaasium 891 63 2 18 13 1 14 4 1 14 14 63,64 4,50 Merivälja Põhikool 259 26 1 16 11 1 3 1 0 11 3 23,55 8,67 Tallinna Mustamäe Gümnaasium 684 63 0 21 12 1 2 5 0 12 2 57,00 31,50 Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 701 72 0 20 14 1 15 4 1 15 15 46,73 4,80 Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool 102 3 0 5 0 0 2 3 0 0 2 – 1,50 Tallinna Mustamäe 2. Lasteaed-Algkool 74 3 0 14 12 1 2 2 0 12 2 6,17 1,50 Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 848 57 3 38 24 1 4 8 1 25 4 33,92 14,25 Tallinna Mustamäe Üldhariduskool 587 48 0 13 13 1 1 5 0 13 1 45,15 48,00 Tallinna Mustjõe Gümnaasium 697 63 0 36 27 0 31 3 1 28 31 24,89 2,03 Tallinna Nõmme Gümnaasium 470 37 0 19 15 1 16 3 0 15 16 31,33 2,31 Tallinna Nõmme Põhikool 445 34 0 12 8 0 1 3 0 8 1 55,63 34,00 Tallinna Pae Gümnaasium 805 54 3 21 15 0 4 3 1 16 4 50,31 13,50 Tallinna Paekaare Gümnaasium 794 60 0 29 15 1 1 2 0 15 1 52,93 60,00 Tallinna Paekaare Lasteaed-Algkool 118 15 1 6 5 0 1 3 0 5 1 23,60 15,00 Pelgulinna Gümnaasium 945 60 4 17 13 1 4 3 0 13 4 72,69 15,00 Pelguranna Gümnaasium 384 27 0 15 12 1 1 2 0 12 1 32,00 27,00 Pirita Majandusgümnaasium 711 46 0 26 12 1 2 5 0 12 2 59,25 23,00 Tallinna Prantsuse Lütseum 729 53 0 14 10 1 1 2 1 10 1 72,90 53,00 Tallinna Pääsküla Gümnaasium 813 54 0 17 13 3 13 3 1 14 13 58,07 4,15 Tallinna Rahumäe Põhikool 667 50 15 25 13 1 30 5 2 15 30 44,47 1,67 Ristiku Põhikool 329 48 0 19 9 1 7 2 0 9 7 36,56 6,86 Tallinna Sikupilli Keskkool 397 32 0 19 15 2 2 2 0 15 2 26,47 16,00 Sõle Gümnaasium 502 30 5 21 17 1 3 4 1 18 3 27,89 10,00 Tallinna 1. Internaatkool 226 50 4 16 12 0 2 3 0 12 2 18,83 25,00 Tallinna 21. Kool 1335 73 0 24 14 1 3 4 0 14 3 95,36 24,33 Tallinna 32. Keskkool 970 68 4 51 31 2 8 10 1 32 8 30,31 8,50 Tallinna 37. Keskkool 755 57 0 14 14 3 2 4 1 15 2 50,33 28,50 Tallinna 49. Keskkool 936 75 0 47 28 2 16 12 1 29 16 32,28 4,69 Tallinna 53. Keskkool 901 56 0 17 12 2 4 3 2 14 4 64,36 14,00 Tallinna 63. Põhikool 213 43 3 18 14 0 2 5 1 15 2 14,20 21,50 Tallinna Humanitaargümnaasium 1325 83 0 19 10 1 2 5 1 11 2 120,45 41,50 Tallinna Kunstigümnaasium 934 49 0 18 13 1 1 4 0 13 1 71,85 49,00 Tallinna Reaalkool 1102 66 0 60 26 2 20 4 5 31 20 35,55 3,30 Tallinna Saksa Gümnaasium 1274 89 1 27 14 1 7 6 2 16 7 79,63 12,71 Tallinna Tehnikagümnaasium 890 59 7 36 32 3 3 4 2 34 3 26,18 19,67 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 864 25 1 39 24 2 2 8 3 27 2 32,00 12,50 Tallinna Ühisgümnaasium 981 56 1 43 19 2 18 5 1 20 18 49,05 3,11 Tallinna Üldgümnaasium 930 65 2 21 12 1 0 4 3 15 0 62,00 – Tallinna Tondi Lasteaed-Algkool 0 0 2 0 0 0 1 1 0 0 0 – – Tallinna Tondiraba Keskkool 494 25 0 30 24 1 2 4 2 26 2 19,00 12,50 Tallinna Tõnismäe Reaalkool 1196 69 0 26 15 2 4 6 1 16 4 74,75 17,25 Tallinna Valdeku Gümnaasium 529 25 0 18 13 1 1 1 5 18 1 29,39 25,00 Vana-Kalamaja Gümnaasium 657 35 1 15 15 1 2 1 15 0 43,80 – Vanalinna Hariduskolleegium 679 53 5 43 19 2 14 10 2 21 14 32,33 3,79 Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 489 25 1 13 10 0 1 2 1 11 1 44,45 25,00 Tallinna Vindi Lasteaed-Algkool 36 5 1 4 0 0 3 2 0 0 3 – 1,67 Tallinna Väike-Õismäe Keskkool 773 59 0 28 10 1 6 3 7 17 6 45,47 9,83 Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium 744 51 2 29 18 1 6 3 2 20 6 37,20 8,50 Õismäe Kool 217 32 0 14 12 0 8 4 1 13 8 16,69 4,00 Tallinna Õismäe Üldgümnaasium 910 62 8 22 21 1 23 3 1 22 23 41,36 2,70 Tallinna Ümera Põhikool 363 37 4 22 19 1 2 5 1 20 2 18,15 18,50 Infotehnoloogia Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava» Lisa 22 Läbivad teemad 4. peatükk INFOTEHNOLOOGIA 1. Infotehnoloogia läbiva teemana Infotehnoloogiapädevuste kujundamine üldhariduskoolis ei ole seotud ühegi konkreetse riist- ja tarkvaraplatvormi, valmistajafirma ega tarkvarapaketiga. 2. Õppe-eesmärgid Läbiva teema infotehnoloogia õpetamisega taotletakse, et õpilane: – mõistab infotehnoloogia kasutamisega seostuvaid majanduspoliitilisi, sotsiaalseid ja eetilisi aspekte; – omandab infotehnoloogiavahendite iseseisva kasutamise oskused. 3. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja pädevused Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja: – oskab vilunult ja efektiivselt käsitseda arvuti sisendseadmeid (hiir, klaviatuur), väljundseadmeid (printer, monitor) ja püsimäluseadmeid (diskett, CD-ROM, kõvaketas); – tunneb ja oskab kasutada operatsioonisüsteemi graafilist kasutajaliidest; – oskab kasutada kohtvõrku ja hallata oma dokumendifaile; – oskab infotehnoloogiast rääkides kasutada korrektset emakeelset terminoloogiat, kirjeldada lihtsamaid tark- ja riistvaraga seotud probleeme; – käitub infotehnoloogiat kasutades eetiliselt ja korrektselt, on teadlik infotehnoloogia väärkasutuse tagajärgedest; – käsitseb riist- ja tarkvara vastutustundlikult ja säästvalt; – oskab kirjeldada infotehnoloogia rolli ühiskonnas ja selle tähtsust kutsevaliku seisukohalt; – kavandab, loob ja esitab infotehnoloogia abil nii iseseisvalt kui ka koostöös kaasõpilastega esteetiliselt vormistatud sisukaid tekste, multimeedia esitlusi, kuulutusi jms; – kasutab infotehnoloogiat efektiivselt informatsiooni hankimiseks ja õppimisega seotud eesmärkidel suhtlemiseks, valib antud ülesande/probleemi lahendamiseks sobiva vahendi; – mõistab Internetist leitud info kriitilise hindamise vajalikkust (õigsuse, sobivuse, ammendavuse ja objektiivsuse aspektidest); – oskab infotehnoloogia abil teha lihtsamat statistilist analüüsi (sagedused, keskmised, diagrammid).