Tapa Linnavolikogu — Tapa linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 63, 1405

Lähtudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõikest 1, Tapa Linnavolikogu määrab: 1. Tunnistada kehtetuks Tapa Linnavolikogu 5. juuni 1997. a. määrus nr 3. 2. Kehtestada Tapa linna jäätmehoolduseeskiri vastavalt lisale. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Tapa linna ajalehes Sõnumed. Volikogu esimees Algur KAERMA Tapa Linnavolikogu 13. juuni 2002. a määruse nr 34 «Tapa linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» lisa TAPA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Tapa linna jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Tapa linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. 1.2. Hooldus- ja tervishoiuasutuste nakkusohtlike jäätmete käitlemise suhtes rakendatakse käesolevat eeskirja niivõrd, kuivõrd teistest õigustloovatest aktidest ning ülalnimetatud jäätmete eripärast ei tulene teisiti. 1.3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Tapa linnas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 1.4. Eeskiri on Tapa linna haldusterritooriumil kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele. II. MÕISTED 2.1. Käesolev eeskiri kasutab mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.3. ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 2.1.4. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.5. suurjäätmed -– jäätmed, mis oma koostise ja suurte mõõtmete tõttu ei sobi olmeprügi konteineritesse (külmkapid, pliidid, vana mööbel, kraanikausid jne); 2.1.6. püsijäätmed – jäätmed, milles ei teki olulisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kontakti sattuvaid aineid nii, et see tõenäoliselt põhjustaks keskkonna reostust või kahju inimese tervisele. Jäätmetest tekkinud nõrgvee kogus, reoainete sisaldus selles ja nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ning nad ei tohi ohustada pinna- ja põhjavee kvaliteeti; 2.1.7. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 2.1.8. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.9. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.10. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.11. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.12. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 2.1.13. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.14. kompostimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks; 2.1.15. korraldatud olmejäätmete vedu – kohaliku omavalitsuse poolt oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmete vedu. Korraldatud olmejäätmete vedu võib hõlmata ka muid jäätmeid; 2.1.16. territooriumi valdaja – kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 3.1. Jäätmehooldust korraldab Tapa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), määrates korraldatud olmejäätmeveo piirkonnaks kogu linna territooriumi. 3.2. Jäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida seda kohustust, korraldab jäätmete käitlemise territooriumi valdaja. 3.3. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud omama jäätmekava ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete nõuetekohase kogumise. 4.2. Territooriumi valdaja määrab jäätmete kogumise ja sorteerimise korralduse territooriumil. Jäätmetekitaja on kohustatud järgima jäätmete kindlaksmääratud kogumise ja sorteerimise korraldust. 4.3. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid ja neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Kogumisvahendi omanik vastutab kogumisvahendi ümbruse korrashoiu eest. 4.4. Kogumisvahendina võib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 4.4.1. jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 4.4.2. jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 4.4.3. tuleohu vältimist; 4.4.4. võimaliku lekke vältimist. 4.5. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmemahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada prügiveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Jäätmemahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. 4.6. Olme- ja segaolmejäätmete mahutitesse ei tohi panna: 4.6.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 4.6.2. üle 40 ºC kuuma tuhka; 4.6.3. vedelaid jäätmeid; 4.6.4. ohtlikke jäätmeid; 4.6.5. käimlajäätmeid; 4.6.6. kogumiskaevude setteid; 4.6.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 4.6.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 4.6.9. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 4.7. Jäätmete kogumismahutite nõuetekohase paigutuse ja tehnilise korrashoiu tagab mahutite valdaja, kui see ei ole reguleeritud teiste lepingutega. 4.8. Suurjäätmed transpordib jäätmete tekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde, kust jäätmehooldusfirma korraldab nende nõuetekohase käitluse. 4.9. Klaastaara kogumisvahendite paigaldamise korraldab linnavalitsus. 4.10. Klaasikonteinerid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 4.11. Jäätmekäitlusettevõtete poolt linna territooriumile paigutatud taaskasutatavate (plast, paber, papp, klaas) ja ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega. 4.12. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juurde paigutab jäätmekogumisvahendi ja vastutab selle korrashoiu eest territooriumi valdaja. 4.13. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahendiga ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. V. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 5.1. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutamist teenustööna Tapa linnas tohivad läbi viia ainult linnavalitsuselt selleks tegutsemisloa saanud ja jäätmeseadusega ettenähtud jäätmeluba omavad juriidilised ja füüsilised isikud. 5.2. Jäätmeid võib vedada jäätmekäitlusettevõtja vastavalt jäätmeloas esitatud tingimustele. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib ladustada Tapa linna prügilas, mis asub Kadrina valla territooriumil Tapa–Loobu tee ääres 1 km Tapalt ja on looduses tähistatud. Jäätmete prügilasse väljaveohinna kehtestab jäätmeluba omav ja Tapa Linnavalitsuse poolt kinnitatud jäätmekäitlusettevõte. 5.3. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmeluba ja sellekohast tegevusluba omava veoettevõtjaga. Leping tuleb sõlmida kuu aja jooksul arvates tegevuse alustamisest või elama asumisest Tapa linna. 5.4. Olmejäätmete valdajad võivad vajadusel moodustada jäätmepiirkondi, sõlmides jäätmeveo lepingu mitme majavalduse peale ühiselt. 5.5. Linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes ise korraldab olmejäätmete veo linnavalitsuse määratud kohta, andes sellest aru linnavalitsusele üks kord aastas (järgneva aasta 20. jaanuariks). 5.6. Jäätmeveoettevõte esitab linnavalitsusele kirjaliku aruande oma tegevuse kohta Tapa linna territooriumil üks kord aastas (järgneva aasta 20. jaanuariks). 5.7. Jäätmekäitluskohta haldav ettevõtja on kohustatud tähistama ja hoidma korras juurdesõiduteed. 5.8. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab nõutavate aastaaruannete koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmetoojate lõikes. Arvestuse pidamine peab olema kooskõlas kehtiva seadusandlusega. VI. KOGUMISKAEVUDE REOVEE JA SETETE KÄITLUS NING JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 6.1. Reovett ja setteid võivad teenustööna vedada ainult Tapa Linnavalitsuselt selleks tegutsemisloa saanud juriidilised isikud. 6.2. Kogumiskaevude setteid võib ladestada ainult Tapa linna reoveepuhastusjaama. 6.3. Reovee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohast jäätmeluba omava ettevõtja käitluskohta. 6.4. Füüsilised isikud võivad taimseid orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või ühepereelamukruntidel, kusjuures tuleb arvestada keskkonnakaitse ja tervisekaitse nõudeid. VII. OHTLIKUD JÄÄTMED 7.1. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmetekitaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 7.2. Juriidiline isik peab oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.3. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed viib jäätmevaldaja linnavalitsuse määratud jäätmekogumispunktidesse. 7.4. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja või jäätmetekitaja kohustatud viima selleks Tapa linnas määratud kogumispunkti. Informatsiooni on võimalik saada linnavalitsusest. 7.5. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 7.6. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma informatsiooni järelevalveametnikule ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VIII. KONTROLL JA VASTUTUS 8.1. Territooriumi valdaja vastutab käesoleva eeskirja täitmise eest. 8.2. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Tapa Linnavolikogu määratud ametiisikud. 8.3. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 8.4. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 8.5. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 8.6. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (leping, maksekorraldus).