Rakvere Linnavolikogu — Rakvere Linna Algkooli arengukava 2002-2004 kinnitamine — KO, 63, 1391

Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere Linna Algkooli arengukava 2002–2004. 2. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 16. mai 2002. a määrusega nr 21 RAKVERE LINNA ALGKOOLI ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud kolmeks aastaks 2001–2004. Rakvere Linna Algkooli (edaspidi RLA) eelmine arengukava oli koostatud aastateks 1995–1999. Uue AK koostamisega alustasime jaanuaris 2000. Tööd kooli AK-ga pidurdasid 2000. a kevadel alanud laiendatud hariduskomisjoni arutelud «Koolimudel 2005 Rakveres». Rakvere Linna Algkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks järgnevaks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Rakvere Linna Algkooli AK lähtub kooli põhimäärusest. AK üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Käesolev AK on koostatud olemasolevaid tingimusi arvestades. AK koostamise etapid: 1. etapp Sellel etapil analüüsisime ja hindasime olukorda õpetajate ja hoolekoguga. Kogusime arvamusi, hinnanguid ja ettepanekuid teistelt kooli töötajatelt ja lastevanematelt. Kooli AK koostamise põhieesmärk oli pedagoogilise kollektiivi areng ja kooli kujundamine võimalikult soodsaks õpi- ja arengukeskkonnaks. 2. etapp – tegevuskava väljatöötamine aastateks 2001–2004. See töö viidi läbi töörühmades ja kokkuvõtvates aruteludes (õppenõukogu, hoolekogu). 3. etapp – liideti kogu töö ning koostati RAKVERE LINNA ALGKOOLI ARENGUKAVA: – OLEMASOLEV OLUKORD – ARENGUKAVA – TEGEVUSKAVA VALDKONNITI Kolmanda etapi lõpuks esitatakse AK kinnitamiseks volikogule. Pärast AK vastuvõtmist asutakse tegutsema vastavalt AK-s määratuga. Kord aastas vaadatakse üle AK täitmine, tehakse vajadusel korrektiive. AK avalikustatakse kooli koduleheküljel. 2. OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. KOOLI AJALOOST Lääne-Viru Maavalitsuse määrusega (30. aprill 1992. a nr 85) koolide avamise kohta otsustati 1. septembril 1992. a avada Rakvere Linna Algkool asukohaga Posti 29. Juba aastaid töötas Rakvere 1. Keskkool väga suure koormusega kolmes vahetuses. Eriti raske oli algklasside õpilaste koolipäev õhtupoolses vahetuses. Puudusid võimalused (ruumid) klassiväliseks tegevuseks. Otsiti võimalusi, kuidas muuta koolitöö normaalsemaks, vähendada Rakvere 1. Keskkooli koormust. Seoses Eesti taasiseseisvumisega 20. augustil 1991. a lahkus Rakverest väga palju vene rahvusest kodanikke ja sõjaväelaste perekondi. Vähenes laste hulk lastepäevakodudes. Nii otsustatigi avada vabanenud lasteaiahoones Rakvere Linna Algkool ja määrata direktoriks Ly Kivistik. Hoolimata uue kooli avamisele tekkinud tugevast vastuseisust (ei soovitud lahkuda mainekast koolist), saavutas kool kiiresti tuntuse ja tunnustatuse. Seda tänu tugevale, töökale kollektiivile ja läbimõeldud koolielu korraldusele. Kool muutus linnas populaarseks, sinna taheti oma lapsi tuua õppima, kuna tingimused olid head. Eriti hinnati lisaks heale õppetöö tasemele õpikeskkonda ja võimaluste mitmekesisust õpilaste tunnivälise aja organiseerimisel. 2.2. KOOL TÄNA 2.2.1. ÕPPETÖÖ KORRALDUS Rakvere Linna Algkool on klassikaline tugev üldhariduskool. Kool töötab ühes vahetuses. Koolis on 10 klassikomplekti 267 õpilasega 1.–5. klassini. Õppetöö toimub riiklikust õppekavast lähtuvalt oma kooli õppekava alusel. Koolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt (9 gruppi) ja saksa keelt (3 gruppi). Lisaks on inglise ja saksa keele ringid alates 1. klassist. Regulaarselt toimuvad igal aastal emakeelenädal, võõrkeelte päev, aineolümpiaadid, viktoriinid jms. Igal kevadel toimuvad tasemetööd põhiainetes kõikides klassides. Õppetöö tulemuste parandamisele aitab kaasa ka logopeedi ja parandusõpperühmade töö ning eraldi arendustöö õpilastega, kelle kodune keel on vene keel. Õppetöö mitmekesistamise eesmärgil korraldatakse õppekäike- ja ekskursioone. Vastu tulles lastevanemate soovile, on koolis I–III klassini pikapäevarühmad ja 0-klass (kooliks ettevalmistusklass) 6-aastastele lastele. Juba viis aastat on toimunud edukalt inglise keele eelõpe alates 1. klassist, kolmandat aastat toimub arvutiõpe alates 1. klassist (teises 1. klassis). Alates 3. klassist toimub üks matemaatika tund arvutiklassis (diferentseeritult). Väga palju tehakse õpilaste tervise edendamisel. Meie eesmärgiks on terve, positiivse mõtlemisega õpilane. Kool võeti vastu Eesti tervistedendavate koolide võrgustikku. 2.2.2. HUVITEGEVUS Koolis töötab mitmesuguseid eri ringe, et õpilased saaksid oma vaba aega veeta, tegeleda harrastustega, saada juurde uusi teadmisi ning vältida sattumist kuritegelikesse gruppidesse. Praegu töötavad koolis järgmised ringid: Vt lisa nr 1 Õpilaste kaasamine ringitöösse on üks kooli prioriteetidest, et aidata igati kaasa mitmekülgselt arenenud, terve, haritud, kultuurse isiksuse kujunemisele. Korduvad uuringud on näidanud, et enamus meie kooli õpilastest on kaasatud ringitegevusse. Vt lisa nr 2 Kooli ürituste plaan on väga tihe ja sisukas. On välja kujunenud oma kooli traditsioonilised üritused. Vt lisa nr 3 Väga palju toimub õpilaste ja vanematega ühiseid teatrikülastusi nii kodulinna teatrisse kui ka Tallinnasse, Tartusse, Viljandisse, Pärnusse. Korraldatakse huvitavaid kohtumisi, klassiõhtuid, karnevale, viktoriine, õppekäike ja -ekskursioone. 2.2.3. SÕPRUSSIDEMED Koolil on alates 1992. a arenenud välja väga tihedad sõprussidemed Soome Lappeenranta linna Luukka kooliga. Igal aastal toimuvad vastastikused külaskäigud (õpilased, õpetajad, lapsevanemad), mis on väga arendavad ja rikastavad. Sellel õppeaastal toimusid vastastikused külaskäigud ka Merivälja Põhikooliga. Oli, mida üksteiselt õppida. Ühiselt otsustati sõprussuhteid jätkata. Töökogemuste vahetamise eesmärgil on käidud vabariigi teistes koolides (Keila, Haapsalu, Tallinn, Elva jt). Pedagoogide vastastikused külastused on väga rikastavad. 2.2.4. KOOLI MATERIAALNE BAAS Kool asub endises 280-kohalises tüüpprojekti järgi ehitatud lastepäevakodu hoones. Kuna klassiruumid on väikesed, on Rakvere LV määrusega klassi täituvuse normiks 24–26 õpilast. Koolis on kodunduse klass, muusikaklass, raamatukogu, võimla, kõneraviklass, saksa keele klass, inglise keele klass (2), arvutiklass, õpetajate tuba, köök, saal, administratiivruumid. Ruumides teostatakse vastavalt võimalustele regulaarselt sanitaarremonti. Õppeklassides on nõuetekohane valgustus. Koridoride olukord on halb. Suured uksed ja aknad ei pea tuult ega sooja. Need tuleks vahetada. Elektrisüsteem on amortiseerunud. Koolimaja on puhas. Õpilased hoiavad oma kooli. Õppetehnika poolest on kool küllaltki hästi varustatud. Kooli õppevahendite ja metoodiliste materjalide hulka täiendatakse pidevalt. Osaletakse ka mitmesugustel projektikonkurssidel. Edukalt läksid terviseedenduslikud projektid «Oh, seda ilmaelu küll!» (21 000.–), arvutiprojektor koolile (51 000.–/17 000.–), arvuti õpetajate tuppa (25 000.–) jms. 2.2.5. KAADER Õpetajaid töötab koolis 23, lisaks 1 logopeed, 1 huvijuht, osalise koormusega ringijuhid. • Õpetajate jagunemine hariduse järgi: Kõrgem – 12 õpetajat 1 logopeed 2 ringijuhti kesk-eri – 5 õpetajat 1 huvijuht • Õpetajate jagunemine ametijärkude järgi: Nooremõpetaja – 3 (15,79%) Õpetaja – 12 (63,15%) Vanemõpetaja – 3 (15,79%) Õpetaja-metoodik – 1 (5,26%) • Õpetajate jagunemine soo järgi: Naisõpetajad – 20 Meesõpetajad – 1 (kohakaaslane) • Õpetajate vanuseline koosseis: Kuni 29-aastased 3 õpetajat 30–39-aastased 4 õpetajat 40–49-aastased 7 õpetajat, 1 logopeed üle 50-aastased 3 õpetajat, 1 huvijuht • Õpetajate jaotamine staaži järgi: Kuni 2 aastat – 2 õpetajat 2–5 aastat – 1 õpetaja 8–11 aastat – 2 õpetajat 11–15 aastat – 4 õpetajat üle 15 aasta – 8 õpetajat, 1 huvijuht, 1 logopeed õpetaja-pensionär – 1 õpetaja osalise koormusega Täiendus- ja ümberõppe vormides on osalenud 100% õpetajatest. Pedagoogid on kompetentsed ja aktiivse ellusuhtumisega. Osaletakse mitmesugustel kursustel. Kolm õpetajat on omandamas kõrgharidust. Vaja on võimekat kvalifikatsiooninõuetele vastavat infojuhti-arvutitehnikut. Majanduspersonal on töökas ja kohusetundlik, oma töössesuhtumisega eeskujuks õpilastele. Kolm pedagoogi on lapsehoolduspuhkusel. 2.2.6. PERSONALI KOOLITUS Täiendus- ja ümberõppe kõikides vormides on osalenud 100% õpetajatest. Õpetajad on osalenud erialastel koolitustel vastavalt koolituskursuste plaanidele ja kooli rahalistele võimalustele. Aktiivselt on osa võetud Tiigrihüppe SA poolt korraldatud kursustest. Kursuste materjalid edastatakse kolleegidele. Ainekomisjoni töö raames vahetatakse töökogemusi, külastatakse üksteise tunde. 2.2.7. ÕPILASTE ARV KLASSITI 1. A klass – 28 õpilast 1. B klass – 27 õpilast 2. A klass – 27 õpilast 2. B klass – 28 õpilast 3. A klass – 27 õpilast 3. B klass – 28 õpilast 4. A klass – 28 õpilast 4. B klass – 26 õpilast 5. A klass – 26 õpilast 5. B klass – 25 õpilast 3. KOOLI MISSIOON • Kasvatada mitmekülgseid, õigete väärtushinnangutega, positiivse ellusuhtumisega, enesega toimetulevaid noori inimesi. • Anda lastele võimalus võimetekohase hariduse saamiseks lapsesõbralikus arengukeskkonnas. • Toetada ja väärtustada õpilaste individuaalsust. • Positiivse ja toetava keskkonna loomine, kus õpilased ja õpetajad teevad koostööd. 4. SWOT-ANALÜÜS SWOT-analüüs toob välja Rakvere Linna Algkooli • tugevad küljed, millele toetudes saab tulevikku planeerida • nõrgad küljed, mille parandamiseks tuleb eesmärgid püstitada • võimalused, mida peaks püüdma ära kasutada • ohud, mida tuleks vältida TUGEVUSED • hea maine • paras suurus, hea territoorium • aktiivne ja mitmekülgne vaba aja veetmise valik • tulemuslik spordi- ja näiteringide tegevus • pikapäevarühmade olemasolu • logopeediline abi vajajatele • kooli hea materiaal-tehniline baas • arvutiõpe • klassiruumide (garderoob, WC) autonoomsus • laste arengut soodustav lapsesõbralik keskkond • lapse isikupära arvestamine • tugev professionaalne arenemisvõimeline kaader • turvalisus • õpetajate enesetäiendamise väärtustamine juhtkonna poolt NÕRKUSED • väike võimla, saal • kitsad koridorid • puudub söökla • vähe telefone VÕIMALUSED • tasuta huviringid õpilastele • vabam õhkkond õpilase arengu suunamisel • Rakvere Gümnaasiumi ja Rakvere Vene Gümnaasiumi võimlate kasutamine • parem koostöö ja meeskonnatöö kooli arendamisel kollektiivis, lastevanemate ja omavalitsusega • PR töö tõhustamine kooli eesmärkide realiseerimisel • aktiivsem vahetundide ja vaba aja veetmine õues • täiendavate ressursside taotlemine OV–lt vajakajäämise likvideerimiseks (telefonid, kogu maja internetivõrku, kooli remont jms) OHUD • õpilaste arvu vähenemine linnas • piiratud valikuvõimalus edasiõppimiseks kooli lõpetamisel 6. klassis • lastevanemate vähene huvi ja sotsiaalne taust • lastevanemate ebakindlus laste tuleviku suhtes (kas kool säilib, missuguses koolis saab laps jätkata õpinguid) SWOT-analüüsist tuleneb tulevikuvisioon ja arengukava 5. KOOLI VISIOON Kool on õpilasekeskne erinevate huvitegevuse võimalustega üldharidust (1–5 klass) pakkuv algkool, kus pööratakse suurt tähelepanu õpioskuste kujundamisele. Kool aitab kujundada isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja õpingutega, arendab ennast, määratleb end oma rahva liikmena, oskab kanda vastutust tuleviku ees. 6. ARENGUKAVA JA PRIORITEEDID • AK põhieesmärk on tagada lastele haridustase, mis võimaldab jätkata võimetekohaseid õpinguid linna teistes koolides ja on vastavuses riiklikus ja kooli õppekavas kehtestatud nõuetele. • Saavutada kooli konkurentsivõime säilitamine ja parandamine (selle eeltingimus on linna koolivõrgu õpilaste vajadusi arvestav stabiilne tulevikku suunatud areng) • Luua koolis kaasaegne positiivne ja toetav õpi- ja arengukeskkond, mis soodustab õpilaste ea- ja võimetekohast mitmekülgset arengut. Kool on avatud ja õpilassõbralik, turvaline. • Viia sisse muudatused ainekavades 2001–2002 õa. • Motiveerida õpetajat kasutama oma igapäevatöös kaasaegseid õppemetoodikaid koostöös õpilasega, mis tagaks pideva õppeprotsessi arengu. Õpetajakesksuselt õpilasekesksusele. Väärtustada aktiivsust ja initsiatiivi, tunnetatud koolitusvajadust. • Võimaldada õpiraskustega õpilastele õpiabi (logopeed, parandusõpe). • Väärtustada õpilase isiksuse arengut. • Tõsta kooli õpilaste ja töötajate rahulolu õppetegevuse korraldusega, tagada lastevanemate rahulolu lähtuvalt oma lapsest. • Tähtsustada enam terviseedenduslikku tööd koolis. Terves kehas terve vaim! • Jätkata infotehnoloogiaalast tööd koolis, täiendada õppekavasid klassiti. Tõhustada arvuti ja multimeedia võimalusi teistes ainetundides. • Säilitada ja arendada traditsioonide kaudu kooli omanäolisust. • Jätkata ja arendada mitmekesist huviringide tööd. Pakkuda sisukat vaba aja veetmise võimalust kooli juures, et vältida tegevusetusest tingitud korrarikkumisi jms. • Arendada koolidevahelisi sõprussuhteid – Rakvere koolidega, Merivälja Põhikooliga, Luukka Kooliga (Soome). • Täiendada kooli juhtimisstruktuure demokraatlike institutsioonidega, tagada dünaamiline koolikorraldus, personalipoliitika, majandustegevus. • Kaasata koostöösse kooliga rohkem lapsevanemaid. • Leida ja koolituse kaudu tagada kvalifikatsiooninõuetele vastav professionaalne kaader. • Jätkata tööd koolis tervishoiu, tuleohutuse, tööohutuse jt seadustega vastavusse viimisel. • Täiendada ja kaasajastada kooli materiaalset baasi. • Jätkata kooli arengukava täiustamist. 7. TEGEVUSKAVA VALDKONNITI 7.1. ÕPPEKASVATUSTÖÖ Õppekorraldus Kooli õppekava, tegevus- ja ainekavade ja arengukava täiustamine Pidev Tunniplaani, ainekavade korrigeerimine koostöös koolidega, kus lapsed jätkavad õpinguid Pidev Õpetajate ainekavade, tööplaanide, klassijuhataja ja ringijuhtide tööplaanide täiendamine ja korrigeerimine Vastavalt vajadusele Õpilase erivajadusi arvestava töö, õpiabi võimaldamine Pidev Infotehnoloogiaalaste võimaluste kasutamine õppetöös Pidev Andekate laste erivõimete väljaselgitamine ja plaanipärane arendustöö nendega, õpilaste motiveerimine tulemuslikkusele ja eluaegsele õppimisele Pidev Koolikohustuse täitmise rikkumise ennetamine Pidev Uuringud õpilaste, lastevanemate ja õpetajate hulgas, et selgitada välja vajadused ja vajakajäämised Perioodiliselt Sportliku tegevuse ja tervislike eluviiside tähtsustamine Pidev Õpikeskkond Õppeklassid Vastavalt tervisekaitsenõuetele uuendada ja vahetada koolimööblit (kasv!) 5. klassid – 2003 3. klassid Vahetada kardinad/rulood koostöös lastevanematega üleminekul 2. klassi koduklassi 2004 Vahetada tahvlid kvaliteetsemate vastu 1. klassid – 2001 Vahetada garderoobikapid 1. klassid – 2003 A-1 1. klassid – 2004 B-1 Muretseda valged tahvlid 1.a klass – 2004 1.b klass – 2003 3.b klass – 2001 Elektrisüsteemi ja valgustite uuendamine Jooksvalt vastavalt võimalustele Raamatukogu Täiendada õppe- ja metoodilise kirjandusega (ka alternatiivsete õpikutega võimalusel) 2001–2004 Muretseda võimaluste piires täiendavat uut lastekirjandust ja audiovisuaalseid vahendeid, teatmeteoseid Pidev Minna üle raamatukogu arvutiseerimisele 2003–2004 Saal Teha saali jooksev remont (põrandate lakkimine, seinte ja lagede värvimine) 2002 Vahetada saali aknakatted 2001–2002 Võimla Täiendava spordiinventari soetamine 2001–2004 Kodundusklass Täiendavate nõude muretsemine 2002 Mikser, köögikombain 2003 Arvutiklass Vt ITK arengukava 2000–2005 Lisa nr 4 Pidev Spordiväljak Terviseohtlike vahendite väljavahetamine Pidev Spordilinnakusse uute vahendite soetamine 2002–2004 Õppevahendid Hankida: • Loodusõpetuse katsevahendid Pidev • Keeleõpetuse tabelid (ema-, inglise-, saksa keel) • Loodusõpetuse pildid ja lüümikud • Mulaažid • Inimeste skelett • Kompassid + luubid • Õppevideoid ja -filme (loodusõpetus, terviseõpetus, kodulugu, ajalugu jne) • Kaardid, gloobused, spordivahendid • Digitaalkaamera • Muusikakeskus 2002 • Võimendi 2003 Metoodiline töö Töö ainesektsioonis • Noorte kolleegide juhendamine ja abistamine Pidev • Eesrindlike kogemuste jagamine lahtistes tundides • Töökogemuste vahetamine • Kursuste materjalide edastamine ja tutvustamine kolleegidele • Õppe- ja metoodiliste päevade organiseerimine • Omavalmistatud näit- ja didaktiliste vahendite valmistamine • Tutvumine alushariduse ja põhikooli II astme ainekavadega; sujuv üleminek ühest koolist teise • Metoodilise, psühholoogilise ja ainealase kirjanduse lugemine ja tutvustamine kolleegidele Täienduskoolitus Jätkata õpetajate koolitust vastavalt kooli eesmärkidel (psühholoogiline, metoodiline, erialane, meeskonnatöö) Mikrokliima • Seoses riikliku õppekava muutumisega alates 2001. a sügisest: – osalemine aine- ja õpikukursustel – osalemine metoodikakursustel, ainekursustel • Õppetunni analüüs, õpetaja enesehinnang ning oma töö analüüsimine (Hea alguse metoodika jms) • Osalemine arvutikursustel (arvuti algklasside õppetunnis, töölehtede valmistamine, informatsiooni leidmine jne) • Ergutada õpetajaid omandama kõrgharidust – V. Saare K. Kruusmaa 2001 2003 • Arendada koostööd igal tasandil Pidev • Õpetaja on lapsele ja lapsevanemale partneriks Pidev • Õpetajate isiksuseomaduste sobitamine last arendava keskkonna loomisel Pidev • Tagada koolikohustuse täitmine, ennetada põhjuseta puudumisi Pidev 7.2. MAJANDUSTEGEVUS Finantsid Õigeaegne eelarvevahendite põhjendatud taotlemine järgmisteks eelarveaastateks koostöös kooli personali, hoolekogu ja OV-ga 2001–2004 Projektikonkurssidest osavõtmine (IKT-, koolitus-, terviseedendus- jms konkursid) Võimalusel Võimalusel sihtotstarbeliste annetajate leidmine kooliarendustöö eesmärgil Pidev Kooli sihtkapitali loomine 2004 Leida enam võimalusi kooliruumide rentimiseks omatulu saamise eesmärgil Kasutada ära lastevanemate head tahet annetada kooli arendamiseks vahendeid (raha vms) Jõulupeod, kevadpeod, jooksvalt Kulud Õpikeskkonna parandamiseks: – fuajee kapitaalremont 120 000.– (A-korpus) – fuajee kapitaalremont 250 000.– (B- ja C-korpus) – turvafirma teenuste ostmine 11 500.– – ruumide jooksev remont 50 000.– – majanduskulud (küte, elekter, vesi jms) 415 650.– – õppetegevuse korraldamine 135 600.– – infotehnoloogia arendamine 25 000.– 2001 2002 2001 2001 Planeeritud ja hangitud vahendite sihtotstarbelist säästlikku kasutamist kontrollivad OV, hoolekogu Pidev Kooli maa-ala Hoida korras olemasolevad spordi- ja mänguvahendid territooriumil Pidev Asfaldiaukude täitmine 2001 Täiendada hekki uute taimedega 2003 7.3. HUVITEGEVUS Osavõtt Motiveerida lapsi osalema ringide töös Sept, okt 2001 – sept, okt 2004 Toetada ja vajadusel suunata laste valikuid Pidev Tagada enamuse osavõtt klassivälisest tööst koolis, koolides, lasteorganisatsioonides vms Pidev Aktiviseerida lapsi osalema mitmesugustel üritustel koolis, linnas jm (olümpiaadid, võistlused, konkursid, laagrid jms) Rahvariided 2002–2004 7.4. KOOSTÖÖ Lastevanematega Tagada lastevanematega partnerlussuhe, üksteise mõistmise ja toetamise õhkkond ühise eesmärgi nimel Pidev Viia läbi klassi lastevanemate koosolekud Soovitatavalt 2–4 korda aastas Viia läbi lastevanemate üldkoosolek kaasates pedagoogikaspetsialiste, psühholooge, arste jt 2 korda õppeaasta jooksul (nov, aprill) Motiveerima lapsevanemaid toetama igati kooli eesmärke ja taotlusi Pidev Kaasata lapsevanemaid klassi ja kooli üritustele Pidev Vilistlastega Koostöös vilistlastega korraldada mitmesuguseid õpilastele suunatud üritusi (klassiõhtud, ekskursioonid, võistlused jms) Perioodiliselt Teiste koolidega Külastada õpilastega koole, kus nad jätkavad 6. klassis õppimist. Tutvuda tulevaste õpetajatega, koolielu korraldusega, võimalustega (Rakvere Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium) Jooksvalt Jätkata sõprussuhete arendamist Luukka kooliga Pidev Kogu personaliga Õppida ja areneda meeskonnana Pidev Õppida üksteiselt Pidev Arvestada ja austada kolleegi, tema head tööd Pidev Koostöö LV-ga Selgitada kooli arengusuundi, taotlusi, vajadusi ja leida ühiselt rahuldavaid lahendusi kooli ja laste arengu huvides Pidev Teavitada huvitavamatest üritustest, õnnestumistest, tulemuslikkusest Pidev Hoolekoguga Hoolekogu liikmete kaasamine kooli arendustegevusse Pidev Võimaluste leidmine hoolekogu liikmete koolitamiseks 2002 7.5. INFO EDASTAMINE • Kooli kodulehekülje arendamine Pidev • Infokese väljaandmine 1 kord kuus • Koolist ÕL veergudel (Rakvere Linna Algkooli 10. aasta) mai 2002 • Kooli positiivse maine kujundamine, informatsiooni levitamine, suhtlemine ajakirjandusega Pidev • Suhtlemine teiste koolidega Pidev • Lastevanemate üldkoosolekud November, aprill • Klassi lastevanemate koosolekud 2–4 korda õppeaastas • Üldkogunemised õpilastele Vähemalt 2 korda kuus • Kooli stendid Pidev • Autahvel 2002–2004 8. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal õppenõukogus ning kooskõlastatakse hoolekoguga pärast Rakvere linna arengukava ülevaatamist (uuendamist). Uuendatud arengukava pannakse välja kooli koduleheküljele ja sellest teavitatakse lapsevanemaid, õpilasi, õpetajaid ja üldsust.