Kohtla-Järve Linnavolikogu — Sihtasutuse Puru Haigla põhikirja täiendamine — KO, 63, 1385

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489) § 22 lg 1 p 24, § 35 lg 3 alusel ja arvestades sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155, 2000, 55, 356; 2001, 56, 336; 93, 565) § 8 lg 1, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Täiendada Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2001. a määrusega nr 72 «Sihtasutuse Puru Haigla asutamine» kinnitatud sihtasutuse Puru Haigla põhikirja alljärgnevalt: 1.1. Lisada uus punkt 4.5 järgnevas redaktsioonis: «4.5. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles fikseeritakse vara eraldaja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta. Sihtasutusele üleantavad rahasummad kantakse Sihtasutuse pangaarvele. Sihtasutusele üleantavad vallasasjad antakse üle ja võetakse vastu üleandmis-vastuvõtmislepinguga. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vahendi vastuvõtmise otsustab juhatus. Mitterahaliseks vahendiks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja Sihtasutusele üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahalist vahendit hindab juhatus, koostades selle kohta hindamisakti. Nõukogu otsusega võib nõuda mitterahalise vahendi hindamise kontrollimist audiitori poolt, kes esitab selle kohta asjakohase arvamuse. Ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. Kinnisasjade üleandmine Sihtasutusele toimub seaduses sätestatud korras». 1.2. Punkti 5.1 lõppu lisada järgmine tekst: «Põhikirja muutmise õigus on ainult asutajal. Ettepaneku põhikirja muutmiseks teeb asutajale nõukogu.» 2. Kinnitada SA Puru Haigla põhikiri uues redaktsioonis (lisatud). 3. Määrus jõustub 26. juunil 2002. a. Volikogu esimees Valeri KORB Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. juuni 2002. a määrusega nr 94 SIHTASUTUSE PURU HAIGLA PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Puru Haigla (edaspidi Sihtasutus ). 1.2. Sihtasutuse eesmärgiks tervishoiuasutusena on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise ambulatoorse ja statsionaarse meditsiiniteenuse osutamine. 1.3. Koostöös Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnaga antakse teistele ambulatoorset ja statsionaarset meditsiiniteenust osutavatele asutustele ja ettevõtetele meditsiinipersonali diplomieelset ja -järgset ning välja- ja täiendusõpet. 1.4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast, muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on oma nimega pitsat, pangaarved ja sümboolika. 1.5. Sihtasutuse asutamisega annab Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsuse asutuse Puru Haigla ja Kohtla-Järve Kopsuhaigla kasutuses oleva Kohtla-Järve linna vara ning sellega seonduvad õigused ja kohustused Sihtasutuse omandisse. 1.6. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks. 1.7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.8. Sihtasutuse asukoht on Kohtla-Järve linn, Eesti Vabariik. 2. Eesmärgi täitmine 2.1. Oma eesmärgi täitmiseks Sihtasutus: 2.1.1. osutab ambulatoorset ja statsionaarset meditsiiniteenust ja sellega seonduvaid teisi meditsiiniteenuseid vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja sõlmitud lepingutele; 2.1.2. tagab meditsiiniteenuste osutamise kõrge kvaliteedi; 2.1.3. töötab välja, täiustab ja aprobeerib uusi erakorralise meditsiiniteenuse osutamisega seonduvaid diagnostika-, logistika- ja ravivõtteid, aprobeerides vajadusel uusi ravimeid ja ravivahendeid; 2.1.4. teeb koostööd meditsiinialal tegutsevate ja teiste institutsioonidega Eesti Vabariigis ning välisriikides, riigi ja kohalike omavalitsustega, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate kutseliitude ja teiste vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega; 2.1.5. võimaldab Tartu Ülikooli Kliinikumis töötavate arst-õppejõudude, üliõpilaste, internide ja residentide töötamist Sihtasutuses; 2.1.6. teostab ambulatoorse ja statsionaarse meditsiiniteenuse osutamisega seonduvaid uuringuid ning teeb vastavasisulist metoodilist tööd; 2.1.7. korraldab ja vajadusel teostab erakorralise meditsiiniabiga seonduvat transporti ning muud meditsiinialast transporti; 2.1.8. tagab meditsiiniteenuste osutamiseks vajalike tervisekaitseliste, töötervishoiu- ja tööohutusalaste tingimuste täitmise; 2.1.9. loob Sihtasutuse tegevuseks, eesmärgi täitmiseks ja erakorralise meditsiiniteenuse osutamise arenguks vajaliku materiaal-tehnilise baasi ja infrastruktuuri; 2.1.10. peab raamatupidamislikku, statistilist ja muud arvestust; 2.1.11. vajaduse korral, lepingulisel alusel, osutab haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi spordi- ja kultuuriüritustel; 2.1.12. organiseerib meditsiiniteenuse osutamisega seonduvaid teabepäevi. 3. Sihtasutuse juhtimine 3.1. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus. 3.2. Sihtasutusel on juhatus, mis juhib ja esindab Sihtasutust. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest, kellest vähemalt üks peab olema meditsiinialase kõrgharidusega. 3.3. Sihtasutuse juhatus: 3.3.1. teeb Sihtasutuse nõukogule ettepanekuid Sihtasutuse struktuuri kinnitamiseks; 3.3.2. kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused; 3.3.3. kehtestab kriteeriumid töötajate valikuks; 3.3.4. kehtestab Sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste finantsmajandustegevuse korra, tagades vahendite kasutamise sihipärasuse kontrolli, võttes arvesse kehtivat seadusandlust, käesolevat põhikirja ning struktuuriüksuste põhimäärusi; 3.3.5. koostab Sihtasutuse eelarve ja esitab selle kinnitamiseks nõukogule, tagades Sihtasutuse eelarve täitmise, kinnitab Sihtasutuse struktuuriüksuste eelarve ja kontrollib struktuuriüksuste eelarve täitmist; 3.3.6. sõlmib Sihtasutuse nimel lepinguid, Eesti Haigekassaga raviteenuste osutamiseks sõlmitava lepingu kooskõlastab juhatus enne allakirjutamist nõukoguga; 3.3.7. otsustab laenu võtmise soetusteks ja investeeringuteks, laenud, mis ületavad 5% (viis protsenti) Sihtasutuse eelmise majandusaasta käibest ning vabade vahendite investeerimine kooskõlastatakse nõukoguga; 3.3.8. kehtestab Sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste raamatupidamise sise-eeskirjad ja palgakorralduse; 3.3.9. kehtestab Sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töösisekorra-eeskirjad ja kinnitab töötajate ametijuhendid; 3.3.10. kehtestab Sihtasutuse asjaajamiseeskirjad; 3.3.11. kehtestab juhatuse reglemendi, mis sätestab juhatuse koosoleku ettevalmistamise ja selle kodukorra; 3.3.12. koostab ja võtab vastu juhatuse tööplaani; 3.3.13. kehtestab Sihtasutuse struktuuriüksuse aruandluse korra, koostab ja esitab Sihtasutuse tegevust puudutavad aruanded seaduste ja teiste õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutades Sihtasutuse aruannete õigsuse eest; 3.3.14. esitab nõukogule kvartalile järgneva kahe kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, andes nõukogule ja seadusega sätestatud juhtudel teistele isikutele vajalikku teavet Sihtasutuse ja selle juhtimise kohta ning esitab vajadusel sellekohaseid aruandeid; 3.3.15. esitab registrile audiitorite ja nõukogu liikmete nimekirja; 3.3.16. annab hinnangu struktuuriüksuste ja nende juhtide tegevusele; 3.3.17. moodustab vajadusel komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded; 3.3.18. koostab Sihtasutuse katastroofiks (suurõnnetusteks) valmisoleku plaani, esitab selle kinnitamiseks nõukogule ning tagab plaani täitmise; 3.3.19. informeerib viivitamatult nõukogu kõigist Sihtasutuses toimunud erakorralistest sündmustest ja asjaoludest kirjalikult; 3.3.20. täidab kõiki muid Sihtasutusega seonduvaid ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse. 3.4. Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse liikmel on õigus igal ajal omal soovil juhatusest tagasi astuda, kui ta teatab sellest nõukogule kirjalikult kaks kuud ette. 3.5. Juhatuse liikmeid võib nõukogu igal ajal tagasi kutsuda. 3.6. Juhatusest tagasiastunud või tagasikutsutud liikme asemele määrab nõukogu uue liikme mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates juhatuse liikme tagasikutsumisest või tagasiastumisest, kelle volituste periood kestab kuni ülejäänud juhatuse liikmete volituste lõppemiseni. 3.7. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse esimees võib Sihtasutust esindada ainuisikuliselt ning ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt. 3.8. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. 3.9. Sihtasutusel on nõukogu, mis kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle. 3.10. Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmed määratakse neljaks aastaks. 3.11. Sihtasutuse nõukogu: 3.11.1. otsustab juhatuse ettepanekul Sihtasutuse arengustrateegia, kinnitades igal aastal Sihtasutuse järgneva kolme aasta arenduskava ja järgneva aasta tegevuskava ja eelarve; 3.11.2. võttes arvesse käesoleva põhikirjaga seatud tingimusi ja nõukogu poolt kehtestatud korda, määrab juhatuse liikmete arvu ja valib juhatuse liikmed. Uue juhatuse koosseis määratakse eelmise juhatuse viie aastase volituste perioodi kahe viimase kuu jooksul; 3.11.3. otsustab osaluse omandamise ja lõppemise äriühingus; 3.11.4. otsustab kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise; 3.11.5. määrab audiitorite arvu ja nimetab kolmeks aastaks audiitorid Sihtasutuse tegevuse kontrolliks, omab õigust audiitor tagasi kutsuda; 3.11.6. määrab audiitori töö tasustamise korra; 3.11.7. kooskõlastab Eesti Haigekassaga raviteenuste osutamiseks sõlmitava lepingu enne juhatusepoolset allkirjastamist; 3.11.8. kinnitab juhatuse ettepanekul Sihtasutuse struktuuri; 3.11.9. kinnitab juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse aastaaruande ja tegevusaruande; 3.11.10. teeb asutajatele ettepaneku põhikirja muutmiseks; 3.11.11. kinnitab Sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, mida ei ole reguleeritud seadusandlike aktidega; 3.11.12. esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega. 3.12. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. 3.13. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil nõukogust tagasi astuda, kui ta teatab sellest teda nimetanud asutajale kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Nõukogu liikme võib teda määranud asutaja igal ajal tagasi kutsuda. Nõukogust tagasiastunud või tagasikutsutud nõukogu liikme asemele määrab teda määranud asutaja uue liikme vähemalt kahe kuu jooksul pärast nõukogu liikme tagasiastumist või tagasikutsumist, kelle volituste periood kehtib kuni teiste nõukogu liikmete volituste kehtivuseni. 3.14. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. 3.15. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige, samuti kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 3.16. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 3.17. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. 3.18. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 3.19. Nõukogu liikmete tööd tasustatakse nõukogu otsuse alusel vastavalt nende ülesannete ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale, kuid tingimuseks on, et nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstav tasu ei ületa 10% (kümme protsenti) juhatuse esimehele samaks majandusaastaks määratud tasust. Juhul kui nõukogu esimehe tööülesanded nõuavad tema pidevat kohalolekut, määratakse talle töötasu kokkuleppe alusel suuruses, mis ei ületa juhatuse esimehe töötasu. 4. Sihtasutuse vara 4.1. Sihtasutus oma vara omanikuna teostab juhatuse kaudu Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vastavalt seadusele ja käesolevale põhikirjale. 4.2. Sihtasutuse vara moodustub: 4.2.1. asutamisotsusega Sihtasutusele üle antud varast; 4.2.2. meditsiiniteenuste ja teiste teenuste müügist laekuvatest vahenditest; 4.2.3. sihtotstarbelistest eraldistest riigi, Tartu Ülikooli, kohalike omavalitsuste eelarvetest; 4.2.4. vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele või tema struktuuriüksustele lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus; 4.2.5. annetustest, dotatsioonidest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest; 4.2.6. muudest laekumistest. 4.3. Sihtasutuse vara kasutatakse vaid Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. 4.4. Sihtasutus võib üldjuhul võtta endale varalisi kohustusi kogumahus summani, mille korral majandusaasta jooksul tehtavate tagasimaksete suurus koos intressidega ei ületa 20% jooksva majandusaasta planeeritavast käibest. 4.5. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimase soovil leping, milles fikseeritakse vara eraldaja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta. Sihtasutusele üleantavad rahasummad kantakse Sihtasutuse pangaarvele. Sihtasutusele üleantavad vallasasjad antakse üle ja võetakse vastu üleandmis-vastuvõtmislepinguga. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vahendi vastuvõtmise otsustab juhatus. Mitterahaliseks vahendiks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja Sihtasutusele üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. Mitterahalist vahendit hindab juhatus, koostades selle kohta hindamisakti. Nõukogu otsusega võib nõuda mitterahalise vahendi hindamise kontrollimist audiitori poolt, kes esitab selle kohta asjakohase arvamuse. Ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. Kinnisasjade üleandmine Sihtasutusele toimub seaduses sätestatud korras. 5. Põhikirja muutmine 5.1. Asutaja võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki, kuid Sihtasutuse eesmärki ei ole õigust muuta. Põhikirja muutmise õigus on ainult asutajal. Ettepaneku põhikirja muutmiseks teeb asutajale nõukogu. 6. Sihtasutuse ühinemine, jagunemine, lõpetamine 6.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja see on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga. 6.2. Sihtasutuse jagunemine võib toimuda vaid siis, kui see on vajalik Sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks. 6.3. Sihtasutuse nime «Sihtasutus Puru Haigla» kasutamine Sihtasutuse ühinemisel või jagunemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel. 6.4. Sihtasutus lõpetatakse seaduses sätestatud korras. Asutaja võib Sihtasutuse lõpetada, kui asjaolud muutuvad selliselt, et puudub võimalus ja vajadus Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. 6.5. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud Sihtasutuse vara tagastatakse asutajale. Volikogu esimees Valeri KORB