Väetiseseadus

(1) Käesolev seadus reguleerib väetiste turustamisotstarbelist tootmist, töötlemist ja importimist.

(2) Seadust ei kohaldata

1) kanalisatsioonijääkide, reovete, reovee setete ja fekaalide kasutamisel väetisena;

2) Eestit transiitkaubana läbiva või ainult väljaveo eesmärgil toodetava ja töödeldava väetise suhtes;

3) tehniliselt töötlemata, loodusliku väetise suhtes;

4) uurimistöö või katsetuste eesmärgil imporditava väetise suhtes, kui imporditav kogus ei ületa 50 kilogrammi.

(3) Tule- ja plahvatusohtliku väetise tootmine, töötlemine, importimine, turustamine ja kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(1) Väetis on aine või ainete segu, mis parandab taimede toitumistingimusi ning suurendab taimekasvatustoodangut ja parandab selle kvaliteeti. Väetised jagunevad mineraalväetisteks, orgaanilisteks väetisteks, meliorantideks ja bakterväetisteks. Väetiste hulka ei kuulu taimekaitsevahendid, kasvusubstraadid, kasvuregulaatorid, süsihappegaas, töötlemata turvas ja vesi.

(2) Mineraalväetis on anorgaaniline või sünteetiliselt toodetud orgaanilises vormis olev väetis, mis sisaldab ühte või mitut taimetoitainet ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumise kaudu.

(3) Orgaaniline väetis on taimse või loomse päritoluga töödeldud või töötlemata väetis, mis sisaldab ühte või mitut taimetoitainet.

(4) Meliorant on väetis, mille abil parandatakse mulla või kasvusubstraadi füüsikalisi ja keemilisi omadusi, samuti bioloogilist seisundit, ning mis soodustab taimede kasvu või parandab saagi kvaliteeti.

(5) Bakterväetis on kasulikke mullamikroorganisme sisaldav preparaat.

(1) Väetiste register (edaspidi register) on vastavalt andmekogude seadusele ( RT I 1997, 28, 423) põllumajandusministri taotluse alusel asutatud riiklik register, mis sisaldab andmeid Eestis registreeritud väetiste ning nende tootjate, töötlejate ja importijate kohta.

(2) Registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi registripidaja). Registri kulud kaetakse Põllumajandusministeeriumi eelarvest.

(1) Registri pidamine, kande tegemine registrisse ja informatsiooni saamine registrist toimub vastavalt käesolevale seadusele, andmekogude seadusele ja registri põhimäärusele.

(2) Tootja, töötleja ja importija on kohustatud esitama registripidajale andmed enda toodetava, töödeldava või imporditava väetise kohta ja selle registrisse kandmise taotluse. Registrisse kandmisele ei kuulu oma tarbeks toodetav, töödeldav või imporditav väetis.

(3) Registripidaja informeerib esitatud taotlusest ja deklareeritud andmetest järelevalveasutust, kes on kohustatud kontrollima esitatud andmete õigsust, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed, mille õigsust kontrollib registripidaja.

(4) Registrisse tehakse kanne ühe kuu jooksul pärast taotluse ja registrisse kantavaid andmeid tõendavate dokumentide saamist ning riigilõivu tasumist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kontrollimisel on tuvastatud registrile esitatud andmete vastavus tegelikkusele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teeb registripidaja tootjale, töötlejale või importijale ettekirjutuse andmete esitamiseks. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib registripidaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

Registrisse kandmise ja registrikannete muutmise, samuti registrikannetest tehtavate väljavõtete eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses ( RT I 1997, 80, 1344) sätestatud ulatuses ja korras.

(1) Registris registreeritakse

1) Eestis asuva väetise tootja, töötleja või importija andmed: nimi, asukoht, äriregistri kood; importija korral ka imporditud väetise tootja (töötleja korral ka töötleja) nimi ja asukohamaa;

2) väetiste tüüpnimetused tootja, töötleja ja importija nimele;

3) taimede kasvamiseks ja arenemiseks vajalike taimetoitainete alammäär (massiprotsentides) väetises;

4) valmistamisviis ja põhilised koostisosad (komponendid);

5) toitainete väljendusviis (kas keemilise elemendi või oksiidina);

6) ohtlike lisandite lubatud ülemmäär (massiprotsentides või milligrammides kilogrammi kohta);

7) väetise pakendi märgistamisel avaldatavad andmed;

8) toitainete ja lisandite lubatud hälve deklareeritud sisaldusest (massiprotsentides);

9) muud käesoleva seaduse paragrahvis 7 sätestatud andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel registrisse kantavad andmed on piiratud kättesaadavusega. Nimetatud andmeid võivad kasutada üksnes registripidaja ja järelevalveasutuse volitatud ametnikud ning teised isikud seaduse alusel oma teenistusalaste õiguste ja kohustuste täitmiseks.

(3) Väetise registrisse kandmiseks peab tootja, töötleja või importija registripidajale esitama volitatud tõendamisasutuse antud väetise vastavustunnistuse.

(4) Registrisse kantud andmete muutumisel on registreeritud isik kohustatud ühe kuu jooksul esitama taotluse ja andmed registrikande muutmiseks või täiendamiseks. Kande muutmine või täiendamine toimub käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatud korras.

(1) Väetise tootja ja töötleja peab iga aasta kohta koostama ja registripidajale jaanuarikuu jooksul esitama

1) väetiste tootmisplaani tüüpnimetuste kaupa;

2) kasutatavate toorainete liigid ja kogused.

(2) Väetise importija peab iga aasta kohta koostama ja registripidajale jaanuarikuu jooksul esitama planeeritava impordimahu tüüpnimetuste kaupa.

(3) Koos esitatavate planeeritavate andmetega on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik kohustatud esitama registripidajale andmed eelmisel aastal toodetud, töödeldud ja imporditud väetiste kohta, näidates ära kogused tüüpnimetuste kaupa.

(1) Tootja, töötleja ja importija taotlusel väljastab registripidaja talle registreerimistunnistuse, mis tõendab, et need väetised on selle isiku nimel registris registreeritud ja nende tootmine, töötlemine ja importimine on riikliku järelevalve all.

(2) Registreerimistunnistuse vormi ja sisu nõuded kehtestab põllumajandusminister.

(3) Tootja, töötleja või importija taotlusel väljastab registripidaja talle väljavõtteid tema kohta tehtud registrikannetest.

(1) Kui registrisse kantud isik on lõpetanud väetise tootmise, töötlemise või importimise, kustutatakse ta registrist tema taotluse alusel.

(2) Tootja, töötleja või importija toodetav, töödeldav või imporditav väetis kustutatakse registrist

1) tema taotluse alusel, kui ta on lõpetanud selle tootmise, töötlemise või importimise;

2) registripidaja otsusega, kui toodetav, töödeldav või imporditav väetis ei vasta riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel väetise registrist kustutamisel on isik kohustatud lõpetama antud väetise tootmise, töötlemise või importimise.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel väetise registrist kustutamist põhjustanud asjaolude kõrvaldamist võib isik esitada uue taotluse toodetava, töödeldava või imporditava väetise registrisse kandmiseks.

(1) Registripidaja koostab ja avalikustab üks kord aastas ülevaate väetiste tootmise, töötlemise ja importimise ning tootjate, töötlejate ja importijate üle teostatava riikliku järelevalve tulemuste kohta.

(2) Kogu registrisse kantud teave, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 6 lõike 1 punkti 4 ja paragrahv 7 lõigete 1 ja 2 alusel registrisse kantud andmed, on avalik.

(1) Toota, töödelda ja importida on lubatud väetisi, mis vastavad riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele ning on ohutud inimeste ja loomade tervisele, samuti keskkonnale.

(2) Tootmiseks, töötlemiseks ja importimiseks lubatud väetiste ja väetiste toorainete kvaliteedinõuded kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.

(3) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete kehtestamiseni peab toodetav, töödeldav ja imporditav väetis vastama registrile deklareeritud kvaliteedile.

(1) Väetise tootmisel, töötlemisel ja importimisel on kvaliteedi määramine kohustuslik, tõendamaks selle vastavust tervisekaitse-, keskkonnakaitse-, ohutus- ja teistele kehtestatud nõutele ning registrile deklareeritud kvaliteedile.

(2) Väetise nõuetekohasuse tõendamiseks tehtud kulutused kannab selle väetise tootja, töötleja või importija.

(3) Tootja, töötleja ja importija on kohustatud tõendama volitatud tõendamisasutuse antud vastavustunnistusega väetise vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele.

(4) Väetise vastavustunnistus peab väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel olema kättesaadav väetise ostjale või vastuvõtjale.

(1) Õiguse tegutseda volitatud tõendamisasutusena käesoleva seadusega reguleeritud valdkonnas annab juriidilisele isikule põllumajandusminister oma käskkirjaga tema moodustatud komisjoni ettepanekul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjon teostab järelevalvet volitatud tõendamisasutuse tegevuse üle. Korduvate puuduste avastamisel on komisjonil õigus teha põllumajandusministrile ettepanek tunnistada tõendamisasutuse volitused kehtetuks.

(3) Volitatud tõendamisasutus hindab väetise nõuetekohasust tootekatsetuste, toote valmistamisega seotud katsete ja kvaliteedijärelevalve tulemuste põhjal ning tal on õigus väljastada tootjale, töötlejale või importijale väetise vastavustunnistust juhul, kui väetis osutub hindamise tulemusena nõuetekohaseks.

(1) Väetise tootjale või töötlejale võib volitatud tõendamisasutus anda vastavustunnistuse sama väetise jätkuvaks valmistamiseks kehtivusajaga kuni viis aastat.

(2) Kui väetis enam nõuetele ei vasta, tunnistab volitatud tõendamisasutus kehtivusajaga antud vastavustunnistuse kehtetuks.

(3) Väetise importijale võib volitatud tõendamisasutus anda vastavustunnistuse üksiktoote või väetisepartii kohta.

(4) Importijale võib volitatud tõendamisasutus anda vastavustunnistuse välisriigis väljaantud nõuetekohasust tõendava dokumendi ja selle koostamise aluseks olnud dokumentide põhjal.

(1) Turustamisotstarbel tohib toota, töödelda ja importida väetisi

1) mis on registreeritud väetiste registris;

2) mis vastavad riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele;

3) mille tootmis- või töötlemistehnoloogia ei saasta keskkonda ning ei ole ohtlik ega kahjusta inimeste ja loomade tervist;

4) mille kasutamine ettenähtud viisil ei kahjusta mullaviljakust ega saasta keskkonda.

(1) Enne väetise importimise alustamist tuleb see importida soovival isikul registris registreerida.

(2) Importija, kes tegeleb väetise importimisega käesoleva seaduse jõustumise ajal, võib importimist jätkata, kui ta on imporditava väetise registris registreerinud.

(3) Väetisi võib importida kindlate piiripunktide kaudu. Väetiste impordiks lubatud piiripunktide nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(1) Bakterväetisi võib importida üksnes registripidaja poolt iga partii kohta väljastatava kirjaliku loa alusel.

(2) Käesoleva seaduse paragrahv 2 lõike 2 punktis 4 nimetatud uurimistöö või katsetuste eesmärgil võib väetisi importida üksnes registripidaja poolt väljastatava kirjaliku loa alusel ning koguses mitte üle 50 kilogrammi.

(3) Bakterväetiste ning uurimistöö ja katsetuste eesmärgil väetiste importimise kord kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.

(1) Väetise pakend ja selle konstruktsioon peavad tagama väetise säilimise ning tootja või töötleja poolt garanteeritud omadused ning käsitsemise ohutuse väetise liikumisel tootjalt tarbijani.

(2) Tootja või töötleja poolt müügipakendisse pakendatud väetist võib müüa üksnes suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis.

(3) Müügipakend peab olema selline, et pärast selle avamist ei oleks võimalik pakendit esialgsel kujul taastada.

(1) Märgistus peab olema pakendile kantud loetavalt ja märgistuse ning pakendi püsivust tagaval viisil.

(2) Märgistuse sisu peab olema tarbijale arusaadav, ühemõtteline ning ei tohi sisaldada eksitavat teavet.

(3) Võõrkeelse märgistusega väetisele tuleb kaasa anda võõrkeelse teksti eestikeelne tõlge.

(4) Väetise pakendi märgistusel peavad olema

1) andmed Eestis tegutseva väetisetootja ja -töötleja kohta: nimi, asukoht, äriregistri kood, samuti registreerimisnumber väetiste registris. Kui tegemist on sisseveetud väetisega, siis: tootja (töötleja korral ka töötleja) nimi ja asukohamaa ning importija nimi, asukoht, äriregistri kood, samuti registreerimisnumber väetiste registris;

2) väetise tüüpnimetus, sealhulgas viide tootja retseptile;

3) keemiliste elementide või oksiidide sisaldus väetises;

4) väetise kogus massina ja valmistamise aeg;

5) kasutamisjuhised ning teave väetise ohtlikkuse kohta;

6) muud andmed, mille pakendile kandmise kohustuse on käitleja deklareerinud registrile, samuti tarbijakaitseseaduse ( RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953) ja pakendiseadusega ( RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) nõutud muu teave.

(1) Käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi järelevalveasutus) oma ametnike (edaspidi järelevalveametnikud) kaudu.

(2) Järelevalveasutuse järelevalveametnikel on õigus kontrollida väetise tooret, väetist, tootmis-, töötlemis-, säilitamis- ja pakkimisruume, müügikohti, võtta kontrollproove väetise toormest, väetisest, samuti mullast.

(3) Väetisest, väetise toorainest ja mullast kontrollproovide võtmise kord ja kvaliteedianalüüsi metoodikad kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.

(4) Järelevalveasutusel on riikliku järelevalve korras õigus teha käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid rikkunud isikule ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib registripidaja kustutada väetise registrist.

(1) Väetise importimisel võib järelevalveasutuse otsusel võtta imporditavast väetisepartiist kontrollproove.

(2) Kuni väetisepartiist võetud kontrollproovide tulemuste selgumiseni on väetisepartii või selle osa kasutamine, turustamine või muul viisil üleandmine keelatud.

(3) Kontrollproovide alusel teostatava kontrolli tulemuste põhjal teeb järelevalveasutus 10 tööpäeva jooksul, alates proovide võtmisest, oma otsuse selle partii edasise turustamise või muul viisil üleandmise lubamise või keelamise kohta.

(1) Tagamaks väetise vastavust käesoleva seaduse paragrahv 11 lõikes 1 nimetatud nõuetele, on volitatud tõendamisasutus kohustatud väljastatud vastavustunnistuse kehtivuse ajal teostama tootja või töötleja juures kvaliteedijärelevalvet.

(2) Kvaliteedijärelevalve on tootja ja töötleja omakontrollisüsteemi toimivuse, tootmiskorralduse ning väetiste nõuetekohasuse perioodiline kontrollimine, mille tulemuste põhjal on volitatud tõendamisasutusel õigus teha tootjale ja töötlejale kohustuslikke ettekirjutusi ning tunnistada kehtetuks väljaantud vastavustunnistus.

(1) Tootja, töötleja või importija peab perioodiliselt määrama toodetava, töödeldava ja imporditava väetise kvaliteeti (edaspidi omakontroll). Omakontroll peab vastama käesolevast seadusest ja teistest omakontrolli teostamist reguleerivatest muudest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(2) Omakontrolli tulemused tuleb dokumenteerida, registreerida ning säilitada vähemalt 10 aasta jooksul.

Kui tootja või töötleja omakontrolli või volitatud tõendamisasutus kvaliteedijärelevalve teostamisel tuvastab, et väetis ei vasta registrile deklareeritud või riigis kehtestatud kvaliteedinõuetele, tuleb sellest koheselt kirjalikult informeerida järelevalveasutust.

Kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga, kuid ohutu väetise turustamisel või muul viisil üleandmisel tuleb ostjat või vastuvõtjat kvaliteedi mittevastavusest eelnevalt kirjalikult informeerida.

Kehtestatud nõuetele mittevastava kvaliteediga ohtlikud väetised, mida täiendava töötlusega ei ole võimalik ohutuks ja kasutamiskõlblikuks muuta, tuleb tootjal, töötlejal või importijal hävitada vastavalt keskkonnakaitsenõuetele.

(1) Registreerimiskohustuse täitmata jätmise, kehtestatud või deklareeritud kvaliteedinõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise, samuti kvaliteedi määramise ja sellele vastavuse tõendamise kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(1) Väetise pakendi või pakendi märgistuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(1) Väetisepartii või selle osa turustamise või muul viisil üleandmise alustamise eest enne järelevalveasutuse poolt kontrollproovide alusel tehtavat otsust, samuti nõuetele mittevastava kvaliteediga väetise turustamise või üleandmise eest, kui väetise kvaliteedinõuetele mittevastavusest ei teavitatud selle vastuvõtjat, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(1) Omakontrolli teostamise kohustuse täitmata jätmise eest, samuti nõuetele mittevastava väetise puhul informeerimiskohustuse või hävitamiskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-des 311–31 4 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 311–31 4 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Väetise tootja, töötleja ja importija on kohustatud esitama taotluse ja andmed tema poolt toodetava, töödeldava ja imporditava väetise registrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates väetiste registri asutamisest.

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. juulil.