Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 94, 1472

(õ) 13.05.2009 14.20 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376) § 20 lõike 1 alusel. 1. Asjaolud ja menetluse käik S. T. (sünd 20.09.1980) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Järvamaa osakonnas 5. jaanuaril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et S. T-d on korduvalt kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 27. novembril 1996. a mõistis Järva Maakohus S. T. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189) § 139 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel ning mõistis talle karistuseks tingimisi vabadusekaotuse kaheks aastaks, kolmeaastase katseajaga. 22. septembril 1997. a mõistis Järva Maakohus S. T. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 15 lõike 2 ning § 139 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel ning karistas teda ühekuulise arestiga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 21. veebruari 2002. a kirjaga nr 15.2-20/6536 S. T-d teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. S. T. palub oma 22. märtsi 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas anda talle Eesti kodakondsus, esitades Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsuse osas vastuväitena seisukoha, et «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib piirata isiku õigust saada Eesti kodakondsus üksnes juhul, kui tema karistusandmed on karistusregistris. 2. Õiguslikud järeldused Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, sõltumata toimepandud tahtliku kuriteo laadist või raskusastmest. Nimetatud normis väljendub selgelt seaduseandja tahe eristada kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta, ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga. Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest on määrav aga kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seega vastab S. T. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel Vabariigi Valitsus keeldub välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. Samuti ei oma õiguslikku tähendust Eesti kodakondsuse andmise või andmisest keeldumise otsustamisel S. T. poolt vastuväitena toodud asjaolu, et «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib piirata isiku õigust saada Eesti kodakondsus üksnes juhul, kui tema karistusandmed on karistusregistris. 3. Otsus Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, mitte anda Eesti kodakondsust S. T-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. 4. Vaidlustamine «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. Korralduse teatavaks tegemine Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus S. T-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.