Vabariigi Valitsus — Konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara võõrandamise, võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord — RT I, 72, 428

Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse koodeksi» (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 2001, 100, 645; 102, 676; 2002, 29, 174; 56, 350; 63, 387; 64, 390 ja 391) § 62 lõike 11, «Väärteomenetluse seadustiku» (RT I 2002, 50, 313) § 206 lõike 2 ja «Riigivaraseaduse» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 24, 133; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393) § 24 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 23 lõikega 2. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesolevat korda rakendatakse vara suhtes, mis on: 1) kriminaalasjas konfiskeeritud kohtuotsuse või -määrusega; 2) väärteoasjas konfiskeeritud kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega; 3) kiiresti riknevad asitõendid kriminaal- või väärteomenetluses; 4) pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud. § 2. Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara ja pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara valitseja (1) Kriminaalasjas kohtuotsuse või -määrusega ja väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega või kohtuotsuse või -määrusega konfiskeeritud vara (edaspidi konfiskeeritud vara ) valitsejaks on konfiskeeritud vara asukohajärgne maavalitsus, välja arvatud § 9 lõigetes 3 ja 5 sätestatud juhul. (2) Pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara valitsejaks või volitatud asutuseks on pärandi avanemise asukohajärgne välisesindus, maavalitsus või muu riigiasutus. Kui vara omandiõigus läheb riigile üle testamendi või pärimislepingu alusel, on pärandvara valitsejaks või volitatud asutuseks testamendis või pärimislepingus märgitud riigiasutus. Kui testamendis või pärimislepingus ei ole riigiasutust märgitud, on pärandvara valitsejaks või volitatud asutuseks pärandaja viimase elukoha järgne maavalitsus või välisesindus, kinnisasja puhul kinnisasja asukohajärgne maavalitsus. 2. peatükk KONFISKEERITUD VÕI PÄRIMISÕIGUSE ALUSEL RIIGI OMANDISSE LÄINUD VARA ÜLEANDMINE, ARVELEVÕTMINE, HINDAMINE, VÕÕRANDAMINE JA HÄVITAMINE § 3. Konfiskeeritud vara üleandmine ja võõrandamine (1) Konfiskeeritud vara üleandmine maavalitsusele toimub akti alusel. (2) Konfiskeeritud vara võõrandamine maavalitsuse poolt toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrusega nr 286 kinnitatud «Riigivara võõrandamise korras» (RT I 1995, 67, 1137; 1996, 82, 1459; 1997, 60, 997; 69, 1121; 1999, 98, 873; 2000, 59, 385; 2002, 32, 192) sätestatud riigivara tasu eest võõrandamise ühtsele korrale, sõltumata vara väärtusest. § 4. Pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara valitsemine Pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara, välja arvatud §-des 6 ja 7 nimetatud vara, valdamist, kasutamist ja käsutamist korraldab välisesindus, maavalitsus või muu riigiasutus «Riigivaraseaduse» ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. § 5. Konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara hindamine Konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara hinnatakse «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» (RT I 2002, 35, 216) § 65 alusel, välja arvatud §-des 6 ja 7 sätestatud juhtudel. § 6. Välisvaluuta, väärismetalli, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete hindamine, arvelevõtmine ja võõrandamine (1) Välisvaluutat, väärismetalli, vääriskive ja nendest valmistatud esemeid hinnatakse järgmiselt: 1) välisvaluuta hinnatakse selle arvelevõtmise päeval kehtiva Eesti Panga poolt noteeritud Eesti krooni ja välisvaluuta vahelise päevakursi alusel; 2) väärismetalli, vääriskivide ning nendest valmistatud esemete (välja arvatud kunsti- või kultuuriväärtust omavad esemed) hind määratakse nende hindamise päeval kehtivate Eesti Proovikoja kokkuostuhindade alusel. (2) Väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete arvelevõtmisel koostatakse akt, kus näidatakse ära eseme nimetus, arv, oletatav materjal, kaal ja proov. Mündid peavad olema grupeeritud nominaalväärtuste ja väljalaskeaastate järgi. Arvelevõetud väärismetallide, vääriskivide ja nendest valmistatud esemete Eesti Proovikojale üleandmine toimub akti alusel. Eesti Proovikojas esemed kaalutakse, neile pannakse proov ja määratakse hind ning korraldatakse nende võõrandamine õigusaktides sätestatud korras. § 7. Väärtpaberite arvelevõtmine ja üleandmine Väärtpaberid võetakse arvele nende nominaalväärtuses ja nende üleandmine Rahandusministeeriumile toimub akti alusel. § 8. Ajaloolise, teadusliku, kunsti- või muu kultuuriväärtusega asjade üleandmine Asjade, millel on ajalooline, teaduslik, kunsti- või muu kultuuriväärtus, Kultuuriministeeriumile üleandmine toimub akti alusel. § 9. Konfiskeeritud relva ja laskemoona, narkootilise ja psühhotroopse aine, arvutisüsteemi, võltsitud kauba ja «Tolliseadustiku» alusel konfiskeeritud vara hindamine, võõrandamine, hävitamine või üleandmine (1) Konfiskeeritud relva ja laskemoona võõrandamine ja hävitamine toimub «Relvaseaduses» (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175; 53, 336; 61, 375) sätestatud korras. (2) Konfiskeeritud narkootilise või psühhotroopse aine säilitamine ja hävitamine toimub «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses» (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531; 2002, 61, 375) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. (3) Konfiskeeritud arvutisüsteemi üleandmine toimub «Autoriõiguse seaduses» (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335; 2002, 53, 336) sätestatud korras. (4) Konfiskeeritud võltsitud kauba hävitamine või üleandmine toimub «Tarbijakaitseseaduses» (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450; 102, 907; 2000, 40, 252; 59, 379; 2001, 50, 283 ja 289; 56, 332; 2002, 18, 97; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. (5) «Tolliseadustiku» (RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284) alusel konfiskeeritud vara hindamine, võõrandamine, hävitamine või üleandmine toimub «Tolliseadustikus» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. 3. peatükk KONFISKEERITUD VÕI PÄRIMISÕIGUSE ALUSEL RIIGI OMANDISSE LÄINUD VARA VÕI ASITÕENDITE VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGIEELARVE TULUDESSE KANDMINE § 10. Vara riigieelarve tuludesse kandmise kord (1) Konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara või asitõendite võõrandamisest saadud summad kuuluvad kandmisele riigieelarve tuludesse kolme pangapäeva jooksul vara või asitõendite võõrandamisest arvates. (2) Maavalitsuse, tolli või välisesinduse valitsemisel või valduses olev: 1) välisvaluuta konverteeritakse arvelevõtmise päeval kehtiva Eesti Panga poolt noteeritud Eesti krooni ja välisvaluuta vahelise päevakursi alusel Eesti kroonidesse ja kantakse riigieelarve tuludesse; 2) sularaha kantakse riigieelarve tuludesse; 3) arvelduskontol olev raha kantakse riigieelarve tuludesse kahe pangapäeva jooksul arvelduskonto kasutamise õiguse saamise päevast arvates. (3) Ettevõtja, kes võõrandab konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara, kannab võõrandamisest saadud summad riigieelarve tuludesse pärast dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, edastamis- ja võõrandamiskulude mahakandmist. § 11. Dokumentide säilitamine Konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara võõrandamisest saadud summa riigieelarve tuludesse kandmise, konfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara või asitõendite võõrandamise ja hävitamise dokumente koos võõrandamisest laekunud summa riigieelarve tuludesse ülekandmist tõendavate dokumentidega säilitatakse kümme aastat dokumendi loomisest arvates. 4. peatükk KONFISKEERITUD VARA VÕÕRANDAMISEST SAADUD RAHA RIIGIEELARVEST SEADUSLIKULE VALDAJALE TAGASTAMINE § 12. Konfiskeeritud vara seadusliku valdaja nõudeõigus (1) Sellise konfiskeeritud vara puhul, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud, on hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal õigus nõuda konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud summa riigieelarvest tagasi pärast sellest summast vara dokumentaalselt tõestatud hoidmis-, edastamis-, uurimis- ja võõrandamiskulude mahaarvamist. (2) Konfiskeeritud vara seaduslikul valdajal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud nõudeõigust «Karistusseadustiku» (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350; 64, 390) § 83 lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel. § 13. Konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud summa vara seaduslikule valdajale tagastamine (1) Paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud summa tagastab Rahandusministeerium seaduslikule valdajale kirjaliku avalduse alusel, kus on märgitud tema arvelduskonto andmed. Avaldusele tuleb lisada kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi tõestatud ärakiri. (2) Rahandusministeerium kontrollib esitatud dokumentide õigsust ja võrdleb seadusliku valdaja poolt nõutavat summat konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud ning riigieelarvesse ülekantud summaga. (3) Rahandusministeerium tagastab konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud summa seadusliku valdaja arvelduskontole või teatab talle taotluse rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul kõikide dokumentide esitamise päevast arvates. 5. peatükk KIIRESTI RIKNEVATE ASITÕENDITE HINDAMINE, VÕÕRANDAMINE JA HÄVITAMINE § 14. Kiiresti riknevate asitõendite hindamine Kui kiiresti rikneva asitõendi väärtust on võimalik määrata, hinnatakse seda «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 65 alusel. § 15. Kiiresti riknevate asitõendite võõrandamine (1) Kiiresti rikneva asitõendi võib tasuta üle anda riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele. Üleandmise kohta koostatakse akt, milles märgitakse üleantava asja nimetus, kogus (võimaluse korral väärtus) ja muud vajalikud andmed ning üleandmise aeg ja koht. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse, teine jääb üleandjale ja kolmas vastuvõtjale. (2) Kiiresti riknev toidutoore ja toit võõrandatakse § 3 lõike 2 kohaselt või antakse tasuta üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele, kui see on Veterinaar- ja Toiduameti või Tervisekaitseinspektsiooni analüüside tulemuste põhjal tunnistatud nõuetekohaseks. § 16. Kiiresti riknevate asitõendite hävitamine (1) Kiiresti rikneva asitõendi vastavalt käesoleva määruse §-le 15 võõrandamise võimatuse korral see hävitatakse «Kriminaalmenetluse koodeksi» §-s 631 sätestatud korras. (2) Asitõendiks oleva kiiresti rikneva narkootilise või psühhotroopse aine hävitamine toimub «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kiiresti rikneva asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatava asja nimetus, kogus (võimaluse korral väärtus) ja muud vajalikud andmed ning hävitamise viis, aeg ja koht. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse väärteo- või kriminaaltoimikusse, teine jääb akti koostanud asutusele. § 17. Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamine, võõrandamine ja hävitamine Kiiresti rikneva konfiskeeritud vara hindamisel, võõrandamisel ja hävitamisel kohaldatakse käesoleva määruse §-des 14 kuni 16 sätestatut. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrus nr 210 «Erikonfiskeeritud või pärimisõiguse alusel riigi omandisse läinud vara võõrandamise, võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 58, 611) tunnistatakse kehtetuks. § 19. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2002. a. Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN