Viljandi Linnavalitsus — C. R. Jakobsoni nim Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 62, 1378

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) §-le 31, Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusele nr 79 «Munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise kord», Viljandi linna põhimääruse (KO 2000, 13, 249) §-le 41, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) §-le 61 ja Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusele nr 37 «Viljandi linna arengukava aastateks 2000–2007 kehtestamine» ning vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a korraldusega nr 770 moodustatud Viljandi Linnavalitsuse alatise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada C. R. Jakobsoni nim Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2004 (lisatud). 2. Määrus jõustub 30. mail 2002. a. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Kinnitatud Viljandi Linnavalitsuse 27. mai 2002. a määrusega nr 18 Arengukava läbi arutatud CRJG Hoolekogu koosolekul 10. mai 2001. a ja kinnitatud. Hoolekogu esimees K. Lehtsalu C. R. JAKOBSONI NIM GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2001.–2004. AASTAKS. Arengukava struktuur. I. Kooli hetkeolukord, üldandmed. II. Arengueeldused. III. Missioon ja arengu üldeesmärgid. IV. Prioriteedid ja tegevused valdkonniti. 1) Juhtimine, personal. 2) Töökeskkond, majandustegevus 3) Õpetamine ja õppimine. a) kool tervikuna, b) gümnaasiumi arengusuunad, c) põhikooli arengusuunad. 4) Kooli ja klassiväline tegevus. 5) Suhted üldsusega, traditsioonid I. Kooli hetkeolukord ja üldandmed C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium on vanim pidevalt keskharidust andev kool Viljandis. Praegu töötab CRJG universaalgümnaasiumina, kus 37 klassis õpib üle 1100 õpilase. 1.–4.klassini 2 paralleeli, 5.–6.klassini 3–4 paralleeli, gümnaasiumiastmes 3–5 paralleeli. Tunnid toimuvad pooleteises vahetuses. Viiel klassil algavad tunnid libiseva graafiku alusel hiljem, kuid ei lõpe hiljem kui 16.30. Kool töötab 1975. a ehitatud hoones üldpinnaga 8604 m 2, koolimajas on 44 klassi- ja rühmaruumi, väljaehitatud on neli õppetöökoda ja kaheksa ainekabinetti. Aula on suhteliselt väike: 250 m 2. Viimase seitsme aasta jooksul on praktiliselt lõpetatud spordikompleksi remont (suur saal, ujula, duši- ja riieteruumid, võimlemissaal), v.a jõusaal. Staadion vajab kaasajastamist, kuid on hetkel rahuldavas seisundis. Hetkenõuetele vastavad kooli arstikabinet ning söökla koos köögiga, samuti arvutikeskus koos arvutiklassi ja koolisisese arvutivõrguga. Õpi- ja haldustarkvara rakendamisel on CRJG PHARE pilootkooliks. Vahetatud on ligikaudu kolmandik koolimaja akendest, remonditud algklasside korruste fuajeed, järk-järgult toimub ruumide elektrisüsteemi ja valgustuse normidele vastavusse viimine. Läbi on viidud küttesüsteemi esialgse optimeerimise etapp, vastavate tööde lõpuleviimine eeldab amortiseeruva keskküttesüsteemi väljavahetamist. Koolil puuduvad kaasaegsed raamatukoguruumid ja auditooriumid (70–100-le õpilasele). Koolis töötab 77 pedagoogi. Õpetamiskoormus eri ametijärkudega õpetajate vahel jaguneb järgmiselt (osakaal antud tundide koguarvuss): õpetajakandidaadid 1,7%, nooremõpetajad 4,0%, õpetajad 42,9%, vanemõpetajad 41,2%, õpetaja-metoodikud 10,1%. Kooli põhieesmärk on anda riikliku õppekava nõuetele vastavat tasemel üldharidust, millele lisanduvad tugevad süvaõppetraditsioonid. Põhikooli osas õpetame klassikalises õppeveerandi süsteemis. Uued klassikomplektid (1. ja 5. klassis) komplekteeritakse linnavalitsuse poolt esitatud nimekirjade alusel vastavalt linnas kehtestatud süsteemile. Vabadele kohtadele põhikooli klassides võtab kool täiendavaid õpilasi individuaalkorras. Alates teisest klassist komplekteerime koolisiseselt õpilaste huvidest, võimetest ja õppekoormuse taluvusest inglise keele süvaklassi. Etiketitunnid ja arvutialgõpetus toimuvad eriplaani alusel. Keskastmes klassidevahelised matemaatika-füüsika süvaklasside ettevalmistusrühmad, 9. klassis Viljandimaa maateadus. Osa valikainetundide arvel toimub tantsuõpetus kooli juures töötavas stuudios. Lühidalt gümnaasiumiastme õppesüsteemist. Õppetöö ajalise läbiviimise aluseks on õppeaasta jaotus viieks õppeperioodiks, õppeaineid käsitletakse 35-tunniste mahuga kursuste kaupa. Kursuste hindamine toimub õppeperioodi vältel läbiviidavate vahearvestustööde alusel arvestades ainespetsiifikat. Gümnaasiumisse võetakse õpilasi vastu neljas õppesuunas, tavaliselt vastavalt kindlatele klassikomplektidele, kuid vajadusel komplekteeritakse õppesuunad õpperühma (12–18 õpilast) täpsusega. 10. klassis õpitakse üldjuhul tüviharidusele lisaks antud õppesuunale kohustuslikke kursusi, 11.-ndas lisanduvad suunasisesed valikuvõimalused, 12.-ndas valitavad riigieksamikursused. Lähemalt gümnaasiumi õppesuundadest ja kooli olulisematest tegevusvaldkondadest. Füüsika-matemaatika süvaklasside ajalugu ulatub 1968. aastani. Füüsika osas on see üks väheseid säilinud süvaõppeid Eestis. Lisaks tavalisele arvutikasutamisoskuse õpetamisele kuulub õppekavasse ka programmeerimisõpetus. Inglise keele süvaõpe on CRJG õppekavasse kuulunud üle 32 aasta. Lisaks keeleoskusele saavad õpilased tugeva humanitaarse baasi, keeleõppe kaudu käsitletakse nii kultuurilugu kui mitmeid eluvaldkondi. Süvaklasside õpetajad on spetsialiseerunud kindlate täiendavate kursuste õpetamiseks, eraldi käsitletakse inglise keele kirjandust (4 kursust), maiskonnalugu (4) ja eesti majanduspoliitikat (1 kursus). Keelekoolitus on võimaldanud mitmetel õpilastel jätkata õpinguid ka välismaal. Äriklassi õppesüsteemi aluseks on Taani vastavate programmide alusel välja töötatud, nüüd juba paarikümnes Eesti koolis rakendatav õppekava (majandusainetena näiteks mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, turundus jne). Kolme gümnaasiumiaasta vältel omandatud üld- ja majandusalased teadmised lubavad õpilasel pärast kooli lõpetamist jätkata tehnikumitasemel majanduskoolide teisel kursusel edasise perspektiiviga kõrgkooliks. Õpilane võib 11. klassis valida ka ärikoolituse osalise programmi, mis annab väiksema õppekoormuse juures majandusalased algteadmised. Üldklassis on süvaklassidega võrreldes väiksema õppekoormuse juures õpilasel soovi korral võimalik valida riigieksamite edukaks sooritamiseks vajalikke täiendavaid kursusi põhivõõrkeelest, matemaatikast jt riigieksamiainetest. II. Arengueeldused CRJG on praegu universaalgümnaasium rõhuasetusega gümnaasiumiastmel. Kool on traditsiooniliselt Viljandi linna ja maakonna õpilaste hulgas populaarne, ligi kolmandik gümnaasiumisse vastuvõetud õpilastest on põhihariduse saanud teistes koolides. Hea hariduse saamine on õpilaste kindlaks eesmärgiks ja seetõttu CRJGs kindlaks tavaks tõsine suhtumine õppetöösse. Õpilastraditsioone toetab tulemuslikult tegutsev õpilasparlament, elujõuline on ELO klubi, aktiivselt osaletakse maakonna õpilasomavalitsuse struktuuris ning 4H liikumises. Koolis on tugev õpetajaskond, ligi pooled õpetajatest on vanemõpetajad või õpetaja-metoodikud. Hästi on kaetud õpetajate vajaduse baas riigieksamiainete osas. Pedagoogiline kollektiiv on oma kooli keskne, lahkutakse üliharva, 14 õpetajat on ühtlasi oma kooli vilistlased. CRJG õpilased on üldjuhul akadeemiliselt edukad. Riigieksamite keskmiselt hindelt kuulub kool maakonna parimate hulka. Kõrgkooli sissesaanute osakaal on stabiilselt suurkoolidest kõrgeim, keskmisena 70% lähedal. Kool on vabariigi tipptasemel olümpiaaditulemustelt. Reaalainetes on süvaklasside baasil välja kujunenud võistlussüsteem, mis annab häid tulemusi nii tipptasemel (õpilaste kuulumine vabariigi koondvõistkondadesse) kui ka suhtelise massilisuse tasemel (edukus võistlustel Tartu tippkoolidega ning eksamitel). Üldjuhul oleme edukad ka loodusteaduslike ainete, emakeele ja kirjanduse ning loomingulistel konkurssidel. Loomingulist klassivälist tegevust ilmestavad eelkõige kergemuusikakoor, väitlusklubi, kunstiring, draamaring ja tantsustuudio. 1992. a alates on meie kooli õpilased pidevalt osalenud rahvusvahelistes keskkonnaprojektides (SPARE, GLOBE, Hello Spring, BSP). Suurt rõhku on osutatud õpilaste keskkonnateadvuse kujundamisele eri projektide kaudu, näiteks energiaprojekt 5-ndates klassides. CRJG väljaehitatud spordikompleks loob head võimalused kehaliseks tegevuseks. Kooli võistkonnad on vabariigi tipptasemel noormeeste korvpallis, tütarlaste võrkpallis ning kergejõustikus, edukalt on esinenud eri vanuseastmete jalgpallivõistkonnad. Koostöös Viljandi Spordikooliga toimuvad kooli juures mitmete spordialade treeningtunnid. Põhimõttelisi küsimusi kooli pedagoogilises ja majandustegevuses arutab läbi ja vajadusel võtab vastu otsused kooli hoolekogu, mille koosolekud toimuvad regulaarselt kord kuus. CRJG-l on 92-aastase ajaloo vältel välja kujunenud püsivad traditsioonid ja vilistlaskond. Vilistlaste osalus koolielus väljendub perekondlikus järjepidevuses, regulaarsetes kokkutulekutes ning ka otseses toetuses koolile. III. Missioon ja arengu üldeesmärgid Ka järgneval 3-aastasel arenguetapil peab C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium oma kõige laiemateks ülesanneteks järgmisi aspekte: CRJG on integreerunud osa maailma (põhiliselt lääne kultuurikeskkonna) haridussüsteemist • CRJG-s viiakse ellu Eesti Vabariigi hariduspoliitikat ja lähtutakse riiklikust õppekavast • CRJG eesmärk on rahuldada Viljandi maakonna õpilaste üldharidusvajadusi • CRJG-s pakutav haridus tugineb tugevale akadeemilisele baasile ja areneb taotluslikult õpilaskesksema õpikeskkonna suunas Vastavalt sellele lähtume õppe-kasvatustöös järgmistest eesmärkidest. • Kasvatada kindla teadmiste- ja oskustepagasiga, tervislike eluviisidega, arenguvõimelisi Eesti Vabariigi kodanikke. • Võimaldada õpilastel omandada tugev akadeemilise hariduse baas. • Kõrvuti teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamisega kujundada õpilastes sotsiaalse käitumise pädevusi. • Arendada õpilaste aktiivsust ja vastutustunnet valikuvõimaluste suurendamise teel. • Kasvatada keskkonnateadlikke isiksusi. • Lähtuvalt õpilaste huvidest ja võimetest luua neile võimalused variatiivse, konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks. Nende põhimõtete ja eesmärkide järgimiseks lähtub CRJG 3-aastasel arenguperioodil järgmistest prioriteetidest. 1) Kool lähtub eeldusest, et arengukava kinnitamisega fikseerib linn koolile antud ülesanded ja tagab nende täitmise finantseerimisega. 2) Gümnaasiumiastmes areneb CRJG praeguselt universaalgümnaasiumi tüübilt akadeemilise gümnaasiumi suunas. Gümnaasiumisse vastuvõtul kehtestab vastuvõtukomisjon minimaalse keskmise hinde nivoo. Üldharu õppesuund asendub nn akadeemilise suunaga. Arenguperioodil vaadatakse üle õppesuundade tunnikavad ja õppeaasta ajaline ülesehitus. 3) Põhikooliastmes on arenguperioodi prioriteetideks õppe-kasvatustöö diferentseerimine lähtuvalt õpilase isikupärast ja arusaamisel põhinevate õpioskuste, sealhulgas funktsionaalse lugemisoskuse kujundamine. 4) Koolil on eelnevatel arenguperioodidel välja kujunenud järgmised investeeringute vajadused: akendevahetuse lõpetamine, õppekorpuse ülejäänud koridoride põrandate vahetus, õpilaste tualettruumide remont, klasside valgustuse kaasajastamise lõpetamine, panduste remont, vahekorpuse kolmanda korruse ehitamine (raamatukogu, auditoorium), vee-, keskkütte- ja kanalisatsioonisüsteemi remont, koolimaja välisseinte soojustamine koos fassaadi remondiga (väliskate), tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine (hinnanguline kogumaksumus 10–15 milj krooni). Seal hulgas järgneva kolme aasta reaalseid võimalusi arvestavad taotlused on esitatud arengukava IV-s osas. 5) Kooli eelarveliste majanduskulude jagamisel a) jätkata energia kokkuhoiu poliitikat, b) realiseerida valmiv sisekujunduse projekt. 6) Reorganiseerida tantsustuudio tegevus ning asutada spordiklubi. 7) Korraldatakse kooli 95. aastapäeva üritused ja valmib kooli ajalooraamatu elektrooniline kuju. 8) Arendada koostööd kodu ja kooli vahel. 9) Parandada kooli ja kooli ümbruse esteetilist keskkonda. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a määrusega nr 23 kinnitatud Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale toimub arengukava muutmiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: • Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega • Seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas • Seoses kooli staatuse muutumisega • Seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga Arengukava muudatused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele 30. aprilliks. IV. Prioriteedid ja tegevused nende saavutamiseks 1) Juhtimine, personal Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkusi, täpsustusi Kooli juhtimisstruktuuri parandamine 1. Luua täiendav õppealajuhataja-infojuhi ametikoht Paraneb direktsiooni töö (eelkõige esindusfunktsioon, arendustegevus) 2003 Linnavalitsus Kuutöötasu linnavalitsuse otsusele Arvestada vajadust pearaha jaotuskoefitsientide määramisel Edukalt lõppenud konkurss ametikoha täitmiseks 2. Viia direktori tööperiood vastavusse õppeaasta alguse ja lõpuga Vajadusel toimub sujuvamalt direktori vahetus 2001 2002 Linnavalitsus koos direktoriga Kokkuleppel Eelarve reservfond Kokkuleppe sõlmimine Täidetud 3. Ametijuhendite paketi täiendamine ja vormistamine köidetud kogumina Selge ülevaade koolisisesest tööjaotusest 2002. jaan Direktsioon Kooli majanduskulud Kogumik paber- ja elektroonilisel kandjal Põhiliselt täidetud Personali koosseisu optimeerimine Korraldada konkursid järgmiste ametikohtade täitmiseks 1. Arvutispetsialist-õpetaja Paraneb töö vastavas ainevaldkonnas 2001. sept Direktsioon Kooli eelarve Ametikoht täidetud Konkurss ebaõnnestus, korrata 2. Füüsika-mat õpetaja (ka süvatasand) ” ” ” ” ” Konkurss ebaõnnestus, korrata 3. Logopeed ” ” ” ” ” Täidetud osaliselt (0,5 koormust) 4. Vastavalt tekkinud vajadusele järgnevatel aastatel Täpsustada kooli sisehindamise süsteemi Aastase hindamistsükli kasutusele võtmine Paraneb juhtimise süsteemsus 2003 Direktsioon – – Süsteemi rakendamine ja vormistamine Aastaintervjuu rakendamine Paraneb juhtimise süsteemsus 2003 Direktsioon – – Regulaarne korraldamine II. Töökeskkond, majandustegevus Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkusi, täpsustusi Koolimajas normaalse töökeskkonna tagamine investeeringute tulemusena 1. Akendevahetuse II etapp Töökeskkonna paranemine, energia kokkuhoid Vastavalt linna eraldistele Ehitaja vastavalt väljakuulutatud vähempakkumisele ~1 milj Linna investeeringud Töö üleandmine 2. II ja III korruse üldruumide kompleksne remont Töökeskkonna paranemine, san. tingimuste paranemine Vastavalt linna eraldistele Ehitaja vastavalt väljakuulutatud vähempakkumisele ~1 milj Linna investeeringud Töö üleandmine 3. IV korruse üldruumide kompleksne remont Töökeskkonna ja sanitaartingimuste paranemine Vastavalt linna eraldistele Ehitaja vastavalt väljakuulutatud vähempakkumisele ~0,6 milj Linna investeeringud Töö üleandmine 4. Turvavalgustuse ja valvesignalisatsiooni süsteemide paigaldamine Paraneb õpikeskkonna ohutus Vastavalt linna eraldistele Ehitaja vastavalt väljakuulutatud vähempakkumisele ~150 000 Linna investeeringud Töö üleandmine Kooli sisekujunduse arendamine 1. Ajalooklass-muuseumi ehitamine ja sisustamine Töökeskkonna paranemine 2001 2002 Ehitaja kokkuleppel ~70 000 Kooli eelarve, sponsorid Klassi lõplik valmimine Täidetud 2. Stendisüsteemi paigaldamine Luuakse kooli kujundussüsteemi alused Vastavalt võimalusele Tarnija, kooli majandusosakond 30 000 Kooli eelarve, sponsorid Töö teostamine 3. Aula-võimla vahelise fuajee remont Sisekujunduse projekti realiseerimine 2003 Ehitaja kokkuleppel ~60 000 Kooli eelarve, sponsorid Töö teostamine Kooli valgustuse- ja elektrisüsteemi vastavusse viimine nõuetele Etapiviisiline klasside ja üldruumide valgustuse remont Töökeskkonna paranemine, energia kokkuhoid 2001–2003 Ehitaja kokkuleppel Vastavalt eraldistele Linna eriprogramm Töö teostamine Toimub jätkuvalt, tempo soovitust aegalasem Köögi ja söökla vastavusse viimine kaasaja nõuetele Vajalik remont ja täiendav sisustus Töökeskkonna paranemine, sanitaartingimuste paranemine 2003 jaan Vastavalt vajadusele 1,5 milj Linna eriprogramm, kooli toitlustav firma Tervisekaitsetalituse sertifikaat Realiseeritud osaliselt Õpperuumide töökeskkonna parandamine 1. Igal aastal 2–3 klassiruumi sanitaarremont Säilitada klassiruumide keskmine seisund 2001–2004 Kooli majandusosakond a – 5000 Kooli eelarve Remondi vastuvõtmine Aastaülesanne täidetud 2. Igal aastal 1–2 klassiruumi mööbli vahetus Säilitada klassiruumide keskmine seisund 2001–2004 Kooli majandusosakond a – 4000 Kooli eelarve Sisustuse muretsemine Aastaülesanne täidetud Parandada kooli ja kooli ümbruse esteetilist keskkonda Viia sisse täiendavad elemendid koolimaja ümbruse kujundamisel Õpikeskkond paraneb 2002–2004 Kooli majandusosakond 15 000 Kooli eelarve Muru piirded, ilupõõsad, lipuväljak, staadion, lilled Ujula töö reorganiseerimine 1. Lisateenuste valiku laiendamine Paraneb teenuse kvaliteet 2001 2002 Kool, ujula 50 000 Ujula eelarve Kinnitus linnalt Täidetud, jätkub 2. Töö tasustamisel materiaalse huvitatuse põhimõtte rakendamine Paraneb teenuste kvaliteet 2001 2002 Kool, ujula Ujula eelarve Kinnitus linnalt Täidetud 3. Töökohtade struktuuri muutmine vastavalt vajadusele 2001 2002 Kool, ujula Ujula eelarve Kinnitus linnalt Täidetud 3) Õpetamine ja õppimine a) kool tervikuna Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkusi, täpsustusi Kooli õppekava arenduse teise ringi läbiviimine 1. Ainekavade vormistamine elektroonilisel kujul ÕK sisu täpsustub, vorm ühtlustub 2001 aprill Ainekomisjonid Elektrooniline kuju on esitatud direktsioonile Täidetud 2. Ainekavadesse lisatakse õpitulemused ja arendatavad pädevused klasside kaupa ÕK sisu täpsustub, vorm ühtlustub 2001 aprill Ainekomisjonid Elektrooniline kuju on esitatud direktsioonile Täidetud 3. Õppekavad täpsustatakse tunnikava tasemele. ÕK sisu täpsustub, vorm ühtlustub 2001/2002. õ-a Kõik aineõpetajad Tunnikavad esitatakse direktsioonile el. kujul Täidetud 4. Õppekava esitatakse köidetud raamatuna 2002. jaan ~500 Kooli eelarve Köidetud raamatu väljaandmine Täidetud 5. Õppeainete vahelise integratsioonisüsteemi rakendamine Õppetöö efektiivsuse kasv 2002/2003. õ-a Kõik aineõpetajad Rakendused tunnikavas ja praktikas Alustatud Õppekava tagamine linna pearaha jaotamise süsteemiga Viiakse sisse pearaha jaotamise süsteem vastavalt kooli ülesannetele Vahendite kasutamise efektiivsuse kasv, võimalus ÕK täita 2001–2003 Linnavoli- kogu, linnavalitsus Linna eelarve Süsteemi rakendamine Puudub linnavolikogu otsus Kooli rahvusliku kasvatuse süsteemi korrastamine Eraldi plaan õppekava osana Vastava valdkonna töö stabiliseerumine 2001–2002 Kool 25 000 Kooli eelarve, projektikonkurss Konkursi läbimise edukus Keskkonnakasvatussüsteemi korrastamine Kooli Agenda koostamine Õpilaste keskkonnateadlikkuse kasv, säästev areng 2001– 2002 Loodusainete sektsioon 10 000 Kooli eelarve, taotlus keskkonnainvesteeringute keskusele Kooli Agenda Kutsesuunitluse süsteemi korrastamine Vastavate teemade süstematiseerimine õppekavas Paraneb õpilaste kutsealane teadlikkus ja info kasutamise oskus 2001.– 2002. Ainekomisjonid, psühholoog õppealajuhataja Õppekava üldosas süsteemi käsitlus Täidetud b) gümnaasiumi arengusuunad Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkusi, täpsustusi Õppesuundade optimeerimine, sh õppekoormuse vähendamine 1. Äriõppe jäik tunnijaotuskava asendada valikuvõimalustega Õpiaste ülekoormus väheneb Alates 2001/ 2002. õ-a Direktsioon, äriõppe sektsioon Uue tunnijaotuskava rakendamine Täidetud 2. Mat.-füüsika klassi tunnijaotuskava optimeerimine Õpiaste ülekoormus väheneb 2001–2003 Direktsioon, ainesektsioon Uue tunnijaotuskava rakendamine Täidetud, jätkub 3. Üldõppesuuna asendamine akadeemilise suunaga Õppekava vastab paremini kooli missioonile Alates 2001/ 2002. õ-a Direktsioon, ainesektsioonid Uue tunnijaotuskava rakendamine Täidetud 4. Inglise keele süvaõppe optimeerimine Õppekava vastab paremini suuna eesmärkidele 2001–2003 Direktsioon, ainesektsioon Uue tunnijaotuskava rakendamine Täidetud, jätkub Õppetöö organisatsiooni optimeerimine Perioodõppe süsteemi rakenduse täpsustamine Rütmilisem õppetöö 2001–2003 Direktsioon, ainesektsioonid Täpsustatud süsteemi rakendamine c) põhikooli arengusuunad Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkusi, täpsustusi Arvestada paremini õpilaste isikupära 1. Komplekteerida üks esimene klass inglise keele süvaklassina Õpilaste individuaalne areng kiireneb Alates 2001/ 2002 Direktsioon, algkl. ainesektsioon Õpilaste ja lapsevanemate rahulolu, küsitlus Tühistada, pole kooskõlas linna hariduspoliitikaga 2. Rakendada baasainetes klasside vahelisi õpperühmi Õpilaste individuaalne areng kiireneb Alates 2001/ 2002 Direktsioon, ainesektsioonid Õpilaste ja lapsevanemate rahulolu, sisuline edukuse kasv, küsitlus Täidetud osaliselt Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine kõigis õppeainetes 3. Mõtestada mõiste oma aine jaoks laiemalt kui arusaamisoskus Õppeprotsessis rõhuasetused tehtava mõtestamisel 2002 2003 Kõik aineõpetajad Kokkuvõtlik vormistus õppekava osana, pidev rakendus õppeprotsessis Täidetud, jätkub Õpilaste füüsilise arengu võimaluste mitmekesistamine 4. Eraldada 1. algklasside kehalise kasvatuse tund rütmivõimlemisele Õpilaste mitmekülgsem areng, õppetöö parem seostatus tantsustuudioga 2001–2002 Direktsioon, ainesektsioonid, stuudio Õpilasesinemised, küsitlus Tühistatud vastavalt ainekomisjoni otsusele 4) kooli ja klassiväline tegevus Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkusi, täpsustusi Klassivälise töö organisatoorse struktuuri parandamine 1. CRJG Spordiklubi asutamine Paranevad võimalused spordiringide tegevuseks ja ürituste organiseerimiseks 2001/2002 Keh kasv ainesektsioon 500 Kooli eelarve, sponsorid Põhikirja kinnitamine 2. Reorganiseerida tantsustuudio töö samadele alustele kunstistuudioga Ühtlustuvad õpilaste võimalused loominguliseks tegevuseks Vastavalt linnavolikogu otsusele Linna volikogu, kool, stuudio 50 000 Linna eelarve või koefitsiendid pearaha jaotamisel Põhikirja muutuste kinnitamine, vahendite eraldamine 3. Avada täiendavad ringid põhikooli õpilastele Paraneb Männimäe laste hõivatus positiivse tegevusega 2001–2003 Direktsioon, ringijuhid Töötasu Kooli eelarve projektid Tarifikatsiooni võrdlus, õpilasküsitlus Täidetud osaliselt 5) Suhted üldsusega, traditsioonid Prioriteet Tegevus selle saavutamiseks Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerimisallikas Indikaator Märkused, täpsustused Koostöö parandamine lapsevanematega Võtta kasutusele igaaastased õpilase arenguintervjuud Kool – kodu side paraneb Koolitus 2002; 2002–2003 Klassijuhatajad – – Regulaarne töö, Õpilase arengulehed Kooli ajalooraamatu koostamine 1. Moodustada komisjon ja koostöögrupp 2001. veebr Org. grupp Täidetud 2. Materjalide kogumine, redigeerimine, süstematiseerimine Ajalooraamatu esialgne variant kooli 95. aastapäevaks 2001, 2003 Koostamise komisjon ~5000 Kooli eelarve, toetajad Raamat valmib elektroonilisel kandjal Kooli 95. aastapäeva tähistamine 1. Koolisiseste ürituste plaan 2003/2004. õ-a Kooli eelarve 2. Vilistlaskokkutuleku läbiviimine 2003 120 000 Vilistlased, toetajad 3. Kooli sümboolika süsteemi täiustamine 2003 30 000 Linna ja kooli eelarve, vilistlased, õpilased