Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Maagümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 62, 1377

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) §-le 31, Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusele nr 79 «Munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise kord», Viljandi linna põhimääruse (KO 2000, 13, 249) §-le 41, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313) §-le 61 ja Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusele nr 37 «Viljandi linna arengukava aastateks 2000–2007 kehtestamine» ning vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a korraldusega nr 770 moodustatud Viljandi Linnavalitsuse alatise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Viljandi Maagümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2003 (lisatud). 2. Määrus jõustub 30. mail 2002. a. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Kinnitatud Viljandi Linnavalitsuse 27. mai 2002. a määrusega nr 17 VILJANDI MAAGÜMNAASIUMI (VMG) ARENGUKAVA 2001–2003 Sissejuhatus Viljandi Maagümnaasiumi tegevuse alusdokumendiks on riiklikust õppekavast lähtuv integreeritud oma kooli õppekava, kus aluseks on laiaulatuslik ainete ja tegevuste süsteem 2–3 süvaõppe võimalusega, kus õppeprotsessi juhendajaks on õpetaja oma isiksuslike omaduste, professionaalsete teadmiste ja oskuste pagasiga, omades isamaalist eluhoiakut. Kool peab olema avatud ühiskonnaelu muutustele tulenevalt demokraatia ja humanismi põhimõtetest. Osaleme Euroopas ja maailmas toimuvas globaliseerumisprotsessis, mille kaudu meie õpilased saavad täiendavaid võimalusi eneseteostamiseks. Õppetegevust läbivaks põhimõtteks on pidevõpe: eluaegne enesearengu vajadus nii õpilasele kui ka õpetajale. Motiveeritud õppeprotsessi aluseks on vastutustundliku õppija kujundamine, kes on orienteeritud elus toimetulekule ja on konkurentsivõimeline pidevalt muutuvas infoühiskonnas. VMG õppetegevuse eesmärgid on riiklikus õppekavas esitatud pädevuste saavutamine ja meie kooli valikainete, huvitegevuse, traditsioonide kaudu isikupärase ja toimetuleva kodaniku kujundamine. Lisaks kõrgkooliks ettevalmistamisele on vajalik tõhustada kutsesuunitlustööd. VMG määratleb end tulevikus humanitaar-, reaal- ning loodusteaduslikku gümnaasiumiharidust andva gümnaasiumina. Lähtuvalt ühiskonna vajadustest, on meie kool avatud ka uutele võimalustele. Kooli ajaloost Gustav Max Schmidti erakool Viljandis aastatel 1844–1875 Gustav Max Schmidti erakool alustas tegevust 3. veebruaril 1844. 4-klassiline kõrgema kreiskooli õppekavaga kool oli mõeldud Liivimaa aadelkonna ning Viljandi literaatide ja jõukate kaupmeeste poegadele. 1845 anti õppeasutusele õigus töötada ka gümnaasiumiklassidega. See oli gümnaasiumihariduse algus Viljandis. G. M. Schmidti õpilased olid 19. saj II poolel kõikjal Liivimaa majanduse, kultuuri, hariduse, usu, tervishoiu, administratiiv- ja poliitiliste asutuste eesotsas. Liivimaa Maagümnaasium Viljandis (Livländisches Landesgymnaasium zu Fellin – 1875–1892 Liivimaa rüütelkonna mõte oma gümnaasiumi asutamisest kinnitati 1872. a maapäeval. Kooli rajamisega tegelesid Loodi mõisa omanik Nikolaus von Ottingen, Viljandi ja Erastvere mõisa omanik parun Paul Ungern-Sternberg, kreisisaadik parun Hermann Wrangell, maamarssal Heinrich von Bock, Tartu Ülikooli professor dr parun Moritz Engelhardt jt. Kooli kohavaliku otsustas Gustav Max Schhmidti surm 18. (30.) sept 1874. a. 1875 alustas Landesgymnasium tööd Schmidti kooli ruumides. Uude kooli tuli üle ka 81 õpilast. Koolimaja ei vastanud nõuetele. Õpilasi tuli Tartust, Arensburgist, Riiast, Miitavist, Vilnost, Tallinna Rüütli- ja Doomkoolist, Peterburi Püha Anna koolist, Viljandi kreiskoolist, Birkenruhest ja Viiburist, isegi Saksamaalt. Liivimaa rüütelkond ostis G. M. Schmidti pärijatelt krundi koos hoonetega. Uue koolihoone nurgakivi asetati pidulikult kohale 5. (17.) juunil 1876. a. Koolimaja sisseõnnistamine toimus 17. (29.) detsembril 1877. a. Õppeplaanis olid kohustuslikud usuõpetus, ladina, kreeka, saksa ja vene keel, algklassides prantsuse keel, ajalugu, geograafia, matemaatika, füüsika, loodusteadus, filosoofia ja kalligraafia. Ajalooõpetaja Theodor Schiemann algatas väljakaevamisi Viljandi lossimägedes ja asutas leidudega muuseumi. 10. (22.) juunil 1892. a lõpetas Liivimaa Maagümnaasium oma tegevuse venestamise surve tõttu. Haridust oli antud 498 õpilasele, neist 34 eesti talupojaseisusest noorele. I maailmasõja ajal saksa koolid suleti. Eesti Vabariigi ajal tegutses taasavatud Viljandi Saksa Kool kuni 1939. aastani Väike tänaval. 1916/17 toodi Viljandisse Miitavi reaalkool. Rinde lähenemisel evakueeriti see Pjatigorskisse. Kohalikest õpilastest loodi Viljandi era-reaalkool. Aastail 1917–1918 oli eestikeelse poeglaste kooli direktoriks Paul Samon. Reaalkool töötas II vahetusena Haridusseltsi koolimajas. Eestikeelne õpetus Uueveski 1 koolimajas 1920. a alustas tööd eestikeelne Viljandi Maakonna Poeglaste Reaalgümnaasium. 1921. a lõpetas kooli I lend. 1922. a nimetati kool ümber Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumiks, loodi reaal- ja humanitaarharu. Direktoriks oli lugupeetud pedagoog Theodor Koik (1919 – 1940). 1930. aastatel lisandusid ehitustehnika ja kommertsharu. 1934. aastast olid ühise juhatuse all Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium, Viljandi Poeglaste Progümnaasium, Viljandimaa Kaubanduskool ja Viljandi Gümnaasium. 1921–1940 lõpetas kooli 750 õpilast. Kooli nimetust on muudetud seoses koolitüübi või hariduspoliitika muutmisega: 1940/41 – Viljandi II Keskkool 1941–1944 – Viljandi II Gümnaasium 1944–1962 – Viljandi II Keskkool 1962–1976 – Viljandi IV 8. kl Kool 1976–1996 – J. Köleri nim Viljandi IV Keskkool 1995 – Viljandi Maagümnaasium 1976/77. õ-a alustas taas keskkooliks saanud kool õppetööd 31 klassikomplektiga ja 1006 õpilasega 53 õpetaja juhendamisel. 1. veebruaril 1995. a sai keskkool tagasi Viljandi Maagümnaasiumi nime. Kool töötab ligi 1000 õpilasega neljas majas: Uueveski 1 (8.–12. kl), Jakobsoni 42 (1.–7. kl), Jakobsoni 47b (keeled ja tööõpetus), Jakobsoni 42a (kunstiõpetus). Juhtmõte: Teha õigeid asju õigel ajal õigesti. Visioon Viljandi Maagümnaasium on kool, kus kujunevad õppimisvõimelised, vastutustundlikud ja õnnelikud maailmakodanikud. Missioon Kooli personal on teejuhiks noortele inimestele nende enesearengu raskel teel, pakkudes kvaliteetset koolitust õpilastele ja nende vanematele, olles toeks noortele tuleviku kujundamisel. Kooli strateegilised arengusuunad • Täiendada ja arendada pidevalt kooli oma õppekava, lähtudes riiklikust õppekavast. • Pöörata enam tähelepanu personali koolitusele. • Säilitada ja süvendada traditsioonide kaudu kooli omapära. • Pidevalt kaasajastada kooli materiaalset baasi, et tagada aja nõuetele vastavad õppetingimused. • Motiveerida õpetajat uute õppemetoodikate kasutamisele igapäevatöös, mis tagab pideva õppeprotsessi arengu ja kooli avatuse uuele. • Laiendada koolis pakutavate valikainete loetelu vastavalt kooli, linna ja ühiskonna arengukavadele. • Viia sisse süsteemne karjäärinõustamisalane tegevus. • Koostada kooli kvaliteedikäsiraamat, mis kirjeldab kõiki VMG õppekavas kirjeldatud tegevusi ja majandustegevust. • Kooli juhtkonnal tagada dünaamiline koolikorraldus, personalipoliitika ja majandustegevus, mis võimaldab kõikide osapoolte pühendunud töössesuhtumist. • Kaasata personal kooli iga-aastasele arenguplaanide koostamisele. • Töötada välja VMG pideva parenduse mudel lähtudes terviklikust kvaliteedijuhtimisest. Kooli arendusplaani põhisuunad 2001–2003 Algastmes ja keskastmes a) arengukesksus * sobiva õpijõudluse valimine – aineõpetajad * arengukeskkonna loomine – ainekomisjonid * õpioskuste kujundamine –ainekomisjonid * õppeainete omavaheline seostamine – aineõpetajad * maailmapildi loomine, loogilise mõtlemise arendamine – aineõpetajad * parandusõppesüsteemi täiustamine – õppealajuhataja Progümnaasiumis ja gümnaasiumis valikuvabaduste täiustamine • õpilase põhiline valik realiseerub haru valikuga – täiustada harudevahelisi valikuvõimalusi süvendamise võimaldamine * õpilase aktiivne osavõtt õppeplaani loomisest – õpilased * õppepäev õpilastele (klasside aktiiv) – klassivälise töö organiseerimine * klassijuhatajate ettevalmistamine õpilaste õppeplaanide konsulteerimiseks – õppealajuhatajad * õppekorralduse täiustamine – ainekomisjoni juhtkond * õppepraktika kehtestamine teadmiste ja oskuste kinnistamisel – ainekomisjonid huviharidus • kunsti, muusika ja tantsu kasutamine loovuse arendamiseks – aineõpetajad • rahvatantsurühma töö jätkamine ning mudilas-, poiste, laste- ja kammerkoori töö jätkamine – huvijuht • teatriõpetuse rakendamine eneseväljenduse arendamiseks – huvijuht • õpilaste suunamine ülelinnalistesse ringidesse ja huvikoolidesse – klassijuhatajad • kooliteatri tegevuse jätkamine eri vanuseastmetes • väitlusklubi töö jätkamine, õpilasväljaannete toimetamise jätkamine – huvijuht • õige õpijõudluse jälgimine, erivajadustega lastele soodsamate õpitingimuste loomine lähtuvalt õpilase individuaalsest arengust – õppealajuhataja • tihe koostöö vanematega lapse arengu huvides, alustada lastevanemate koolitussüsteemi loomist – juhtkond Jätkata õpetajate koolitust vastavalt strateegilistele suundadele a) keeleõpetuses (täiendus- ja ümberõpe) b) algõpetuses c) majandusõpetuses d) kaasaegsetes pedagoogilistes seisukohtades e) arvutiõppe meetodites Rakendada koolis enam arendavat ja loovat õpetust pedagoogilises tegevuses Väärtustada isiksuse areng, mitte ainult teadmiste hulk. 1. Rakendada ringitunde enam õpilaste loovuse arendamiseks – aineõpetajad 2. Jätkata gümnaasiumi kõigis klassides uurimistööde tegemist – aineõpetajad 3. Korraldada ainepäevi ja konverentse – ainekomisjonid 4. Rakendada kooli vilistlasi-teadlasi eri ainete ja kursuste lugemiseks – aineõpetajad 5. Arendada kõrgkoolidega koostööd paremaks haridustee jätkamiseks – juhtkond 6. Rakendada algkoolis isiksuse arengut soodustavat õpetust. Luua võimalused parema iseseisva töö omandamiseks – ainekomisjonid 7. Uurida õpimotivatsiooni langust üleminekul algastmest põhikooli keskastmesse – aineõpetajad, psühholoog 8. Jätkata kooli traditsioonidel põhinevaid üritusi ning süvendada suunitluselt vaimseid ja kasvatuslikult mõjuvaid suhteid vilistlaskonnaga – uurimistööd, vilistlaskonverentsid, muuseumifondide täitmine – ainekomisjonid, huvijuht Väärtustada inimese areng – peab lugu kodust ja perekonnast; – peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist; – armastab isamaad; – lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust; – hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; – mõtleb kriitiliselt, loovalt ja loogiliselt; – oskab oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; – suudab valida, otsustada ja vastutust kanda; – suudab hankida ja kasutada infot; – oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks; – mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust, oskab õppida. Pöörata enam tähelepanu keeleõpetuse kvaliteedile ja programmidele 1. Jätkata koolis keeleõpetuse aktiivvormide seminare ja praktikume 2. Jätkata projekti kõigi võõrkeeleõpetuse arenguks – võõrkeelte ainekomisjonid 3. Jätkata keelteõpetuse parandamise programmis väliskoolitajaid 4. Rakendada I kl võõrkeeleõpetust, kasutades selleks mitmesuguseid finantsallikaid Pöörata koolielus enam tähelepanu demokraatia tundmaõppimisele nii riigi kui ka üksiku inimese elus 1. Pöörata kodanikuõpetuse tunnis enam tähelepanu demokraatliku riigikorralduse põhimõtetele – aineõpetajad 2. Täiendada kooli juhtimisstruktuure demokraatlike institutsioonidega – aineõpetajad 3. Koostada vastav juhend ja alustada demokraatia põhimõtete tutvustamist algkoolis – ainekomisjonid 4. Pöörata tähelepanu õpilasorganisatsioonide tegevusele kui demokraatia õppimise vahendile – juhtkond Orienteerida kooli kehaline kasvatus isiksuse arengule ja tervise tugevdamisele 1. Rakendada keskkooli täiendavad kehalise kasvatuse tunnid riigikaitse õpetamiseks – A. Lembavere 2. Jätkata kehalise tubliduse tõstmiseks KE rühmade tööd – õpilased 3. Rakendada tööle ülekooliline spordivõistluse süsteem – kehalise kasvatuse õpetajad 4. Korraldada sporti propageerivaid päevi ja üritusi – huvijuht, õpetajad 5. Anda õpilasele võimalus õppetööst vabal ajal kasutada kooli spordibaase 6. Rakendada õpilasaktiivi sporditöö organiseerimisel – õpetajad 7. Vastavalt vajadusele organiseerida õppetöö erigruppidele – õpetajad 8. Organiseerida kooli täiendavalt spordiringe – juhtkond Arendada koolis rahvusvahelist koostööd * ühisprojektid erinevate riikide koolidega – huvijuht * õpetajate väliskoolitus – aineõpetajad * õpetajate vahetus – juhtkond * õpilasvahetus – juhtkond * rahvusvahelistest projektidest osavõtt – juhtkond * finantsallikate leidmine rahvusvaheliseks koostööks – juhtkond Kasutada kõiki võimalusi kooli materiaalse olukorra parandamiseks * Teavitama kõiki instantse oma olukorra tõsidusest – direktor * Kaaluda sihtasutuse loomist olukorra parandamiseks – juhtkond * Leida enam toetajaid – direktor Jätkata kooli arendamist * Erivajadustega õpilaste õppesüsteemi edasiarendamine (andekad, tugi- ja parandusõpet vajavad õpilased) * Võtta kasutusele inglise keele ja vene keele süvendatud õpetuse süsteem – inglise ja vene keele õpetajad, juhtkond * Välja arendada keskkonnaõpetuse suund gümnaasiumis – bioloogiaõpetajad, juhtkond * IT juurutamine kooli õpikeskkonna parandamiseks ja virtuaalse õppekeskkonna loomiseks – arvutiõpetus, juhtkond * Euroõpetuse sisseviimine Euroopa Liidu põhimõtete tutvustamiseks – ajalooõpetajad, kodanikuõpetuse õpetajad, klassijuhatajad, juhtkond * Võtta kasutusele projektiõppe töömeetod – ainekomisjon, juhtkond * Aktiivõppe metoodiline juurutamine õppetöös – ainesektsioon, aineõpetajad * Parandada kooli eri vanuseastmetel majandusõpetuse süsteem – juhtkond * Tööelu tutvustamine klassides – klassijuhatajad * Karjäärinõustamissüsteemi kasutuselevõtt – psühholoog SWOT-analüüs VMG nõrgad küljed 1. Õpilaste ja õpetajate ebapiisav orienteeritus õppetöö lõppeesmärkidele 2. Osaline liberaalsus puudumiste põhjuste aktsepteerimisel 3. Tunni aja ebaratsionaalne kasutamine (tundide ärajäämine) 4. Üldiste kokkulepete eiramine osade õpetajate poolt 5. Klassiväline tegevus toimub osaliselt õppetöö arvelt 6. Nõrk side kooli ja kodu vahel 7. Õpetajate taseme ebaühtlus 8. Õpetajate ülekoormatus 9. Suured rühmad keeletundides 10. Mitterahuldavad sportimistingimused 11. Nõrk materiaal-tehniline baas 12. Igapäevaelu vähene planeerimine VMG tugevad küljed 1. Kooli avatus 2. Pidev arendustegevus 3. Pidev täienduskoolitus 4. Üksmeelne juhtkond 5. Traditsioonide olemasolu 6. Ühise koolitunde olemasolu 7. Silmapaistvad loomingulised tulemused 8. Fanaatiliste õpetajate olemasolu 9. Hea mikrokliima 10. Kooli vaimsus 11. Kaks väga ilusat maja 12. Kunstisüvaõpetuse olemasolu 13. Tulemuslikkus aineolümpiaadidel 14. Tahe haridust edasi anda Välised ohud 1. Negatiivsed muutused ühiskonnas (narkootikumid, vägivald) 2. Alafinantseeritus 3. Väärtushinnangute muutumine 4. Regiooni majandusliku tausta halvenemine 5. Õpilaste arvu vähenemine 6. Koolivõrgu reorganiseerimine 7. Kvalifitseeritud, uute oskustega kaadri vähesus 8. Ühiskonna suurem nõudlikkus õpetaja suhtes 9. Teadmistekeskse kooli säilimine 10. Töötus 11. Paiknemine peatänava lähedal Võimalused 1. Kooli hea maine 2. Uued arendussuunad 3. Stabiilne õpilaste arv 4. Omavalitsuse toetus 5. Haridusalase seadusandluse täiustumine 6. Riikliku õppekava tasakaalustumine 7. Pidev haridussüsteemi kujunemine 8. Kontaktide paranemine teiste koolidega (ka välismaakontaktid) 9. Projektides osalemine (omaalgatuslike projektide elluviimine) 10. Lastevanemate toetuse suurenemine 11. Lähema ja kaugema ümbruskonna õpilaste soov õppida VMG-s 12. Noorte õpetajate tulek kooli 13. Koostöö Viljandi asutustega (Kultuurikolledž, teater, Soomaa RP) Kooli põhiväärtused Arenevas ja muutustele avatud koolis peab muutuma ka seal töötavate inimeste mõtteviis. Edukate strateegiate elluviimiseks on olulised järgmised omadused: – sallivus – paindlikkus – vastutustunne – pettumuste talumine – ebakindlusega leppimine – loovus – riskijulgus – teaduslik mõtlemine – huvi enda vastu ja enese aktsepteerimine Kriitilised edufaktorid – rakendada koolis enam arendavat ja loovat õpetust, väärtustades isiksuse arengut, mitte ainult teadmiste hulka – tagada stressivaba õpikeskkond õpilastele ja õpetajatele – kujundada õpioskusi ja pidevõppe harjumusi – arendada õppesuundi gümnaasiumis – korraldada põhikoolis õppetööd jõudlusrühmade põhimõttel – algastmes rakendada õppemeetodeid, mis soodustavad iseseisvalt töötamise oskuste kujunemist – teha pidevalt head koostööd kooli strateegiate elluviimise nimel – kasutada kõiki võimalusi kooli materiaalse olukorra parandamiseks Kooli strateegiline tegevusplaan ja eesmärkide elluviimiseks vajalikud protsessid (et tehtaks õigeid asju) Põhiprotsess – õppimine/õpetamine Oluliselt edasi arendada: alg- ja keskaste – • õpioskuste kujundamine • õppeainete omavaheline seostamine • IT võimaluste kasutamine progümnaasium ja gümnaasium – • õppepraktikate süsteem teadmiste ja oskuste kinnistamiseks • IT võimaluste kasutamine ainetundides õpetajad – • aktiivõppe meetodite rakendamine Edasi arendada: alg- ja keskaste – • sobiva õpijõudluse valimine • loogilise mõtlemise arendamine progümnaasium ja gümnaasium – • uurimistööde teostamine gümnaasiumis õpetajad – • suhtlemisoskused Säilitada: alg- ja keskaste – • kunstiõpetuse rühmatunnid • logopeediline õpe • täiendavad ainetunnid võimekamatele õpilastele progümnaasium ja gümnaasium – • täiendavad ainetunnid võimekatele ja vähemvõimekatele õpilastele • rühmatunnid • põhiainete õpetamine jõudlusrühmades • täiendavad kursused riigieksamiainetes Alamprotsessid Õppekava koostamine Oluliselt edasi arendada: • õppesuundade õppekavad • üldharu ümberkujundamine • karjäärinõustamissüsteem Edasi arendada: • koostöö ainekomisjonide vahel (ühisprojektid) • õpilaste valikute laiendamine Säilitada: • õpilaste osavõtt õppekavade koostamisest Õppemetoodika arendamine Oluliselt edasi arendada: • õpimotivatsioon üleminekul algastmest põhikooli keskastmesse • mitmekesisus õpitegevuses Edasi arendada: • tugiõppe süsteem Säilitada: • õppemetoodiliste materjalide väljaandmine Õpetajate täienduskoolitus Oluliselt edasi arendada: • täiendusõpe võõrkeelte alal (inglise) • koolitus kaasaegsete pedagoogiliste seisukohtade alal • grupijuhtimisoskused Õppeprotsessi korraldamine Oluliselt edasi arendada: • koolihaldusprogrammi rakendamine • koostöö oskused tegutsemaks ühise meeskonnana Edasi arendada: • kooli hindamisjuhendi täiustamine • koolikohustuse täitmise kontroll Huvitegevus Oluliselt edasi arendada: • teatriõpetus eneseväljenduse arendamiseks • väitlusklubi taasavamine • kunsti, muusika ja tantsu kasutamine loovuse arendamiseks • rakendada ülekooliline spordivõistluste süsteem Edasi arendada: • kooliteatri tegevus • kunstistuudio tegevus • sporti propageerivad üritused ja päevad Säilitada: • kooli spordibaaside kasutamine õpetööst vabal ajal • õpilasväljaanded • kooli traditsioonidel põhinevad üritused Välissuhtlus Oluliselt edasi arendada: • suhted tööandjatega praktikabaaside kujundamiseks • töömaailmaga kokkupuude Edasi arendada: • suhted vilistlaskonnaga • koostöö sõpruskoolidega • koostöö lapsevanematega Säilitada: • hea koostöö omavalitsusega Õppeprotsessi tugisüsteemid Oluliselt edasi arendada: • ainekabinettide loomine • õpetaja töökohtade loomine Edasi arendada: • kaasaegsete õppevahendite hankimine • teatmeteoste hankimine Majanduslikud tugisüsteemid Oluliselt edasi arendada: • koolisöökla Uueveski 1 hoonesse • võimla ehitus • klasside valgustus • klassiruumide remont Edasi arendada: • kütterežiimi stabiliseerimine • kommunaalkulude kokkuhoidmine Säilitada: • toimiv tervisehooldus • finantsalane iseseisvus • prioriteetide kehtestamine Kooli juhtimine Oluliselt edasi arendada: • personali kaasamine kooli arengukava koostamisse • enesehindamine • võimalused kooli materiaalse olukorra parandamiseks • kvalifitseeritud kaadri värbamine Edasi arendada: • ressursside säästlik ja eesmärgipärane kasutamine • personali täienduskoolituse organiseerimine lähtudes strateegilistest eesmärkidest •arengukonsultandi kaasamine Säilitada: • avatus uuele • koostöö juhtkonnas • toetus kolleegide ettevõtmistele Kooli toimivuse võtmenäitajad (sisemised – välised) • koolilõpetajate edasiõppimine • riigieksamite tulemused • õpilaste puudumiste arv • ärajäänud tundide arv • õpetajate eemalolek õppetööst • arvutite arv õpilase kohta • õppekirjanduse olemasolu • ainekabinettide arv ja varustatus • õpilaste väljalangemine • klassikursuse kordajate arv • vastuvõtu konkurss • valikkursuste realiseerumine • õpilaste haaratus, mitmekülgsus • spordirajatiste olemasolu • halvasti lahendatud konfliktide arv • tasemetööd • kus on õpilased kolm aastat pärast lõpetamist • aeg, mis kulub kodustele ülesannetele • aeg, mis kulub tunnis õppimisele/administreerimisele • õpilaste arvamused õppimise/õpetamise kohta • abi õpiraskuste korral • õpetajate pühendumus • kool kui õppimiskoht (keskkond) • kool kui sotsiaalne keskkond • täienduskoolituse vajaduste rahuldatus • vanemate informeeritus koolis toimuvast • arendustegevusele kuluv aeg • ressursside kasutamine õppetegevuseks • ressursside kasutamine majandustegevuseks • organisatsiooni kultuur • juhtimine, eestvedamine neid näitajaid jälgitakse ja hinnatakse igal aastal Õppekava arendamine 2001 Eriainetes 1. Põhivara väljaselgitamine klassiti juuni 2001 – ainekomisjoni liikmed 2. Inglise keele süvaõpetuse väljatöötamine september–detsember 2001 – ainekomisjoni liikmed 3. Keskkonnaõpetuse kavandamine ja õpetajate koolitamine september 2001 – veebruar 2002 – bioloogia-, geograafia-, keemiaõpetajad, juhtkond 4. Majandusõpetuse süsteemi kavandamine september 2001 – detsember 2002 – A. Lembavere, juhtkond 5. Euroopa Liidu põhimõtete sisseviimine eriainetes november 2001 – märts 2002 – ajaloo-, võõrkeelte ja kodanikuõpetuse õpetajad 6. IT kasutuselevõtt süsteemse vahendina ainetunnis september – oktoober 2001 – A. Mägi Õppekava arendamine 2002 1. Prantsuse või hispaania keele õppeprogrammide kasutuselevõtt september 2003 2. Virtuaalõppe programmide väljatöötamine november 2002 – jaanuar 2003 Õppekava arendamine 2003 1. Virtuaalõppe kasutuselevõtt september 2003 – mai 2004 2. Vene keele süvaõpetuse väljatöötamine ja rakendamine detsember 2002 – vene keele õpetajad, juhtkond Õpikeskkonna arendamine 2001 1. IT kasutamine õpikeskkonna arendajana november 2001 – A. Mägi 2. Raamatukogus kaasaegsete infosüsteemide kasutuselevõtt september 2001 – jaanuar 2002 – raamatukogu töötajad 3. Vägivalda ennetava projekti kavandamine ja teostamine juuni 2001 – mai 2002 – M. Stein, M. Roosimägi 4. Võimaldada õpilastele soodsa arengukeskkonna loomine november 2001 – mai 2002– ainekomisjonid Õpikeskkonna arendamine 2002 1. Raamatukogu õpikeskkonna edasiarendamine september 2002 – veebruar 2003 – raamatukogu töötajad 2. Õpikutefondi täiustamine oktoober 2002 – õppealajuhataja, ainekomisjoni liikmed 3. Tugiõppesüsteemi arendamine september 2002 – õppealajuhataja 4. Koolikorralduse kaasajastamine lähtuvalt õpilaste arenguvajadustest september 2002 – mai 2003 – juhtkond Õpikeskkonna arendamine 2003 1. Õppekomplektide kindlaksmääramine ja koostamine september 2003 – märts 2004 – ainekomisjonid 2. Õpiabi organiseerimine (tugiõpilased) november 2003 – märts 2004 3. Kooli oma töövihikute väljaandmine oktoober 2003 – mai 2004 – ainekomisjonid Õpioskuste arendamine 2001 1. Efektiivsete õpioskustealane koolitus õpetajatele juuni 2001 – oktoober 2001 – A. Kiin 2. Kooli õpioskuste analüüs detsember 2001 – õppenõukogu, õppealajuhatajad 3. IT kasutamine õppekvaliteedi parandamisel veebruar 2002 – A. Mägi, ainekomisjonid 4. «Hea Alguse» õpikeskkonna seminari korraldamine märts 2002 – õpetajad, algkl. ainekomisjonid 5. Iseseisva õpioskuse ja loovuslikkuse arendamine algastmes (rahvatants, kunst, instrumendiõpe, näitlemine) märts 2002 – algastme ainekomisjonid Õpioskuste arendamine 2002 1. Õppetegevuses motivatsiooniteooriate tundmaõppimine aprill 2002 – detsember 2003 aineõpetajad, ainekomisjonid 2. Paindlike õppimisstrateegiate kasutuselevõtt september 2002 – mai 2003 3. Individuaalõppe, st uurimistegevuse kasutuselevõtt iseseisva õppevaldkonnana november 2002 – A. Kiin, ainekomisjonid Õpioskuste arendamine 2003 1. Õpetajate motivatsioonioskuste edasiarendamine september 2003 – mai 2004 – juhtkond, ainekomisjonid 2. Projektõppe kasutuselevõtt oktoober 2003 – ainekomisjonid Klassijuhatamine 2001 1. Suitsetamisvastase hoiaku kujundamine september – oktoober 2001 – klassijuhatajad 2. Klassijuhataja tegevus õpioskuste arendamisel november 2001 – õppenõukogu, juhtkond 3. Kodu ja kooli vahelise sideme arendamine jaanuar 2002 – klassijuhatajad 4. Grupijuhtimisoskuste arendamine ja rakendamine oktoober 2002 – aprill 2003 – juhtkond, klassijuhatajad Klassijuhatamine 2002 1. Narkootikumide ja alkoholivastase hoiaku kujundamine september 2002 – veebruar 2003 – psühholoog, juhtkond 2. Õpilaste suhtlemisoskuse arendamine september 2002 – veebruar 2003 – psühholoog, juhtkond 3. Ühtse karjäärinõustamise süsteemi loomine oktoober 2002 – mai 2003 – psühholoog, klassijuhatajad Klassijuhatamine 2003 1. Aktiivse eluhoiaku kujundamine klassijuhataja tegevuse kaudu november 2003 – veebruar 2004 – klassijuhatajad 2. Väärtushinnangute kujundamine ja eetilisus oktoober 2003 – märts 2004 – klassijuhatajad, juhtkond Kooli üritused 2001 1. Ühtse tegevusstrateegia kasutuselevõtt ürituste ettevalmistamisel ja korraldamisel august – oktoober 2001 – A. Kiin, klassijuhatajad 2. Teadus- ja uurimiskonverentside ettevalmistamine aprill 2001 – A. Kiin, ainekomisjonid 3. Ainenädalate korraldamine september 2001 – mai 2002 – ainekomisjonid 4. Liikluskasvatuse süsteemi täiustamine november 2001 – M. Stein Kooli üritused 2002 1. Ühine muusikaprojekt Borlänge põhikooliga aprill 2002 P. Prost, A. Kiin, M. Stein 2. Õpilastele ühiskoolituse korraldamine Borlänges august 2002 – juhtkond 3. Kooli 125. aastapäeva tähistamine detsember 2002 – juhtkond 4. Koolimütsi ja ühtse vormi kavandamine veebruar 2003 – juhtkond, lastevanemate komitee 5. Plunge, Valmiera ja VMG koostööprojekti teostamine aprill 2003 – A. Kiin, M. Stein Kooli üritused 2003 1. Vilistlaskokkutuleku korraldamine juuni 2003 2. Koostöö kujundamine Gladenbachi eurokooliga veebruar 2003 Õpilaste omavalitsus 1. Õpilaste omavalitsuse kaasamine kooli oluliste otsuste tegemisel september 2001 – juuni 2001 – juhtkond 2. Õpilaste endi ettevõtmiste kindlaksmääramine oktoober 2001 – ÕOV president 3. Õpilaskonverentsi ettevalmistamine aprill 2002 – A. Kiin 4. Õpilasesinduse ja kooli juhtkonna ühisseminar juuni – september 2001 – A. Kiin Töö lastevanematega 2001–2003 1. Infobülletäänide koostamine ja vanemate teavitamine september 2001 – mai 2002 – juhtkond 2. Vanemate kaasamine klassi tegevusse september 2001 – mai 2002 – klassijuhatajad 3. Vanemate kaasamine kooli arendustegevusse oktoober 2001 – aprill 2002 – direktor 4. Majandusliku abi organiseerimine vanemate poolt september 2001 – mai 2002 – direktor, klassijuhataja Töö lastevanematega 2002 1. Kooli tulevate laste vanemate koolitamine juuni 2002 – detsember 2002 – õppealajuhataja 2. Murdeealiste laste vanemate koolitamine oktoober 2002 – märts 2003 Töö lastevanematega 2003 1. Probleemsete laste vanemate koolitus oktoober 2003 – õppealajuhataja, psühholoog 2. Hoolekoguga töökoosolekud kooliarendusest lähtuvalt üks kord kvartalis 2001–2003 – juhtkond, hoolekogu Töö personaliga 2001–2003 1. Personalipoliitika aluste väljatöötamine november 2001 – juhtkond 2. Õpetajate eneseanalüüsioskuste arendamine 2001–2003 3. Hea õpetaja konkursi läbimine september 2001 4. Õpetajate osa hariduse kvaliteedi tagamisel märts 2003 – ainekomisjonid 5. Vajaliku koolitusstrateegia valik aineõpetuses, juhtimisoskustes, konfliktide lahendamise oskustes, arvutiõpetuses, võõrkeele õpetuses 2001–2003 – juhtkond Ohutu töökeskkonna kujundamine 2001–2003 1. Tuleohutuse aastaplaani koostamine september 2001 – juhtkond 2. Tuletõrjeõppuse korraldamine oktoober 2001 – juhtkond 3. Tuleohutusmeetmete rakendamine, tulekindluse suurendamine sept 2001 – august 2002 – direktori aset. maj. alal 4. Tööohutusalase plaani koostamine oktoober 200 5. Nõukogu moodustamine ja koolitamine sept 2001 – jaanuar 2002 – juhtkond 6. Klassiruumide, kabinettide ja töökodade ohutusnõuetega vastavusse viimine sept 2001 – mai 2002 – dir. aset., õpetajad 7. Ohutustehnika-alase koolituse korraldamine õpetajatele 8. Tuleohutusalase aastaplaani koostamine september 2002 – juhtkond 9. Tuleohutusalase õppuse korraldamine aprill 2003 – juhtkond 10. Ohutustehnikaalase koolituse korraldamine märts 2003 – juhtkond 11. Taotleda jalakäijate foori paigaldamist Jakobsoni tänavale 2001 – 2003 – juhtkond Hinnang Viljandi Maagümnaasiumi hoonetele ja õpperuumidele Viljandi Maagümnaasiumi klassiruumide suurused vastavalt õpilaste arvule ruumi nr m2 ruumi otstarve lubatud õpilaste arv õpilasi tegelikult norm. m2 Jakobsoni 42 111 24,6 logopeed 12 2 112 59,6 klass 1a 30 31 2 116 45,9 klass 7b 27 29 1,7 126 63 klass 6a 34 37 1,7 129 43,8 klass 7a 25 31 1,7 130 39 klass 7b 23 32 1,7 131 38 klass 7c 22 27 1,7 204 56,2 klass 5b 33 35 1,7 205 54,7 klassid 3c ja 4b 32 26/31 1,7 206 55,5 klass 4a 32 33 1,7 207 36,4 klass 3b 21 24 1,7 211 52,2 klassid 1a ja 2a 26 30/32 2 212 53,6 klassid 3a ja 2b 31 29/31 1,7 214 44,6 klass 6b 26 31 1,7 215 43,7 klass 5a 26 32 1,7 216 39,3 klass 6c 23 30 1,7 218 47,9 keelteklass 19 2,5 220 53,4 muusika 26 2 Uueveski 1 101 45,9 klass 12a 27 24 1,7 103 54,4 klass 9b 32 36 1,7 104 50,5 klass 11b 29 30 1,7 105 41,2 klass 12c 24 24 1,7 106 40,7 klass 11a 24 35 1,7 107 43,7 klass 10b 26 35 1,7 134 53,2 keemia 27 36 2 136 45,2 bioloogia 23 36 2 201 65,3 auditoorium 38 1,7 202 55,7 klass 12b 33 32 1,7 203 52,5 klass 8b 31 34 1,7 204 42,8 arvuti 7 6 205 42,8 arvuti 7 6 206 20 saksa keel 10 10 2,5 207 23,7 vene keel 12 15 2,5 209 44,5 matemaatika 26 33 1,7 215 60 10a ja eesti keel 35 28 1,7 217 54 10d ja füüsika 27 26 2 218 54 klass 11c 31 29 1,7 220 40,4 muusika 20 2 155,5 võimla 149 aula ja lava Jakobsoni 47c 39,7 saksa keel 16 2,5 55,1 inglise keel 22 2,5 28,2 vene keel 11 2,5 39,7 poiste tööõpetus 9 18 4,5 55,1 poiste tööõpetus 12 18 4,5 Jakobsoni 42a 32,2 1 õppeklass 9 3,6 26,6 2 õppeklass 7 3,6 kokku 2363 1043 871 Viljandi Maagümnaasiumis õpib 2001/02 õppeaastal 994 õpilast. Õpperuumid, mis asuvad neljas eraldi koolihoones, on ette nähtud tervisekaitsenõuete kohaselt 834 õpilasele. Koolis õpib 160 õpilast rohkem kui tervisekaitse nõuded lubavad. Kooli arengu seisukohalt oleks vaja juurde 5–7 ainekabinetti ja 6 võõrkeele kabinetti (inglise ja vene keel). Samuti ei vasta tervisekaitsenõuetele poiste tööõpetuse ruumid. Selleks otstarbeks oleks vaja kaks ruumi á 70–80 ruutmeetrit (2,25 milj. krooni koos sisustusega). Koolis oleks IT arenguks vaja 30–40 arvutit, mis tõstaks arvutite arvu õpilase kohta 1/20–le (600 000 krooni). 25 õpetajale on vajalik sisustada töökohad (üks arvuti kolme õpetaja kohta ning laud ja tool (200 000 krooni)). Spordibaasidest vajaks staadion kapitaalremonti (2–3 milj krooni) ja ujula taastamist (2–3 milj krooni). Arengukava ei käsitle detailsemalt majade üldehituslikku seisukorda, mis on viimase kolme aasta jooksul halvenenud (ei ole suudetud investeerida igal aastal 600 000 krooni, mis säilitaks hooned). Vajalik on alustada mõlema maja katuse remondist ja seejärel vahetada vahelaed, põrandad, seinad, uksed ja aknad (osaliselt). VÄGA ÜLDINE HINNANG RAHAVAJADUSE KOHTA: Jakobsoni 42 hoone: 20–30 milj krooni Uueveski 1 hoone: 30–40 milj krooni Kunstimaja: 1 milj krooni Jakobsoni 47b: 1 milj krooni Kapitaalremondid 2001–2003 (realiseeritakse vastavalt linna iga-aastase eelarve võimalustele) 2001 1. Uueveski 1 söökla remont 160 000 krooni 2. Uueveski 1 katuse remont 70 000 krooni 3. Spordisaali eskiisprojekti taotlemine 4. Kolme klassiruumi remont 2002 1. Uueveski 1 ja Jakobsoni 42 katuseuuendamine 2 milj krooni erakorraline 2. Võimla projekteerimine ja osaline ehitus 3. Kolme klassiruumi remont 4. Kahe ainekabineti sisustamine 10 000 krooni 5. Õpetajate töökohtade (5) rajamine 20 000 krooni 6. Jakobsoni 42 õppehoone raamatukogu laiendamine 7. Uueveski 1 söögisaali kujundamine raamatukogu osas 250 000 krooni 2003 1. Võimla ehitus 6,5 miljonit krooni 2. Poiste tööõpetuse ruumide ja keelteklasside remont 1 miljon krooni 3. Kolme klassiruumi remont 45 000 krooni 4. Korvpalliväljaku rajamine 50 000 krooni Õppevahendite ja tehnika soetamine 2001–2003 (realiseeritakse vastavalt linna iga-aastase eelarve võimalustele) 2001 1. Kahe ainekabineti audiovideosüsteemi muretsemine 20 000 krooni 2. Poiste tööõpetuse laudade hankimine 30 000 krooni 3. Paljundusaparaadi hankimine 20 000 krooni 4. Õpikute soetamine 270 000 krooni 5. Raamatukogu fondi täiendamine 30 000 krooni 6. Õppevahendite muretsemine (füüsika, võõrk, algkl) 50 000 krooni 2002 1. Kahte ainekabinetti audiovideotehnika soetamine 20 000 krooni 2. Kahe arvuti soetamine 30 000 krooni 3. Helitehnika soetamine 30 000 krooni 4. Õppevahendite soetamine 60 000 krooni 5. Saali toolide muretsemine 200 tk 70 000 krooni 2003 1. Õppevahendite soetamine 70 000 krooni 2. Kahe arvuti soetamine 30 000 krooni 3. Videoprojektori hankimine 70 000 krooni 4. Õpilaslaudade ja toolide hankimine 2 komplekti 70 000 krooni ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a määrusega nr 23 kinnitatud Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale toimub arengukava muutmiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: • seoses haridusalase seadusandluse muudatustega • seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas • seoses kooli staatuse muutumisega • seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga Arengukava muudatused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele 30. aprilliks. Lisa 1 KOOLI ARENGUSTRATEEGIAD 2001–2003 Strateegia Eesmärk Tegevus Tulemus Tähtaeg Täitja Kulu Finantseerija Indikaator 1. Arengukeskkonna kujundamine 1. Parem õpikeskkond Õppematerjalide koostamine, kabinettide loomine, suhtlemisoskuste loomine Paremad õpitulemused Sept 02 Ainekomisjonide esimehed, õppealajuhatajad, aineõpetajad 100 000 Kool Õpilaste ja vanemate rahulolu 2. IT – kasutamine õppeprotsessis Õppematerjalide koostamine. Vastava tegevusplaani koostamine, õpetajate koolitus Iseseisva tööoskuse kujunemine Sept 02 A. Mägi, ainekomisjonide esimehed, õpetajad 20 000 Kool Õpivõimaluste rohkus 3.Raamatukogu kui kaasaegne õpikeskkond Ruumide remont, fondi täiendamine, süsteemi loomine Andmebaaside kasutamine, õpivõimaluste rohkus Sept 03 Raamatukogu töötajad 20 000 Kool, projektid Oskus töötada andmebaasidega 4. Väljalangevuse ennetamine Edasijõudvad õpilased Andmebaaside kasutamine, õpivõimaluste rohkus 2001 K. Põld, A. Kiin Kool Parem edasijõudmine 5. Õpilaste parem varustamine õppekirjandusega Õpikufondi analüüs, uute õpikute tellimine, oma kooli töövihikute väljaandmine Vähemate ja paremate õpikute kasutamine. Raha säästmine 2001–2004 Raamatukogu töötajad, ainekomisjonide esimehed, õpetajad 200 000 Kool Õpilaste paremad oskused. Rahaliste vahendite parem kasutamine 2.Õppekava täiustamine 1. Põhivara omandatus Omandatuse kontroll. Põhivara väljatöötamine, vastava programmi koostamine Paremad ainealased teadmised Mai 02 Ainekomisjonide esimehed, õppealajuhatajad, aineõpetajad 1000 Kool Riigieksamite ja tasemetööde tulemuste paranemine 2. Keeleõpetuse mitmekesisus Inglise ja vene keele süvaõpetuse programmide väljatöötamine Keelteoskuste paranemine 2002–2004 Inglise ja vene keele ainekomisjon 1000 Riik, kool, lapsevanemad Paremad keelealased oskused. Keeleoskuse standardite täitmine Prantsuse või hispaania keele kursuste väljatöötamine. Võimaluste leidmine keeleõpetuse täiendamiseks Valikuvõimaluste suurenemine Mai 04 Kooli direktsioon Kool, lapsevanemad Õpilastele uute oskuste andmine 3. Parem IT alane kompetentsus Põhioskuste ja õpetamisprogrammide väljatöötamine Võimalus olla kaasaegse maailmaga kontaktis Mai 02 A. Mägi 80 000 Tiigrihüppe Sihtasutus, kool Kaasaegsete tööoskuste teke 4. Kaasajastatud õppekava Õppekava komisjoni moodustamine. Ülesannete püstitus. Tegevustähtaegade kinnitamine Kaasajastatud õppekava valmimine Mai 02 Ainekomisjoni liikmed, õppealajuhatajad 2000 Kool Õppekava rakendusvõimaluste paranemine 5. Kaasaegsed õpetamis- õppimisvõimalused Kaasaegsete õpetamisoskuste koolitus õpetajatele, õppimisoskuste õpetamine õpilastele. Koostööoskuste parandamine Paremad õppetöö tulemused. Rahulolu Mai 2001 – 2004 Õpetajad 30 000 Kool Koolirahulolu suurenemine 3. Mõnuainete tarbimisvastase hoiaku kujunemine Mõnuainete mittetarbimine Tarbijate väljaselgitamine ja nendega ennetustöö korraldamine. Projekti kavandamine. Mõnuainetevaba kooli ümbrus 2001–2003 Projektimeeskond, klassijuhatajad, õpetajad 3000 Riik, Kool Tervisehoidlik elulaad 4. Aktiivse eluhoiaku kujundamine Kodu ja kooli hea koostöö Kodu ja kooli vahelise infosüsteemi rajamine. Õppematerjali koostamine, suhtlemisoskuse parandamine vanemate ja õpetajate vahel Ühised arusaamad ja koostöö laste arendamisel 2001–2004 Klassijuhatajad 5000 Kool Vanemate rahulolu kooli tegevusega 5. Karjäärinõustamissüsteemi loomine Valmisoleku loomine tööjõuturule siirdumisel Programmi väljatöötamine ja tegevuskava koostamine. Oskuste õpetamine Parem arusaamine endast ja töömaailmast ning oma võimalustest seal 2001–2003 Psühholoog, klassijuhatajad, aineõpetajad 48 000 Kool Õpingute jätkamine 6. Õpilaste arendamine traditsioonide kaudu Emotsionaalselt haritud inimesed Kõigi õpilaste kaasamine igapäevaelu korraldamisse. Tundekasvatuslike ettevõtmiste rõhutamine Emotsionaalselt arenenud inimeste kasvatamine Juuni 2005 Huvijuht, klassijuhatajad, muusika- ja kunstiõpetajad 10 000 Kool Vaimse õhkkonna olemasolu 7. Demokraatia õpetamine Demokraatlikult mõtleva ja käituva inimese olemasolu Sotsiaalainete õpetamise parandamine, demokraatlike institutsioonide olemasolu ja tegevus koolis õpilaste õpetamisel toimetulekuks demokraatlikus ühiskonnas Demokraatlik mõtteviis 2003–2004 Huvijuht, klassijuhatajad, sotsiaalainete õpetajad, õpilaste liidud 5000 Kool, omavalitsused, õpilasorganisatsioonid Demokraatlike otsustusmehhanismide ja ühiskonna toimimine koolis 8. Maailmakodaniku kasvatamine Maailma tundev ja maailmaga suhtlev inimene Euroliitu tutvustatavate kursuste sisseviimine. Sõpruskoolide Turu, Borlänge, Valmiera ja Plungega koostöö jätkamine Eri kultuuridesse ja rahvustesse sallivuse teke 2001–2004 Huvijuht 20 000 Kool, rahvusvahelised projektid Parem üksteise mõistmine 9. Tervislike eluviiside ja säästva eluhoiaku kujundamine Tervist ja loodust säästev inimene Sportliku tegevuse propageerimine. Spordiringide laiendamine, klassidevahelise võistlussüsteemi sisseviimine. Loodusainetes vastavate kursuste sisseviimine. Praktiline tegevus säästmise valdkonnas Mõtteviisi muutus 2000–2004 Kehalise kasvatuse õpetajad, loodusainete õpetajad 30 000 Kool Sportliku tegevuse populaarsus 10. Pedagoogilise juhtimise arendamine Õppimise infrastruktuuri loomine Arendusgrupi moodustamine ja nende koolitamine Mai – sept 2002 Direktor 2000 Kool Õpetajate ja õpilaste paremad oskused Õpetajate koolitus kaks päeva Ülevaate saamine uutest suundadest Juuni – august 2002 A. Kiin 5000 Kool Õpetajate valmisolek Õpetajate õpigruppide töölerakendamine 5–6 õpigrupi olemasolu Sept – mai 2002–2003 Direktor 500 Kool «Kõva häälega» õppimine a) koosolek kindlal päeval Sept – mai 2002–2003 Grupijuht 500 Kool Üksteiselt õppimise oskuse tekkimine Iga inimene teeb 2–3 korda ettekande Sept – mai 2002–2003 Iga õpetaja 500 Kool Oskus olla üksteise koolitaja Õpilaste arengu jälgimine ja hindamine Õpetajate koolitus Oskuste olemasolu vestluseks lapsevanemaga Juuni – sept 2002 Õpetajad 4000 Kool Õpetaja ja lapsevanema parem kontakt Vastava info kogumine ja arengu hindamine Õpilaste arendustegevuse kvaliteedi tõus Sept 2002 – juuni 2003 Algklasside õpetajad – – Vanemate ja laste oskus ennast hinnata Lisa 2 VILJANDI MAAGÜMNAASIUMI REMONDITÖÖDE KAVA AASTATEKS 2002–2004 (realiseeritakse vastavalt linna iga-aastase eelarve võimalustele) Aasta Tööde kirjeldus Põhimahud Orienteeruv maksumus (krooni) Vajaduse põhjendus 2002 1. Tuletõrje signalisatsioonid Viljandi Päästeameti ettekirjutus 16.05.01 Uueveski 1 120 000 Jakobsoni 42 85 000 Jakobsoni 47c 33 000 Jakobsoni 42a 20 000 2. Jakobsoni 42 elektri peakilbi, korruste kilpide ja jaotusliinide renoveerimine koos projekteerimisega 50 000 Amortiseerunud 3. Uueveski 1 klassiruumide valguse renoveerimine koos projekteerimisega 202–205, 209, 217 80 000 Valguse tugevus ei vasta nõuetele 4. Jakobsoni 42 katuse renoveerimine pvc-kattega trapetsplekiga. Korstnate remont 1000 m2 650 000 1950. a ehitatud eterniitkatus täielikult amortiseerunud 2003 1. Uueveski 1 katuse vahetus koos karniisi ja korstnate remondiga. Asendada luugid, rennid, neelud uutega 2100 m2 1,4 milj 1948. a ehitatud kivikatus amortiseerunud 2. Uueveski 1 klassiruumide valgustuse renoveerimine koos projekteerimisega 215, 218, 220, lugemissaal, raamatukogu 80 000 Valguse tugevus ei vasta nõuetele 2004 1. Uueveski 1 katuse vahetus jätkub Uueveski 1 koridoride ja fuajee valgustuse renoveerimine koos projekteerimisega 80 000 Valguse tugevus ei vasta nõuetele