Viljandi Linnavalitsus — Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 62, 1376

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) §-le 31, Viljandi Linnavolikogu 25. mai 2001. a määrusele nr 79 «Munitsipaalkoolide arengukavade kinnitamise kord», Viljandi linna põhimääruse (KO 2000, 13, 249) §-le 41, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313) §-le 61 ja Viljandi Linnavolikogu 30. juuni 2000. a määrusele nr 37 «Viljandi linna arengukava aastateks 2000–2007 kehtestamine» ning vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a korraldusega nr 770 moodustatud Viljandi Linnavalitsuse alatise komisjoni ettepanekule, Viljandi Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Viljandi Valuoja Põhikooli arengukava aastateks 2001–2004 (lisatud). 2. Määrus jõustub 30. mail 2002. a. Linnapea Peep ARU Linnasekretär Madis TIMPSON Kinnitatud Viljandi Linnavalitsuse 27. mai 2002. a määrusega nr 14 VILJANDI VALUOJA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2001–2004 Sissejuhatus Valuoja Põhikool on Viljandi linna vanim kool. Tema eelkäija asutati 1772. aastal. Käesoleval ajal on koolis üle 500 õpilase ja 2000/2001. õppeaastal oli koolis 20 normaalkomplekti ja lisaks veel üks kasvatusraskustega laste klass ÜKKK juures. Mida aasta edasi, seda vähemaks jääb koolis õpilasi. Alates 2001/2002. õppeaastast on tendents, et kool muutub aegamööda järjest väiksemaks (esimesi klasse tuleb ainult 1). Kas see ka majanduslikult põhjendatud on, selle üle otsustab omanik – s.o Viljandi Linn oma volikogu kaudu. Koolis on 20 klassiruumi, mis on sisustatud võimaluste piires. Sealhulgas arvutiklass ja lisaks puu- ja rauatöö klassid. Normijärgseid kohti on klassides keskeltläbi 26–33, keelteklassides 15 kohta. Õpetajaid on koolis 30 ringis, neile lisandub 10 kohakaaslast tähtajalise lepinguga. Seoses õpilaste arvu vähenemisega tuleb hakata alates 2001. a suvest õpetajaid koondama. Esimesena jäävad löögi alla algklasside õpetajad. Kõik koolis töötavad õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Vanemõpetajaid on koolis 8, õpetaja-metoodikuid on üks (Sirje Rits – geograaf). Vanemõpetajad on Kaie Tasane, Ulvi Sikut, Zoja Põder, Leili Närska, Margus Mikkor, Aivi Pent, Toivo Luik, Olesja Roosmaa. Alates 1997. aastast on kooli teeninduspiirkonnaks kogu Viljandi linn. Palju on õpilasi linnalähedastest valdadest. Kool asub 1928. a ja 1966. a ehitatud hoonetes. Käesoleva suvega (2001) saab kogu kooli elektrisüsteem uuendatud ja valgustus klassides vastab normidele. Koolil puudub võimla, kuid on võimalik kasutada lähedaloleva spordihoone saali. Kaugusest tingitud on see võimalik vanemate klasside puhul ja paaristundidega. Arengueeldused Valuoja Põhikool on Viljandi maakonna suurim põhikool (2000/01. õ-a 535 õpilast) ja ainuke põhikool Viljandi linnas. Lisaks linnalastele on koolis ligi kolmandik lapsi linnalähedastest valdadest. Kooli suurus on optimaalne ja siin ei kao ükski andekas laps; probleemsete lastega on võimalik teha individuaalset tööd. Kutsevalikualane töö lähtub laste reaalsetest võimetest ja seetõttu on läbi aastate kutseõppesse suundujate protsent olnud 50 lähedane. Kool on aastaid olnud maakonna paremikus reaalainetes, emakeeles, käsitöös, spordis, uurimistöödes. Need traditsioonid jätkuvad. Koolil on terve rida traditsioone, mis aitavad kollektiivi liita ja kujundada: vilistlaste kokkutulekud iga viie aasta tagant, missivalimised, mis kestavad juba üle kümne aasta, jooks H. Pärnakivi auhindadele – toimunud 20 korda jne. Sobiva vanuselise koosseisuga ühtne ja omavahel hästi sobiv, kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline kollektiiv. Toimiv ja asjalik hoolekogu. Kasvatuslikult väärikas kooli ajalugu ja kuulsad vilistlased (J. Laidoner, H. Pärnakivi, T. Kask, K. Kama jne). Kooli arengu üldeesmärgid ja arengusuunad • Valuoja Põhikool on üks osa Eesti Vabariigi haridussüsteemist • Siin viiakse ellu meie riigi hariduspoliitikat • Kooli ülesanne on anda haridust Viljandi linna lastele • Kool peab ette valmistama oma eluga toime tulevaid ja arenemisvõimelisi kodanikke • Sotsiaalse olendina peab õpilases kujunema: – tahe ja oskus end pidevalt täiendada, edasi õppida – arusaamine vastutusest ja kohustustest – keskkonna- ja energiasäästlik mõtteviis – seos ajaloosündmuste ja tänapäeva vahel – reaalne ülevaade oma võimetest ja võimalustest, nende seosest unistuste ja tegelikkusega – tauniv hoiak meelemürkidesse – püüd sportlike eluviiside poole – soov luua tugev pere ja anda endast parim oma järglastele Nende oluliste eesmärkide saavutamiseks järgneva 3-aastase perioodi jooksul koolipersonal lähtub järgnevast: 1. Linn finantseerib kõikide kooli ette püstitatud ülesannete täitmist piisavalt. 2. Kool jätkab energia ja ressursside kokkuhoidmist 3. Jätkub kapitaalremont koolihoone vanas osas selleks, et muuta hoone esteetiliselt ilusamaks 4. Linnvalitsus suudab viia linna palgal olevate pedagoogide palgad riiklikult finantseeritavate tasemele 5. Linn säilitab kooli optimaalses suuruses Miks tasub linnal Valuoja kooli pidada? 1. Koolimaja on suhteliselt heas korras: 1) katused peavad 2) enamik ruume on hiljuti remonditud või neisse lähiajal remont planeeritud 3) maja on ehitatud kooliks 4) 2001/2002. õppeaasta alguseks on kõigi klasside valgustus vastav normidele 2. Kooli suurus on seni olnud optimaalne 1) õpilaste arv ca 500 2) õpetajate ametikohti ca 30 3) õpilasi ühe õpetaja kohta 17,7 4) Õpilaskoha maksumus a) riiklikud eraldised on 5545 kr b) linna raha ilma kapitaalremondita 3660 kr 3. Kool asub kesklinnas, mistõttu selle kooli õpilastel on võimalik vähese ajakuluga jõuda spordikooli, muusikakooli ja teistesse huvitegevusega seotud paikadesse. 4. Koolis on kogemustega ja sobiva vanusega õpetajajaskond: kuus õp. on alla 30-a, kümme õp. on 31–40-a, üheksa õp. on 41–50-a, kolm õp. on 51–60-a, kolm õp. on üle 60. a. Kõik õpetajad vastavad seni kehivatele kvalifikatsiooninõuetele. Sealhulgas on seitse vanemõpetajat ja üks õpetaja-metoodik. Ülejäänud on õpetaja kvalifikatsiooniga. 5. Ülelinnalise ja ülemaakonnalise tööjaotusega on kujunenud nii, et Valuoja kool korraldab igal aastal järgmised maakondliku üritused, olles selles suhtes omandanud teatud professionaalsuse: 1) 5.–6. klasside matemaatikaolümpiaad 2) põhikoolide emakeelepäev (meie kooli algatatud üritus) 3) Bioloogiaolümpiaad 4) Algklasside 5 kooli kohtumine «Nutikad matemaatikud» 6. Koolis püütakse järgida tervisekaitse eeskirju: 1,7 m 2 iga II–IX klassi õpilase kohta klassiruumis ja 2 m2 iga I klassi õpilase kohta. Tegelikult on need kohustuslikud kõigile koolidele ja nendest kinnipidamist peaks jälgima kooli omanik. 7. Klassid on optimaalse suurusega: algklassides 20–28, keskastmes 24–33 õpilast. Sellise suurusega klasside puhul ei lähe ükski talent kaduma ja on ka võimalid probleeme näha ja lahendada. 8. Koolis on välja kujunenud terve rida traditsioonilisi ettevõtmisi, millest võtab osa kooli õpilaste enamik: 1) ainenädalate korraldamine (1.–9. kl) 2) Igakevadine jooks Hubert Pärnakivi rändkarikatele 3) Missivõistlus, mis on järjepidevalt kestnud üle kümne aasta 4) Iga-aastane laste telklaager 5) Vastlapäeva tähistamine reesõidu ja ja sportlike üritustega 6) Jõulu- ja kevadkontsert lastevanematele koos õpilastööde näitusega 7) Direktori vastuvõtt parimatele õpilastele 8) Mihklipäevalaat algklassidele 9) Lilleseadevõistlus 9. Koolil on piisavalt ja oludele vastavalt komplekteeritud raamatukogu kõrgharidusega raamatukoguhoidjaga. 10. Koolil on arvutiklass. Kvalifitseeritud arvutiõpetajaid on kaks. Õpetajatel on õpetajate toas kasutada kaks arvutit. Igal õpetajal on oma elektronpostiaadress. Direktoril ja õppealajuhatajal on kasutada arvutid. 11. Kool, sh direktsioon, osaleb pilootkoolina haldustarkvara rakendamise projektis, mille käigus lihvitakse tunniplaani koostavat programmi (gp-Units) ja andmehaldusprogrammi Extens. 12. Koolis on õpilastel võimalik saada kvaliteetset logopeedilist abi. 13. Tunniplaan rahuldab nii õpilasi kui ka õpetajaid. 14. Hea mikrokliima. 15. Head tulemused olümpiaadidel, konkurssidel, spordis. Arengukava uuendamise kord Vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 4. juuni 2001. a määrusega nr 23 kinnitatud «Viljandi linna haridus- ja kultuuriasutuste arengukavade koostamise ja kinnitamise korrale» toimub arengukava muutmiseks tehtud ettepanekute menetlemine arengukava projekti menetlemisega samas korras. Arengukava uuendatakse: – Seoses haridusalase seadusandluse muudatustega – Seoses muudatustega omavalitsuse arengukavas – Seoses kooli staatuse muutumisega – Seoses õppenõukogu või kooli hoolekogu ettepanekuga Arengukava muudatused esitatakse Viljandi Linnavalitsusele 30. aprilliks. Prioriteedid ja tegevused nende saavutamiseks I. Õppetööga seotud Ülesanne Tegevus Tulemus Aeg Täitja Kulu Raha tuleb Kriteerium Märkused Kooli õppekava arenduse teise ringi läbiviimine Tunnijaotusplaani läbivaatamine Rakendatav ÕK Mai – juuni 2002 ÕAJ + ainekomisjonid Muudetud 2002 Ainekavade läbivaatamine ja korrigeerimine Õppekava sisu täpsustub Aug 02 Aineõpetajad Kinnitatud kava Muudetud 2002 Aine kalendaarse plaani koostamine Kalendaarne plaan 15. sept Aineõpetajad Kinnitatud plaan Karjäärinõustamise korraldamine Planeerida klassijuhatajatöösse Sobivaima kutse valik 15. sept. Kl.juh. Testida õpilasi – luua vastav süsteem Õpilased testitud, valik optimaalne Igal õppeaastal Noortekeskus 6000 Noortekeskus (linnavalitsus) Võimetekohane haridustee jätkamine Õpilaste võimetekohane areng Rakendada vajadusel klassidevahelisi õpperühmi Kiireneb ind.areng Alates 2001/02 Direktsioon ja aineõpetajad Õppetulemuste paranemine Muuta ringide töö efektiivsemaks Vaadata läbi ringide senised tulemused Paraneb ringide töö efektiivsus, tööle hakkavad uued ringid Alates 2001/02 Direktsioon ja huvijuht Sisukam ringide töö Õpetada õpilasi raamatukogu senisest enam kasutama Korraldada raamatukogu tegevus ümber infokeskuseks Raamatukogust on võimalik saada infot elektrooniliselt ja paberkandjal Alates 2001/02 Direktsioon ja raamatukoguhoidja 50 000 Eelarvest Õpilastele kättesaadav info Kasvatusraskustega õpilaste klassi töö jätkamine Komplekteerida tähtajaks nii õpilaste kui õpetajate poolest Klass töötab, lapsed saavad õppida 2001–2004 Kool, VÜKK, LV 95 000 Riik, LV Koolikohustuse täitmine Suurema tähelepanu pööramine keskkonna- ja terviseõpetusele Võtta tööplaanidesse Tõuseb laste teadlikkus 2001–2004 Kool, LV Teadlikkuse tõus II. Kasvatuslikud Probleem Tegevus Tulemus Aeg Täitja Kulu Raha tuleb Kriteerium Noored suitsetavad Ehitada palliväljak Spordist lugupidavad noored 2001 Ehitusfirma, vähempakkumisega 48 000 LV Spordiplatsi kasutamise intensiivsus Trahvida Nooruk, kes mõistab karistuse vältimatust Alates 2001. a maist Politsei, kool Suitsetajate arv Õpilased ei käi koolis Probleemsed õpilased suunata Laste Hoolekande Komisjoni Määratakse mõjutusvahend Õppeaastaringselt Kool, LHK Koolikohustuse täitmine Kooli on vaja psühholoogi või sotsiaaltöötajat Esitada linnale taotlus Eraldatakse täiendav palgafond 2002 LV 84 000 aastas LV Probleemsete laste hulk Põhiharidus ei ole üldsuse silmis väärtustatud Ilmutada mainet parandavaid artikleid Põhihariduse maine tõuseb Alates 01/02. õ-a Koolid, LV Üldsuse arusaam põhikooli tähtsusest Supiköögi kasutajad ei ole lastele heaks eeskujuks Leida supiköögile uus asukoht Koolil üks probleemitekitaja vähem Vastavalt võimalusele LV Negatiivsete eeskujude puudumine Kodude vaesus Luua juurde töökohti Paraneb perede aineline olukord, vaesus torkab vähem silma Pidev LV Sihtotstarbelised investeeringud Laste heaolu Kohaliku keskkonnaproblemaatika käsitlemine Osavõtt keskkonnaüritustest Kasvab õpilaste aktiivsus kohalike probleemide arutamisel Pidev Kool, LV Paikkonna tähtsustamine läbi klassi- ja koolivälise tegevuse Kodulootundide sidumine kodukohaga. Kohtumised omavalitsuse saadikutega Kodukandi probleemide teadvustamine Pidev Kool, saadikud Eetilisuse kasvatamine Ühisüritused kirikutega Lapsed käituvad eetiliselt Pidev Kool, kirikud III. Majanduslikud* Tegevus Tulemus Aeg Täitja Kulu Raha tuleb Kriteerium Märkused Köögiploki vastavusse viimine euronormidega Nõuetele vastav köök 2002 Kool, LV 100 000 Eelarvest Tervisekaitse rahulolu Lisatud 2002 Tuletõrjesignalisatsiooni käiku andmine Toimiv signalisatsioon 2002 Kool, LV 40 000 Eelarvest Ettekirjutus täidetud Lisatud 2002 Vana osa kapremont Korrastatud koolihoone 2003–2004 Ehitaja, vähempakkumisega 500 000 kr Linna investeering Ilus maja Muudetud 2002 Fassaadi remont Maja ei lagune enam 2003 Ehitaja, vähempakkumisega 300 000 Linna investeering Ilus maja kesklinnas juures I korruse põrandatalade vahetus Terve põrand, millest ei vaju läbi 2003 Ehitaja, vähempakkumisega 40 000 kr Linna investeering Haldustarkvara hankimine Ühtne andmebaaside süsteem 2001–2004 Kool, linnavalitsus 10 000 kr LV Ühtse süsteemi olemasolu Infotehnoloogia ajakohastamine Kaasaegne tehnika ja tarkvara 2001–2004 Kool, linnavalitsus 10 000 kr aastas LV Litsentseeritud tarkvara Õppevahenditega varustatuse parandamine Õppekavadele vastavate õppevahendite olemasolu 2003, 2004 Kool, HM, linnavalitsus 30 000 kr aastas LV Häireteta õppetöö Uue piirdeaia ehitamine Kooli ümbruse väljanägemine paraneb 2003 Ehitaja, vähempakkumisega 50 000 LV Lõpetatus, sobivus 2002. aastal ei ole raha, nihkub järgmisse aastasse Korvpalliväljaku väljaehitamine Paranevad kesklinna laste vaba aja veetmise sportlikud võimalused 2002 Ehitaja, vähempakkumisega 48 000 LV Õhtuti mängitakse palli Lõpetatakse ilmselt 2002. a * realiseeritakse vastavalt iga-aastase eelarve võimalustele.