Põllumajandusminister — Lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise ülesanded, vastava koolituse sisunõuded ning koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise kord — RTL, 92, 1419

Määrus kehtestatakse «Veterinaarkorralduse seaduse» (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97; 61, 375; 63, 387) § 5 lõike 31 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Määruse reguleerimisala Määruses sätestatakse lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise (edaspidi abiline) ülesanded, vastava koolituse sisunõuded ning koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise kord. 2. peatükk ABILISED JA NENDE ÜLESANDED § 2. Abiliste arv lihakäitlemisettevõttes Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi amet) kohaliku asutuse juht määrab kindlaks lihakäitlemisettevõttes vajatavate abiliste arvu, mis kindlustaks järelevalveametniku tööülesannete täitmise. § 3. Abilise ülesanded (1) Abilise põhiülesandeks on abistada järelevalveametnikku järelevalvetoimingute teostamisel, eriti loomade tapaeelse kontrolli ja lihakontrolli tegemisel lihakäitlemisettevõttes ning käitleja poolt hügieeninõuete täitmise kontrollimisel. (2) Põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 24 «Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine» (RTL 1999, 151, 2145; 2000, 51, õiend; 138, 2198; 2001, 130, 1871) alusel tunnustamisele kuuluvas ettevõttes võib abiline järelevalveametnikku abistada järgmiste tööülesannete juures: 1) loomade märgistamise ja tapaeelne (ante – mortem) kontroll ning loomade saatedokumentide kontroll; 2) tapajärgne ( post – mortem) kontroll järelevalveametniku otsese järelevalve all; 3) proovide võtmine ja uurimine Trichinella spp suhtes; 4) vastuvõetava ja väljastatava liha ning saatedokumentide kontroll; 5) kontroll liha lõikuse ja hoiustamise üle; 6) veovahendite kontroll; 7) hügieeninõuete täitmise kontroll loomade tapmisel ja liha edasisel käitlemisel. (3) Põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded» (RTL 2001, 137, 2016) alusel tunnustamisele kuuluvas ettevõttes võib abiline järelevalveametnikku abistada lisaks lõike 2 punktides 2, 4, 5, 6 ja 7 nimetatule järgmiste tööülesannete juures: 1) lindude, küülikute ja väikeste ulukite tapaeelne (ante – mortem) kontroll ja nende saatedokumentide kontroll ning täiendavate loomatervishoiualaste andmete kogumine päritolu farmist; 2) proovide võtmine ja tervisemärgi kasutamise kontroll rümpadel, rümbaosadel ning müügi- ja veopakenditel. (4) Abilisel ei ole lubatud iseseisvalt otsustada tapalooma tervisliku seisundi ega liha toidukõlblikkuse üle, peatada ettevõttes toidutoorme või toidu käitlemist ja seadme või materjali kasutamist. Järelevalveametniku abilised töötavad lihakäitlemisettevõttes järelevalveametniku juhendamisel, vastutusel ja järelevalve all ning abistavad viimast tööülesannete täitmisel. (5) Avastatud puudustest ja nõuetele mittevastavustest peab abiline kohe teavitama järelevalveametnikku. 3. peatükk ABILISE KOOLITUSE SISUNÕUDED JA SELLE LÄBIMIST TÕENDAVA TUNNISTUSE VÄLJAANDMISE KORD § 4. Abilise koolitus (1) Abilise koolitust sh pädeva koolitusasutuse leidmist korraldab amet. (2) Amet väljastab lisas toodud «Lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise tunnistuse» (edaspidi tunnistus ) isikule, kes on läbinud koolitusprogrammi ja sooritanud eksami positiivsele tulemusele. (3) Isik, kes soovib saada tunnistust (edaspidi kandidaat) vabastatakse lõikes 1 nimetatud eksami sooritamisest, kui tal on veterinaararsti haridus või veterinaaria õppekava alusel omandatud keskeri- või kutsekeskharidus. (4) Koolitusprogramm koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Koolitusprogrammi raames läbib kandidaat esmalt koolitusprogrammi teoreetilise osa koolitusasutuses ja seejärel praktilise osa lihakäitlemisettevõttes. Koolitusprogrammi praktilise osa kohta koostab kandidaat aruande ja esitab selle koos lihakäitlemisettevõtte järelevalveametniku antud hinnanguga koolitusasutusele. (5) Amet määrab kindlaks koolitatavate kandidaatide arvu ning koolituse toimumise aja. (6) Koolitusasutus peab koostama koolitusprogrammi teoreetilise ja praktilise osa kava §-s 5 esitatud koolitusprogrammi sisunõuete alusel ning esitama selle ametile kinnitamiseks. (7) Eksamikomisjoni koosseisus peab olema vähemalt üks ameti esindaja ja üks koolituse läbiviinud õppejõududest. § 5. Kandidaadi koolitusprogrammi sisunõuded (1) Kandidaat läbib teooriakoolituse, mille kestus on vähemalt 400 tundi ja praktilise õppe järelevalveametniku juhendamisel, mille kestus on vähemalt 200 tundi. (2) Põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruses nr 24 «Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine» alusel tunnustamisele kuuluvas ettevõttes töötamiseks peab abiline läbima lõikes 3 ja 4 sätestatud koolitusprogrammi. (3) Koolitusprogrammi teoreetiline osa peab hõlmama järgmist: 1) tapaloomade anatoomia ja füsioloogia; 2) tapaloomade patoloogiline anatoomia ja neil esinevad patoloogilised muutused; 3) liha käitlemine s.o loomade tapmine, liha lõikamine ja säilitamine ning personalile kehtestatud hügieeninõuded; 4) loomade tapmine ja tapmismeetodid, ettevõtte inspekteerimine, loomade tapaeelne ja liha tapajärgne kontroll, värske liha lõikamine, pakendamine, pakkimine ja vedu; 5) proovivõtu protseduurid; 6) loomakaitse nõuded loomade transportimisel, tapaeelsel kohtlemisel ja pidamisel ning uimastamisel; 7) «Loomatauditõrje seadus» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387), «Loomakaitseseadus» (RT I 2001, 93, 566; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387) ja «Toiduseadus» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387) ning nende alusel antud õigusaktidega tutvumine. (4) Koolitusprogrammi praktiline osa peab sisaldama järgmist: 1) tapetud loomade liha kontrollimine ja hindamine; 2) loomaliikide kindlakstegemine looma siseelundite ja rümbaosade kontrollimise abil; 3) tapetud loomal esinevate patoloogiliste muutuste kindlakstegemine; 4) tapajärgse (post – mortem) kontrolli tegemine tapamajas; 5) kontroll hügieeninõuete täitmise üle ettevõttes; 6) proovide võtmine, nende märgistamine ja trihhinelloosi uuringute tegemine. (5) Kui kandidaadile on väljastatud tunnistus § 5 lõige 2 punktides 2 ja 3 nimetatud valdkonnas töötamiseks, võib lõikes 3 toodud koolitusprogrammi teoreetilise osa mahtu vähendada 200 tunni võrra. (6) Põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded» alusel tunnustamisele kuuluvas ettevõttes töötamiseks peab kandidaat läbima lõigetes 7 ja 8 nimetatud koolitusprogrammi, kui ta soovib omandada tunnistust § 6 lõige 2 punktis 2 nimetatud valdkonnas, või lõigetes 9 ja 10 nimetatud koolitusprogrammi, kui ta soovib omandada tunnistust § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud valdkonnas. (7) Koolitusprogrammi teoreetiline osa peab hõlmama järgmist: 1) linnu- ja loomakasvatus kui tootmisharu s.h lindude ja küülikute pidamine, söötmine, majanduslikud näitajad, tootmismeetodid ja rahvusvahelised turundusreeglid; 2) lindude ja küülikute anatoomia ning patoloogiline anatoomia; 3) lindude ja küülikute nakkushaigused (bakteriaalsed-, viirus- ja parasitaarhaigused); 4) lindude ja küülikute haiguste tõrje, ravimite ja vaktsiinide kasutamine ning testimine jääkainete leidmiseks lihast; 5) farmi hügieeninõuded ning tervisekontrolli läbiviimine lindudel ja küülikutel; 6) loomakaitsenõuded lindude ja küülikute pidamisel farmis, transpordil tapamajja ning tapaeelsel kohtlemisel, pidamisel ja uimastamisel; 7) keskkonnanõuded ja nende kontrollimine hoonetes ja farmides; 8) toiduohutus tarbija seisukohalt ja kvaliteedikontroll turustamisel. (8) Koolitusprogrammi praktiline osa peab sisaldama järgmist: 1) tutvumine erinevaid pidamistüüpe kasutavate linnu- ja loomakasvatusfarmidega; 2) tutvumine linnu- ja küülikuliha käitlevate ettevõtetega; 3) lindude ja küülikute transportimine ning peale- ja mahalaadimine; 4) tutvumine laboratooriumitega; 5) lindude ja küülikute tapaeelse veterinaarkontrolli läbiviimine; 6) tapale lähetatavate lindude ja küülikute saatedokumentide täitmine ning nende kontrollimine. (9) Koolitusprogrammi teoreetiline osa peab hõlmama järgmist: 1) lindude ja küülikute anatoomia ja füsioloogia; 2) lindude ja küülikute patoloogiline anatoomia ning neil esinevad patoloogilised muutused; 3) personali hügieen, tootmishügieen lindude ja küülikute tapmisel ning liha lõikamisel ja säilitamisel; 4) lindude ja küülikute tapmine ning tapmismeetodid, ettevõtte inspekteerimine, lindude tapaeelne ja tapajärgne kontroll ning värske liha lõikamine, pakendamine, pakkimine ja vedu; 5) proovivõtu protseduurid; 6) loomakaitsenõuded loomade veol, tapaeelsel kohtlemisel ja pidamisel ning uimastamisel; 7) «Loomatauditõrje seadus», «Loomakaitseseadus» ja «Toiduseadus» ning nende alusel antud õigusaktidega tutvumine. (10) Koolitusprogrammi praktiline osa peab sisaldama järgmist: 1) tapetud lindude, küülikute ja väikeste ulukite liha kontrollimine ja hindamine; 2) linnu ja looma liikide kindlakstegemine nende siseelundite ja rümbaosade kontrollimise ja identifitseerimise teel; 3) tapetud linnul ja küülikul esinevate patoloogiliste muutuste kindlakstegemine ja nende ulatuse määramine; 4) tapajärgse ( post – mortem) kontrolli tegemine tapamajas; 5) kontroll hügieeninõuete täitmise üle ettevõttes; 6) proovide võtmine ja märgistamine. (11) Kui kandidaadil on tunnistus § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud valdkonnas töötamiseks ja ta soovib omandada tunnistust § 6 lõige 2 punktis 3 nimetatud valdkonnas töötamiseks, võib lõikes 9 toodud koolitusprogrammi teoreetilise osa mahtu vähendada 200 tunni võrra. § 6. Tunnistuse väljaandmise kord (1) Ameti peadirektor või tema asetäitja väljastab eksami sooritanud kandidaadile lisas toodud tunnistuse pärast kohase tõendi saamist koolitusasutuselt. Tunnistus edastatakse eksami sooritanud isikule kuu aja jooksul alates eksami sooritamise päevast. (2) Tunnistusele märgitakse sõltuvalt läbitud koolitusprogrammist üks järgmistest abilise pädevust määratlevatest valdkondadest: 1) järelevalveametniku abiline veiste, sigade, lammaste, kitsede, kabjaliste ja suurte kütitud või farmis peetud ulukite liha käitlemisettevõttes; 2) järelevalveametniku abiline linnu- ja küülikufarmis tapaeelse kontrolli läbiviimisel; 3) järelevalveametniku abiline linnu-, küüliku- ja väikeste ulukite liha käitlemisettevõttes. (3) Amet peab arvestust väljastatud abilise tunnistuste kohta. (4) Kui abilise tunnistust omav isik ei ole ametisse nimetatud kolme aasta jooksul alates tunnistuse väljastamise päevast või ei ole töötanud lihakäitlemisettevõttes kolm järjestikust aastat, kaotab tunnistus kehtivuse ning abilise tunnistust omaval isikul tuleb enne ametisse nimetamist uuesti läbida koolitusprogrammi praktiline osa ja sooritada eksam. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. aastal. 1 Euroopa Ühenduste direktiivid 64/433/EMÜ (EÜT L 121, 22.07.1964, lk 20), 71/118/EMÜ (EÜT L 55, 08.03.1971, lk 35), 91/495/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 41) ja 92/45 EMÜ (EÜT L 268, 14.09.1992, lk 35). Minister Jaanus MARRANDI Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 13. augusti 2002. a määruse nr 67 «Lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise ülesanded, vastava koolituse sisunõuded ning koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise kord» lisa LIHAKÄITLEMISEL JÄRELEVALVET TEOSTAVA JÄRELEVALVEAMETNIKU ABILISE TUNNISTUS NR ...... Antud ............................................................................................................................ (eksami sooritanud isiku ees- ja perekonnanimi) tõendi ............................................................................................................... alusel. (§ 6 lõike 1 alusel antud tõendi number, väljaandja ja väljaandmise kuupäev) Käesolev tunnistus tõendab, et tunnistuse omanik on läbinud järelevalveametniku abilise koolituse, sooritanud eksami ja võib töötada lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilisena: ........................................................................................................................................ (abilise pädevus § 6 lõike 2 alusel) Välja antud ....................................................................................................... aastal. (kuupäev ja aasta) ............................................................ Pitser Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori või tema asetäitja nimi Kantsler Ants NOOT