Puka Vallavolikogu — Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord ning tingimused Puka vallas — KO, 62, 1354

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2001, 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323, 2001, 98, 617) § 5 lõike 1, § 8 punkti 2 ja § 222 lõiked 5 ja 6, Puka Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord ning tingimused Puka vallas» vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada toimetulekutoetuse määramiseks alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad vastavalt lisale 2. 3. Puka vallas makstavate täiendavate sotisaaltoetuste maksmisel järgida Puka Vallavolikogu 21. detsembri 1999. a määrusega nr 52 kehtestatud korda. 4. Määrus jõustub 15. mail 2002. a. Volikogu esimees Karin KÕRGESAAR Puka Vallavolikogu 9. mai 2002. a määruse nr 8 lisa 1 TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD NING TINGIMUSED PUKA VALLAS 1. Toimetulekutoetust on õigus saada: Eesti Vabariigi alalisel elanikul; Eestis seaduslikul alusel elaval välismaalasel. 2. Toimetulekutoetust makstakse käesoleva korra alusel isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmebaasi järgi Puka vald Valgamaa ning kes elavad alaliselt valla territooriumil. 3. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva korraga sätestatud alalise eluruumi alaliste eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 4. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 5. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks Puka Vallavalitsuse sotsiaaltöötajatele. 6. Avalduses märgib taotleja toimetulekutoetuse määramisel arvessevõetavate isikute nimed ja nende isikukoodid. 7. Esmakordsel pöördumisel esitab toimetulekutoetuse taotleja täiskasvanud pereliikmete passid (ID-kaardid), laste sünnitunnistused ja pensionitunnistused. 8. Toimetulekutoetuse taotleja esitab sotsiaaltöötajale järgmised tõendid ja dokumendid perekonna kohta: 8.1. alalise eluruumi kasutamise õigust kinnitav dokument (esitatakse esmapöördumisel); 8.2. töötavatel pereliikmetel tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta ja neist maha arvatud tulumaksu ja elatise kohta. Kui mõne sissetuleku liiki ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga; 8.3. tööandja poolt väljaantud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid võetakse arvesse ainult Tööinspektsiooni poolt töölepinguseaduse §-de 58 ja 68 alusel aktsepteeritud juhtudel; 8.4. jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid tõendavad dokumendid kooskõlas käesolevas korras sätestatud ulatuse ja struktuuriga; 8.5. õiend ravikindlustuse hüvitise suuruse kohta; 8.6. lahutatud või lahus elavate abikaasade puhul saadud elatis lastele, kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta, õiend elatise laekumise kohta; 8.7. tõendid pensionite ja peretoetuste suuruse kohta; 8.8. üle 16-aastasel peres oleval (üli)õpilasel kooli tõend; 8.9. tõend õpilastel stipendiumi saamise/mittesaamise kohta; 8.10. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõiveameti poolt väljastatud töötu kaart; 8.11. tulumaksuseaduse alusel maksustatavad tulud (dividendid, teenuste osutamisest saadud tulu, metsamaterjali müügist saadud tulu, ettevõtlusest saadud tulu, tulu kinnis- ja vallasvara rentimisest, üürimisest või müümisest, honorarid ja muud tulud); 8.12. omavalitsuse korraldus, kui toetuse taotleja või tema pere liige on määratud 16-aastase ja vanema raske või sügava puudega inimese hooldajaks; 8.13. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat. 9. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamu- või korteriühistus või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29. 10. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid tõendeid ja andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes võidakse need esitada kontrollimiseks Valgamaa Maksuametile. 11. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 12. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek. 13. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koosseisu perekonnast ajutiselt eemal viibivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud alalise elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega. 14. Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka: 14.1. ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; 14.2. puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; 14.3. riigi tagatisel antud õppelaenu. 15. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse normpinna ja kehtestatud piirmäärade ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: 15.1. tegelik korteriüür või hooldustasu; 15.2. kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 15.3. tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; 15.4. tarbitud elektrienergia maksumus; 15.5. tarbitud majapidamisgaasi maksumus; 15.6. maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 15.7. hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 16. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvel. 17. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. 18. Toimetulekutoetus määratakse pärast kõigi dokumentide esitamist sellises suuruses, et üksi elaval isikul või perekonnal oleks koos perekonnaliikmete sissetulekutega tagatud sissetulek toimetulekupiiri ulatuses, pärast eluruumi või elamispinna alaliste kulude tasumist kehtestatud piirmäära ulatuses. Üksikisiku või perekonna poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei võeta. 19. Mittetöötav toimetulekutoetuse taotleja on kohustatud igas kuus 16 tunni ulatuses osa võtma iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsiooni- ja õppeprotsessist, mille kohta peab arvestust sotsiaaltöötaja. 19.1. Eespool mainitud rehabilitatsiooni- ja õppeprotsessist ei pea osa võtma: alla 3-aastase lapsega kodus olev ema või isa; raske või sügava puudega lapse või 16 aastase ja vanema inimese ametlik hooldaja; tervisliku seisundi tõttu arstitõendi alusel vabastatu; töövõimetus- ja vanaduspensionär; tööhõiveameti poolt korraldataval kursusel või koolitusel osaleja; perekondlikel põhjustel (pereliikme surm, lapse haigus vms); rase arstitõendi esitamise korral. 20. Toimetulekutoetuse võib jätta taotlejale määramata juhul, kui: 20.1. töövõimeline kaheksateistkümneaastane kuni vanaduspensioniealine isik ei tööta ega õpi ja on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst ja osalemast vallavalitsuse poolt korraldatavast rehabilitatsiooni- ja õppeprotsessist; 20.2. isikutel, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keelduvad elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist kohtu kaudu sisse nõudmast; 20.3. vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. 21. Kui isik jätab taotlusega esitamata nõutud dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. 22. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetuse maksmine lõpetatakse ja alusetult määratud summad nõutakse tagasi seaduses ettenähtud korras. Korduvalt valeandmeid esitanud toimetulekutoetuse taotleja kaotab kolmeks kuuks õiguse toetust taotleda. 23. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab vallavalitsus toimetulekutoetuse taotlejale tema pangakontole või sularahas, arvestades taotleja soovi. Puka Vallavolikogu 9. mai 2002. a määruse nr 8 lisa 2 TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISEKS ALALISE ELURUUMI ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRADE KEHTESTAMINE 1. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad alalise eluruumi alalised kulud: tegelik korteriüür või hooldustasu; kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; tarbitud elektrienergia maksumus; tarbitud majapidamisgaasi maksumus; maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile. 2. Alalise eluruumi alaliste kuludena normpinna ulatuses võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse ainult need kuluallikad, mille kohta esitatakse kuludokumendid hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks. Kuludokument on arvestatav, kui ta käsitleb jooksval kuul tasutud kulusid või kulusid ette (näiteks küte kogu kütteperioodile). 3. Kütteperiood on ajavahemik 01.10–30.04. 4. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui tubade arv võrdub pereliikmete arvuga, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 5. Eluasemekulusid ei hüvitata: kui elamispinda elamiseks tegelikult ei kasutata ja kodanikul on teine elamispind; toetust taotlevale isikule, kes esitab valeandmeid elanike arvu kohta kasutataval elamispinnal. Kui toimetulekutoetuse taotlejal on tekkinud alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel võlgnevus, mis ületab tema alalise eluruumi alatisi kulusid rohkem kui viimase kahe kuu eluasemekulud kokku, on vallavalitsusel kuni võla kustutamiseni võlgniku poolt õigus kanda võlgnikule määratav toimetulekutoetusega kaetav eluruumi alatine kulu neid kulusid saama õigustatud isiku pangakontole. 6. Taotleja kirjalikul nõusolekul võib eluasemekulud kanda üle korteriühistu või kommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele. 7. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse alalise eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks omandiõigust eluruumile, liikmelisust elamuühistus (elamukooperatiivis) või eluruumi üürilepingut kooskõlas elamuseaduse §-ga 29. 8. Alalise eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse vahendite arvelt. 9. Kehtestada alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad järgmiselt: 9.1. hooldustasu ülemmäär – 1 kroon normpinna m2 kohta 9.2. üüri ülemmäär – 5 krooni normpinna m2 kohta 9.3. kütteks tarbitud soojusenergia (ajavahemikul 1.10–30.04) puiduga kütmisel – 15 krooni normpinna m2 kohta AS Valga Gomab Mööbli poolt köetavates majades – 20 krooni normpinna m2 kohta Erandkorras elektriga kütmisel – 20 krooni normpinna m2 kohta 9.4. tarbitud vee ja kanalisatsiooni maksumus – 50 krooni inimese kohta 9.5. tarbitud elektrienergia: Üldelektri kompenseerimise piirmääraks paneelmajades (trepikojad ja keldrid) on 25 krooni pere kohta kuus. Korteri või elamu eest elektrienergia kompensatsiooni saamiseks: – peab taotlejal olema sõlmitud AS Eesti Energiaga ostu-müügileping; – tarbitud elektrienergia eest tuleb tasuda iga kuu hiljemalt 20-ndaks kuupäevaks; – eelnevad maksed peavad olema tasutud regulaarselt. Elektrienergia maksumus elamus või korteris kompenseeritakse järgmiselt: perekonna esimene liige 35 krooni iga järgmine pere liige 10 krooni Elektrienergia püsitasu ja teenustasu ei kuulu kompenseerimisele. Statsionaarse elektripliidi olemasolu korral kompenseeritakse elektrit täiendavalt: * 1–3-liikmeline pere 30 krooni * 4–6-liikmeline pere 50 krooni * 7- ja enamaliikmeline pere 70 krooni 9.6. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus kompenseeritakse järgmiselt: * 1–3-liikmelised pered mitte rohkem kui kahe ballooni maksumus kalendriaastas * 4–6-liikmelised pered mitte rohkem kui kolme ballooni maksumus kalendriaastas * 7- ja enamaliikmelised pered mitte üle nelja ballooni kalendriaastas 9.7. Maamaksukulude, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind, kompenseerimise piirmäär on 30 krooni kalendriaastas, juhul kui puudub maamaksu võlgnevus. 9.8. Hoonekindlustuse kulude, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile, kompenseerimise piirmäär on 50 krooni kalendriaastas.