Justiitsminister — Maa- ja linnakohtu kriminaalhooldusosakonna teenistusvalve kord

Maa- ja linnakohtu kriminaalhooldusosakonna teenistusvalve kord Muudetud järgmise määrusega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.07.2002/43 ( RTL 2002, 90, 1396) 16.08.2002 Määrus kehtestatakse “Vabariigi Valitsuse seaduse” (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 2001, 102, 677) § ) § 49 lg 1 p 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev kord reguleerib justiitsministri poolt teostatava teenistusvalve korraldamist maa- ja linnakohtu kriminaalhooldusosakonna üle. § 2. Teenistusvalve (1) Teenistusvalve on kriminaalhooldusosakonna korraline ja erakorraline kontrollimine, mille eesmärgiks on parandada kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilist tegevust ja sisulist tööd ning hinnata töö tulemuslikkust. (2) Teenistusvalvet teostatakse kriminaalhooldusosakonna tegevuse kohapealse kontrollimise teel ning kriminaalhooldusosakondadelt nõutavate statistiliste aruannete ja teenistusjärelevalve teostamiseks vajalike muude materjalide alusel. (3) Teenistusvalve käigus kontrollitakse ja analüüsitakse kriminaalhooldusosakonna töötulemusi ning töökorraldust ja vajadusel tehakse ettepanekuid nende parandamiseks. § 3. Teenistusvalve korraldamine (1) Teenistusvalvet korraldab Justiitsministeeriumi kohtute osakond Kriminaalhooldusosakonna kontrollimisse võib kaasata Justiitsministeeriumi teisi osakondi ja asjaomase kohtu esindajaid ning teiste kriminaalhooldusosakondade ja ametkondade spetsialiste. (2) Kriminaalhooldusosakonna tegevust kontrollitakse korraliselt vähemalt kord aastas ja see nähakse ette Justiitsministeeriumi tööplaanis. Võimaluse korral ühitatakse korraline kontroll asjaomase kohtu organisatsioonilise- ja finantstegevuse kontrollimisega. (3) Justiitsminister võib määrata erakorralise kontrolli, kui talle: 1) on saanud teatavaks kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilist tegevust või sisulist tööd reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) on esitatud kaebus kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilise tegevuse või sisulise töökorralduse või kriminaalhooldusametnike töökohustuste täitmise kohta. (4) Kriminaalhooldusosakonnale ja asjaomasele kohtule tehakse korralise kontrollimise aeg teatavaks vähemalt kaks nädalat ette. (5) Erakorralisest kontrollimisest võidakse kriminaalhooldusosakonnale ja asjaomasele kohtule jätta ette teatamata. (6) Teenistusvalve eesmärgi saavutamiseks võib kriminaalhooldusosakonnas vajadusel teha järelkontrolli, mille määrab justiitsminister. § 4. Teenistusvalve kontrolliobjektid (1) Kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilise tegevuse osas kontrollitakse: 1) töökoormuse planeerimist ja jaotamist; 2) tööülesannete planeerimise ja täitmise jälgimist; 3) töö tulemuslikkuse hindamist; 4) tööaja planeerimist ja arvestust; 5) teenistusarutelude läbiviimist; 6) täiendkoolituses osalemist; 7) koosseisude taotlemist ja palgaettepanekute tegemist; 8) distsiplinaarasjade ja ergutuste menetlemist; 9) puhkusegraafikute koostamist; 10) kriminaalhooldusabiliste nimekirja pidamist; 11) praktikantide ja kriminaalhooldusabiliste juhendamist; 12) statistika ja tegevusaruannete koostamist ning nende vastavust tegelikkusele; 13) kriminaalhooldusosakonda laekunud kaebuste menetlemist; 14) asjaajamist ja infotehnoloogiavahendite kasutamist; 15) materiaalsete ja rahaliste vahendite taotlemist ning nende sihipärast kasutamist; 16) kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilist tegevust reguleerivatest õigusaktidest kinnipidamist; 17) koostöösuhete iseloomu riigi- ja kohalike omavalitsuse asutuste ning eraõiguslike isikutega; 18) juhtimistegevust ja töömeeleolu ning –keskkonda; 19) muud töökorraldust lähtuvalt kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilist tegevust ja sisulist tööd reguleerivatest õigusaktidest, metoodilistest materjalidest ja arengukavast. (2) kriminaalhooldusametnike sisulise klienditöö osas kontrollitakse: 1) tööülesannete täitmist ja töö tulemuslikkust; 2) koostöövõrgustiku planeerimist ja kasutamist; 3) valitud töömeetodite kasutamise põhjendatust ja otstarbekust; 4) toimingute nõuetekohast vormistamist; 5) muid igapäevatööd puudutavaid asjaolusid. (3) Kontrollimise käigus kogub teenistusvalve korraldaja andmeid suulise või kirjaliku küsitluse, intervjuu või dokumendivaatluste põhjal. § 5. Teenistusvalve korraldaja õigused (1) Teenistusvalve korraldajal on õigus: 1) siseneda kriminaalhooldusosakonna ruumidesse; 2) nõuda kriminaalhooldusosakonna tegevust kajastavate andmete esitamist; 3) saada kriminaalhooldusosakonna juhatajalt, kriminaalhooldusametnikelt ja tehniliselt sekretärilt ning asjaomase kohtu esindajalt kontrollimise käigus tõusetunud küsimuste kohta suulisi ning kirjalikke seletusi. § 6. Teenistusvalve esialgsete tulemuste tutvustamine (1) Vahetult pärast kontrollimist tehakse kriminaalhooldusosakonna juhatajale suuliselt teatavaks kontrollimise esialgsed tulemused ja kuulatakse ära tema selgitused ning vastuväited. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal, kriminaalhooldusametnikul ja tehnilisel sekretäril on õigus tutvuda osakonna teenistusvalve ajal kontrollimise esialgsete tulemuste selle osaga, mis käsitleb tema tegevust, samuti dokumentide ja aruannetega, mille alusel teenistusvalve korraldaja on teinud tema tegevuse kohta järeldusi. (3) Kriminaalhooldusosakonna juhatajal, kriminaalhooldusametnikul ja tehnilisel sekretäril on õigus anda seletusi. § 7. Teenistusvalve tulemuste fikseerimine (1) Kontrollimise tulemused fikseeritakse teenistusvalve aruandes, mille õigsuse eest vastutab teenistusvalve korraldaja. Teenistusvalve korraldaja allkirjastab aruande. (2) Kui kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilist tegevust või sisulist tööd kontrollides leitakse puudusi, võib teenistusvalve korraldaja eksimuse raskust arvestades: 1) juhtida kriminaalhooldusosakonna juhataja tähelepanu puudustele; 2) nõuda kriminaalhooldusosakonna juhatajalt puuduste kõrvaldamist; 3) hoiatada kriminaalhooldusosakonna juhatajat, et teenistusülesannete mittenõuetekohasel täitmise korral võib tema suhtes algatada distsiplinaarmenetluse; 4) esitada kohtu haldusdirektorile taotlus algatada kriminaalhooldusosakonna juhataja suhtes distsiplinaarmenetlus. (3) Kui kontrollimise käigus leitakse kriminaalhooldusosakonna organisatsioonilises tegevuses või sisulises töös puuduseid, mis on põhjustatud teise struktuuriüksuse poolt väljaspool kriminaalhooldusosakonda, peab teenistusvalve korraldaja teavitama selle struktuuriüksuse tegevuse eest vastutajat leitud puudustest. [RTL 2002, 90, 1396 – jõust. 16.08.2002] § 8. Toimingud teenistusvalve tulemuste fikseerimisel (1) Teenistusvalve korraldajad saadavad teenistusvalve aruande kriminaalhooldusosakonnale teenistusvalve lõppemisest arvates ühe nädala jooksul. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja saadab teenistusvalve korraldajale aruande kohta kirjaliku seisukoha aruande saamisest arvates ühe nädala jooksul. (3) Teenistusvalve aruanne koos kriminaalhooldusosakonna juhataja kirjaliku seisukohaga ja teenistusvalve korraldaja lõpliku seisukohaga esitatakse justiitsministrile teenistusvalve lõppemisest arvates kolme nädala jooksul. (4) Teenistusvalve aruande koopia saadetakse koos justiitsministri lõpliku seisukohaga kriminaalhooldusosakonnale ja asjaomasele kohtule täitmiseks hiljemalt nelja nädala jooksul teenistusvalve lõppemisest arvates. § 9. Teenistusvalve tulemuste kontroll (1) Aruandes esitatud tähtaja jooksul teatab kriminaalhooldusosakonna juhataja teenistusvalve tulemusena tehtud ettekirjutuste täitmisest teenistusvalve korraldajale. (2) Kriminaalhooldusosakonnas toimunud teenistusvalve ajal ilmsiks tulnud puuduste kõrvaldamise ja tehtud ettepanekute elluviimise kindlakstegemiseks võib teha järelkontrolli, millest teatatakse kriminaalhooldusosakonnale ja asjaomasele kohtule vähemalt nädal enne kontrollimist. § 10. Kokkuvõtte tegemine (1) Kriminaalhooldusosakonnas teenistusjärelevalvet teostanud Justiitsministeeriumi struktuuriüksus koostab üks kord aastas kokkuvõtte kriminaalhooldusosakondade üle teostatava teenistusjärelevalve tulemustest ning analüüsib avastatud puudusi ja nende kõrvaldamiseks rakendatavaid meetmeid. (2) Kokkuvõte ja analüüs saadetakse teadmiseks justiitsministrile, kõigile kohtutele ja kriminaalhooldusosakondadele. (3) Teenistusvalve korraldaja tagab teenistusvalve protokollide kättesaadavuse kõigile kriminaalhooldusosakondadele. § 11. [ Käesolevast tekstis välja jäetud]