Avaliku koosoleku seadus

SeaduseülesanneEestiVabariigipõhiseaduse § 47 alusel on

1) tagadainimesteõigusrahumeelseltkogunedajakoosolekuidpidadakooskõlasinimestepõhiõiguste, vabadustejakohustusteganingdemokraatlikuõigusriigipõhimõtetega;

2) kehtestadaavalikekoosolekutekorraldamiselejaläbiviimiselepiirangud, mis on vajalikudriigijulgeoleku, avalikukorra, kõlbluse, liiklusohutusejakoosolekustosavõtjateohutusetagamiseksningnakkushaiguselevikutõkestamiseks.

Käesolevasseadusesettenähtudhaldusmenetluselekohaldataksehaldusmenetluseseaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestadeskäesolevaseaduseerisusi.

Käesolevasseadusesmõistetakseavalikukoosolekunaväljakul, pargis, teel, tänavalvõimuusavalikuskohasvabasõhuskorraldatavatkoosolekut, demonstratsiooni, miitingut, piketti, religioossetüritust, rongkäikuvõimuudmeeleavaldust.

Keelatud on korraldadaavalikkukoosolekut, mis

1) on suunatudEestiVabariigiiseseisvusejasõltumatusevastuvõikehtivariigikorravägivaldselemuutmisele;

2) õhutabvägivaldseltrikkumaEestiVabariigiterritoriaalsetterviklikkust;

3) õhutabrahvuslikku, rassilist, usulistvõipoliitilistvihkamist, vägivaldavõidiskrimineerimistühiskonnakihtidevahel;

4) õhutabrikkumaavalikkukordavõiriivabkõlblust.

Avalikukoosolekukorraldamisteriolukorra ja erakorraliseseisukorraajalreguleeritakseeriolukorraseadusega (RT I 1996, 8, 164) ja erakorraliseseisukorraseadusega (RT I 1996, 8, 165).

Avalikkukoosolekut on keelatudläbiviia

1) piiripunktis ja riigipiirilelähemalkui 300 meetrit;

2) kaitsejõududeväeosa ja kaitseväeasutuseterritooriumilelähemalkui 50 meetrit;

3) sillal, rööbasteel ja kaevanduses;

4) kõrgepingeliiniall;

5) nakkushaiguselevikualal;

6) looduslikultohtlikusvõimuusisikuteleohtlikuskohas.

(1) Avalikkukoosolekutvõibkorraldadafüüsilineisik, juriidilineisikvõijuriidiliseksisikuksmitteolevühendus.

(2) Avalikkukoosolekutkorraldavfüüsilineisik on avalikukoosolekukorraldaja. Kuiavalikkukoosolekutkorraldabjuriidilineisikvõijuriidiliseksisikuksmitteolevühendus, peabtamääramaavalikukoosolekukorraldaja.

(3) Avalikukoosolekuläbiviimiseks on korraldajakohustatudmääramakorrapidajavõikorrapidajadvõiisetäitmakorrapidaja��lesandeid.

(4) Avalikukoosolekukorraldajaks ja korrapidajakspeab olema täisealine ja teovõimeline

1) Eesti kodanikvõi

2) alaliseelamisloagaEestisviibivvälismaalane.

(1) Korraldajapeabvähemaltseitsepäeva enne avalikukoosolekuläbiviimisepäevaesitamakäesolevaseaduse§-s 8 tähendatudteate

1) valla-võilinnavalitsusele, mille haldusterritooriumilkavatsetakseavalikkoosolekkorraldada;

2) maavalitsusele, kuiavalikkoosolekkavatsetaksekorraldadaselle maakonna mitmevallavõi linna haldusterritooriumil;

3) VabariigiValitsusele, kuiavalikkoosolekkavatsetaksekorraldadamitme maakonna haldusterritooriumil.

(2) Kuiavalikukoosolekuläbiviimineeeldabliikluseümberkorraldamist, peabkorraldajaesitamakäesolevaseaduse§-s 8 tähendatudteate 10 päeva enne avalikukoosolekuläbiviimisepäeva.

(1) Avalikukoosolekuteatesmärgitakse

1) koosolekuvorm (demonstratsioon, miiting, pikett, religioosneüritus, rongkäikvõi muu meeleavaldus);

2) koosolekueesmärk;

3) osavõtjateeeldatavarv;

4) kogunemiskoht;

5) liikumismarsruut (selle olemasolu korral);

6) läbiviimisekoht;

7) alguse ja lõpukuupäevningkellaaeg;

8) korraldajaees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kodakondsus, elukohtEestis;

9) kuikorraldajaks on juriidilineisikvõijuriidiliseksisikuksmitteolevühendus, ka selle nimi ja aadress;

10) kas koosolekulkasutataksehelitehnikat;

11) kinnitusselle kohta, etkoosolekukorraldaja on teadlikkäesolevaseadusenõuetest;

12) korraldajagasidepidamiseks telefoni- ja faksinumber (selle olemasolu korral).

(2) Avalikukoosolekuteatelekirjutab alla korraldaja.

(3) Korraldajalisabavalikukoosolekuteatelepolitseigakooskõlastatudliiklusskeemi, kuiavalikukoosolekuläbiviimiseks on vajalikliiklusümberkorraldada. Kuiavalikkoosolekkavatsetaksekorraldada maakonna mitmevallavõi linna haldusterritooriumil, siis tulebliiklusskeemesitadakooskõlastamiseks ka maavalitsusele.

(4) Korraldajaannabteatekooslisagavalitsusasutusevõivalla-võilinnavalitsuseasutusejuhiselleksvolitatudametnikuleüleisiklikult, esitadessamasisikut ja Eesti kodakondsustvõi Eesti alalistelamislubatõendavadokumendi.

(5) Kuiavalikukoosolekuteade on esitatudvastavaltkäesolevaseaduse § 6 lõikes 4 ja käesolevaparagrahvilõigetes 1-4 sätestatudnõuetele, võtabvalitsusasutusevõivalla-võilinnavalitsuseametnikteatevastu ja annabkorraldajalekoheteatiseavalikukoosolekuteateregistreerimisest.

(6) Kuiavalikukoosolekuteade ei ole esitatudvastavaltkäesolevaseaduse § 6 lõikes 4 ja käesolevaparagrahvilõigetes 1-4 sätestatudnõuetelevõikuisamalajal ja samaskohasvõiliikumismarsruudil on varemregistreeritudmõneteiseavalikukoosolekuläbiviimine, on valitsusasutusevõivalla-võilinnavalitsuseametnikulõigusjättateaderegistreerimata. Selle kohta annabtakorraldajalekoheteatise. Avalikukoosolekuläbiviimine on keelatud, kuiavalikukoosolekuteade on jäetudregistreerimata.

(7) Siseministervõikohalikpolitseiprefektvõib, lähtudeskäesolevaseaduse§-dest 3 ja 5, keelata oma esildisegaavalikukoosolekuläbiviimise, teatadessellestkorraldajale kolme päevajooksulpärastteateregistreerimist.

(8)

Valitsusasutuse ja kohalikuomavalitsuseasutusejuhiselleksvolitatudametnik on kohustatud vastavale politseiprefektileningmeditsiini- ja päästeteenistuseleteatamaavalikukoosolekuläbiviimise aja, koha ja liikumismarsruudiühepäevajooksul, arvatesavalikukoosolekuteatesaamisest.

(1) Valitsusasutus ja kohalikuomavalitsuse asutus registreerivadavalikukoosolekuteated. Teadetearvestussisaldabjärgmisiandmeid

1) teatesaamisekuupäev ja teateregistreerimisenumber;

2) koosolekukorraldajaees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kodakondsus, elukohtEestis;

3) koosolekutkorraldavajuriidiliseisikuvõijuriidiliseksisikuksmitteolevaühenduse nimi ja aadress;

4) koosolekuvorm;

5) koosolekueesmärk;

6) osavõtjateeeldatavarv;

7) kogunemiskoht;

8) läbiviimisekoht;

9) liikumismarsruut;

10) alguse ja lõpukuupäevningkellaaeg;

11) kooskõlastusedkoosolekustosavõtjateohutusetagamiseks.

(2) Andmedavalikukoosolekuteadetearvestuse kohta on avalikud.

(1) Avalikukoosolekukorraldaja on kohustatud

1) viibimakoosolekul ja tagamakoosolekurahumeelseläbiviimise;

2) tagamakoosolekustosavõtjateohutuse, vajaduselpiiramaohtlikudkohadtõketega;

3) järgimatervisekaitsenõudeid;

4) hoiatamakorrarikkujaid;

5) peatamakõneleja, kuitateebavaldusi, missuunavadkoosolekultoimuvakäesolevaseaduse§-s 3 keelatudtegevusele;

6) täitmapolitseiningmeditsiini- ja päästeteenistuseametnikekorraldusi.

(2) Korraldaja on kohustatudlõpetamakoosolekuennetähtaegselt, kuitemahoiatust ei täideta ja kui

1) koosolekultoimuv on suunatudtegevusele, mis on keelatudkäesolevaseaduse§-s 3;

2) koosolekultoimuvmuutubvägivaldseksningohustabavalikkukorda, isikuteeluvõitervist.

Korrapidaja on kohustatudtäitmajärgmisiavalikukoosolekuläbiviimisenõudeid

1) viibimaavalikukoosolekuläbiviimisekohas;

2) tegemakohalviibivalepolitseiametnikuleettepanekutemakorraldusieiravateisikutekoosolekultkõrvaldamiseks;

3) täitmapolitseiningmeditsiini- ja päästeteenistuseametnikekorraldusi;

4) kandmahästinähtavateraldusmärkitähistusega "KORRAPIDAJA".

Avalikustkoosolekustosavõtjad on kohustatud

1) käitumakoosolekulrahumeelselt;

2) täitmakoosolekukorraldaja, korrapidaja, politsei-ningmeditsiini- ja päästeteenistuseametnikekorraldusi.

(1) Politseiametnikul on õiguskõrvaldadakoosolekultisikuid, kesrikuvadavalikkukordavõi kelle kohta on alust arvata, etnadvõivad ette valmistadavõitoime panna kuriteo.

(2) Politseiametnikul on õiguslõpetadakoosolek, kui

1) koosolekultoimuv on keelatudvastavaltkäesolevaseaduse§-le 3 ningkoosolekukorraldaja ei lõpetatemakorralduselkoosolekut;

2) avalikkoosolektoimubkeelatudkohasvõikoosolekuläbiviimine on keelatudvastavaltkäesolevaseaduse § 8 lõigetele 6 ja 7.

Kaebusedavalikukoosolekuteateregistreerimatajätmisevõiavalikukoosolekuläbiviimisekeelamise kohta vaatabhalduskohusläbikaebuseesitamisepäevalvõiselleesitamiselejärgnevaltööpäeval.

[31. peatükkjõustub 1.09. 2002 - ]

(1) Avalikukoosolekuläbiviimiseeestkehtestatudnõudeideiratesvõiavalikukoosolekuläbiviimiseeest, mille teadet ei ole registreeritudvõi mille läbiviimine on motiveeritudesildisegakeelatud, – karistatakserahatrahvigakuni 200 trahviühikut.

(2) Käesolevasparagrahvissätestatudväärtegudelekohaldataksekaristusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluseseadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(3) Käesolevasparagrahvissätestatudväärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

[Käesolevasttekstistväljajäetud]