Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus

(1) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose levitamine ja demonstreerimine alaealisele on keelatud.

(2) Käesoleva seaduse mõistes on

1) teose levitamine – teose või selle mis tahes vormis produtseeritud koopiate müümine, laenutamine või muul viisil üleandmine;

2) teose demonstreerimine – teose või selle koopiate näitamine vahetult või tehnilise vahendi abil;

3) pornograafia – selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob;

4) vägivalla või julmuse propageerimine – enesekaitseliselt õigustatud piire ületava vägivalla või julmuse kujutamine heakskiitval viisil, eesmärgiga levitada inimeste hulgas vägivaldset või julma käitumist.

(3) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva televisiooni- või raadiosaate edastamine Eestis televisiooni- või raadiosaadete edastamise õigust omava isiku poolt on keelatud.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamiseks või demonstreerimiseks vastava tegutsemisloa alusel töötava kaupluse, kino, videosaali või muu tegevuskoha (edaspidi spetsialiseeritud tegevuskoht) ruumides ei või viibida alaealine.

(2) Spetsialiseeritud tegevuskohas peab olema välja pandud teade "alaealistele keelatud".

(3) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivaid teoseid võib demonstreerida ainult spetsialiseeritud tegevuskohas.

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamisel väljaspool spetsialiseeritud tegevuskohta

1) peab pakkumine olema korraldatud viisil, mis ei võimalda alaealisel teosega tutvuda;

2) ei tohi teoseid nähtavale kohale välja panna.

(1) Käesoleva seaduse paragrahvides 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise tagab teoste levitamise või demonstreerimisega tegelev füüsiline või juriidiline isik (edaspidi ettevõtja).

(2) Kahtluse korral, kas tegemist on alaealisega, on ettevõtjal või temaga töösuhetes oleval isikul õigus kontrollida isikut tõendavat dokumenti.

(1) Spetsialiseeritud tegevuskoht ei või asuda koolide või lasteasutuste läheduses. Spetsialiseeritud tegevuskoha vastavuse sellele tingimusele määrab kindlaks valla- või linnavalitsus ettevõtjale tegutsemisloa väljaandmise otsustamisel.

(2) Tegutsemisloa väljaandmise taotluses peab olema märgitud, et tegutsemisluba taotletakse pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste levitamiseks või demonstreerimiseks.

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose reklaam on lubatud ainult spetsialiseeritud tegevuskoha siseruumides.

(1) Teose sisu määratlemine käesoleva seaduse tähenduses on otsustus, kas teos on või ei ole pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriv, millest tulenevalt rakendatakse või ei rakendata käesoleva seaduse 1. peatükis sätestatut.

(2) Ettevõtja määratleb teose sisu enne levitamisele või demonstreerimisele asumist. Kui teose sisu ei ole üheselt määratletav, on ettevõtjal õigustaotleda teose läbivaatamist ja sisu määratlemist teoste ekspertkomisjonis (edaspidi ekspertkomisjon).

(3) Ekspertkomisjonis läbivaatamisel oleva teose levitamisel ja demonstreerimisel tuleb lähtuda eeldusest, et teos on pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriv.

(4) Kui teos on läbi vaadatud ekspertkomisjonis, loetakse teose sisu kõikidel juhtudel määratletuks ekspertkomisjoni otsusega, välja arvatud juhul, kui ekspertkomisjoni otsuse on muutnud kultuuriminister vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 11.

(1) Ekspertkomisjon tegutseb Kultuuriministeeriumi juures.

(2) Ekspertkomisjoni koosseisu kuuluvad Kultuuriministeeriumi, haridus- ja kultuuriasutuste, tervise- ja õiguskaitseasutuste, kunstiloomeühenduste,

tervisekaitseühenduste ning teoste levitajate ja demonstreerijate ühenduste esindajad. Ekspertkomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab kultuuriminister oma käskkirjaga.

(3) Ekspertkomisjoni ülesanne on teoste sisu määratlemine käesoleva seaduse paragrahv 7 lõikes 2 ja paragrahv 13 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhtudel.

(4) Ekspertkomisjoni liige saab tehtud ekspertiiside eest tasu kultuuriministri kehtestatud korras.

(5) Ekspertkomisjoni teenindab ja finantseerib Kultuuriministeerium.

Ettevõtja esitab taotluse teose sisu määratlemiseks Kultuuriministeeriumi nimele. Koos taotlusega esitatakse teos, mille sisu määratlemist taotletakse.

(1) Ekspertkomisjon teeb otsuse läbivaadatud teose sisu kohta hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saabumise päevast arvates. Kultuuriministeerium teeb otsuse kolme päeva jooksul ettevõtjale teatavaks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse tegemise ja ettevõtjale teatamise tähtaegu rakendatakse ka juhul, kui teose on ekspertkomisjoni suunanud järelevalveametnik vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 13 lõike 1 punktile 4.

(3) Kultuuriministeerium teeb ekspertkomisjoni otsuse üleriigilise levikuga ajalehe kaudu avalikult teatavaks.

(1) Ekspertkomisjoni otsuse peale võib ettevõtja esitada kaebuse kultuuriministrile 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

(2) Kultuuriminister vaatab vaide läbi 15 päeva jooksul alates selle saabumisest.

Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad politseiametnikud ja Kultuuriministeeriumi leviosakonna ametnikud (edaspidi järelevalveametnikud).

(1) Järelevalveametnikul on õigus

1) kontrollida käesoleva seaduse 1. peatükis sätestatud keeldude ja nõuete järgimist, sealhulgas sooritada kontrolloste ja muid kontrolltoiminguid olenevalt kontrollimise objektist;

2) saada ekspertkomisjoni otsused komisjonis läbivaadatud teoste sisu kohta;

3) saada teavet ekspertkomisjonis läbivaatamisel olevate teoste kohta;

4) määratleda kontrollimiskohas teose sisu või suunata kahtluse korral teos ekspertkomisjoni;

5) kontrollida isikut tõendavat dokumenti ruumis, kus ei või viibida alaealine, juhul kui on kahtlus, et seal viibiv isik on alaealine;

6) teha käesoleva seaduse paragrahvis 14 sätestatud korras ettekirjutusi;

7) teha valla- või linnavalitsusele ettepanek ettevõtja tegutsemisloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ettevõtja rikub korduvalt käesolevat seadust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatut rakendatakse juhul, kui teost ei ole ekspertkomisjonis läbi vaadatud või kui teos ei ole ekspertkomisjonis läbivaatamisel.

(1) Järelevalveametnikul on käesolevast seadusest lähtudes õigusteha ettevõtjale täitmiseks kohustuslik ettekirjutus õiguserikkumise lõpetamiseks või teatud toimingute sooritamiseks.

(2) Ettekirjutus antakse ettevõtjale või tema esindajale kätte allkirja vastu.

(3) Ettevõtja võib ettekirjutuse vaidlustada 15 päeva jooksul halduskohtus. Ettekirjutuse vaidlustamine halduskohtus ei peata ettekirjutuse täitmise kohustust.

(4) Ettekirjutuse mittetäitmise või mittekohase täitmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(6) Käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral vähemalt teist korda peatab valla- või linnavalitsus kuni üheks aastaks ettevõtja tegutsemisloa või tunnistab selle kehtetuks. Tegutsemisloa kehtetuks tunnistamise korral ei anta ettevõtjale uut tegutsemisluba enne ühe aasta möödumist loa kehtetuks tunnitamise päevast.

Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

(1) Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose levitamise või demonstreerimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

1) Kultuuriministeerium;

2) politseiprefektuur.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. mail.