Vabariigi Valitsus — Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuete kinnitamine

jõust. 26. 10. 1998 Muudetud järgmiste määrustega: 28. 03. 2000 nr 98 (RT I 2000, 26, 154), jõust. 2. 04. 2000 31. 07. 2002 nr 247 ( RT I 2002, 68, 415), jõust. 9. 08. 2002 Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007) paragrahvi 11 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuded" (juurde lisatud). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 1998. a määrusega nr 233 Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade üldnõuded (edaspidi üldnõuded) sätestavad kutse-, eri- ja ametialade riiklike õppekavade (edaspidi riiklik õppekava) koostamise nõuded. 2. Kutseõppeasutuste õppekavad, mille järgi omandatakse kutsekeskharidus riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutustes, peavad vastama riiklikele õppekavadele. 3. Riikliku õppekava ajalist mahtu arvestatakse õppenädalates, kusjuures üks õppenädal vastab 40 tunnile mistahes viisil õpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle. 4. Riiklik õppekava koosneb iseseisvatest koolituse sisu määratlevatest tervikosadest, mida nimetatakse mooduliteks. Moodul on õppekava sisuline ühik, mis koosneb õppeainetest või nende osadest või erandjuhtudel ühest õppeainest. Moodulis sisalduvad õppeained peavad tagama kutse-, eri- ja ametialade kvalifikatsiooninõuetega vastavuses olevate teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamise. Moodulis sisalduvate õppeainete õpetamiseks seatud õpetuslike ja kasvatuslike eesmärkide saavutamist kontrollitakse ja analüüsitakse õppetöö käigus ja mooduli läbimise järel. [RT I 2000, 26, 154 - jõust. 2. 04. 2000] 5. Mooduli ajalist mahtu ei piirata. [RT I 2000, 26, 154 - jõust. 2. 04. 2000] 6. Riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavaga nähakse ette õppetöö korraldus. Õppetöö korraldatakse 5-õppenädalase kestusega perioodidena. Periood on õppetöö korralduslik ühik. Periood õppetöö korralduses on teoreetilise või praktilise või teoreetilise ja praktilise õppetöö kindla eesmärgiga vaheldumine. [RT I 2000, 26, 154 - jõust. 2. 04. 2000] 7. Riiklikud õppekavad koostatakse kutse-, eri- ja ametialade kvalifikatsiooninõuete ja käesolevate üldnõuete alusel valdkonniti arvestusega, et iseseisev riiklik õppekava erineb teistest riiklikest õppekavadest vähemalt kolmandiku kogumahu võrra. [RT I 2000, 26, 154 - jõust. 2. 04. 2000] 8. Riikliku õppekava arendus üksikute moodulite piires ei nõua uue riikliku õppekava koostamist tervikuna, kui nende muudatuste kogumaht ei ületa kolmandikku riikliku õppekava kogumahust. II. KUTSE-, ERI- JA AMETIALASE KOOLITUSE ÜLESANDED 9. Riikliku õppekavaga kehtestatud kutse-, eri- ja ametialase koolituse ülesanne on kujundada isiksus, kellel on teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamiseks õpitud valdkonnas ja eeldused ning soov õpingute jätkamiseks, elukestvaks enesetäiendamiseks. 91. Riiklik õppekava koosneb järgmistest osadest: 1) kutse-, eri- ja ametialase koolituse ülesanded; 2) üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks, sealhulgas kutseala iseärasustest tulenevad erinõuded õpilaste kooli vastuvõtuks; 3) kohustuslike õppeainete loetelu ja õpingute kogumaht, sealhulgas kutsestandarditest tulenevad oskusnõuded ja nõuded õppebaasile, moodulite kirjeldused (nimetus, mooduli ajaline maht õppenädalates, õpetuslikud ja kasvatuslikud eesmärgid, õpetuslikud ja korralduslikud nõuded mooduli alustamiseks, kutseala spetsiifikast tulenevad erinõuded, õpetatavate teemade nimetused ja sisu, hindamiskriteeriumid, hindamine), nõuded kooli õppekava koostamiseks ja moodulite rakendamiseks perioodidena õppetöö korraldamisel; 4) üld- ja tasemenõuded kooli lõpetamiseks. [RT I 2000, 26, 154 - jõust. 2. 04. 2000] 10. Õpilase arengu tagamiseks ja tema edukaks konkureerimiseks tööturul peab riiklikus õppekavas sisalduv kutse-, eri- ja ametialane koolitus orienteerima õpilasi pidevõppele, soodustama algatusvõimelisust ja vastutustunde kujunemist ning kujundama õpilases järgmisi üldoskusi: 1) meeskonnatööoskus; 2) probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskus; 3) kriitilise mõtlemise oskus; 4) suhtlemisoskus. 11. Põhihariduse baasil riikliku õppekava täies mahus täitmisel peab õpilane omandama teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud iseseisva oskustöö tegemiseks, mis eeldab üldhariduslikke teadmisi, ning oskama rakendada saadud teadmisi ja oskusi nii suur- kui väikeettevõtluse tingimustes. 12. Keskhariduse baasil riikliku õppekava täies mahus täitmisel peab õpilane omandama teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud iseseisva keeruka oskustöö tegemiseks, mis eeldab keskharidust ning vanuselist küpsust, samuti omandama teadmised tehnoloogilistest protsessidest ja nende osadest ning kutse-, eri- ja ametialaste töötoimingute analüüsi võime. III. ÜLD- JA TASEMENÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS 13. Riikliku õppekava üld- ja tasemenõuded õpingute alustamiseks määravad kindlaks: 1) õppima asumiseks vajaliku üld- ja kutseharidusliku ettevalmistuse taseme; 2) tervisenõuded; 3) vanusenõuded; 4) õppimisvõimalused puudega õpilastele. IV. KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOETELU 14. Kohustuslike õppeainete loeteluga määratakse kindlaks: 1) teoreetilise ja praktilise õpetuse vahekord; 2) õpetamiseks kohustuslikud õppevahendid; 3) omandatavad teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud. V. ÕPINGUTE KOGUMAHT 15. Kutse-, eri- ja ametialane koolitus koosneb kutse-, eri- ja ametialasest teoreetilisest ning praktilisest õppest ja üldhariduslikust õppest. 16. Riiklikus õppekavas määratletakse õpingute kohustuslik osa (kohustuslikud moodulid) ja valikained (valikmoodulid), kusjuures valikaineteks võib riiklikus õppekavas ette näha kuni viis protsenti õpingute kogumahust. [RT I 2000, 26, 154 - jõust. 2. 04. 2000] 17. Riikliku õppekava kogumaht põhihariduse baasil on vähemalt 120 õppenädalat. Kutse-, eri- ja ametialase õppe maht on seejuures vähemalt 50 protsenti riikliku õppekava kogumahust. 18. Riiklikud õppekavad, mis võimaldavad põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamist, sisaldavad vähemalt 50 õppenädala ulatuses üldhariduslikke õppeaineid. 19. Käesolevate üldnõuete punktis 18 nimetatud 50 õppenädalast sisaldavad 32 õppenädalat (vene õppekeelega kutseõppeasutustes 33 õppenädalat) õppeaineid, mis on kohustuslikud kõikidele riiklikele õppekavadele vastavalt käesolevate üldnõuete VI peatükile. 20. Käesolevate üldnõuete punktis 18 nimetatud 50 õppenädalast sisaldavad vähemalt 18 õppenädalat kohustuslikke õppeaineid, mille määrab vastav riiklik õppekava, kusjuures igast käesolevate üldnõuete VI peatükis esitatud ainerühmast on kohustuslik valida vähemalt üks õppeaine ühe õppenädala mahus ning ülejäänud 13 õppenädala vältel on kohustuslik õpetada üldhariduslikke õppeaineid vastavalt õpetatavale kutse-, eri- ja ametialale. 21. Üldhariduslike õppeainete õppekavasse valikul tuleb eelistada neid üldhariduslikke õppeaineid, mis toetavad kutse-, eri- ja ametialast õpet. Õppeainete mahtude määratlemisel arvestatakse õppeainetevahelisi seoseid. 22. Riikliku õppekava kogumaht keskhariduse baasil on 40-100 õppenädalat. Kutse-, eri- ja ametialase õppe maht on seejuures vähemalt 85 protsenti riikliku õppekava kogumahust. VI. PÕHIHARIDUSEL RAJANEVA KUTSEKESKHARIDUSE RIIKLIKE ÕPPEKAVADE ÜLDHARIDUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA MAHT ÕPPENÄDALATES Ainerühm Õppeainete loend Üldhariduslike õppeainete maht õppenädalates Eesti õppekeel Vene õppekeel I Eesti keel/vene keel (emakeelena) 3 1 Kirjandus 2 3 Eesti keel – 4 Võõrkeel 6 4 II Matemaatika 4 4 Füüsika 3 3 Keemia 2 2 III Bioloogia 2 2 Geograafia 1 1 IV Ajalugu 3 3 Inimeseõpetus 1 1 Ühiskonnaõpetus 1 1 V Kunst 1 1 Muusika 1 1 Kehaline kasvatus 2 2 KOKKU 32 33 [RT I 2002, 68, 415 - jõust. 9. 08. 2002] VII. KUTSEÕPPEASUTUSE LÕPETAMISE NÕUDED 23. Kutseõppeasutuse lõpetamise nõuded määravad kindlaks: 1) kooli lõpueksamite või lõputöö sooritamise tingimused; 2) riikliku õppekava täies mahus täitmisel saavutatava haridustaseme nimetuse; 3) õppekava täies mahus täitmisel õpilasele antava haridust tõendava dokumendi liigi; 4) riikliku õppekava täies mahus täitnud õpilaste õpingute jätkamise võimalused. [RT I 2002, 68, 415 - jõust. 9. 08. 2002]