Rahandusminister — Riikliku statistilise aruandevormi kinnitamine — RTL, 88, 1374

NB! KEHTETU - RTL 2003, 50, 744; jõust. 24.04.2003 Määrus kehtestatakse «Riikliku statistika seaduse» (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289) § 3 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2001. a korralduse nr 758-k «2002. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (RTL 2001, 124, 1802; 2002, 76, 1177) punktiga 116. Kinnitada riiklik statistiline aruandevorm «Infotehnoloogia ettevõttes» (aasta) (juurde lisatud). Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN Riikliku statistilise aruande «Infotehnoloogia ettevõttes» koostamise juhend Aruandevorm «Infotehnoloogia ettevõttes» on kinnitatud rahandusministri 16. juuli 2002. a määrusega nr 92 EESSÕNA Riiklik statistiline aruanne «Infotehnoloogia ettevõttes» on välja töötatud infotarbijate vajadusi ja ettepanekuid arvestades Euroopa Liidu statistikaorganisatsiooni (Eurostat) küsimustiku alusel. Andmete kogumise eesmärk Riikliku statistilise vaatluse «Infotehnoloogia ettevõttes» korraldamise peaeesmärk on saada ülevaatlikku teavet infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Andmete kogumise õiguslik alus on riikliku statistika seadus (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289). Selle seaduse § 7 kohaselt olete kohustatud esitama statistilisi aruandeid kehtestatud tähtajal ja mahus. Andmekaitse Riikliku statistika seaduse §-de 8 ja 9 järgi tagab Statistikaamet andmeesitajalt saadud andmete täieliku kaitse. Andmeid kasutatakse ainult statistilisel otstarbel. Andmeid avaldatakse ainult sellisel kujul, mis välistab andmeesitaja otsese või kaudse identifitseerimise võimaluse, s.o vähemalt kolmekaupa grupis, kus ühegi üksuse osatähtsus ei ole suurem kui 50%. Kui grupis on üks või kaks ettevõtet, andmeid ei avaldata või avaldatakse ainult ettevõtte kirjalikul nõusolekul. Registreerimisandmed Aruande esitaja – märgitakse äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõte tegutseb. Äriregistri 8-kohaline kood võetakse registrikaardilt. Põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Põhitegevusala palume kirjeldada võimalikult detailselt, näiteks nahkjalatsite tootmine, toiduainete jaekaubandus, rõivaste hulgikaubandus, teede ehitus, seadmete paigaldamine ehitistesse, reisivedu autotranspordiga, kinnisvara haldamine, kinnisvaraagentuuride tegevus. Ettevõtte üldandmete (äriregistrikood, nimi, aadress, telefon, põhitegevusala, omaniku liik) muutumisest palume kindlasti teavitada Statistikaametit. Teie andmete õigsus tagab statistilise informatsiooni tõepärasuse. Aruandeperiood Aruandeperiood on aasta. Aruande esitamise viimane tähtaeg on 2002. aasta 1. august. Koopiad Soovitame Teil jätta endale täidetud aruandevormist koopia. See hõlbustab tekkivate küsimuste lahendamist ja järgmise perioodi aruande koostamist. Andmete esitamine Riiklik statistiline aruanne esitatakse Statistikaametile postiga aadressil Endla 15, 15174 Tallinn või faksiga 6620 816, 6621 531. Juhul kui ettevõte pole tegevust alustanud, on ajutiselt tegevuse peatanud, on juba likvideeritud või pole võimalik aruannet tähtajaks esitada, teatage sellest aruandevormil toodud telefonidel, faksi või kirja teel. Riikliku statistika seaduse § 10 sätestab andmeesitaja vastutuse seaduse rikkumise eest järgmiselt: – riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete hilinemisega esitamise eest määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni; – riikliku statistilise vaatlusega kogutavate andmete esitamata jätmise või teadlikult moonutatult esitamise eest määratakse rahatrahv kuni 40 000 krooni. MÕISTED JA SELGITUSED Personaalarvuti – arvuti, mis on mõeldud individuaalseks kasutamiseks. Infotehnoloogia – hõlmab kõiki digitaalse informatsiooni loomise, salvestamise, edastamise, tõlgendamise ja käitlemise valdkondi. Internet – ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Ühendab kohtvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. e-post – elektrooniline kirjade, teadete saatmine ühest arvutist teise. Intranet – sisevõrk, mis toimib samadel alustel nagu Internet, kuid informatsioon on kättesaadav ainult ettevõtte töötajatele. Extranet – suhtevõrk – ettevõtete sisevõrgus (intranet) ala, kuhu on lubatud siseneda ka valitud väliskasutajatel. Modem – arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseks. Esimest tegevust nimetatakse moduleerimiseks, teist demoduleerimiseks. ISDN (Integrated Services Digital Network) – ühendab ühel kandjal kõne- ja digitaalvõrguteenuseid nii, et klientidele saab pakkuda ühe «traadi» kaudu digitaalseid andmesideteenuseid ja kõneühendusi. xDSL (Digital Subscriber Line) – versioonide perekond, mis toetab andmekiirust 128 Kbps kuni 53 Mbps sõltuvalt abonendi ja telefonikeskjaama vahelisest kaugusest. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) – asümmeetriline digitaalne abonendiliin. Internetiga kontakteerumise vahend, mis suhtleb otse ISP-ga. Kasutab tavalisi telefoniliine. Kiirus 1,6 kuni 6 Mbps, kui info liigub serveri poolt kasutaja poole. Kui info liigub vastupidises suunas, on maksimaalne kiirus 64 Kbps ehk poole väiksem ISDN kiirusest. SDSL (Symmetric Digital Subscriber Line) – sümmeetriline digitaalne abonendiliin, mis edastab andmeid kiirusega kuni 1,5 Mbps. Digitaaltoode – kaup, mis tellitakse ja toimetatakse otse arvutisse Interneti kaudu, nt muusika, videod, mängud, arvutiprogrammid, online-ajalehed jm. Veebileht – veebis (WWW) asuv dokument. Veebilehtede loomiseks kasutatakse HTML märgistuskeelt, mis määrab kindlaks veebilehe sisu (kujutised, tekst, hüpertekst, video- ja audiofailid) ja kujunduse. Mobiilne Interneti-teenus – Interneti-teenus, mis on kättesaadav juhtmeta terminali kaudu (mobiiltelefon, elektrooniline märkmik vm). e-kaubandus – igasugune ostu-müügitehing Interneti kaudu, ka see, kui kaupade ja teenuste kättesaamine või tasumine käib online’i või offline’i kaudu. Online – Interneti kaudu sooritatud tegevused. Online-ost – ost Interneti kaudu. Online-makse – tellimis-tasumistehing Interneti kaudu. B2B (Business-to-Business) – äritehing kahe ettevõtte vahel. B2C (Business-to-Consumer) – äritehing ettevõtte ja lõpptarbija või eratarbija vahel. EDI (Electronic Data Interchange) – elektrooniline dokumendivahetus – tellimuste, arvete jm edastamine elektroonilisel kujul. Realiseerimise netokäive Kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Realiseerimise netokäive ei sisalda põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja hankijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine, finatsabi); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootja-ettevõttel aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). Lisainfo. EV Raamatupidamise Toimkonna juhend «Müügitulu määramine realiseerimise printsiibi alusel» (RTL 1995, 54). Ettevõtlusstatistika teenistus