Rahandusminister — Riiklike statistiliste aruandevormide kinnitamine — RTL, 88, 1370

NB! KEHTETU - RTL 2003, 50, 744; jõust. 24.04.2003 Määrus kehtestatakse «Riikliku statistika seaduse» (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289) § 3 lõike 3 alusel. Kinnitada järgmised riiklikud statistilised aruandevormid (juurde lisatud): 1) «Küsitlusleht ettevõtjatele»; 2) «Küsitlusleht kasumitaotluseta üksustele». Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN Selgitused Omaniku liik Omanike liikide jaotus on aluseks ettevõtjate klassifitseerimisele lähtudes nende kapitaliosalusest (häälteenamuse kuuluvusest äriühingus). Avalikku sektorisse liigitatakse äriühing juhul, kui riigi ja kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on kokku 50% või enam: 10 – riik, kui riigi kapitaliosalus on äriühingus 50% või enam; 20 – kohalik omavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on 50% või enam. Erasektorisse liigitatakse äriühing juhul, kui erakapitali osalus on 50% või enam: 30 – Eesti, kui Eesti erakapitali osalus on 50% või enam; 40 – välismaa, kui väliskapitali osalus on äriühingus 50% või enam. Selle alaliigi alla kuuluvad ka välismaa äriühingu filiaalid. Põhitegevusala Põhitegevusalaks loetakse ettevõtte tegevust, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Põhitegevusala palume kirjeldada võimalikult detailselt, näiteks nahkjalatsite tootmine, laia sortimendiga toiduainete jaemüük, alkohoolsete jookide jaemüük, paber- või papptoodete hulgimüük, rõivaste hulgimüük, teede ehitus, ehitistesse seadmete paigaldamine, sõitjatevedu bussiga, kinnisvara arendus, kinnisvara haldamine, kinnisvarabürood jne. Kõrvaltegevusala Kõrvaltegevusala on põhitegevusalast erinev tegevus, mis moodustab üle 10% ettevõtte kogu tegevusest (töötundides). Abitegevus Abitegevus toetab ettevõtte põhi- ja/või kõrvaltegevust ning suurem osa abitegevuse toodetud kaupadest ja osutatud teenustest tarbitakse ettevõttes. Toimla Toimla on majandusüksus, mis üldjuhul on hõlmatud ühe tegevusalaga ja asub ühel aadressil ning kuhu on määratud töötama alaline personal. Toimla tegevusalaks on ettevõtte põhi-, kõrval- või abitegevus. Abitegevusi näidatakse eri toimlatena juhul, kui nad asuvad põhi- või kõrvaltegevusest erinevatel aadressidel. Tööobjekte (nt valvatavad korterid, pooleliolevad ehitusobjektid jms) ei loeta toimlateks. 1. Ühel aadressil üks tegevus — üks toimla 2. Ühel aadressil kaks tegevust — kaks toimlat 3. Kahel aadressil üks tegevus — kaks toimlat Näide: Ettevõte tegeleb ehitusega ja ehitusmaterjali jaemüügiga. Ettevõtte üldjuhtimine, administratsioon ja varustusosakond asuvad koos ettevõtte jaemüügiga ühel aadressil. Ehitustegevuse juhtimine, ehitusseadmed ja masinad ning laod asuvad aga teisel aadressil. Selle ettevõtte põhitegevus on ehitustegevus ja ettevõttel on kaks toimlat: • ehitustegevus, • ehitusmaterjali jaemüük (ettevõtte üldjuhtimine koos administratsiooni ja varustusosakonnaga on abitegevus, mis asub kõrvaltegevusega ühel aadressil – seega ei näidata eraldi toimlana). 12 viimase kuu keskmist töötajate arvu ja 12 viimase kuu keskmist netokäivet käsitletakse ettevõtte suurusjärgu näitajatena. Kui üksus on töötanud vähem kui aasta, siis keskmise töötajate arvu ja keskmise netokäibe arvutamise aluseks on tegelikult töötatud aeg. Tööga hõivatud isikute arv = palgatud töötajate arv + palgata töötavate isikute arv Kõik ettevõttes töötavad isikud, olenemata nende töönädala pikkusest. Tööga hõivatud isikud on: – ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed; – täis- või osalise tööajaga töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas; – isikud, kes ei tööta ettevõtte ruumides (turustuspersonal, müügiesindajad, hooldus- ja remondimeeskonnad jt), kuid kuuluvad ettevõtte töötajate koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas; – ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt); – hooajatöötajad, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas; – töö(ette)võtulepinguga töötavad isikud; – äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmed, kes ei tööta ettevõttes, ei ole omanikud, kuid saavad regulaarset tasu (st vähemalt üks kord kvartalis). Tasuta töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid nendega ei ole sõlmitud töölepingut ja nad ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole üheski teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas. Tööga hõivatud isikute hulka ei kuulu pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt). Palgatud töötajate arv Palgatud töötajad töötavad tööandjale kokkuleppe (lepingu) alusel ja saavad töö eest tasu. Palgatud töötaja on isik, kes müüb tööandjale oma tööjõudu (sõlmib tööandjaga töösuhte) ja saab oma tööjõu müümise eest tasu rahas (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Netokäive Realiseerimise netokäive on kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Selgitused Põhitegevusala Põhitegevusalaks loetakse tegevust, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Põhitegevusala väljendada võimalikult täpselt, näiteks põhihariduse andmine, tolliameti tegevus, usuühingud, mesindusseltsid, spordiklubide tegevus, orkestrite ja kooride tegevus, filateeliaklubid jne. Kõrvaltegevusala Kõrvaltegevusalad on vaja märkida juhul, kui kõrvaltegevus moodustab üle 10% juriidilise isiku kogu tegevusest. Palgatud töötajate arv Töötajate arvu hulka arvestatakse isikud, kes töötavad tööandjale kokkuleppe (lepingu) alusel ja saavad töö eest tasu kas rahas või loonuspalgana. Töötaja on isik, kes müüb tööandjale oma tööjõudu (sõlmib tööandjaga töösuhte) ja saab oma tööjõu müümise eest tasu kas rahas (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon) või loonustasuna (tasu tootena, hüvitisena, teenusena või väärtpaberina). Mittetulundusühingud ja sihtasutused Mittetulundusühingud ja sihtasutused jaotatakse nelja sektorisse vastavalt sellele, millise sektoriga on nende tegevus seotud. 1. Kui mittetulundusühingu tegevuskuludest kaetakse rohkem kui 50% riigi- või kohalikust eelarvest, riiklikest sotsiaalkindlustusfondidest või nende poolt finantseeritud asutustelt saadud siiretest, siis loetakse ta valitsemissektorisse kuuluvaks. 2. Kui mittetulundusühingu tegevuskuludest kaetakse rohkem kui 50% kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete liikmemaksudest või kaupade ja mittefinantsteenuste müügist, siis loetakse ta ettevõtlussektorisse kuuluvaks. 3. Kui mittetulundusühingu tegevuskuludest kaetakse rohkem kui 50% finantsinstitutsioonide liikmemaksudest või neile teenuste osutamisest, siis loetakse ta finantssektorisse kuuluvaks, näiteks Eesti Pangaliit, Eesti Liisinguühingute Liit jms. 4. Kui mittetulundusühingu tegevuskuludest kaetakse rohkem kui 50% kodumajapidamiste liikmemaksudest, annetustest, mitterahalistest maksetest jms, siis loetakse ta kodumajapidamiste sektorisse kuuluvaks (füüsilised isikud), näiteks spordiklubid, korteri-, garaaži- ja aiandusühistud, ametiühingud, kirikud, usulised ühendused jms.