Rahandusminister — Riiklike statistiliste aruandevormide kinnitamine — RTL, 88, 1369

Määrus kehtestatakse «Riikliku statistika seaduse» (RT I 1997, 51, 822; 2000, 47, 289) § 3 lõike 3 alusel. § 1. Kinnitada järgmised riiklikud statistilised aruandevormid (juurde lisatud): 1) «Veekasutus» (aasta); 2) «Spetsialiseeritud ettevõtete keskkonnakaitsekulutused» (aasta). § 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 20. novembri 2000. a määrusega nr 99 «Riiklike statistiliste aruandevormide kinnitamine» (RTL 2000, 124, 1984; 2001, 39, 541; 130, 1872, 1873; 2002, 7, 61; 8, 77; 28, 391; 40, 555; 49, 689) kinnitatud riiklik statistiline aruandevorm «Elamufond» (aasta). Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN JUHEND Aruande eesmärk on koguda andmeid veekasutuse kohta. Aruanne koostatakse arvestusdokumentide alusel. 1. VEEKASUTUS Veevärgivesi – veevõtt veevärgist. Põhjavesi – veevõtt kaevust (veevõtt allikast loetakse veevõtuks pinnaveest – rida pinnavesi). Pinnavesi – veevõtt allikatest, siseveekogudest ja Peipsi järvest. Merevesi – veevõtt merest. Tootmises – tootmises kasutatud vesi. Jahutusvesi – jahutussüsteemides kasutatav vesi. Olmes – elanike tarbeks kulunud vesi, kaasa arvatud teenindus-, tervishoiu-, haridus- ja teadusasutuste ning kaubandusettevõtete veekasutus. 3. HEITVEE PUHASTAMINE Mehaaniline – vee puhastamine setitamise, filtreerimise või flotatsiooniga. Bioloogiline – vee puhastamine (mikro)organismidega. Füüsikalis-keemiline – vee puhastamine mehaaniliselt ja keemiliselt kombineeritult. Bioloogilis-keemiliselt – vee puhastamine bioloogiliselt ja keemiliselt kombineeritult. 4. VEEHEIDE JA HEITVEE REOSTUSKOORMUS BHT 7 – hapnikukogus, mida on vaja orgaaniliste ainete lagundamiseks biokeemilistes lagunemisprotsessides seitsme päeva jooksul. JUHEND Keskkonnakaitsekulutused – keskkonna kaitseks tehtud investeeringute ja jooksevkulude summa. Keskkonnakaitsekulutusteks loetakse ainult neid kulutusi, mille peamine eesmärk on tulu keskkonna saastumise või mõnel muul viisil kahjustumise ärahoidmine, vähendamine, likvideerimine. Keskkonnakaitseinvesteering – kõik investeeringud, mille eesmärk on keskkonna saastumise ärahoidmine või tekkinud saastumise vähendamine. Keskkonnakaitseinvesteering hõlmab nii investeeringuid keskkonnakaitsevahenditesse kui ka investeeringuid tootmisprotsessi muutmiseks. Investeeringud keskkonnakaitsevahenditesse – investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse, mille eesmärk on vältida või vähendada tekkinud saasteainete sattumist keskkonda või tekkinud saasteainete monitooring ja analüüs. Siin näidatakse nn toruotsa seadmete soetusmaksumus (pika kasutusajaga lisaseadmed, mehhanismid, rajatised, mis ei mõjuta otseselt tootmisprotsessi ennast, vaid mille eesmärk on tekkinud saasteainete kogumine ja keskkonda sattumise vähendamine). Investeering tootmisprotsessi muutmiseks – kulutused uutele tehnoloogiatele, uutele seadmetele, keskkonnasäästlikumale materjalile jms, mille kasutamine vähendab tootmises tekkivate saasteainete kogust. Olemasoleva tootmisprotsessi uue, keskkonnasäästlikumaga asendamisel näidatakse investeeringuna uue ja vana tootmisprotsessi maksumuse vahe. Sisemised jooksevkulud – ettevõttes keskkonnakaitsetegevuseks vajalikud kulutused tööjõule, energiale, materjalile, remondile jms, keskkonnakaitsevahendite rent, liisingu ja kindlustuse maksumus, kulutused saastetaseme mõõtmiseks ja monitooringuks. Sisemised jooksevkulud sisaldavad ka administratsiooni kulutusi keskkonnakaitsetegevuseks, mis pole otseselt seotud keskkonnakaitsesüsteemide hooldusega, nagu keskkonnaalane koolitus, infosüsteemi loomine, litsentsitaotluste vormistamine jm. Maksed ostetud keskkonnakaitseteenuste eest – sisaldab kõiki makseid, mida ettevõte teeb keskkonnakaitseteenuste eest väljapoole oma ettevõtet (jäätmete kogumine, transport ja käitlemine, heitvee kanaliseerimine ja töötlemine, maksed keskkonnaalaste konsultatsioonide eest, saastunud pinnase või veekogu puhastamine jm). Saastetasu – maks saasteainete ja jäätmete keskkonda viimise eest saastetasu seaduse (RT I 1999, 24, 361) alusel. Tulud põhitegevusest – keskkonnakaitsetegevusest saadud tulu (keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtte puhul põhitegevusest saadud tulu). Tulud kõrvaltegevusest – keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtte mittekeskkonnakaitsetegevusest (kõrvaltegevusest) saadud tulu. Tulud keskkonnakaitsetegevuse kõrvalsaaduste müügist – tulu keskkonna saastatuse vähendamisega seotud tegevuse kõrvalsaaduste müügist (tulu ümbertöötatud tootmisjäätmete müügist, tasu jäätmete põletamisel saadud energia müügist jms). Subsiidiumid ja toetused – kõik rahalised ülekanded, mis on saadud keskkonnakaitse finantseerimiseks. Keskkonnakaitse tegevusala – tegevusvaldkond, kus ettevõte tegi keskkonnakaitsekulutusi, sai tulusid või tegi teaduslikku uurimistööd. 100 – Õhu ja kliima kaitse – meetmed, mille eesmärk on õhu saasteainete, kasvuhoonegaaside ning osoonikihti kahjustavate õhuheitmete vähendamine ja/või nende sisalduse mõõtmine õhus (heitgaaside puhastamine, vähem saastavate tehnoloogiate kasutuselevõtt, seire, laboratooriumide tegevus jms). 200 – Heitvee käitlus – meetmed, mille eesmärk on vähendada reovee sattumist veekogudesse (heitvee kanaliseerimine ja puhastus, sh kaevandusvee puhastus, saasteainete kogust või heitvee hulka vähendavate uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, seire, laboratooriumide tegevus jms). 300 – Jäätmekäitlus – meetmed, mille eesmärk on vähendada tekkinud jäätmete kogust ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale (jäätmete kogumine ja transport, jäätmekäitlus, põletamine, kompostimine ja ladestamine prügilatesse, seire, laboratooriumide tegevus jms). Siia kuulub ka tänavate koristamine ja pühkimine. 400 – Pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse – meetmed, mille eesmärk on saasteainete pinnasesse, põhja- või pinnavette imbumise ärahoidmine, pinnase ja veekogude puhastamine, pinnase kaitse erosiooni ja sooldumise eest, pinnase, põhja- või pinnavee kvaliteedi seire, laboratooriumide tegevus jms. 500 – Kaitse müra ja vibratsiooni eest – meetmed, mille eesmärk on vähendada ja kontrollida tööstusest ja transpordist tingitud müra ja vibratsiooni (abinõud olemasolevate seadmete ja mootorite müra ning vibratsiooni vähendamiseks, uute vähem müra tekitavate seadmete kasutuselevõtmine, müravastased ehitised ja ekraanid, puhvertsoonid, seire ja laboratooriumide tegevus). Töökohtade kaitseabinõusid, mille eesmärk on töötajate töötingimuste parandamine, ei arvestata. 600 – Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse – meetmed, mille eesmärk on looma- ja taimeliikide, elupaikade, ökosüsteemide, looduslike ja poollooduslike maastike kaitse (taime- ja loomaliikide ümberasustamine, konserveerimine, kahjustatud elupaikade, sh veekogude taastamine, loenduste ja inventuuride korraldamine, kaitsealade ja andmebaaside loomine, kaitsealade majandamine, endiste karjääride ja kaevanduste regenereerimine, jõgede kallaste kindlustamine jms). Siia ei kuulu linnaparkide ja ajaloomälestiste kaitse ega abinõud metsade tuleohutuse tagamiseks. 700 – Kaitse radiatsiooni eest – meetmed, mille eesmärk on vältida või vähendada radioaktiivse kiirguse kahjulikku mõju (radioaktiivsete jäätmete transport, töötlemine ja ladestamine, seire, laboratooriumide tegevus jms). Siia ei kuulu töökohtade ohutuse tagamise abinõud. 800 – Teadus- ja arendustegevus – tööd, mille eesmärk on keskkonnakaitsealaste teadmiste saamine ja nende rakendamine (teaduslikud uurimis- ja arendustööd, mõõteaparatuuri ja analüüsimeetodite väljatöötamine jms). 900 – Muu keskkonnakaitsetegevus – keskkonnakaitsetegevuse juhtimine, keskkonnakaitsealaste õppuste, kursuste, infovahetuse korraldamine ning mujal klassifitseerimata keskkonnakaitsetegevus. Finantseerimisallikas – rahaliste vahendite allikas. Finantseerimisallikate loetelu (kood, allika kirjeldus) 10 – riigieelarve 40 – väliskapital 20 – munitsipaaleelarve 50 – pangakrediidid 30 – ettevõtte omavahendid 90 – riigieelarvelised fondid Investeeringute kirjeldus – investeeringuna näidatud summa eest soetatud seadmete, mehhanismide jms või tehnoloogiliste muudatuste ja nende maksumuse loetelu.