Haridusminister — Riikliku järelevalve läbiviimise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.07.2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09.08.2002 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, õiend; 69, 1111; 1998, 57, 859; 1999, 24, 358) paragrahvi 48 lõike 1 alusel haridusminister määrab: 1. Kinnitada «Riikliku järelevalve läbiviimise kord» (lisa 1). 2. Kinnitada «Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid» (lisa 2). 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Riikliku järelevalve läbiviimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Riiklik järelevalve on osa hariduse kvaliteedi tagamise süsteemist. 2. Riikliku järelevalvet algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad maavanem ja Haridusministeeriumi ametnikud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud alustel ja ulatuses. 3. Riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) viiakse läbi algkoolides, põhikoolides ja gümnaasiumides (edaspidi kool) sõltumata nende omandivormist. 4. Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse koolide tegevust kompleksselt või üksikküsimustes. II. JÄRELEVALVE LÄBIVIIMINE 5. Järelevalve läbiviimise aja ja küsimuste ringi määrab Haridusministeeriumi järelevalve struktuuriüksuse juht või maavanem, kes kinnitab kontrollimise kava, määrab järelevalvet läbiviivad ametnikud, kaasates vajadusel eksperte. Järelevalve läbiviimise kestus ei tohi ületada kahte nädalat. 6. Järelevalve läbiviimisest teavitatakse kooli ja tema pidajat mitte vähem kui kaks nädalat enne kontrollimise algust, edastades neile kontrollimise kava. [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002] 7. Üksikküsimuste kontrollimisest ei pea informeerima eelnevalt kooli ega tema pidajat. [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002] 8. Komplektset järelevalvet viiakse läbi kord kolme kuni viie aasta jooksul. Selle läbiviimisel lähtutakse käesoleva määruse lisas 2 toodud kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidest. 9. Järelevalve meetodid on: 1) riikliku statistilise ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste, edasiõppijate osakaalu ja muu informatsiooni analüüs; 2) kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs; 3) vestlused (intervjuud) juhtkonnaga, pedagoogidega, kooli teiste töötajatega, hoolekogu liikmetega, lapsevanematega, õpilastega ja kooli pidajatega; 4) tundide ja ürituste, õpilaste tööde ja vihikute vaatlemine, küsitluste korraldamine; 5) temaatiliste kontrolltööde tegemine; 6) tutvumine kooli ruumide seisundiga, õppevahendite ja -inventari olemasoleku ning olmetingimustega. [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002] 10. Järelevalve läbiviija ei tee märkusi ega arvusta kooli või pedagoogi tööd kolleegide, õpilaste ja lastevanemate juuresolekul. 11. Järelevalve läbiviimine lõpetatakse kooli direktori juures eelkokkuvõttega, tuues välja positiivsed tähelepanekud, samuti suuremad vajakajäämised töös. III. JÄRELEVALVE TULEMUSTE ESITAMINE 12. Järelevalve tulemused vormistatakse kontrollaktiga, kui järelevalve hõlmab kooli kogu tegevust. Üksikküsimuste kontrollimine vormistatakse õiendiga. 13. Kontrollakt koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatav osa, kus viidatakse kontrollimise alusele, iseloomustatakse lühidalt kontrollitud kooli; kirjeldatakse järelevalve temaatikat, meetodeid; märgitakse ka kontrollitav ajavahemik ja järelevalves osalejate nimed ning viidatakse eelmise järelevalve toimumise ajale ja selles tuvastatud olulistele aspektidele; 2) analüüsiv osa, kus kajastatakse iga valdkonda iseseisva alajaotusena, tuues esile saavutused ja probleemid, kooli tugevad ja nõrgad küljed. Õigusaktide rikkumisel tuuakse välja akti nimetus koos kinnitamise ajaga ja viidatakse punktile, millest pole kinni peetud. Aktis ei viidata pedagoogidele nimeliselt; 3) kokkuvõttev osa, milles esitatakse argumenteeritud ja põhjendatud järeldused koos hinnangutega; 4) ettepanekute osa, kus tehakse ettepanekuid probleemide lahendamiseks või ettekirjutusi koolile ning ettepanekuid pidajale. Puuduste kõrvaldamiseks määratakse konkreetsed tähtajad ja tähtaeg, millal koolijuht esitab kirjaliku ülevaate ettekirjutuste täitmisest. Suuremate puuduste korral teatatakse järelkontrolli aeg. [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002] 14. Kontrollaktile kirjutavad alla kõik kontrollimises osalenud ametnikud. Akti kinnitab Haridusministeeriumi järelevalve struktuuriüksuse juht või maavanem. 15. Üksikküsimuste kontrollimise õiend vormistatakse vastavalt aktile esitatud nõuetele. Õiendi allkirjastavad järelevalvet teostanud ametnikud. Õiendi kinnitab Haridusministeeriumi järelevalve struktuuriüksuse juht või maavanem. 16. Kinnitatud kontrollakt antakse koolijuhile üle allkirja vastu, õiend võidakse edastada posti teel 30 kalendripäeva jooksul arvates järelevalve lõpetamise päevast. Akti või õiendi koopia saadetakse kooli pidajale viie tööpäeva jooksul arvates selle edastamisest koolile. [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002] 17. Maavanema kinnitatud kontrollakti ja õiendi koopia edastatakse Haridusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul arvates selle edastamisest koolile. 18. Riikliku järelevalve tulemused on avalikud, need arutatakse läbi kooli õppenõukogus ja koolijuht informeerib sellest kooli hoolekogu. i 1999. a määrusega nr 14 [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09.08.2002] Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid I. KOOLISISENE JUHTIMINE Võtmeala A: Koolisisene juhtimine Indikaatorid Tulemuslikkuse kriteeriumid Hinnang «väga hea» Hinnang «rahuldav» 1. Direktor Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. On loonud stabiilse ja töise pedagooge, õpilasi ja nende vanemaid toetava õhkkonna koolis. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. On loonud õhkkonna meeskonnatööks. Kaasab pedagooge eesmärkide määratlemise ja saavutamise protsessi, motiveerides neid selleks. Tunneb seadusandlust, järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Nii koolis kui ka teiste partneritega suheldakse selgete reeglite järgi, mis peegelduvad ka käskkirjades ja korraldustes. Direktori tegevust toetab nii kooli kollektiiv kui ka valla või linnavalitsus. Direktoril on nõutav haridustase, on läbinud juhtimisalase koolituse. Tegeleb enamjaolt kooli jooksvate küsimustega. Tema otsused ei ole alati selged ja süsteemsed, neid pole koolitöö arenguks, pedagoogide ja õpilaste kindlustundeks piisavalt. Suhtlemine koolikollektiivi ja üldsusega on juhuslik. Tagasiside asutuse tööst ei ole süsteemne, on ebapiisav töö jooksvaks ja perspektiivseks planeerimiseks. Direktor teeb otsuseid momendi vajadust arvestades ning ei lähtu töö analüüsist ja perspektiivitundest. Direktor vajab juhtimisalast täiendkoolitust. 2. Direktori asetäitja õppe ja kasvatustöö alal Direktori asetäitjal on nõutav kvalifikatsioon. Korraldab koolielu koostöös direktori ja õpetajatega. Algatab õppetegevuses tarvilikke uuendusi, täidab korrektselt oma ülesandeid. Koordineerib otsuste ettevalmistamist. Tegeleb kavakindlalt õpetajaskonna töö hindamisega, metoodilise töö suunamise ja täiendkoolituse planeerimisega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on selge. Direktori asetäitjal on nõutav haridustase, on läbinud juhtimisalase koolituse. Täidab talle antud ülesanded, kuid ei ole eriti algatus ja koostöövõimeline. Õpetajate töö hindamine piirdub vaid tundide külastamise ja nende analüüsiga. Arusaam õpetajate töö hindamisest, metoodilisest tööst on kitsas. Tööjaotus direktori ja õppealajuhataja vahel on ebaselge. 3. Klassijuhataja Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Tal on ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest. Arengule ja probleemide lahendamisele on suunatud klassijuhataja ja õpilaste koostegevus. Klassijuhataja planeerib, analüüsib, hindab ning koordineerib klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust, teeb koostööd teiste klassijuhatajatega ning kooli juhtkonnaga. Töö piirdub peamiselt klassisiseste üksikprobleemide lahendamisega. Koostöö lastevanemate, teiste õpetajate, kooli juhtkonnaga on juhuslik. Töö õpilastega, üritused on planeeritud, kuid ei lähtu kooli üldtööplaani eesmärkidest ega klassi probleemidest. Õpilaste ja nende vanemate kaasamine klassi probleemide lahendamisse on minimaalne. 4. Personal ja õpetajad Kooli töötajad teavad oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Töös lähtuvad kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Järgivad ametijuhendites ja töölepingutes määratletud ülesandeid, osalevad kooliarenduses kooli ja piirkonna huve, koolidevahelist ja rahvusvahelist koostööd silmas pidades. Õppenõukogu liikmed on koolis toimuvaga kursis, otsivad kooli probleemidele loovaid lahendusi. Hoolekogu, direktori ja õppenõukogu määratud ülesandeid täidetakse minimaalsel määral või formaalselt. Kooli töösuundi tuntakse pinnapealselt, töös arvestatakse juhuslikult, mistõttu kooli juhtkond peab õpetajaid häälestama, mobiliseerima kooli ette seatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks ning kavandama vastavat koolitust. Raskuste põhjusi nähakse valdavalt väljaspool iseennast, väljaspool kooli. 5. Õppenõukogu Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu. Kontrollib eelmiste otsuste täitmist. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. Õppenõukogu koosolekud toimuvad vaid õppeveerandite ja õppeaasta lõpus. Peamiselt käsitletakse õppeedukuse probleeme, õppemetoodilise töö küsimused on tagaplaanil. Otsused on seotud üldküsimustega, kooli jaoks oluliste probleemide kohta on neid juhuslikult. Otsused ei toeta koolielu arengut. 6. Õpilasomavalitsus Õpilasomavalitsus täidab oma ülesandeid vastavalt seaduse, kooli põhimääruse ja õpilasomavalitsuse põhimäärusega antud õigustele ja kohustustele. Õpilased osalevad koolielu probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel. Õpilaste ja pedagoogide suhteid iseloomustab vastastikune lugupidamine ja koostöövalmidus. Õpilasomavalitsus toimib, aga tal on vähe võimalusi omaalgatuseks. Kooli probleemide esitamiseks ja otsuste vastuvõtmisel on õpilasomavalitsusel vähe julgust ja oskusi täiskasvanute arvamustele vastukaalu pakkuda. 7. Sisehindamine Koolis on olemas sisehindamise süsteem, mille abil õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. Sisehindamine aitab juhti otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. Enesehindamine on suunatud strateegiliselt olulistele küsimustele ja töövaldkondadele ning aitab muutusi ette näha ja oma tegevust vajadusel korrigeerida. Enesehindamise vajalikkust on mõistnud nii direktor, õpetajad kui ka õpilased. Sisehindamises puudub süsteem: keskendutakse ainealase töö, eelkõige õppetundide vaatlusele jt üksikküsimustele. Analüüs kogu koolitööst on ühekülgne, üldsõnaline ja napp, mistõttu ei suudeta välja selgitada koolielu tugevaid ja nõrku külgi ning kompleksselt planeerida koolitöö arengut. Kõik pedagoogid ja õpilased pole täielikult mõistnud enesehindamise vajadust. 8. Kooli kodukord Koolis on sätestatud selged reeglid õpilastele, juhtkonnale, õpetajatele ja personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorra eeskirjad, ametijuhendid). Neid reegleid järgitakse igapäevases õppe ja kasvatustegevuses. Tänu ühistele arusaamadele ja tegevusele on saavutatud turvaline töökeskkond õpilastele ja õpetajatele. Koolis on loodud süsteem õpilaste, õpetajate ja personali töö stimuleerimiseks, on oma traditsioonid, mida väärtustavad nii kool kui ka kooli koostööpartnerid. Kooli kodukord on sisekorra eeskirjade ja ametijuhenditega fikseeritud, aga täitmisele pööratakse tähelepanu vaid korrarikkumiste puhul. Kooli traditsioone järgitakse: need kanduvad üldtööplaani kaudu aastast aastasse. Positiivne tagasiside ja tunnustus on kodukorras tähtsustamata. 9. Asjaajamine Koolil on olemas otstarbekas asjaajamise kord, mida töös järgitakse. Peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Dokumenteeritud on kõik kooli tähtsamad tegevused, mistõttu kooli töö tervikuna on hästi jälgitav. Lähtutakse riigi standarditest ning Aarhiiviameti ja Haridusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest. Koolisisene infovahetus on süsteemne. Kooli asjaajamise korda ei järgita piisavalt. Kooli rakendusraamatute ja dokumentide vormistamises esineb puudusi. On olemas kooli vajadusi rahuldav toimikute kogu. Töö dokumenteerimine ei luba täies ulatuses jälgida kooli tegevust. Koolisisene infovahetus on juhuslik. 10. Ressursside kasutamine Eelarve prioriteedid tulenevad kooli õppekava, arengukava ja üldtööplaanis kavandatu rakendamisest. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu, lähtudes tulemist. Valla või linnavalitsuse eraldised on piisavad kooli õppe- ja kasvatustegevuse prioriteetsete suundade arendamiseks. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale, tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult, klasside ja rühmade täitumised on optimaalsed. Täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja üleriigiliste prioriteetidega. Eelarve katab kooli minimaalsed vajadused. Nende taotlemisel esitatud põhjendused ei ole olnud veenvad ega lähtunud arengukavast. Vahendite kasutamise analüüs on pealiskaudne. Riigieelarvelisi vahendeid kasutamisel ei ole otsitud ökonoomsemat õppetöö korraldust (nt loengud), tunnijaotusplaani koostamisel ja rühmiti õpetamisel esineb vahendite ebaratsionaalset kasutamist. Täiendkoolitusraha kasutamine on juhuslik. Võtmeala B: Hoolekogu (riigikooli nõukogu) 1. Koosseis, esindatus Hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele. Esindatud on erinevate huvirühmade ja elualade inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. Hoolekogu koosseis ei vasta täiesti seadusega ettenähtud nõuetele. 2. Roll ja funktsioon Täites seaduse ja põhimäärusega ettenähtud funktsioone, suudab hoolekogu luua koolis eduka õppekasvatustegevuse eeldused. Planeerimise ja ressursside kasutamise otsused on põhjendatud. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia, kasutatakse aktiivselt ja asjatundlikult võimalusi koolielu mõjutada. Kuigi minimaalsed seadusega ettenähtud kohustused on täidetud, on otsuste tegemise iseloom tihti ebaselge, suhtlemine omavalitsuse ja üldsusega harv. Hoolekogu tegutsemises on ebaefektiivsust, formaalsust. Mõju koolielu parendamisel on vähejälgitav ja minimaalne. 3. Suhted kooliga Hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides, loodud on head suhted hoolekogu, kooli Hoolekogu on üldiselt kursis koolis toimuvaga, kuid oma algatusel ei toimi. Hoolekogu ei määra üldjuhul juhtkonna, õpetajate, lapsevanemate ja personali vahel, selgelt on määratletud kooli juhtkonnale täitmiseks pandud ülesanded. kooli juhtkonnale kohustusi ja ülesandeid ega jälgi nende täitmist. 4. Suhted omavalitsuse ja üldsusega Hoolekogu on loonud head sidemed omavalitsusega, edastab kooli probleeme ning püüab tagada, et materiaalseid ressursse eraldataks vastavalt kooli vajadustele. Hoolekogu tagab, et oluline teave kooli vajadustest, probleemidest ja tulemustest jõuaks pidajani ning lastevanemateni, vilistlasteni, kooli toetavate organisatsioonideni, vajadusel riiklikku järelevalvet teostavate ametnikeni. Valla või linnavalitsuse informeerimine kooli vajadustest on ilmselt ebapiisav, sest see on andnud minimaalseid tulemusi. Hoolekogu poolt esiletoodud probleemid on lahendatud vaid osaliselt. Võtmeala C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 1. Lastevanemate osalemine koolielus Koolil on ülevaade lastevanemate ootustest ja muredest. Regulaarselt vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajatega, kooli juhtkonna esindajatega, koolipsühholoogi või logopeediga oma lapse koolitöö ja edukuse üle. Toimuvad lastevanemate koosolekud, lastevanemad aitavad ülekoolilisi ja klassi üritusi ette valmistada ja korraldada. Lastevanematele antakse nõu, kuidas lapsi õppetöös toetada, et leevendada õppe- ja kasvatusraskusi ning ka lapsevanemad tegutsevad aktiivselt, et lahendada tekkinud probleeme. Lapsevanemad on kursis kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Lastevanemate esindajad osalevad aktiivselt hoolekogus. Lapsevanemad on kaasatud kooli arengukava ja õppekava kujundamisse ja arendamisse. Peetakse lastevanemate koosolekuid ning mõnedes valdkondades on saavutatud hea koostöö. Lastevanemate tõstatatud probleemid on lahendatud rahuldavalt. Lastevanematel on võimalik kohtuda direktori, õppealajuhataja ja teiste personaliliikmetega eelneval kokkuleppel. Lastevanemate esindatus hoolekogus vastab seadusega ettenähtud nõuetele. 2. Õpilaste osalemine koolielu korraldamises Õpilased on aidanud kaasa stabiilse kooli sisekorra ja distsipliini loomiseks koolis. Õpilased võtavad osa koolielu probleemide lahendamisest ning otsuste ettevalmistamisest ja elluviimisest. Õpilaste eestvõtmisel toimib aktiivne kooli- ja klassiväline töö. Gümnaasiumiõpilased on esindatud hoolekogus ning neil on võimalus oma seisukohti ka õppenõukogus esitada ja kaitsta. Õpilaste ja pedagoogide suhted põhinevad vastastikusel austusel ja lugupidamisel, koolis valitseb hea distsipliin, järgitakse sisekorraeeskirja. Õpilaste osavõtt koolielu oluliste otsuste ettevalmistamises, vastuvõtmises ja elluviimises on juhuslik. Õpilased teavad enam oma õigusi, kuid ei tunneta kohustusi. II. KOOLI TÖÖ PLAANIMINE Võtmeala A: Kooli arengukava, plaanid 1. Arengukava väljatöötamine Kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal, hoolekogu, õpilasomavalitsus. Kava välja töötades võetakse arvesse kooli senist tegevust, õpetajate, õpilaste ja vanemate tulevikukujutlusi piirkonna üldise arengu kaastekstis, haridusuuringuid, koolikorralduslikke õigusakte, maa-, valla- või linnavalitsuse arenguplaane, lähtutakse kooli tugevatest ja nõrkadest külgedest. On määratletud arengukava rakendamise ja pideva täiendamise ning korrigeerimise kord. Kooli arengukava koostamisse on kaasatud mõned kooliinimesed. Ei arvestata piisavalt koolikorralduslikke õigusakte, haridusuuringuid, piirkonna arenguperspektiive ja kooli objektiivseid võimalusi. Pole läbimõeldud korda kava regulaarseks ülevaatamiseks ja täiendamiseks. 2. Kavas eritletud valdkonnad, selle mõju kooli tegevusele Kooli arengukavas on selgelt väljendatud kooli eesmärgid ja prioriteedid, arengusuunad. Arengukava mõjutab kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldab riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskendub õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale, kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arenguplaan sisaldab kõiki koolielu valdkondi. Kooli arengukavas on eesmärgid ja tegevused omavahel vähe seotud. Hariduslike prioriteetide määratlemise alused on ebaselged, ei tulene kooli sise- ja välishindamise tulemustest. Mõni koolitöö valdkond on kavas puudu või esindatud pealiskaudselt. 3. Esitusvorm Kooli arengukava on ülevaatlik, konkreetne dokument, mõistetav ka lastevanematele ja õpilastele. See on hõlpsasti täiendatav ja korrigeeritav. Kuigi kooli arengukava sisaldab kasulikku infot, on selle esitusvorm puudulikult läbi mõeldud. Kava on kas liiga pikk, pole küllalt detailne või pole selle struktuur ülevaatlik, pole mõeldud kava pidevale täiendamisvajadusele. 4. Õppeaasta üldtööplaan Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe-kasvatustöö probleemidest, enesehindamise ja riikliku järelevalve tulemustest. Tähelepanu on pööratud eesmärkidele, nende saavutamise teedele, rühma ja individuaalsele vastutusele ja kohustustele ning kontrolli ja hindamisstrateegiatele, erinevatele kasvatustegevuse valdkondadele. Üldtööplaani kavandab, selle täiendamises ja täpsustamises osaleb kogu kollektiiv. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. Õppeaasta tööd plaanides ei ole otseselt lähtutud arengukavast ega eelneva töö analüüsist. Tööplaan on kohati üldsõnaline, ei hõlma kõiki vajalikke koolielu ja kasvatustegevuse valdkondi, ei moodusta tervikut. Kõigi tegevuste puhul ei ole määratud täitjaid ja vastutajaid. Võtmeala B: Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 1. Informeeritus kooli arengukavast Kooli arengukava on kättesaadav kõigile õpetajatele ning hoolekogu liikmetele, õpilased ja lastevanemad on sellest hästi informeeritud. Kooli arengukava on õpetajatele ja õpilastele kättesaadav, kuid nad ei tunne seda piisavalt. Kooli juhtkond kavatseb tutvustada kooli arengukava sisu õpilastele ja lastevanematele. 2. Mõju koolielule ja õppeaasta üldtööplaanile Õpetajaskond osaleb aktiivselt kooli arengukava elluviimises, ilmutades uuenduslikkust ning ühist vastutust. Ollakse teadlik arengukava korrigeerimise võimalustest. Valla või linnavalitsuse, hoolekogu ja õppenõukogu liikmed, kooli juhtkond, õpetajad, õpilased ja personal arvestavad arengukava oma tegevust ja täiendkoolitust plaanides. See tagab järjepidevuse ja süsteemsuse iga õppeaasta töö plaanimisel, mida kajastab ka õppeaasta üldtööplaan. Kooli arengukava ei arvestata kõigis koolitöö valdkondades. Õppeaasta üldtööplaan kajastab vaid osaliselt arengukava realiseerimiseks vajalikku tegevust. Arengukava elluviimine on mõõdukalt edendanud personali ametialast arengut. 3. Arengukava täitmise edukus Kooli arenguplaanis seatud eesmärke saavutades on tehtud ilmseid edusamme. Saavutatu hindamise põhimõtted on selged ja edu seega märgatav. Kava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral tehakse kavas muudatusi. Püstitatud eesmärke on täidetud teatud määral, kuid mitmes punktis pole saavutatud edu või ollakse maas ajakavast, mida võib põhjustada kooli arengukava vähene jälgimine, ebapiisav täiendamine ja korrigeerimine ning ebaselged või ülejõukäivad eesmärgid. III. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE Võtmeala A: Ainealase töö planeerimine 1. Õppekava üldosa Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Läbivate teemade esituses on osutused ainetele. Üldtunnijaotusplaan näitab õppe kohustuslikku osa ja diferentseerimise võimalusi (õpitavad valikained/kursused), mis paralleelklassiti, õpperühmiti või õppeaastati võivad olla erinevad. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord jm. Õppekava üldosa on formaalselt olemas, kuid mitte veel küllaldaselt korrastatud. Osa teksti on ära kirjutatud riiklikust õppekavast või muudest tekstidest, osa valdkondi on veel käsitlemata. Õppekava on kooli arengukavaga nõrgalt seotud. 2. Ainekavad Õppekava ainekavade osa sisaldab nii kohustuslike kui ka valikainete (-kursuste) kavu. Ainekavades on püstitatud aine õppe ja kasvatuseesmärgid, sh aine kaudu taotletavad kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemate käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid, määratud õppesisu klassiti, täpsustatud nõutavad õpitulemused; esitatud õppeedukuse hindamise põhimõtted; näidatud kasutatav õppevara. 3. Õpetajate töökavad Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist, klassis õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud õppeveerandite ja/või kursuste kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulised alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused. Õpetajate töökavad on õpetatavate klasside jaoks vormistatud kalenderplaanina, määratud on õppesisu ajaline jaotus; kasutatav õppekirjandus; õpitulemuste kontrollimise/hindamise aeg ja viis. 4. Õpetajate koostöö ja õpilaste osalus õppekava kujundamises On määratletud õpetajate koostöö ja ülesanded ning vastutus klassi õpitulemusi kavandades, pädevusi kujundades-hinnates ja läbivaid teemasid käsitledes. Kavandatud on ka vajalike õppematerjalide koostamine-hankimine. Logopeed ja psühholoog osalevad pedagoogide töörühmades, aidates kujundada kõigi arenguks sobivat õpi ja töökeskkonda. Õpetajate koostöö kujuneb igapäevavatöös teadvustatud üksikvajadustest, oluliseks peetakse õppijate osalust kui õppekava jõukohasuse tagamise eeldust. Võtmeala B: Ainealase töö korraldus 1. Õppematerjalide ja -vahendite kasutamine ning hankimine Koolis on olemas õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid. Ressursse rakendatakse ratsionaalselt ja loovalt. Kooli pidaja on eraldanud piisavalt õppeprotsessi täiustamise ning õppekava rakendamise vahendeid. Õpikute hankimiseks on kirjastustega lepingud sõlmitud. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Kokkulepped (plaanid) õppematerjalide osas on sõlmitud teatud ajaks ning neist peetakse kinni. Õppekava elluviimisel on olemasolevaid ressursse kasutatud piiratud hulgal. Õppevahendeid ja õpikuid on tagasihoidlikult. Omanikult on taotletud summasid vaid hädapäraste vahendite hankimiseks või on omanikul rahalisi probleeme kooli vajaduste tagamiseks. Õpikute ja õppevahendite tellimine pole süsteemne ja läbimõeldud. 2. Õpitulemuste saavutamiseks kasutatud meetodite otstarbekus Õpetamisstrateegiate ja -meetodite valik on mõtestatud ja mitmekesine, arvestatakse õpilaste võimekust ja arengu eripärasid ning olemasolevaid vahendeid. Õpetaja suudab oma tegevust hinnata. Õpetamisel pööratakse piisavat tähelepanu õpilaste moraalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule. Õpetajad omavad autoriteeti, nad on õpilaste suhtes õiglased ja mõistvad. Õpetamisstrateegiate ja -meetodite valik on juhuslik, õpilaste erinevat võimekust ei arvestata piisavalt. 3. Töö korraldamine klassis Õppetöö on korraldatud kõikide õpilaste arendamist ja taset arvestades, juhendamine on tulemuslik. Klassis valitseb distsipliin, mis soodustab korrapärast ja aktiivset õppimist. Kuigi klassis on vajalik kontroll ja kord, on näha, et kõik õpilased ei ole positiivselt motiveeritud. Õppetunni sisu kaldub keskenduma teatud võimekuse tasemele. Õpilased ei ole eriti aktiivsed. 4. Metoodiline töö Toimib ainealase metoodilise töö süsteem, mis aitab tõsta kvalifikatsiooni. Pedagoogid täiendavad end aktiivselt nii koolis kui väljaspool seda, tegelevad plaanipäraselt ainealase arendustegevusega. Õpetajatel on oskustestteadmistest, enesetäiendamisvajadustest ja huvidest lähtuvad ülesanded. Seda on arvestatud üksikute töörühmade ja kogu kollektiivi nõupidamiste sisustamisel. Töökoosolekute ja täiendkoolituse ülevaated on lugemiseks kõigile. Ainealane metoodiline töö on juhuslik, enesetäiendamine tuleneb õpetajate omaalgatusest, ainealane arendustegevus nõrk. 5. Õpetajad Õpetajate kvalifikatsioon ja kooli atestatsioonikomisjoni tegevus vastavad kehtestatud nõuetele. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse piirkondlikus ja üleriigilises täiendkoolituses. Vajadusel osaletakse ümberõppes. Õpetajate koormus on jagatud proportsionaalselt. Nad tunnetavad välis ja sisehindamist, sh enesehindamist võimalusena saada tagasisidet ja areneda. Õpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele, kuid atestatsioonikomisjon läheneb õpetajate tööle formaalselt. Enesetäiendamise võimalusi kasutatakse, aga selle tulemuslikkust ei tähtsustata ei kooli ega koolituses osalenud õpetaja seisukohalt. 6. Õpiabi Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Omavalitsuse poolt on korraldatud logopeediline teenindamine. Õppetööd toetavad ka pikapäevarühmad. Õpetajatepoolne konsulteerimine väljaspool õppetunde on juhuslik. Samuti pole logopeediline teenindamine pidev. Võtmeala C: Õpilaste osalus õppetöös 1. Õpimiljöö Atmosfäär klassis on töine. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö on hea ja tulemuslik. Õpilased võtavad õppeprotsessist aktiivselt osa. Õpilaste käitumine vastab normiks kujunenud tavadele ja kooli kodukorrale. Koostöö tugineb vastastikusele lugupidamisele, lähtub eri osapoolte huvidest. Õpetaja-õpilase ja õpilaste koostöö ei tekita vajalikku õppimisõhkkonda, kuigi omavahelised suhted on head. Üksikud õpilased rikuvad tunni korda. 2. Õppimine Hästi valitud tegevused ning aktiivistavad töövõtted tunnis köidavad õpilaste tähelepanu. Nad töötavad eesmärgikindlalt ning on huvitunud käsilolevatest ülecannetest, kodutööd on tehtud. Kodutööd tuginevad tunnis tehtule ning nende sisu ja maht on otstarbekas, arvestades õpilase üldist koormust ja iga. Õpilased näitavad üles mõningast huvi oma töö vastu, kuid nende tähelepanu on kergesti kõrvalejuhitav, aeg-ajalt ei võta nad tööst aktiivselt osa. Õpilaste õppimisoskus on väike, õpetaja töövõtete valik piiratud. 3. Olümpiaadid, õpilasvõistlused Õppimist ja õpetamist toetavad aktiivne osalemine kooli, linna, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel, kus on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud. Antud töövaldkond on arvatud kooli õppekava toetavaks osaks. Koolil puudub seisukoht osalemise kohta olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ning see baseerub vaid õpetajate heal tahtel. Juhtkonna toetus antud tööle on minimaalne ning teda ei ole arvatud kooli õppekava toetavaks osaks. Võtmeala D: Õpilaste hindamine 1. Hindamissüsteem Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hindamisel taotletakse objektiivsust. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestusliku hindamise) vahel. Tagasiside õppeprotsessi kohta on pidev. Hindamise eesmärgid, aeg ja viis on nii õpilastele kui lastevanematele teada. Puuduvad vastuolud jooksvate ja kokkuvõtvate hinnete vahel ning lähenemistes erinevates õppeainetes. Hindamismeetodite valik ei ole alati põhjendatud, õpilasi ei ole hindamisest piisavalt informeeritud. Mõningaid õppekava valdkondi ei hinnata. Kõik õpetajad ei lähtu õppekava ideoloogiast. Tagasiside õppeprotsessi kohta ei ole seetõttu alati adekvaatne ja süsteemne. 2. Hindamise väljundid Hindamistulemusi arvestatakse õppematerjalidele ja õpetamisstrateegiatele hinnanguid andes, et õppetegevus oleks kõigi õpilaste jaoks motiveeritud. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Lastevanematele saadetakse vajaduse korral kirjalikke teatisi lapse edasijõudmise kohta. Seos hindamise tulemuste ja õppetegevuse vahel ei ole selge. Jooksev hindamine on mõnevõrra juhuslik ja koordineerimata. Kokkuvõtvad hinded põhinevad suhteliselt üksikutel jooksvatel hinnetel. Tulemuste analüüsi mehhanismid ei ole järjekindlad. Analüüsi tulemusi ei ole piisavalt arutatud ega tehtud olukorra muutmise ettepanekuid. 3. Õpitulemused Õpilased on kooli õppekavaga määratletud aine põhivara omandanud hästi. Nad on omandanud aineoskused ning suudavad omandatut uues olukorras loovalt rakendada. Õpilased valdavad klassi tasemele vastavaid õpioskusi ja pädevusi, nende väärtussüsteem on ootuspärane. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega. Õpilaste sotsiaalne, eetiline ja kultuuriline arengutase on kõrge. Eelnevate aastate eksami- ja tasemetööde tulemusi on koolis analüüsitud ning vajadusel tehtud korrektiive ainekavades, tunnijaotusplaanis, muudetud on arvestusliku hindamise strateegiat jms. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. Õppeaine põhivara tuntakse rahuldavalt, riikliku õppekavaga määratletud tulemused on saavutatud. Õpilased on omandanud aineoskused, kuid uues olukorras on nad õpitud oskusi rakendades ebakindlad. Sihikindla õppetööga on saavutatud õpilaste algtasemega võrreldes rahuldavaid tulemusi. Enamikul on mõne õpioskusega raskusi. Õpilased ei ole teadvustanud mõningaid olulisi väärtusi, kuid tervikuna võib õpilaste sotsiaalse, eetilise ja kultuurilise arenguga rahule jääda. Eksamite ja tasemetööde tulemused on rahuldavad (edukus vähemalt 70--80%) ning vastavad üldiselt aasta ja veerandihinnetele. Järeldused tasemetööde ja eksamitulemustest on tehtud, kuid probleeme ei lahendata süsteemselt: need kajastuvad minimaalselt õppeaasta üldtööplaanis, õpetajate kalenderplaanides kavandatud tegevustes ning ainekavade korrigeerimises, täiendkoolituse kavandamises. Enamus õpilasi on kooli lõpetamisel asunud tööle või edasi õppima. IV. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE, ÕPILASTE ALGARVESTUS 1. Koolikohustuslike laste arvestus Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal. Kool koos hoolekogu, valla- või linnavalitsuse ja noorsoopolitseiga mõjutab koolikohustust mittetäitvaid lapsi ja nende vanemaid. Informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Koolil on ülevaade tema piirkonda kuuluvast koolikohustuslike laste arvust, kuid pidev arvestus koolikohustuse täitmise kohta on lünklikega ole süsteemne. Dokumentatsioonis on ebatäpsusi õpilaste liikumise kohta õppeaasta jooksul. Ei rakendata piisavalt meetmeid, et tagada koolikohustuse täitmine. 2. Puudumised Puudumiste kohta peetakse iga päev ja igas õppeaines täpset arvestust koolikohustuse täitmise arvestuse raamatus ja klassi päevaraamatus, mis annavad puudutud ainetundide kohta täieliku ülevaate. Õpilaste puudumist põhjendab arstitõend või lapsevanema sellekohane teatis. Klassijuhatajatel on täielik ülevaade puudumiste ja põhjuste kohta. Põhjuseta puudumistest on klassijuhataja teavitanud kooli juhtkonda ja lapsevanemaid. Kooli sisekorraeeskiri kajastab meetmeid õpilaste põhjuseta puudumiste kohta. Direktor/õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele karistusi. Valla- või linnavalitsus koos hoolekoguga on võtnud kasutusele meetmeid, et tagada koolikohustuse täitmine. Puudumiste arvestus ei ole alati täpne, koolikohustuse täitmise arvestuse raamatut ei täideta korrapäraselt. Klassijuhatajate ülevaade õpilaste puudumiste kohta on lünklik. Kontaktid lastevanematega on minimaalsed. Kooli sisekorraeeskirjast lähtuvaid meetmeid puudumiste kohta on vaja korrigeerida ning juhtkonna reageerimist tõhustada, sest täheldatakse põhjuseta puudumisi nii päeviti kui üksikutest tundidest. 3. Tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks Valla- või linnavalitsus on organiseerinud kaugemal elavatele lastele õpilasliini või loonud internaadi. Bussi liikumise graafik arvestab kooli tunniplaani ja õpilaste huvialategevusi. Õpilaste järelevalve tagamiseks on moodustatud pikapäevarühmad. Pikapäevarühma ja internaadi kasvatustöö osa on koduste ülesannete täitmine ning vajadusel õpiabi. Pikapäevarühmade ja internaadi kasvatustöö on vaheldusrikas. Kool ja valla- või linnavalitsus on suutnud korraldada enamuse õpilaste kooli ja koolist koju jõudmise küsimused, kuid mõnel juhul on jäänud see lapsevanema mureks (3 km ja kaugemal elavate jaoks). Pikapäevarühmad on loodud, kuid vajadus nende järele on suurem või on nendes tehtav kasvatustöö ühekülgne. 4. Õpilaste algarvestus Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine (koolisiseselt ja väliselt) on vormistatud nõuetekohaselt ning vastavuses koolidokumentatsiooniga. Kooli statistiline aruanne on koostatud õigesti ja kajastab tegelikku olukorda. Õpilaste kooli vastuvõtu ja kooli lõpetamise, õpilaste liikumise vormistamises ja aruande koostamises esineb formaalseid vigu, mis ei moonuta tegelikku olukorda. V. KOOLI TÖÖKESKKOND 1. Õppetingimused Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid, territoorium vastavad põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse-eeskirjale, on tagatud soodsad töötingimused ja õpilaste turvalisus. Igal õpilasel on sobiv töökoht vastavalt tema kasvule, nägemis- ja kuulmisvõimele. Kabinetid ja töökojad on kaasaegsed, sisustatud ohutustehnika nõudeid ja tegevusspetsiifikat silmas pidades. Õppeasutuse ruumid on puhtad ning maitsekalt kujundatud. Selge kodukord ja ühtsete nõuete olemasolu ning kõrge töökultuur on taganud kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid ning territoorium vastavad osaliselt põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse-eeskirjale. Õpilastele on loodud kooli võimalusi arvestades rahuldavad õppetingimused. Ruumide puhtus ja kord jätavad kohati soovida. 2. Tööohutus Kabinettides, töökodades on tagatud ohutu töökeskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid, hoiatussignalisatsioon, ventilatsioon, vastav tööriietus. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi jt kooliüritustel. Kooli juhtkonna esindaja on läbinud töökaitsekoolituse, vastav õpe on korraldatud personalile. Kooli töötajaid ja õpilasi on ohutustehnikast instrueeritud, kabinettides, töökodades ja õppetootmisruumides on tagatud ohutu töökeskkond. 3. Raamatukogu Koolis on õppeasutuse eripärale vastavad raamatukoguruumid. Eelarves on ette nähtud rahalised vahendid sisustuse, kirjanduse ja perioodika soetamiseks. Raamatukogu töökorralduse alus on põhimäärus. Raamatukogu teenuseid kasutatakse aktiivselt kogu õppepäeva jooksul. Raamatukogusse on tellitud uuem pedagoogikakirjandus, mille uuenemisest antakse teavet, seal on olemas eesti pedagoogilise perioodika väljaanded. Raamatukogutöö tingimused on rahuldavad. Õppetöö toetajana ja õpikeskkonnana kasutatakse raamatukogu minimaalselt, sest teatme- ja õppekirjandust on vähe. Uuem pedagoogikakirjandus ja pedagoogiline perioodika pole kättesaadav. 4. Õpilaste toitlustamine Koolil on nõuetekohane söökla, kus pakutakse sooja lõunat. Toidu kvaliteet on hea ning hind optimaalne, pööratakse tähelepanu söömiskultuurile. Sööb enamik õpilasi. Valla- või linnavalitsus katab osa õpilaste toitlustamiskuludest. Hoolekogu otsustab, kelle toitlustamiskulud korvata. Koolil on söökla või puhvet, kus pakutakse võileibu ja sooja jooki. Kavandatakse anda sooja toitu. Üksikute õpilaste toitlustamiskulud korvab valla- või linnavalitsus. VI. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ 1. Klassi- ja koolivälise töö võimalused ning tingimused Koolis ja väljaspool kooli on kool ja/või valla- või linnavalitsus õpilaste huvialategevuseks loonud väga head tingimused: pidaja on eraldanud piisavalt rahalisi vahendeid, on olemas vajalikud tööruumid ja -vahendid ning tööd juhtivad kvalifitseeritud pedagoogid. Arvestatakse maksimaalselt õpilaste soove ning õpilastransport on korraldatud nii, et see võimaldab õpilastel osaleda huvialategevuses. Koolis ja väljaspool kooli töötavad üksikud ringid. On raskusi juhendajate leidmise, töö tasustamise ning kaasaegsete töövahendite muretsemisega. Piisavalt ei ole arvestatud lastevanemate ega õpilaste soove, mistõttu ringide töös osaleb vähe õpilasi. Õpilastranspordi korraldus ei soosi õpilaste osalust huvialategevuses. 2. Huvialategevuse korraldus Kooli juhtkond ja valla- või linnavalitsus toetavad aktiivselt huvialategevust, mida koordineerib huvijuht, kes teeb loomingulist koostööd õpilasomavalitsusega. Töö on otstarbekalt plaanitud ja korraldatud. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda eri ringides. Huvialategevus on plaanitud, kuid huvialajuhi koostöö kooli juhtkonna ja õpilasomavalitsusega pole piisav. Töö korraldus ei võimalda enamikul õpilastel osaleda eri ringides. 3. Õpilaste osalus huvialategevuses ja töö tulemuslikkus Õpilased osalevad eri töövormides aktiivselt: üle poole õpilastest on kaasatud kooli- ja klassivälisesse töösse. Aktiivselt esitatakse oma tegevuse tulemusi nii koolis kui väljaspool kooli. Õpilased löövad aktiivselt kaasa maakonna ja üleriigilistes üritustes. Kooli- ja klassivälises töös osaleb alla 1/3 õpilastest. Oma tegevuse tulemusi esitatakse peamiselt koolisisestel üritustel. Märkus. Hinnang «väga hea» -- tugevad küljed on ülekaalus, optimaalne tegevuse tase. Hinnang «rahuldav» -- tegevuse minimaalne aktsepteeritav tase, võimalik on olukorda märkimisväärselt parandada.