Riigikogu — Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus — RT I, 56, 352

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. juuni 2002. a otsusega nr 202 I. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 1: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesoleva seadusega sätestatakse riiklikud abinõud põllumajandussaaduste ja -toodete turu (edaspidi põllumajandusturg) tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandussaaduste tasuvaks tootmiseks, maapiirkonna muu majandustegevuse arendamiseks ja maapiirkonna elanike rahuldava elatustaseme kindlustamiseks.»; 2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.» § 2. Paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Arengutoetused on: 1) põllumajandustootmise investeeringutoetus; 2) põllumajandussaaduste töötlemise investeeringutoetus; 3) maaettevõtluse investeeringutoetus; 4) maapiirkonna infrastruktuuri ja elukeskkonna arendamise investeeringutoetus; 5) noore ettevõtja põllumajandustootmise alustamise investeeringutoetus; 6) intressitoetus; 7) põllumajanduskindlustustoetus; 8) nõuandetoetus; 9) koolitustoetus; 10) praktikatoetus; 11) põllumajandusmaa lupjamise toetus; 12) põllumajanduslik keskkonnatoetus; 13) maaparandussüsteemi hooldustoetus; 14) põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus; 15) turuarenduse toetus. (3) Tulutoetused on: 1) piimalehma kasvatamise toetus; 2) ammlehma kasvatamise toetus; 3) noor- ja nuumveise kasvatamise toetus; 4) emise kasvatamise toetus; 5) ute ja kitse kasvatamise toetus; 6) mesilaspere pidamise toetus; 7) tera- ja kaunvilja, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamise toetus; 8) kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade kasvatamise toetus; 9) sertifitseeritud seemne tootmise toetus.» § 3. Paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kutseline kalur käesoleva seaduse tähenduses on äriregistrisse kantud ettevõtja, kelle püsiv tegevus on kalapüük kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88) sätestatud kaluri kalapüügiloa või kalalaeva kalapüügiloa, kui kalapüük toimub üksnes Läänemerel, alusel.» § 4. Paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad «maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 2000, 45, 279; 55, 365)» sõnadega «maksukohuslaste registrisse maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26,150)». § 5. Paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringu osaks võivad olla ka investeeringuga kaasnevad maakorraldustöödeks tehtavad kulutused, mis tehakse kinnisasja ümberkruntimise käigus.» § 6. Paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 45. Intressitoetus Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse põllumajandustootja põllumajandussaaduste tootmise, kalakasvataja kalakasvatuse või kutselise kaluri kalapüügi arendamise investeeringuks krediidi- või finantseerimisasutuselt võetud pikaajalise (tagastamise tähtajaga üle ühe aasta) laenu intressid või kapitalirendi makse osana tasutavad intressid (edaspidi intress), mis põllumajandustootja, kalakasvataja või kutseline kalur on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal.» § 7. Paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Intressitoetust võib taotleda kutseline kalur, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalapüügi arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingu) kalapüügi arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.» § 8. Paragrahvid 51–54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 51. Nõuandetoetus (1) Nõuandetoetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse selle individuaalse nõuandeteenuse maksumus, mida põllumajandustootjale või kalakasvatajale osutab käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud konsulent. (2) Finantsmajanduse valdkonnas antav nõuanne, milleks on arengukava, kattetulu arvestus, laenutaotlus või äriprojekti sisaldav investeeringutoetuse taotlus, peab olema kirjalik. (3) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlemiseks antav nõuanne, milleks on arvamus käesoleva seaduse § 681 lõikes 1 nimetatud tegevuste nõuetekohasuse kohta, peab olema kirjalik. (4) Individuaalseks nõuandeteenuseks ei loeta ja nõuandetoetust ei anta mitmele isikule üheaegselt osutatud nõuandeteenuse puhul. § 52. Nõuandetoetuse taotleja Nõuandetoetust võib taotleda põllumajandustootja või kalakasvataja, kes on tasunud konsulendile nõuandeteenuse eest. § 53. Konsulendile esitatavad nõuded ja atesteerimine (1) Konsulendina võib tegutseda põllumajandusministri otsusega konsulendiks atesteeritud isik. Konsulendiks atesteeritakse kõrg- või põllumajandusalase keskeri- või kutsekeskharidusega füüsiline isik, kes on läbinud erialakoolituse ning erialateadmiste ja nõustamisoskuste kontrolli ning vastab konsulendile esitatavatele nõuetele. Konsulendiks atesteeritakse esmakordsel atesteerimisel kolmeks ja kordusatesteerimisel viieks aastaks. (2) Konsulentide atesteerimist korraldab põllumajandusministri poolt selleks moodustatud atesteerimiskomisjon. (3) Konsulendiks ei atesteerita isikut, kes ei vasta konsulendile esitatavatele nõuetele, samuti veterinaarravimite, mineraalväetiste, taimekaitsevahendite või põllumajandustehnika müügi või põllumajandussaaduste kokkuostu alal tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema ettevõtte töötajat ning sellisel tegevusalal tegutseva äriühingu juhatuse liiget või äriühingut juhtima õigustatud muud isikut ja äriühingu töötajat ega põllumajandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse ametnikku või maaparanduse järelevalvetöötajat. (4) Atesteerimisotsuse kehtivus peatatakse, kui konsulent teatab atesteerimiskomisjonile, et ta kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute hulka või ta on suunatud täiendavale teadmiste kontrollile. Atesteerimisotsuse kehtivus taastatakse konsulendi avalduse alusel, kui konsulent ei kuulu enam nimetatud isikute hulka, või ta läbis täiendava teadmiste kontrolli. Atesteerimisotsuse kehtivusaeg ei pikene selle aja võrra, millal atesteerimisotsuse kehtivus oli peatatud. (5) Konsulendi võib suunata atesteerimiskomisjoni ettepanekul täiendavale teadmiste kontrollile, kui ta on andnud nõustatavale ebakvaliteetset või nõustatava huve mittearvestavat nõuannet. (6) Atesteerimisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui konsulent: 1) on esitanud sellekohase taotluse; 2) ei ole teatanud oma kuulumisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute hulka; 3) on esitanud atesteerimisel enda või oma tegevuse kohta valeandmeid; 4) ei läbinud täiendavat teadmiste kontrolli. (7) Kui konsulendi atesteerimisotsus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 6 punktide 2–4 alusel, on tal õigus taotleda uut atesteerimist ühe aasta möödumisel atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise päevast. (8) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsused teeb põllumajandusminister. Otsus edastatakse isikule selle tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (9) Konsulentide atesteerimise korra kehtestab põllumajandusminister. Atesteerimise korras nähakse ette nõustamisvaldkonnad, milleks nõuandetoetust antakse, nõuded konsulendi erialateadmiste ja nõustamismetoodika aluste tundmise ning erialakoolituse kohta, atesteerimise ajad ja kord. § 54. Nõuandetoetuse määr (1) Nõuandetoetust antakse kuni 80 protsenti, põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlemiseks antava nõuande puhul kuni 100 protsenti nõuandeteenuse maksumusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuandetoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava nõuandetoetuse määra ning taotlejale antava nõuandetoetuse maksimaalsuuruse. Nõuandetoetuse määra võib kehtestada nõustamisvaldkondade kaupa ja sõltuvalt nõuandeteenuse maksumusest.» § 9. Paragrahvid 55 ja 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 55. Koolitustoetus (1) Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle koolitusteenuse maksumus, mida käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus osutab põllumajandustootjale, kutselisele kalurile, kalakasvatajale või põllumajandussaaduste töötlejale, samuti maaturismi või käsitööga tegelevale ettevõtjale nende majandustegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks. (2) Koolitustoetust ei anta keeleõppe kulude hüvitamiseks. § 56. Koolitustoetuse taotleja Koolitustoetust võib taotleda põllumajandustootja, kutseline kalur, kelle püsiv tegevus on kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel, kalakasvataja või põllumajandussaaduste töötleja, kelle ettevõttes on kuni üheksa töötajat, samuti maaturismi või käsitööga tegelev ettevõtja, kes on tasunud koolitusteenuse eest.» § 10. Paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Koolitustoetust antakse füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja või äriühingu töötaja täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud tööalaseks koolituseks.» § 11. Paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 61. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse määr Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust antakse tulundusühistu tegutsemise esimesel majandusaastal kuni 60 protsenti, teisel majandusaastal kuni 80 protsenti ning kolmandal, neljandal ja viiendal majandusaastal iga aasta kohta kuni 40 protsenti majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti esimese majandusaasta, mitte rohkem kui 60 protsenti teise ning mitte rohkem kui 50 protsenti kolmanda, neljanda või viienda majandusaasta realiseerimise netokäibest.» § 12. Paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 66. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotleja Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib taotleda põllumajandustootja, kes vastab käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud nõuetele.» § 13. Paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 68. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse määr (1) Põllumajandusmaa lupjamise toetust antakse taotlejale kuni 60 protsenti meliorandi maksumusest ja laotamise kuludest ning kuni 80 protsenti, saarte piirkonnas kuni 90 protsenti meliorandi vedamise kuludest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandusmaa lupjamise toetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava põllumajandusmaa lupjamise toetuse määra ning meliorandi maksimumkoguse hektari kohta, mille ulatuses toetust antakse. (3) Nõuetekohaste taotluste järgsest taotletava toetusraha suurusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister taotlejale antava põllumajandusmaa lupjamise toetuse maksimaalsuuruse.» § 14. Paragrahvi 683 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. § 15. Seadust täiendatakse §-dega 685–68 7 järgmises sõnastuses: « § 685. Maaparandussüsteemi hooldustoetus (1) Maaparandussüsteemi hooldustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse maatulundusmaale või põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavale eluasemekohtade maale rajatud maaparandussüsteemi hooldustööde maksumus. (2) Maaparandussüsteemi hooldustööde loetelu, milleks maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse, ja hooldustöödele esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister. § 686. Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotleja Maaparandussüsteemi hooldustoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kes valdab maatulundusmaal või eluasemekohtade maal paiknevat maaparandussüsteemi, ja mittetulundusühingul, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on maaparandushoid ja kes hooldab maaparandussüsteemi, mis ei ole kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja ning kes täidab käesoleva seaduse § 68 5 lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid. § 687. Maaparandussüsteemi hooldustoetuse määr (1) Maaparandussüsteemi hooldustoetuse ühikumäära hooldustööde kaupa kehtestab põllumajandusminister. (2) Nõuetekohaste taotluste järgsest taotletava toetusraha suurusest lähtudes kehtestab põllumajandusminister taotlejale antava maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksimaalsuuruse, mis võib olla erinev põllumajandustootjatele ja mittetulundusühingutele.» § 16. Paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 69. Tulutoetus Tulutoetus on rahaline abi, mida antakse piimalehma, ammlehma, noor- ja nuumveise, emise, mesilaspere, ute ja kitse (edaspidi põllumajandusloom) kasvatamise ning tera- ja kaunvilja, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade, rapsi, rüpsi, seemne- ja kiulina (edaspidi põllumajanduskultuur) kasvatamise ning sertifitseeritud seemne tootmise toetusena põllumajandustootjale tootmise tasuvuse ja sissetuleku suurendamiseks. Tulutoetuse andmise tingimuseks ei seata põllumajandussaaduste tootmise arendamist.» § 17. Paragrahvi 70: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tulutoetust on õigus taotleda põllumajandustootjal, kelle tegevus vastab käesoleva seaduse § 71 nõuetele.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrisse» sõnadega «maksukohuslaste registrisse»; 3) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Sertifitseeritud seemne tootmise toetust võib taotleda isik, kellel on seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169) §-s 12 nimetatud tegevusluba tootmiseks.» § 18. Paragrahvi 71: 1) lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Põllumajanduskultuuri kasvatamise ja sertifitseeritud seemne tootmise toetuse saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes määratakse põllumajanduskultuuri taimeliik, mille kasvatamise korral toetust antakse, ning põllumajanduskultuuri taimeliik või sort, mille seemne tootmise korral antakse sertifitseeritud seemne tootmise toetust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetes võib eelarveaastal tulutoetusteks eraldatud rahasumma suurusest lähtudes määrata tulutoetuse taotlemiseks vajaliku kasvupinna minimaalsuuruse, millest alates tulutoetust antakse, ning põllu umbrohtumuse määra, mille ületamise korral tulutoetust ei anta, samuti agrotehnilised ning keskkonna-, taimetervise- ja taimekaitsevahendite kasutamise nõuded, mille täitmise korral tulutoetust antakse. (3) Põllumajanduslooma kasvatamise toetuse saamiseks esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Nõuetes määratakse, millist liiki looma kasvatamise korral toetust antakse, ja kehtestatakse nõuded põllumajanduslooma, vajaduse korral looma vanuse, soo või tõu kohta, millele vastavuse puhul toetust antakse. Nõuetes võib määrata toetuse saamiseks lubatud loomühikute ülemmäära söödamaa hektari kohta ja söödamaa ning loomühiku arvestamise alused ja korra ning kas toetust antakse karjas oleva või tapetud looma eest.»; 2) täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: « (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud nõuetes nähakse ette taotleja poolt loomade arvu, söödamaa suuruse, põllumajanduskultuuri kasvatamise pinna suuruse ja toodetud sertifitseeritud seemne koguse kohta esitatud andmete ja tegelike andmete erinevuse suurus, mille puhul tulutoetust vähendatakse ja selle vähendamise määr. Kui põllumajandussaaduse tootmiseks on põllumajandustootjale määratud tootmiskvoot, antakse tulutoetust üksnes tootmiskvoodi piires toodetu kohta. Tootmiskvoodi ületamise korral vähendatakse tootmiskvoodi piires antavat tulutoetust proportsionaalselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud määras. (8) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle põldude umbrohtumuse osas teostab Taimetoodangu Inspektsioon.» § 19. Paragrahvi 72: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tulutoetuse ühikumäära põllumajanduskultuuri ühe hektari kohta, toodetud sertifitseeritud seemne ühe kilogrammi kohta ja ühe põllumajanduslooma kohta kehtestab põllumajandusminister, lähtudes tulutoetuse alaliigi kohta ettenähtud rahasumma suurusest ning nõuetekohaste taotluste järgsest põllumajanduskultuuride kogupindalast, toodetud sertifitseeritud seemne kogukaalust või loomade koguarvust.»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Põllu kohta, mis asub vähemsoodsas piirkonnas või millel kasvatatakse sertifitseeritud seemnest tera- või kaunvilja, rapsi, rüpsi või seemne- või kiulina või ohustatud sorti taime, võib põllumajandusminister kehtestada ühikumäärast suurema tulutoetuse määra.»; 3) täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: « (31) Ohustatud tõugu looma kohta võib põllumajandusminister kehtestada ühikumäärast suurema tulutoetuse määra. (32) Põllumajanduslooma kohta, keda kasvatatakse vähemsoodsas piirkonnas võib põllumajandusminister kehtestada ühikumäärast suurema tulutoetuse määra.»; 4) lõikes 4 asendatakse sõnad «põldude reljeef või killustatus» sõnadega «põldude reljeef, suurus või killustatus»; 5) lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 6) täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: « (9) Põllumajandusminister võib kehtestada ühikumäärast suurema tulutoetuse määra toodetavate sertifitseeritud seemnete või kasvatatavate põllumajanduskultuuride taimeliikide kaupa.» § 20. Paragrahvi 74 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 21. Paragrahvi 77: 1) lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või on pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt mõjutanud Ametit otsuse tegemisel (edaspidi valeandmed);». § 22. Paragrahvi 78: 1) lõike 1 teine lause jäetakse välja; 2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «kolme tööpäeva jooksul» sõnadega «posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga». § 23. Paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks. § 24. Paragrahvi 81: 1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Investeeringutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 toodud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksemise aluseks olevaid tingimusi, sealhulgas esitanud tähtaegselt käesolevas seaduses nõutavat kirjalikku kinnitust.»; 2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.» § 25. Paragrahvi 84 lõikes 1 asendatakse sõnad «30 tööpäeva» sõnadega «45 tööpäeva». § 26. Paragrahvid 87 ja 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 87. Nõuandetoetuse taotlemine Nõuandetoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas taotleja poolt nõuandeteenuse eest tasumist tõendav dokument. § 88. Nõuandetoetuse määramine ja maksmine (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust nõuandetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab nõuandetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul. (2) Amet arvutab taotlejale makstava nõuandetoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud nõuandeteenuse maksumust, ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. (3) Nõuandetoetus makstakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul, alates toetuse määramise otsustamisest.» § 27. Paragrahvid 89 ja 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 89. Koolitustoetuse taotlemine Koolitustoetuse saamiseks tuleb esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas koolitajalt saadud koolituse saamist kinnitav dokument ning koolitusteenuse eest tasumist tõendav dokument. § 90. Koolitustoetuse määramine ja maksmine (1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust koolitustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab koolitustoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul. (2) Amet arvutab taotlejale makstava koolitustoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud koolitusteenuse maksumust, ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. (3) Koolitustoetus makstakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul alates toetuse määramise otsustamisest.» § 28. Paragrahvi 902 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad «10 tööpäeva» sõnadega «20 tööpäeva». § 29. Paragrahvi 95: 1) lõikes 2 asendatakse sõnad «15 tööpäeva» sõnadega «25 tööpäeva»; 2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotlejale, kelle taotletava toetuse suurus ületab taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust, antakse toetust kehtestatud maksimaalsuuruses. Sellisel juhul on taotlejal õigus vähendada meliorandiga väetatava pinna suurust nii, et see vastaks toetuse maksimaalsuurusele.» § 30. Paragrahv 96 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 96. Põllumajandusmaa lupjamise toetuse maksmine (1) Taotleja peab vähemalt kolm päeva enne meliorandiga väetamiseks vajalike laotamistööde alustamist teatama piirkondlikule maaparandusbüroole laotamistööde tegemise aja. (2) Taotleja esitab Ametile pärast lupjamistööde tegemist, kuid mitte hiljem kui vastava laotamistööde tegemise perioodi lõppemisest arvates 10 tööpäeva jooksul, kirjaliku kinnituse, näidates ära väetamise kogumaksumuse ning esitades dokumendi selle kohta, et ta on väetamise eest tasunud suuruses, mis ei ole toetusega kaetud. (3) Põllumajandusmaa lupjamise toetus makstakse 30 tööpäeva jooksul alates päevast, mil taotleja esitas Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid. (4) Põllumajandusmaa lupjamise toetus kantakse meliorandi müüja või veo- või laotamisteenuse osutaja arveldusarvele taotleja kirjaliku avalduse alusel ja tema näidatud suuruses.» § 31. Paragrahvis 963 asendatakse sõnad «14 tööpäeva» sõnadega «20 tööpäeva» ja sõnad «30 tööpäeva» sõnadega «35 tööpäeva». § 32. Seadust täiendatakse §-dega 964 ja 965 järgmises sõnastuses: « § 964. Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlemine ja määramine (1) Maaparandussüsteemi hooldustoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid. (2) Amet kontrollib andmete õigsust ja taotleja vastavust maaparandussüsteemi hooldustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise 20 tööpäeva jooksul alates taotluste esitamise tähtpäevast. (3) Amet arvutab taotlejale makstava maaparandussüsteemi hooldustoetuse suuruse, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust. (4) Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlejale, kelle taotletava toetuse suurus ületab taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust, antakse toetust kehtestatud maksimaalsuuruses. Sellisel juhul on taotlejal õigus vähendada maaparandussüsteemi hooldustööde mahtu nii, et see vastaks toetuse maksimaalsuurusele. § 965. Maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksmine (1) Taotleja peab esitama Ametile kirjaliku kinnituse maaparandussüsteemi hooldustööde tegemise kohta viie päeva jooksul pärast nimetatud tööde lõpetamist. (2) Maaparandussüsteemi hooldustoetus makstakse 30 tööpäeva jooksul alates päevast, mil taotleja esitas Ametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituse.» § 33. Paragrahvi 97: 1) lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: « 10) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks.»; 3) lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.» § 34. Paragrahvi 98 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Arengutoetuse määramine ja toetustaotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga. Toetustaotluse rahuldamata jätmise käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.» § 35. Paragrahvi 100: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «40 tööpäeva» sõnadega «55 tööpäeva»; 2) lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: « 8) taotleja ei võimalda kohapealset kontrollimist ettevõttes.»; 4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Tulutoetuse määramine ja tulutoetuse taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori käskkirjaga. Toetustaotluse rahuldamata jätmise või toetuse määra vähendamise käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates seitsme tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.» § 36. Paragrahvi 101: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «10 tööpäeva» sõnadega «15 tööpäeva»; 2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: « (11) Tulutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase käskkirja ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.» § 37. 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «TURUHINNATOETUSED, PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISKVOODID, PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE KVALITEEDIKLASSIDE NÕUDED JA PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE JA -TOODETE SISSEVEO ERISUSED». § 38. Seadust täiendatakse §-dega 1091 –1093 järgmises sõnastuses: « § 1091. Põllumajandussaaduste tootmiskvoodid (1) Põllumajandussaaduste ületootmise või nende turuhindade languse vältimiseks või välislepinguga võetud kohustuse täitmiseks on Vabariigi Valitsusel õigus koguseliselt piirata nende põllumajandussaaduste tootmist, mille kasvatamiseks või tootmiseks tulutoetust antakse, kehtestades turustamiseks toodetava toodangu, sealhulgas loomade arvu kohta üleriigilise tootmiskvoodi. Põllumajandussaaduste loetelu, mille puhul võib osutuda vajalikuks tootmiskvoodi kehtestamine, kehtestab Vabariigi Valitsus. Tootmiskvoodi kehtestamisel määratakse põllumajandussaaduse liik, turustamise viis, tootmiskvoodi suurus ja kehtivuse tähtaeg. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tootmiskvoot on aluseks tootmiskvoodi määramisel tulutoetust taotleda soovivale põllumajandustootjale. Põllumajandustootjatele tootmiskvoodi määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister. Tootmiskvoodi määramiseks põllumajandustootjale määratakse kindlaks periood, mille jooksul põllumajandustootja poolt tegelikult toodetud või turustatud toodangu maht tootmiskvoodi määramise aluseks võetakse, ja arvutusmeetod tootmiskvoodi arvutamiseks võrdse kohtlemise printsiipi järgides. Põllumajandustootjatele tootmiskvoodi määramise alused võib kehtestada selliselt, et kuni viie protsendi tootmiskvoodi suuruses moodustatakse reserv, kehtestades ka selle jagamise alused ja korra. (3) Amet arvutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu alusel põllumajandustootjale määratava tootmiskvoodi suuruse. Ameti peadirektor või tema volitatud isik määrab tootmiskvoodi põllumajandustootjale. Sellekohase käskkirja ärakiri või väljavõtte sellest saadetakse põllumajandustootjale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (4) Põllumajandustootja, põllumajandussaaduste töötleja ja vajaduse korral laboratoorium, kes teeb analüüse põllumajandussaaduste kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramiseks, peavad edastama Ametile riikliku järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid põllumajandustootjale määratud tootmiskvoodi täitmise kohta. Esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise ja kasutamise korra kehtestab põllumajandusminister. § 1092. Põllumajandussaaduste kvaliteediklasside nõuded (1) Põllumajandussaaduste tootmiskvootide kehtestamiseks, turuhinnatoetuste andmiseks või muude põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada põllumajandussaaduste kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord. Nimetatud korras nähakse ette põllumajandussaadused, millele kehtestatakse kvaliteediklasside nõuded ning millistel juhtudel ja millises ulatuses on kvaliteediklassidesse määramine kohustuslik ning kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramisel lubatud vigade piir. Samuti nähakse korras ette käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute koolitusnõuded ja nendele tunnustuse andmise kord. Nimetatud korra võib kehtestada põllumajandussaaduste liikide kaupa. (2) Põllumajandussaaduste kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramiseks võib analüüse teha üksnes toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81) alusel ja korras volitatud laboratooriumis. Analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumidele esitatavad nõuded kehtestab põllumajandusminister. (3) Rümba kvaliteediklassi võib määrata üksnes isik, kes on läbinud rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramise koolituse ning saanud Veterinaar- ja Toiduametilt sellekohase tunnustuse. Tunnustus tunnistatakse kehtetuks, kui järelevalveametnik on kolmel järjestikulisel kontrollimisel teinud kindlaks rümpade kvaliteediklasside nõuetele vastavuse määramisel lubatud vigade piiri ületamise. (4) Riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis sätestatud põllumajandussaaduste kvaliteediklassidesse määramise nõuete täitmise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses sätestatud alusel ja korras. § 1093. Põllumajandussaaduste ja -toodete sisseveo erisused (1) Euroopa Liidu päritoluga ja Euroopa Liidu liikmesriikidest otse Eestisse eksporditavad teatud põllumajandussaadused ja -tooted lubatakse vabasse ringlusse vaid juhul, kui deklarant esitab tollivormistuse käigus tollile nõuetekohased dokumendid, millest nähtub, et eksporditoetusi ei ole makstud. Eelnimetatud põllumajandussaaduste ja -toodete nomenklatuuri ning tollile esitatavate dokumentide loetelu, nende dokumentide sisu- ja vorminõuded ning tollile esitamise ja säilitamise korra, samuti Euroopa Komisjonile andmete edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel asjaomane minister määrusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põllumajandussaaduste ja -toodete sissevedu toimub käesoleva seaduse, tolliseadustiku ja nende alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.» § 39. Paragrahvi 116 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesoleva seaduse alusel antavate toetuste liikide ja suuruse määramiseks ning toetuste andmise ja kasutamise analüüsimiseks ning neis küsimustes ettepanekute tegemiseks, samuti tootjatele riigi rahalistest vahenditest antavate laenusoodustuste suuruse määramise ja maaelu arengu ning põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab põllumajandusminister nõuandva põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu ning kutsub selles osalema ka teiste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid.» § 40. Paragrahvi 117 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) teeb muid ettepanekuid maaelu arengu, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise kohta.» § 41. Paragrahvi 119: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Vabariigi Valitsus kutsub läbirääkimistele põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate ning põllumajandusele teenuseid osutavate isikute mittetulunduslikest ühendustest koosneva Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (edaspidi EPKK). EPKK võib kaasata teiste põllumajanduslike organisatsioonide esindajaid.»; 2) lõiget 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Tulutoetuste liikide ja toetusraha suuruse määramisel võetakse arvesse välislepingutega võetud kohustusi.» § 42. Paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Põllumajandusturu kaitse meetmeid rakendatakse, kui käesoleva seaduse alusel läbiviidud juurdluse tulemusel leitakse, et samasuguseid või otseselt konkureerivaid põllumajandussaadusi või -tooteid imporditakse Eestisse niisuguses absoluutselt või kodumaise toodanguga võrreldes suurenenud koguses ja sellisel tingimusel, mis põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule.» § 43. Paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Komisjon korraldab kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse kindlakstegemiseks juurdluse, mis võib kesta asjaomase avalduse saamisest alates kuni kuus kuud. Erandjuhul võib komisjon juurdlust ühe kuu võrra pikendada, teatades sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldajale tehakse tähtaja pikendamise otsus teatavaks otsuse tegemisest alates kolme tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga.» § 44. Paragrahvi 132 lõikes 1 asendatakse sõnad «või et põllumajandusturul» sõnadega «ja et põllumajandusturul». § 45. Paragrahv 141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 141. Põllumajandusarvestus Põllumajandussaaduste ja -toodete koguste, hindade ning kvaliteedi kohta teabe saamiseks, turuhinnatoetuse liigi ja suuruse määramiseks ja väljakuulutamise vajaduse kindlakstegemiseks ning põllumajandussaaduste tootmiskvoodi kehtestamiseks tuleb põllumajandustootjal, põllumajandussaaduste töötlejal ja käesoleva seaduse § 109 2 lõikes 2 nimetatud volitatud laboratooriumil esitada vajalikud andmed. Esitatavate andmete loetelu, nende esitamise ja kasutamise korra kehtestab põllumajandusminister.» § 46. Paragrahvi 142 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad «Põllumajandustoetuste register» sõnadega «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register». § 47. Paragrahvi 143: 1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Registrisse kantakse andmed käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud toetuste ja ratifitseeritud välislepingu alusel riigi ja välisabi rahaliste vahendite arvel antavate toetuste taotlejate, taotlejale määratud tootmiskvoodi ja toetuste andmise kohta, samuti põllumassiivide andmed. (2) Registrisse kandmiseks peab toetuse taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel esitama Ametile koos toetustaotlusega registrisse kandmise avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.»; 2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Toetuse taotleja avalduseta kantakse registrisse põllumassiivide andmed, samuti andmed tootmiskvoodi ja toetuse määramise või toetustaotluse rahuldamata jätmise kohta, toetuse suuruse, toetuse sihipärase kasutamise üle teostatud järelevalve, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kohta ning muud asjakohased andmed.» § 48. Seadust täiendatakse §-ga 1431 järgmises sõnastuses: « § 1431. Põllumassiivide andmete registrisse kandmine (1) Registrisse kantakse andmed põllumassiivide piiripunktide ja põllumassiivide pindalade kohta ning põllumassiivide tunnused. Põllumassiivide kaardid on registri osa. (2) Põllumassiiv käesoleva seaduse tähenduses on maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiratud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust, looduslikust rohumaast või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljajäetud maatükist. (3) Põllumassiivi kaart käesoleva seaduse tähenduses on kaart, millele kantakse põllumassiivi piirid ja põllumassiivi tunnused. Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565) §-s 141 sätestatud aluskaartide alusel. (4) Põllumassiivi tunnus käesoleva seaduse tähenduses on põllumassiivi identifitseerimiseks ettenähtud numberkood. (5) Põld käesoleva seaduse tähenduses on ühtne maa-ala, millel üks põllumajandustootja kasvatab põllumajanduskultuuri ühte taimeliiki või mitut taimeliiki segukülvis või hoiab seda kesas. (6) Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivile numbrilise koodi andmise ja põllumassiivi pindala määramise korra kehtestab põllumajandusminister.» § 49. Paragrahvi 144 lõike 3 teine lause jäetakse välja. § 50. Paragrahvi 145: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ameti veebilehel avalikustatakse käesoleva seaduse alusel toetust saanud isikute ja põllumassiivide andmed ning põllumassiivide kaardid. Toetuse saanud isiku kohta avalikustatakse üksnes tema nimi ja maakond, kus on tema elu- või asukoht, ning talle määratud tootmiskvoot ja saadud toetuse liik.»; 2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 51. Paragrahvi 146 lõikest 1 jäetakse välja sõna «süstemaatilise». § 52. 10. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «10. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE § 149. Järelevalveasutused (1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Maksuamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Veterinaar- ja Toiduamet, piirkondlikud maaparandusbürood, Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja Ekspertiisibüroo ning riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutused teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle käesolevas seaduses ja nende riikliku järelevalve pädevust sätestavates muudes seadustes ettenähtud alustel ja korras. (3) Järelevalve teostamisel teeb Amet koostööd teiste riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustega nende pädevuse piires. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutused esitavad Ametile oma arvamuse käesoleva seaduse nõuete täitmise kohta kas koondina või käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevalt taotleja kaudu. Vajaduse korral on Ametil õigus nõuda koondi aluseks olevaid kontrollakte ja muid järelevalvetoimingute kohta koostatud dokumente. (5) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, kui toetuse taotlemise tingimuseks on maksuvõla puudumine või maksuvõla tasumise ajatamine, annab Maksuamet maksuvõlgade puudumise kohta tõendi või märgib selle koondile ka juhul, kui maksuvõlg ei ületa 100 krooni. § 150. Järelevalveametnik ja järelevalve (1) Käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud asutuste järelevalveametnikud ja maaparanduse järelevalvetöötajad (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametniku õigus teha riiklikku järelevalvet on kajastatud ametitõendil. (2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete kohasust kontrollitakse esitatud taotluse, teiste esitatud dokumentide ja nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli alusel. (3) Toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse väljamaksmise otsustamiseks ning taotleja toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetuste sihipärase kasutamise kontrollimiseks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindaja juuresolekul taotleja ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida dokumente kohapeal. Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise korral on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetuse sihipärast kasutamist ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist. (4) Kui esitatud taotluses või selles esitatud andmeid tõendavates dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või taotleja on jätnud esitamata nõutud andmed või dokumendid, määrab Amet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib Amet jätta taotluse rahuldamata. Kui puudused kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 nimetatud investeeringutoetuste puhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamise tähtpäevast alates. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole taotletava toetusraha määramise ja selle suuruse arvutamise aluseks. (5) Amet ei loe taotlejat valeandmeid esitanuks, kui taotleja avastab ise taotluses esinenud vead ja teavitab sellest Ametit kirjalikult enne, kui Amet on talle teatanud tema juures kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest või tema taotlusest leitud valeandmetest või on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Taotleja kirjaliku avalduse alusel tagastab Amet taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, kui avaldus esitatakse enne toetuse määramise otsustamist. Investeeringutoetuste ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse puhul tagastab Amet dokumendid siis, kui sellekohane avaldus esitatakse enne toetuse vastuvõtmise kinnituse andmist. (7) Käesolevast seadusest tulenevaid menetlustähtaegu ei ennistata. (8) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu kohta protokolli, kontrollakti või teeb käesolevas seaduses sätestatud juhtudel järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku ettekirjutuse või otsuse tegemiseks. (9) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust. § 1501. Järelevalveametniku eri- ja kaitseriietus (1) Järelevalveametnik peab vajaduse korral või taotleja nõudmisel järelevalvetoimingu tegemise ajal kandma taotleja antud eri- või kaitseriietust. (2) Põllumajandusminister võib kehtestada järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab kandma vajalikku eri- või kaitseriietust, mille ostmise kulud kaetakse riigieelarvest. § 151. Ettekirjutuse tegemine (1) Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamise käigus avastatud toetuse sihipärase kasutamise nõude rikkumise korral on Ameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha ettekirjutus rikkumise kõrvaldamiseks selleks määratud tähtaja jooksul, kui ta leiab, et toetuse saaja saab teha vajalikud toimingud toetusraha kasutamise nõuetekohaseks viimiseks. (2) Amet võib toetuse saajalt nõuda õigusliku aluseta saadud toetusraha tagastamist eraõiguses alusetu rikastumise kohta sätestatud alustel ja korras. Ametil on õigus loobuda toetusraha tagasinõudmisest, kui toetusraha sihipärane kasutamine on võimatu vääramatu jõu või muu toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu tõttu. (3) Ametil on õigus nõuda intressi iga toetuse tagasinõudmise juhtumi korral tagasimakstavalt toetussummalt. Sissenõutud intressid kantakse riigieelarve tuludesse. Intressi arvestatakse toetuse maksmise päevast, kasutades selleks toetuse rahuldamise otsusele eelnenud kuu Eesti pankade poolt mittefinantssektori ettevõtjatele antavate laenude keskmist intressimäära. (4) Toetusraha võib tagasi nõuda 10 aasta jooksul alates toetuse maksmise päevast. Ameti poolt läbiviidava menetluse või asja kohtuliku menetluse ajaks tähtaja kulgemine peatub. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, sealhulgas toetuse mittesihipärase kasutamise korral, teeb Amet toetuse saajale ettekirjutuse toetusraha tagasimaksmiseks riigieelarve tuludesse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Ametil õigus pöörduda kohtusse. (6) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. (7) Ettekirjutuse tegemise ning toetusraha tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel põllumajandusminister.» § 53. Seadust täiendatakse §-dega 1531 ja 1532 järgmises sõnastuses: « § 1531. Põllumajandussaaduste kvaliteediklasside nõuete kehtestamine Käesoleva seaduse § 1092 lõikes 1 sätestatud õigust võib Vabariigi Valitsus rakendada alates 2002. aasta 1. septembrist. § 1532. Põllumassiivide andmete registrisse kandmine ja avalikustamine Käesoleva seaduse § 1431 kohaselt registrisse kandmisele kuuluvad andmed kantakse registrisse ja § 145 lõike 1 kohaselt Ameti veebilehel avalikustamisele kuuluvad põllumassiivide andmed ja põllumassiivide kaardid avalikustatakse hiljemalt 2003. aasta 1. oktoobriks.» II. § 54. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil, välja arvatud käesoleva seaduse §-d 8, 12, 13, 15, 26, 28–30 ja 32, mis jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI