Vabariigi Valitsus — II kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe kaitse alla võtmine — RT I, 68, 413

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21) § 5 lõike 2 alusel. § 1. II kategooria kaitsealused taimeliigid (1) II kategooria kaitsealused sõnajalgtaimed (Pteridophyta) on: 1) harilik sookold (Lycopodiella inundata); 2) koldjas selaginell (Selaginella selaginoides); 3) järv-lahnarohi (Isoetes lacustris); 4) vitsosi (Equisetum * moorei); 5) alssosi (Equisetum scirpoides); 6) kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum); 7) müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria); 8) pruun raunjalg (Asplenium trichomanes); 9) paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum). (2) II kategooria kaitsealune paljasseemnetaim (Gymnospermae) on harilik jugapuu (Taxus baccata). (3) II kategooria kaitsealused katteseemnetaimed (Angiospermae) on: 1) villtulikas (Ranunculus lanuginosus); 2) salutulikas (Ranunculus nemorosus); 3) väike vesikupp (Nuphar pumila); 4) võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera); 5) püstkivirik (Saxifraga adscendens); 6) kollane kivirik (Saxifraga hirculus); 7) laukapuu (Prunus spinosa); 8) mesimurakas (Rubus arcticus); 9) tuhkpihlakas (Sorbus rupicola); 10) veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea); 11) liiv-hundihammas (Astragalus arenarius); 12) mägi-seahernes (Lathyrus montanus); 13) must seahernes (Lathyrus niger); 14) liiv-esparsett (Onobrychis arenaria); 15) karvane lipphernes (Oxytropis pilosa); 16) alpi ristik (Trifolium alpestre); 17) lamav ristik (Trifolium campestre); 18) püstine hiirehernes (Vicia cassubica); 19) väikeseõieline hiirehernes (Vicia lathyroides); 20) peenelehine hiirehernes (Vicia tenuifolia); 21) läikiv kurereha (Geranium lucidum); 22) pori-nõiakold (Circaea lutetiana); 23) vahelduvaõieline vesikuusk (Myriophyllum alterniflorum); 24) harilik kikkapuu (Euonymus europeus); 25) harilik luuderohi (Hedera helix); 26) oja-haneputk (Berula erecta); 27) peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum); 28) uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum); 29) rand-ogaputk (Eryngium maritimum); 30) loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris); 31) ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum); 32) mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum); 33) austria roidputk (Pleurospermum austriacum); 34) kevad-ristmadar (Cruciata glabra); 35) tui-tähtpea (Scabiosa columbaria); 36) sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe); 37) lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria); 38) saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis); 39) alpi võipätakas (Pinguicula alpina); 40) roomav akakapsas (Ajuga reptans); 41) sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana); 42) vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia); 43) Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii); 44) kare jürilill (Cardamine hirsuta); 45) taani merisalat (Cochlearia danica); 46) müürkevadik (Draba muralis); 47) kaljukress (Hornungia petraea); 48) alpi litterhein (Thlaspi alpestre); 49) kõrge kannike (Viola elatior); 50) padukannike (Viola selkirkii); 51) vesilobeelia (Lobelia dortmanna); 52) meripuju (Artemisia maritima); 53) kiirjas ruse (Bidens radiata); 54) pehme koeratubakas (Crepis mollis); 55) harilik käokuld (Helichrysum arenarium); 56) siberi piimikas (Mulgedium sibiricum); 57) eesti soojumikas (Saussurea esthonica); 58) värv-paskhein (Serratula tinctoria); 59) mägi-naistepuna (Hypericum montanum); 60) palu-liivkann (Arenaria procera); 61) madal kadakkaer (Cerastium pumilum); 62) aasnelk (Dianthus superbus); 63) ida-võsalill (Moehringia lateriflora); 64) rand-kesakann (Sagina maritima); 65) palu-põisrohi (Silene chlorantha); 66) hall soolmalts (Halimione pedunculata); 67) rand-soodahein (Suaeda maritima); 68) rand-kirburohi (Polygonum oxyspermum); 69) liht-randpung (Samolus valerandi); 70) hanepaju (Salix repens); 71) vahelmine näkirohi (Najas marina subsp.intermedia); 72) nurmlauk (Allium vineale); 73) nõmmluga (Juncus squarrosus); 74) tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus); 75) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); 76) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis); 77) valge tolmpea (Cephalanthera longifolia); 78) punane tolmpea (Cephalanthera rubra); 79) rohekas õõskeel (Coeloglossum viride); 80) kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida); 81) balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica); 82) täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta); 83) Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii); 84) lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima); 85) harilik muguljuur (Herminium monorchis); 86) soohiilakas (Liparis loeselii); 87) väike käopõll (Listera cordata); 88) ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos); 89) harilik sookäpp (Malaxis paludosa); 90) kärbesõis (Ophrys insectifera); 91) jumalakäpp (Orchis mascula); 92) arukäpp (Orchis morio); 93) tõmmu käpp (Orchis ustulata); 94) randtarn (Carex extensa); 95) klibutarn (Carex glareosa); 96) gallia tarn (Carex ligerica); 97) põhjatarn (Carex mackenziei); 98) lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus); 99) pruun lõikhein (Cyperus fuscus); 100) tume nokkhein (Rhynchospora fusca); 101) mustjas sepsikas (Schoenus nigricans); 102) juurduv kõrkjas (Scirpus radicans); 103) varju-püsikluste (Bromopsis benekenii); 104) laialehine nestik (Cinna latifolia); 105) rand-orashein (Elytrigia junceiformis); 106) mets-aruhein (Festuca altissima); 107) pehme mesihein (Holcus mollis); 108) sale haguhein (Koeleria gracilis); 109) alpi nurmikas (Poa alpina); 110) siberi koldkaer (Trisetum sibiricum); 111) küürlemmel (Lemna gibba); 112) lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium); 113) ujuv jõgitakjas (Sparganium gramineum). (4) II kategooria kaitsealused sammaltaimed (Bryota) on: 1) väike ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum); 2) kolmehõlmaline batsaania (Bazzania trilobata); 3) Corda porella (Porella cordeana); 4) Lindbergi turbasammal (Sphagnum lindbergii); 5) kivi-lõhiskupar (Andreaea rupestris); 6) roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis); 7) allika vesitiivik (Octodiceras fontanum); 8) roheline kaksikhammas (Dicranum viride); 9) sinisammal (Saelania glaucescens); 10) meri-lõhistanukas (Schistidium maritimum); 11) õunjas bartraamia (Bartramia pomiformis); 12) soomus-vesisammal (Fontinalis squamosa); 13) vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum); 14) sale katiksammal (Pterogonium gracile); 15) kurdõhik (Neckara crispa); 16) kähar põõsassammal (Thamnobryum alopecurum); 17) kurruline tuhmik (Anamodon rugelii); 18) põhja-roodik (Palustriella decipiens); 19) vesi-tömptipp (Calliergon megalophyllum); 20) turd-lühikupar (Brachythecium turgidum); 21) müür-nokksammal (Rhynchostegium murale); 22) lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum). § 2. II kategooria kaitsealused seeneliigid II kategooria kaitsealused seened (Fungi) on: 1) sireli-lambaseenik (Albatrellus syringae); 2) lehise-õõspuravik (Boletinus cavipes); 3) hundiseenik (Boletopsis leucomelaena); 4) punajalg-kivipuravik (Boletus erythropus); 5) Fechtneri kivipuravik (Boletus fechtneri); 6) mõru kivipuravik (Boletus radicans); 7) kollane kivipuravik (Boletus suspectus); 8) säärissirmik (Chamaemyces fracidus); 9) liiv-maakeel (Geoglossum arenarium); 10) leht-kobartorik (Grifola frondosa); 11) krookustorik (Hapalopilus croceus); 12) ebe-limanutt (Hygrophorus chrys); 13) taigapässik (Inonotopsis subiculosus); 14) tammepässik (Inonotus dryophilus); 15) kuldpiimane riisikas (Lactarius chrysorrheus); 16) roosa riisikas (Lactarius controversus); 17) ripsriisikas (Lactarius mairei); 18) valge sirmik (Macrolepiota nympharum); 19) kellukmürkel (Morchella semilibera); 20) mugultorik (Polyporus tuberaster); 21) kroonliudik (Sacrosphaera crassa); 22) kährikseen (Sparassis crispa); 23) siberi tatik (Suillus sibiricus); 24) sellerheinik (Tricholoma apium). § 3. II kategooria kaitsealused loomaliigid (1) II kategooria kaitsealune selgrootu loom (Invertebrata) on apteegikaan (Hirudo medicinalis). (2) II kategooria kaitsealused selgroogsed loomad (Vertebrata) on: 1) atlandi tuur (Acipenser sturio); 2) säga (Silurus glanis); 3) harivesilik (Triturus cristatus); 4) kõre (Bufo calamita); 5) rohe-kärnkonn (Bufo viridis); 6) mudakonn (Pelobates fuscus); 7) kivisisalik (Lacerta agilis); 8) järvekaur (Gavia arctica); 9) hallpõsk-pütt (Podiceps griseigena); 10) sarvikpütt (Podiceps auritus); 11) hüüp (Botaurus stellaris); 12) väikeluik (Cygnus columbianus); 13) laululuik (Cygnus cygnus); 14) valge-toonekurg (Ciconia ciconia); 15) väike-laukhani (Anser erytropus); 16) välja-loorkull (Circus cyaneus); 17) soo-loorkull (Circus pygargus); 18) väikepistrik (Falco columbarius); 19) metsis (Tetrao urogallus); 20) sookurg (Grus grus); 21) täpikhuik (Porzana porzana); 22) väikehuik (Porzana parva); 23) rukkirääk (Crex crex); 24) naaskelnokk (Recurvirostra avosetta); 25) balti risla (Calidris alpina schiinzii); 26) mudanepp (Lymnocryptes minimus); 27) rohunepp (Gallinago media); 28) tõmmukajakas (Larus fuscus); 29) räusktiir e räusk (Sterna caspia); 30) tutt-tiir (Sterna sandvicensis); 31) krüüsel (Cepphus grylle); 32) õõnetuvi (Columba oenas); 33) kassikakk (Bubo bubo); 34) jäälind (Alcedo atthis); 35) siniraag (Coracias garrulus); 36) valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); 37) kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus); 38) nõmmekiur (Anthus campestris); 39) vesipapp (Cinclus cinclus); 40) sinirind (Luscinia svecica cyanecula); 41) veelendlane (Myotis daubentoni); 42) tiigilendlane (Myotis dasycneme); 43) tõmmulendlane (Myotis brandtii); 44) habelendlane (Myotis mystacinus); 45) Nattereri lendlane (Myotis nattereri); 46) suurkõrv (Plecotus auritus); 47) suurvidevlane (Nyctalus noctula); 48) kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus); 49) pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii); 50) suur-nahkhiir (Vespertilio murinus); 51) põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni); 52) pähklinäpp (Muscardinus avellanarius); 53) lagrits (Eliomys quercinus); 54) hallhüljes (Halichoerus grypus); 55) viigerhüljes (Pusa hispida). § 4. II kategooria kaitsealused kivistised (1) II kategooria kaitsealused käsijalgsed (Brachiopoda) on: 1) Dicoelosia anticipata; 2) Costistricklandia lirata. (2) II kategooria kaitsealused käsnad (Spongia) on: 1) Clathrodictyon regulare; 2) Plectrostroma schmidti. (3) II kategooria kaitsealune korall (Anthozoa) on Mesofavosites dualis. (4) II kategooria kaitsealused okasnahksed (Echinodermata) on: 1) Bothriocidaris pahleni; 2) Bothriocidaris eichwaldi; 3) Bothriocidaris parvus; 4) Bothriocidaris globulus. (5) II kategooria kaitsealune selgroogne (Vertebrata) on Phlebolepis elegans. § 5. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1994. a määrus nr 462 «Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine» (RT I 1994, 94, 1610; 1996, 46, 890) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Siim KALLAS Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN