Kuressaare Linnavolikogu — Saaremaa Ühisgümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi, Kuressaare Põhikooli, Kuressaare Vanalinna Kooli ja Kuressaare Õhtukeskkooli arengukavade kinnitamine — KO, 61, 1325

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3 1 lõike 3, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna üldhariduskoolide arengukavad järgmiselt: 1.1. Saaremaa Ühisgümnaasiumi arengukava aastateks 2002–2006 vastavalt lisale 1; 1.2. Kuressaare Gümnaasiumi arengukava aastateks 2001–2005 vastavalt lisale 2; 1.3. Kuressaare Põhikooli arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale 3; 1.4. Kuressaare Vanalinna Kooli arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale 4; 1.5. Kuressaare Õhtukeskkooli arengukava aastateks 2002–2007 vastavalt lisale 5. 2. Võtta teadmiseks Kuressaare linna üldhariduskoolide investeeringute vajaduste tabel vastavalt lisale 6. Kuressaare Linnavalitsusel koostada haridusasutuste investeeringute järjekorra koostamise alused. 3. Arvestades Kuressaare linna üldhariduskoolide investeeringute vajaduste suurt mahtu ning Kuressaare linnas õppivate laste osakaalu Saare maakonna õpilaste üldarvus, pöörduda Haridusministeeriumi ja Saare Maavalitsuse poole Kuressaare linna haridusasutuste riiklike investeeringute osakaalu vastavusse viimiseks Kuressaare linna tegeliku osaga Saare maakonna haridusasutuste üldpildis. 4. Määrus jõustub 3. juunil 2002. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 15 SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2002–2006 1. Sissejuhatus VISIOON: SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM – JA SAADKI HAKKAMA • KÕIGIGA = igas meeskonnas, teiste inimestega • KÕIKJAL = tööl – kodus – puhkehetkel • KÕIKSEAEG = täna, homme, igal ajahetkel, kogu elu • KÕIGEGA = püstitatud eesmärkidega • Mitte see pole tähtis, et õpetada toime tulema olevikuga, vaid see, et oskaks toime tulla tulevikuga. • Tähtis pole mitte oskus kohaneda maailmaga, vaid tahe ja oskus muuta maailma paremaks, oskus tunda rõõmu elu üle ja rõõmustada teisi. MISSIOON: SAPERE AUDE = SÖANDA OLLA TARK Edukuse aluseks on armastus, traditsioon ja vabadus. PÕHIEESMÄRK: Traditsioonilis-akadeemilise gümnaasiumina valmistada ette õpilasi kõrgkooli astumiseks ja seal hakkama saamiseks. PÕHIVÄÄRTUSED: õppida, õppida, õppida traditsioonide austamine meeskonnatöö pidev analüüs ja arenemine alati parimat loovuse toetamine ideede hindamine uurimistegevuse arendamine koostöö lapsevanematega oma kooli tunne positiivsete kogemuste jagamine teistele 2. Lühiajalugu 1865. a rajati Kuressaare Poeglastegümnaasium esimese keskharidust andva õppeasutusena Saaremaal. 1918. a 15. detsembril otsustas Saaremaa maanõukogu taasavada vahepeal evakueeritud gümnaasiumi emakeelse gümnaasiumina. 1919. a 15. jaanuaril alustas tööd Saaremaa Eesti Segagümnaasium. 1922. a kooliseadusega nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. 1923. a moodustati Saaremaa Ühisgümnaasiumis reaal-, humanitaar- ja pedagoogiline haru. 1949. a omandas kool Viktor Kingissepa nime, seega V. Kingissepa nim Kuressaare Keskkool. 1952. a sai kool nimeks Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool. 1988. a suvel sai kool nimeks Kuressaare 1. Keskkool. 1993. a 1. septembrist nimetati kool Saaremaa Ühisgümnaasiumiks. Saaremaa Ühisgümnaasium on emakooliks mitmele koolile: Kuressaare Vanalinna Kool, Kuressaare Põhikool, Kuressaare Gümnaasium. 3. Praeguse olukorra kirjeldus Õpilaste arv 873: 1.–4. klass – 272 (kahe paralleeliga). A – keeleklass, B – reaalklass. 5.–9. klass – 310 (kahe paralleeliga, v.a 9. klass). 10.–12. klass – 291 (kolme paralleeliga). A – info-keele-, B – bio-matemaatika-, C – mate-füüsikaklass. Koduõppes üks 12. klassi õpilane, erivajadustega üks 7. klassi õpilane (vajab assistendi abi). Peaaegu kõik 9. klassi lõpetajad õpivad edasi oma kooli 10. klassis. 12. klassi lõpetajatest 75–85% õpib edasi kõrgkoolides, mõned keskeriõppeasutustes, üksikud lähevad sõjaväkke või välismaale tööle. Põhikohaga õpetajaid on 50, lisaks annab veel tunde 10 õpetajat. Koolis on 10 metoodikut ja 16 vanemõpetajat. Põhiprobleemiks on inglise keele õpetajate vähesus. Kooli juhib 6-liikmeline direktsioon ja 14-liikmeline juhtkond. Õppetööks kasutatakse peale koolimaja veel poiste käsitööklasse õuemajas, keeleklasse ja tüdrukute käsitööklasse õpilaskodus, kooli staadionit ja spordikooli võimlat. Põhiprobleemiks on kehalise kasvatuse baaside väga halb olukord, arvutite vähesus, õpilaste garderoobikappide puudumine, mitmed mittevastavused riiklikele normdokumentidele. Koolile soodsa ja nõuetekohase õppe- ja töökeskkonna kindlustamise ning kooli varade efektiivsema ja säästlikuma kasutamise eesmärgil on asutatud SÜG Sihtasutus. 4. Olukorra analüüs Õpilaste arv on 1. septembrist 2002. a umbes 900 ja klassikomplekte on 27. Sellise struktuuri ja täituvusega võiks kool töötada ka edaspidi, sest siis on ruumid maksimaalselt kasutatud. Alates 1. septembrist 2002. a vajab kool lisaks ühte matemaatika- ja ühte inglise keele õpetajat. SWOT-analüüsi tulemused 05.01.2001: 1. Tugevad küljed: traditsioonid, klassiväline töö, vilistlaste patriotism, koostöö teiste koolidega, koostöö lapsevanematega, huvitavad projektid, osavõtt üritustest, ühtne mõtteviis, selged eesmärgid, aktiivne koostöö, kaader, juhtkond, turvalisus, maine vabariigis, konkurentsivõime, õppetöö tulemused, puhtus, sisseastumiskatsed, õpilastel suur valikuvõimalus. 2. Nõrgad küljed: majanduslik olukord, ei täideta ühtseid nõudeid, õpetajate vähene osalemine õpilasüritustel, koostöövalmiduse lünklikkus, õpetajate söömisvõimalus, liiga suured nõudmised õpilastele, palju kodutöid, strateegia ja taktika, vähe uusi üritusi õpilastele, vähene koostöö teiste koolidega, osa majast külm. 3. Ohud: sisseastumiskatsete kartus, hirm mõne õpetaja ees, avalik arvamus, et siin on raske õppida, kaadri vananemine, raske leida õpetajaid, HM vähendab omanäolisust, õpilaste arvu vähenemine, eelarveliste rahade nappus, materiaalse baasi halvenemine, tehniliste vahendite nappus, väsimine pidevast edasiminekust, kollektiivisiseste pingete suurenemine, ebalojaalsus, oskusteabe vähene kättesaadavus. 4. Võimalused: rohkem tasuta huviringe õpilastele, õpetajatele väiksem tunnikoormus, vähendada klasside täituvust, rohkem koostööd teiste koolidega nt taidluses, pakkuda täienduskoolitust ka koolist välja, luua tegelik lastevanemate kool, metoodikute ja vanemõpetajate parem rakendamine, õpilasesinduse koostöö klassijuhatajate ja juhtkonnaga, teha korda internaat ja teenida lisatulu, rääkida rohkem kaasa linna arengukava väljatöötamisel, jagada kooli eelarve koolisiseselt, vilistlaste suurem kaasamine, mittepedagoogide parem tutvustamine, parem tagasiside teistest koolidest tulnud õpilaste hakkamasaamisest, praktiline projektiõpetus õpetajatele, film koolielust, rohkem kogemuste vahetamist. 5. Eesmärgid Lähtuvalt kooli visioonist, missioonist, põhiväärtustest ja põhieesmärgist on kooli kriitilisteks edufaktoriteks: 1) et õpilaste õppeedukus oleks kõrge; 2) et aineolümpiaadidel oldaks edukad; 3) et riigieksamite tulemused oleksid väga head; 4) et kõik saaksid edasi õppida kõrgkoolides; 5) et kõigist saaksid «tegijad»; 6) et õpetajad-õpilased tuleksid koos edukalt toime ürituste korraldamisega; 7) et kõik tunneksid alati rõõmu teiste õnnestumistest ja ühistest õnnestumistest; 8) et kõik oleksid alati optimistlikud ja innustunud. Kooli toimivuse võtmenäitajad on: 1) autahvlile kantavate ja kiidetavate hulk; 2) maakonna ja vabariiklike olümpiaadide auhinnakohtade hulk; 3) riigieksamite tulemuste keskmised võrrelduna teiste koolidega; 4) kõrgkooli sissepääsenute protsent; 5) tuntud vilistlaste hulk, metoodikute ja vanemõpetajate hulk; 6) tagasiside korraldatud üritustest; 7) pidude, õnnitlemiste ja «väljategemiste» hulk; 8) mikrokliima uuringute tulemused. STRATEEGILISED PÕHIEESMÄRGID: 1. Juhtimise parandamine. 2. Õpetajate õpetamise parandamine. 3. Kooli majandusliku olukorra parandamine. 6. Strateegia Kolmeks tähtsaimaks arengukatalüsaatoriks saavad eneseanalüüs, uurimistööd ja arenguvestlused. Strateegiliste põhieesmärkide täitmise teed: A. KOOLITUS: 1. Juhtkonna koolitus. 2. Sisekoolitus: – pedagoogilised kõnelused, – avalikud loengud, – õppepäevad ja õppesõidud, – koostöö KG-ga, – õppepäevad mittepedagoogilisele kaadrile. 3. Koolitusfirmade koolitused kogu õpetajaskonnale. 4. Kraadikoolituse toetamine. B. MAJANDUSLIKU OLUKORRA PARANDAMINE: 1. Kokkuhoiupoliitika maja sees. 2. Eelarvevahendite kokkuleppeline jaotamine maja sees. 3. Linna arengukavasse oma ettepanekute tegemine. 4. Lobitöö hoolekogu, linnavalitsuse ja -volikoguga. 5. Säästuprojektide tegemine. 6. Koostöö eri fondidega. 7. Omatulu teenimine koolis ja kooli sööklas. 8. Õpilaskodu teenimisvõimaluste suurendamine. Koolis toimuva põhiprotsessi, lapse arengu, suurimaks takistuseks on kooli spordibaaside täielik mittevastavus nii nõuetele kui vajadustele. Õpilaste tasakaalustatud vaimse ja füüsilise arengu tagamiseks on hädavajalik linna uus spordihoone ehitada kooli territooriumile. 7. Tegevuskava Konkreetsed ülesanded määratakse õppeaasta tööplaaniga, mis kinnitatakse augustikuu õppenõukogus. Linna kooliväliste eelarvevahendite kaasamine on vajalik järgmiselt: 2002 2003 2004 2005 2006 Telefonikeskjaam 60 000* Uued tahvlid 50 000* Aknarulood 16 000* Arvutid (liisinguga) 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 Söökla remont ja inventar (liisinguga) 100 000* 218 000 218 000 218 000 218 000 Tööõpetuse + arvutiklass 500 000 500 000 500 000 Valgustid 3. ja 4. korruse klassides 3. ja 4. korruse elektrisüsteemi remont 600 000 600 000 Aula põrand 40 000 Veetrassi väljavahetamine Tehnika t – kool ? Raamatukogu laiendamine 200 000 Keldrikorrus päästeameti nõuetele vastavaks 180 000 3. ja 4. korruse koridor päästeameti nõuetele vastavaks 500 000 500 000 Akende vahetus kooli läänetiival 250 000 Aula ventilatsioon 200 000 Garderoobikapid 750 000 Staadioni remont: Muru paigaldamine Radade alused ja asfalt Rajakate 328 000 478 000 1 milj Piirdetara ja kõnniteed ? Trepikodade remont ja akende vahetus 200 000 Lagede soojustamine 290 000 Välisfassaad 2 milj KOKKU 408 000 1 316 000 3 528 000 3 338 000 2 298 000 * kooli eelarvest 8. Arengukava muutmine Arengukava vaadatakse läbi igal aastal augustikuu õppenõukogus ja septembrikuu hoolekogu koosolekul ning esitatakse linnavalitsusele hiljemalt 15. septembriks. Lisa 2 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 15 KURESSAARE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2001–2005 Visioon: Vabadus. Ilu. Tõde. Missioon: Kuressaare Gümnaasium – ja tahadki koolis käia. Põhiväärtused: Avatus, innovaatilisus, paindlikkus Konservatiivsus püsiväärtustes Sallivus, koostöö, osalus Sissejuhatus Kuressaare Gümnaasiumi arengukavas määratletakse kooli arengusuunad, näitajad, milleni soovime jõuda ja arengukava uuendamise kord. Kooli õppetaseme vastavus nõutavaga tagatakse kooli õppekava täitmisega. Kooli juhtkond lähtub tööde korraldamisel põhimõttest olla maksimaalselt kasulik – meie õpilastele – lapsevanematele, kodudele – kooli omanikule – üldsusele – keskkonnale. Peame oluliseks võrdsete võimaluste olemasolu suhetes kooliga. Püüame pakkuda eneseteostusvõimalusi nii õpilastele kui kooli töötajatele. 1. Õppetöö tase: 1.1. Strateegilised võtmenäitajad: * lõpetajatest 65–70 % kõrgkooli, ülejäänud edasi õppima * riigieksamid (kõik üle riigi keskmise) * klassikursuse kordajate osakaal (alla 1% põhikoolis) * väljalangevus (alla 4% gümnaasiumis) * koolikohustuse täitmine (99,7 % põhikoolis) * tundide toimumine (99,7 %) 1.2. Taseme tagamiseks: * kooli nõuetele vastavad ainekaardid ja töökavad olemas kõigil õpetajatel kõigi kursuste kohta * tagasiside õpilastelt õpetatavate kursuste kohta alates 5. klassist * nimetusega õpetajad teevad nimetusele vastavat tööd * õpetaja täidab individuaalseid «eduka töö näitajaid» (lepitakse kokku direktoriga) * on olemas selge õpiabi süsteem koolis (koduõpe, tugiõpe, psühholoogiline ja logopeediline teenindamine, konsultatsioonid jms) 2. Õppetöö korraldus 2.1. 1.–4. klass – 8 klassikomplekti, täituvus kuni 30 õpilast – majandusklass – kunstide klass 2.2. 5.–9. klass – kuni 17 klassikomplekti, keskmine täituvus 33 õpilast – majandusklass – kunstide klass – üldklass /komplekteerub mujalt tulnud õpilastest/ * kolmas kehalise kasvatuse tund 6.–8. klassile ? * emakeeles ja matemaatikas diferentseeritud õpetamine 7.–9. klassis ? * praktikasüsteem «Elu meie ümber» 2.3. 10.–12. klass – kuni 12 klassikomplekti, keskmine täituvus 33 õpilast – 3–4 paralleeli – 6 õppesuunda /reaal, loodus, majandus, infotehnoloogia, sotsiaal, humanitaar-meedia/ * Uurimistöö või õppeprojekt kolme aasta jooksul igaühele * nn õppimistehnoloogiate õpetuse süsteem ja selle rakendamine kõigi kooliastmete jooksul * liikumine nn «klassideta gümnaasiumi» poole 3. Õpilase arengut toetav tegevus * toimub selge õppimist ja kooli mainet toetava süsteemi alusel /sisu/ * toimib selge arvestus- ja võistlussüsteem /vorm/ * raamatukogu on kujunenud õppimis- ja infokeskuseks * on olemas neli vabariiklikku väljundit 4. Kuressaare Gümnaasium kui keskkond 4.1. esteetiliselt ja otstarbekalt organiseeritud «ruum» * on olemas koolihoone kompleksse väljaarendamise programm * on olemas kooli territooriumi detailplaneering * koolis on kõik ruumid pidevalt puhtad ja korras 4.2. igaüks vastutab positiivse ja toetava psühhokliima eest «oma ruumis» /austan Inimest, hoolin teisest enda kõrval/ 4.3. asju tehakse «Tervist edendava kooli» programmi alusel 4.4. täielikult on rakendatud koolihaldustarkvara 4.5. on olemas kooli WWW põhine õppe- ja töökeskkond, on loodud tingimused selle kasutamiseks. 5. Kuressaare Gümnaasium kui organisatsioon 5.1. õppivaks organisatsiooniks kujunemine * on olemas kavandatud, selge ja arusaadav koolitussüsteem /eelistused: aja juhtimine, õppimis- ja õpetamistehnoloogiad, pedagoogiline psühholoogia jms, mis suunatud õpetaja arengule, nn ainealane koolitus teisene/ 5.2. demokraatlike otsustusmehhanismide toimimine * koostööregulatsioonid kool – kodu – KOV- töötajad – õpilased – juhtkond kirjeldatud ja toimivad * õpilaselu korraldab tugev omavalitsus 5.3. tegevust toetava «bürokraatia» olemasolu * organisatsiooni käsiraamat on olemas * koolihoone «Hooldusraamat» olemas 5.4. organisatsioonikultuuri arendamine ja teadvustumine * kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendamine kooli administreerimisel * eristatava «meie» olemasolu * Kooli 25. aastapäeva programm on ära tehtud * on olemas selged ja arusaadavad tunnustussüsteemid * seltsielu pakub pinget, osalus on kõrge * on olemas selge ja arusaadav personalipoliitika * kooli maine on igaühe asi – «Mina – Kuressaare Gümnaasiumi esindaja». 6. Avalikud suhted * töö nn «avatud haridusasutuse» tingimustes * kooli arenguid suunab ja kujundab tegelikult töötav hoolekogu * olemas selge ja tihe kodudega sidepidamise kord * kooli arengut toetab tegelikult töötav vilistlaskogu Märkused: * Arengukava kui koolijuhtimise töödokument on avatud täiendus- ja muudatusettepanekuteks pidevalt. Arengukava kuulub läbiarutamisele igal õppeaastal augustikuu õppenõukogus. * kooli eri struktuuriüksuste, töövaldkondade või alalõikude juurde koostatakse/on koostatud/ nn valdkonna arengukava-tööplaan (näitena lisatud IKT arengukava). Lisa 3 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 15 KURESSAARE PÕHIKOOL Arengukava 2002–2005 ja 2008 I. Sissejuhatus 2002–2003. õa alustab Kuressaare Põhikoolis tööd 16 klassikomplekti 455 õpilasega. Oleme põhiharidust andev kool. Teenindame Kuressaare linna ja ümberkaudsete valdade lapsi. Tule meie kooli ja sa ei kahetse Lõpetad meie kooli, oskad teha õiged valikud haridustee jätkamisel . Õpilaste arv Kuressaare linnas ja kogu Eestimaal on kahanev suurus. Kuressaare hariduskorralduses on koht kahele gümnaasiumile ja kahele põhikoolile. 2008–2009. õa kujuneb Kuressaare Põhikool ühe paralleeliga ja üheksa klassikomplektiga kooliks. II. Kuressaare Põhikooli arengulugu Kuressaare Põhikooli asutamisajaks loetakse 1. septembrit 1960. a. Uue kooli rajamine oli tingitud tollase Kingissepa linna elanikkonna kiirest kasvust ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldusest reorganiseerida senised 7- klassilised koolid 8-klassilisteks. Kuressaare Põhikoolil on tulnud oma 40 tegevusaasta jooksul muuta nii nime kui asukohta. 1959. aastal asuti linna 8-klassilise kooli jaoks taastama vana gümnaasiumihoonet aadressil Pikk t 31 ja aasta pärast alustaski kool seal tööd. Koolis õppis 378 õpilast. Õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1972–73 õa oli koolis 530 õpilast ja 17 klassikomplekti. Koolis käidi kahes vahetuses. Töötas ka pikapäevarühm. 1978. aastal likvideeriti ENSV Ministrite Nõukogu määrusega Kingissepa Algkool. Koolimaja ja õpilased anti üle Kingissepa 8-klassilisele koolile. 1978. aasta suvel koliti oma koolimajast praegusesse koolihoonesse Garnisoni tänaval. Kingissepa 8-klassilise kooli hoone läks vene õppekeelega Kingissepa 3. keskkoolile. 1987. aastal püüti koolireformi abil parandada õppetöö kvaliteeti põhihariduse osas ja sel eesmärgil muudeti senised 8-klassilised koolid 9-klassilisteks. Sellega seoses muutus ka kooli nimi – Kingissepa 9-klassiline kool. Seda nime sai kool kanda vaid aasta, sest seoses linna nime ennistamisega Kuressaareks 1988. aastal muutus kooli nimi Kuressaare 9-klassiliseks kooliks. 1992. aastast kannab kool Kuressaare Põhikooli nime. III. Praeguse olukorra kirjeldus Õpilaste arv seisuga 10. aprill 2002. a oli 446. Koolis töötab 15 klassikomplekti, I–IV klasse on üks klassikomplekt, V klasse on kolm ja VI–IX klasse kõiki kaks. Põhiainetes on nõrgematel õpilastel võimalus saada õpetust tugiõppe rühmades. Algklassides töötab kolm parandusõppe rühma. Koduõppel on kaks õpilast. Logopeedilist abi saab 41 õpilast. Eelmisel kevadel lõpetas kooli 41. lend. Kõik 54 lõpetajat jätkasid edasiõppimist: 15 õpilast ametikoolis, 5 õpilast Kuressaare Õhtukeskkoolis, 34 õpilast jätkasid haridusteed Saaremaa gümnaasiumides. Kuressaare Põhikoolis on traditsiooniline klassiõpe. Kooli põhieesmärk on vastavalt õppekavale iga lapsele tagada tema võimetekohane arendamine. Selleks tuleb võimaldada tugiõpet nõrgematele õpilastele põhiainete osas ja valmistada võimekamaid ette gümnaasiumi astumiseks. Kooli õppe- ja kasvatustöö põhimõtted: 1) Õpilaste aktiivsuse ja vastutuse suurendamine. Õpilane õpib iseenda, mitte õpetaja jaoks. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja. 2) Õppekava on tasakaalustatud ja integratiivne (ainetealane koostöö). 3) Õpetus on kaasajastatud (uued õppemeetodid, tehnilised vahendid). 4) Isamaalisus ja rahvusvahelise suhtluse arendamine (kirjavahetus, vastastikused külaskäigud); 5) Aktiivsuse ja loovuse arendamine lastes (probleemõpe, rollimängud, olümpiaadid, konkursid, ringid, võistlusmängud); 6) Õppimis- ja õpetamissõbraliku mikrokliima loomine koolis; 7) Iseseisva tööoskuse arendamine (arvuti ja raamatukogu kasutamine); 8) Õppekava avatus muutustele ühiskonnas ja koolielus, kokkulepped õpilaste, õpetajate ja lastevanematega. Koolis on eelisarendamisel kolm tegevussuunda: 1. Sport ja tervis – kool kuulub esimest aastat Eesti Tervist Edendavate Koolide võrgustikku. 2. Keskkond ja säästev areng – meil on koolimetskond ja tihedad koostöösuhted maakonna keskkonnateenistusega. 3. Majanduse algõpe Junior Achievemendi programmi järgi (praegu algklassides). Aasta-aastalt on meie kooli õpilaskontingent muutunud nõrgemaks. Suurenenud on õpiraskustega õpilaste osakaal, tihti pole lapsel piisavat toetust kodu poolt. Kuna meil puudub valikuvõimalus klasside komplekteerimisel, peame õppeedukuse parandamiseks tõhustama järelvastamiste korda, parandama senikehtivat tugiõppesüsteemi, koolitama õpetajaid toime tulema õpiraskuste ja erinevate käitumisprobleemidega õpilastega. Kindlasti tuleb kasuks õpilaste arvu vähendamine klassis ja suurem psühholoogi-poolne abi ja nõustamine. Katseliselt moodustame õpiraskustega õpilastele eraldi klassi, et õpetajal oleks võimalik kasutada individuaalset lähenemist ja enam hinnata õpilases arengut. Suhtlemisel lastevanematega on häid tulemusi andnud arenguvestlused ja vanemate igakülgne teavitamine koolis toimuvast. Tähtsaks peame õpilaste huvidele ja soovidele vastava huvitöö säilitamist. Koolil on mitmeid traditsioonilisi ja meie koolile omaseid õpilasüritusi (rekordite päev, ainetevaheline teatevõistlus, Kooli-Top, kevadkontsert Linnateatris ja õpilastööde näitus, laulukonkurss «Lauluritsikas» jne). Meie sooviks on laiendada huviringide tööd ja parandada huvitöö korraldamise põhimõtteid. IV. Eesmärgid Millest lähtuda ? Kooli arengusuuna peamine indikaator on õpilaste arv koolis. Toetudes Kuressaare linnas ja lähivaldades reaalsele laste sündivusele, väheneb õpilaste arv lähitulevikus kõigis Kuressaare üldhariduskoolides. Siit lähtuvalt on kooli arenguprognoos aastani 2008 –2009. KPK peaeesmärk on põhihariduse andmine kõigile õpilastele, kes on valinud meie kooli. Me tagame turvalise õpikeskkonna, sõbralikkuse ja mõistmise, arvestades iga õpilase võimeid, õpimotivatsiooni, arengu eripära. KPK lõpetanud noor: – saab aru oma reaalsetest võimetest; – teeb õige valiku õpingute jätkamiseks; – on sõbralik ja tolerantne kaasõpilaste, õpetajate ja kaaskodanike suhtes; – valdab infotehnoloogia aluseid; – on hea tervisega ja sportlik; – on loodussõbralik ja säästva arengu põhimõtteid järgiv; – on aktiivselt osalenud kooli huviringide töös. V. Tegevused eesmärkide saavutamiseks Koostöö õpilastega Vastutavad – motiveeritud õpikeskkonna loomine, arvestades iga õpilase individuaalseid võimeid ja vajadusi pedagoogid õppealajuhatajad – tugiõppe ja parandusõppe korraldamine Tiia Kuusk, I. Vann – konsultatsioonid ja järelaitamistunnid vastavalt vajadusele klassijuhatajad aineõpetajad – psühholoogiline ja logopeediline nõustamine Sirje Pree Aire Vaga – loodusteemalise ja säästva elulaadi arendus koolis Katre Halliko – võimalus osaleda metskonna tegevuses – tervislike eluviiside propageerimine, koostöö Eesti Tervistedendavate Koolide võrgustikus Ly Haandi – huvitegevus koolis Merle Sillavee • kooli traditsioonilised üritused • koolipeod • näitering • laulukoorid, ansamblid ja solistid Malle Tuisk • luulering Ly Kallas – alates 2002–2003. õa 1. septembrist I klassis lisaks tavaõppele inglise keel ja arvutiõpetus Katrin Kannik Katrin Liiva Laine Koert alates 2002 1. sept 7c klassi avamine õpiraskustega õpilastele (kuni 16 õpilast) Jaan Lember Tiia Kuusk – õpilaste osalemine rahvusvahelises programmis «Ettevõtlus ja loovus» – koostöö 12 Euroopa regiooni kooliga (A Leonardo da Vinci projekt) algus 2003. a Jaan Lember Mare Jasner – õpilaste osalemine Kesklinna Spordiklubi tegevuses (alates 1. sept 2002) Endel Saun Annely Oolup – Klassidevahelise võistluse korraldamine (õppimine, huvitegevus, sport, käitumine, osalemine olümpiaadidel, konkurssidel) Merle Sillavee klassijuhatajad – Aasta Lõpetaja tiitli konkurss igal aastal, stipendium (asutaja Karmen Palts) õppenõukogu – õpilaste kutsenõustamine Jaan Lember Tiia Kuusk Koostöö õpetajatega Jaan Lember – sõbraliku ja loova töökeskkonna hoidmine ja arendamine Tiia Kuusk Inna Vann – õpetajate täiendus- ja ümberõppe toetamine, motiveerimine – täiendada õpetajate tunnustamise ja premeerimise korda (1. okt 2002. a) Jaan Lember – arendada enesehindamise metoodikat – kollektiivlepingu sõlmimine (1. okt 2002) Jaan Lember Malle Tuisk Koostöö lastevanematega – info liikumise tagamine • infoleht igasse kodusse kord kuus Merle Sillavee – regulaarsed koosolekud • üldkoosolek kaks korda aastas Jaan Lember klassikoosolekud vastavalt vajadusele klassijuhatajad – arenguvestlused õpilaste ja lastevanematega klassijuhatajad – erialased loengud – koostöö kooli hoolekoguga Rein Kallas – lastevanemate kaasamine kooli üritustesse Jaan Lember – kooli vilistlaskogu moodustamine (1. jaan 2003) Marju Rannisto Jaan Lember TEGEVUSKAVA 2002–2005 Tegevus 2002 2003 2004 2005 Linna investeeringud Kooli eelarve Fondid 1. Kooli psühholoog 0,5 ametikohaga 34 763 2. Koostöö kokkulepe Saaremaa Keskkonnateenistusega «KPK Metskond» 5000 5000 5000 5000 3. Osalemine programmis Tervist Edendavate Koolide võrgustik 3000 7000 10 000 10 000 10 000 4. Kooli traditsioonilised üritused 15 000 3000 18 000 18 000 18 000 5. 7c klassi avamine, ruumi ja koolipinkide remont 6000 6. Projekt «Arvuti raamatukogusse» 9000 9000 7. Raamatukogu tarkvara soetamine 2750 2750 8. Arvutite ost koos tarkvaraga, koostöös Kuressaare LV, KG, SÜG 75 000 9. Kooli klassiruumide remont 1 953 820 10. Kooli võimla remont, katuse parandus ja värvimine, vahekoridori remont 900 000 11. Kooli staadioni remont Kooli staadioni remont – lisaeelarve 2002 Projekteerimine 350 000 386 714 33 000 283 200 350 000 12. Klasside mööbli ost 60 000 60 000 60 000 VI. Muudatuste tegemine arengukavasse 1. Arengukava eesmärgid ja nende täitmine arutatakse läbi kooli õppenõukogu poolt iga aasta oktoobrikuus. 2. Muudatuste ettepanekud esitatakse arutamiseks ja seisukoha võtmiseks kooli hoolekogule. 3. Vajalikud muudatused teeb Kuressaare Linnavolikogu. VII. Arenguprognoos klasside ja õpilaste arvu kohta KURESSAARE PÕHIKOOLI KLASSIDE JA ÕPILASTE ARVU PROGNOOS AASTANI 2008 Õppeaasta õa 2001–2002 õa 2002–2003 õa 2003–2004 õa 2004–2005 õa 2005–2006 õa 2006–2007 õa 2007–2008 õa 2008–2009 Komp/arv Kl.komp. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv Kl. kompl. Õpil.arv I klass 1 30 1 25 1 28 1 28 1 25 1 25 1 27 1 26 II klass 1 24 1 30 1 28 1 28 1 28 1 25 1 25 1 27 III klass 1 35 1 24 1 30 1 28 1 28 1 28 1 25 1 25 IV klass 1 31 1 35 1 24 1 30 1 28 1 28 1 28 1 25 V klass 3 24 2 31 1 35 1 28 1 32 1 28 1 28 1 28 29 30 25 VI klass 2 32 3 24 2 31 1 35 1 28 1 32 1 28 1 28 33 29 30 25 VII klass 2 34 3 16 3 24 2 31 2 12 1 28 1 28 1 28 36 27 29 30 30 28 25 VIII klass 2 34 2 32 3 16 3 24 2 28 2 12 1 28 1 28 34 33 27 29 28 30 28 25 IX klass 2 24 2 34 2 32 3 16 3 24 2 28 2 12 1 28 20 34 33 27 29 28 30 28 25 KOKKU 15 445 16 455 15 420 14 387 13 345 11 292 10 259 9 243 Lisa 4 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 15 KURESSAARE VANALINNA KOOLI ARENGUKAVA 2001–2005 I. EESMÄRK Kooli põhieesmärk on arendada kõiki õpilasi. II. TAOTLUSED Kool peab kindlustama, et õpilane: – oskaks arendada oma loomupäraseid andeid ja eeldusi; – omandaks eeldused edasiõppimiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses; – omandaks terved eluviisid ning orienteeruks ühiskonnas kehtivates käitumis- ja kõlblusnormides; – valdaks tööd arvutiga ning oskaks orienteeruda infomaailmas. III. KOOLI ROLL KURESSAARE LINNAS 1. Kool on munitsipaalkool ja kuna Kuressaare linnas puuduvad komplekteerimispiirkonnad, teenindab kool kõiki soovijaid Kuressaare linnast ja vabade kohtade olemasolul lapsi ka valdadest. 2. Kahe gümnaasiumi kõrvale on tingimata vaja vähemalt ühte põhikooli lastele, kes ei ole võimelised läbima gümnaasiumi katseid või kelle vanemad eelistavad väiksemaid klasse (20–25 õpilast klassis) ning rahulikumat koolikeskkonda. 3. Keskmisest väiksemad klassid võimaldavad ideaalselt täita kooli põhieesmärki, s.o arendada kõiki õpilasi ja kõiki õppevaldkondi. 4. Praegu kooli haldusalas olevad erivajadustega laste klassid on muutunud iga aastaga iseseisvamaks ning oleks loogiline, et nad peagi muutuvad iseseisvaks kooliks. IV. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ 1. PÕHIMÕTTED Õppija aktiivsuse ja vastutuse suurendamine. Õppija vastutab oma tegevuse ja õpitulemuse eest. Enesearendamine, õppimise mõtestamine ja eesmärgistamine. Selgusele jõudmine oma võimetes ja kalduvustes. Õpetaja suunab õpilast tegevuse jälgimisel, õppimise kavandamisel, õpitulemuste hindamisel, vigade analüüsimisel ja parandamisel. Võrdne võimalus hariduse omandamiseks. Hariduse saavad õpilased vastavalt oma võimetele. Neil on võrdsed võimalused üleminekuks ühest klassist ja koolist teise. Orienteeritus probleemidele. Õppetöö eesmärgistamisel ja kavandamisel arvestame, et lapsed hakkavad elama ja toimima muutuvas maailmas. Tähtis on elus enesega hakkama saamine (probleemide nägemine ja lahendamine, iseseisev valimine, otsustamine). Kasutame õppemeetodeid, mis nõuavad probleemide püstitamist, lahendamist jne. Õppekava tasakaalustatus ja õpetuse integratiivsus. Õppekava koostamisel hõlmame tähtsamaid eluvaldkondi: tervikpildi loomine rahvuskultuurist, maailmakultuurist, tema kogemustest, toimetulekutest, tulevikuvajadustest. Ainekavadevahelised seosed aitavad luua õpilase jaoks tervikpildi. Õppekava avatus. Kooli õppekava on avatud muutustele, mida toob kaasa aeg. Kooli õppekava arendamisel on tähtsad kokkulepped õpilaste ja õpetajate vahel, töö lastevanematega. 2. ÜLDEESMÄRGID Kooli eesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes: – oskab õppida, oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata; – suudab valida, otsustada ja tegutseda loovalt, oskab vastutust kanda; – lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvuste kultuurist; – hindab terveid eluviise, hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes; – oskab ja mõistab vajadust teha tööd, on valmis koostööks; – suudab hankida ja kasutada infot; – oskab oma seisukohti esitada ja põhjendada, rühmas arutleda ja väidelda; – oskab kasutada keelt mõtlemiseks, õppimiseks ja edukaks suhtlemiseks; – austab inimõigusi, täidab kodanikukohuseid demokraatlikus ühiskonnas. Tegevuse aluseks on head suhted täiskasvanute ja õpilaste vahel, koolis valitsev hea mikrokliima. Inimestevahelised suhted põhinevad üksteisemõistmisel. HUVITEGEVUS Eesmärk on: – õpilaste silmaringi laiendamine – õpilaste vaba aja sisustamine ja hõivatuse suurendamine – erinevate huvialadega tegelemine – õpilaste isikliku initsiatiivi toetamine Selleks: – on tööle rakendatud huviala- ja aineringid – korraldatakse klassiväliseid üritusi – on võimalus osaleda noorsoo-organisatsioonide töös – antakse välja klasside lehti 1. Huviala- ja aineringid: – näitering – lauluring esimestele klassidele – mudilaskoorid – ansamblid – võimlemine – loodusring – solistid – võrkpall – tantsu- ja mänguring – tütarlaste käsitööring 2. Klassivälised üritused: – konkursid – viktoriinid – võistlused – teatri- ja kontsertide ühiskülastused – ekskursioonid – temaatilised puhkeõhtud – tähtpäevade tähistamine – kohtumised huvitavate inimestega 3. Traditsioonilised üritused: – õpetajate päeva tähistamine; – sügisnäitused; – isadepäeva tähistamine; – kodanikupäeva tähistamine; – mardi- ja kadrikarneval; – jõulunädala üritused; – kevadkontsert; – Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine; – emadepäeva tähistamine; – omaloomingu konkursid; – liiklusalades üritused ja võistlused; – osalemine vabariiklikel ja maakondlikel omaloomingu võistlustel ning konkurssidel; – maakondlik mälumäng «Emakeel, kirjandus ja kultuur». 4. Noorsoo-organisatsioonid: – Noorkotkad ja Kodutütred VI. ÕPILASTE ARV 1. Kool alustas tegevust 1993/1994. õppeaastal 8 klassikomplektiga, s.o 1.–4 – klassid kahe paralleeliga (SÜG-i õhtune vahetus). 2. 1998/1999. õppeaasta saavutas kool maksimumtäituvuse (18 klassikomplekti 479 õpilasega). 3. 1999. a kevadel lõpetas kooli 1. lend. 4. Alates 1993. a võtame igal aastal vastu esimestesse klassidesse 54 õpilast (26 + 28), olgugi et soovijate arvu järgi oleksime võinud komplekteerida ka kolmanda klassikomplekti. 5. Arvestades eelnevat loodame, et lastevanemate soovi, panna laps meie kooli, ei piirata kunstlikult ning saame jätkata praeguse planeeringu kohaselt, s.o 480–485 õpilast. 6. Erivajadustega laste klassid (6 klassikomplekti) saavutasid oma 100% täituvuse 1. setembril 2001. a, s.o 42 õpilast. Edaspidi näeksime neid omaette koolina. 7. Eesmärk: Kui praegu läheb kuni ¾ õpilasi keskkooli ja gümnaasiumidesse, siis edaspidi panna rõhku kutsesuunitlusele, et vahekord kutsekooliga oleks võrdne. VII. ÕPETAJASKOND 1. Kõik kooli õpetajad omavad pedagoogilist haridust. Kokku töötab Kuressaare Vanalinna Koolis 43 õpetajat, neist – põhikooli osas 37 kõrgharidusega 31 kesk-eriharidusega 6 – erivajadustega laste klassides 6 kõrgharidusega 2 kesk-eriharidusega 4 2. Kahjuks on keskastme aineõpetajate hulgas küllaltki suur osa kohakaaslastel. Juba mitu aastat on oma õpetajate puudusel kohakaaslastele tarifitseeritud loodusaineid, emakeelt, kunstiõpetust, poiste tööõpetust 86 tundi ehk 3,91 õpetaja ametikohta. Sellest tulenevalt ei jätku keskastme klasside klassijuhatajaid, kannatab ainealane ettevalmistus konkurssideks ja tunnidistsipliin. 3. Eesmärk: – Suunata lähiaastatel vähemalt kaks algklasside õpetajat ümberõppele, et viia miinimumini kohakaaslus. – Poiste tööõpetuse osas jätkata koostööd SÜG-iga, kuna investeering tööõpetuse klassi oleks liiga mahukas. VIII. KOOL JA LAPSEVANEMAD Kuna tegemist on tavakooliga, millel puudub võimalus õpilaskonda valida, oleme rõhu asetanud kolmnurga kodu-laps-kool aktiivsele toimimisele: 1. Lapsevanema «kooli toomine»: – klassi- ja üldkoosolekud – loengud vanematele – koolis on vanemad oodatud iga päev – individuaalsed kontaktid klassijuhatajate ja teiste õpetajatega. 2. Hoolekogu regulaarne töö. 3. Koolipsühholoogi teenuste pakkumine lastele ja lastevanematele pidevalt. 4. Regulaarsed kirjalikud teated ja hinnetelehed kodudele. Eesmärk: – Hoida saavutatud taset, st koolis ei ole juba aastaid ühtegi koolikohustust mittetäitvat last. – Viia miinimumini juhupuudumised. – Igati vältida koolivägivalla teket. IX. INFOTEHNOLOOGIA TULEVIK 1. Tulevikuvisioon Koolides on lähiaastatel ette näha infotehnoloogiavahendite kasutusala ja vastava õpetuse sisu oluline muutumine: põhirõhk kandub arvuti kui sellise õpetuselt arvutikasutusele kõige erinevamates õppeainetes. Meie ülesandeks jääb tulevasele õpilasele, õpetajale nende teemade käsitlemiseks vajalike teadmiste andmine. Tulevikuvisioon Õpilaste ja õpetajate töökeskkonna kaasajastamine ehk infotehnoloogiavahendite ning Interneti abil õpetamise sisu ja vormi uuendamine. Anda õpilastele tugev baasharidus, millele lisandub infotehnoloogia, infosüsteemide ja nendega seonduva kasutamise õpetus, et tulevane koolilõpetaja oleks võimeline kaasa rääkima tööjõuturul. 2. Eesmärgid Inimesed Õpilased ja õpetajad peavad olema kursis kaasaegse infotehnoloogiaga ja oskama seda kasutada. Iga õpilane peab saama kasutada arvutit oma referaatide, uurimistööde jne tegemiseks. Algklassides peavad õpilased tegema esimese tutvuse arvutiga. Algklassides peab kasutama emakeelset, õppekava toetavat spetsiaaltarkvara. Iga põhikoolilõpetaja peab oskama kasutada arvutit (vähemalt elementaartasemel tekstiredaktor, tabeltöötlus, E-post, WWW). Iga õpetaja peab oskama kasutada arvutit (vähemalt tekstiredaktor, E-post, WWW. Iga õpetaja peab olema kursis arvuti kasutamise võimalustega oma aines. Kooli juhtkond peab oskama arvutit kasutada (vähemalt tekstiredaktor, E-post, WWW, tabeltöötlus). Tehnika Õppetööks peab koolis olema keskmiselt kümne õpilase kohta vähemalt üks töökoht. Õpetajatele peab olema iga viie õpetaja kohta vähemalt üks töökoht. Igal juhtkonna töötajal peab olema oma arvuti. Iga arvuti peab olema lokaalvõrgus Internetis. Koolil peab olema kiire Interneti-ühendus. Koolil peab olema vähemalt üks liikuv multimeedia arvutikomplekt koos projektoriga. Igas aineklassis peab olema arvuti võrku ühendamise võimalus. Koolides tuleb kasutada ainult legaalset tarkvara. Kõik töökohad peavad vastama tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele. Infotehnoloogia peab olema hooldatud, kindlustatud ja turvatud. Kooli IT (infotehnoloogia) alane olukord praegu: Olemasolev riistvara Koolil on praegu arvutiklass 14 arvutiga (kaks 486 arvutit ja ülejäänud Pentium-tüüpi arvutid) kõik ühendatud võrku, printer ja scanner Administratsioonist on varustatud arvutitega direktor (Pentium), õppealajuhataja (486 arvuti), kantselei (486 arvuti), raamatupidaja (Pentium), huvijuht (Pentium), raamatukogu juhataja (Pentium). Administratsiooni arvutid on samuti ühendatud võrku. Õpetajatel on kasutada kaks võrguühendusega arvutit (Pentium) ja printer õpetajate toas ja huvijuhi kabinetis. Koolil on Interneti püsiühendus. Õpilaste ja õpetajate kasutada on ka kolm vanemat 486 ja üks Pentium arvuti raamatukogus. Olemasolev tarkvara Põhiline on kontoritarkvara MS Office. Samuti on kasutusel mitmesugust levinud vaba- ja jaostarkvara (freeware, shareware). Õpitarkvarast on koolil olemas: Physical World, Regio Teedeatlas, Encarta World Atlas 98, Interaktive Encyclopedia, Oceans, Study Works for Math, CD Eesti selgroogsed, Phare CD-d jt. Operatsioonisüsteemidest on kasutusel Windows 95 ja Windows 98. Õpetajate valmisolek IT rakendamiseks – Enamus kooli õpetajatest on läbinud arvuti kasutamise algkursuse – Keele õpetajad (inglise keel) ja bioloogia-geograafia õpetajad on käinud ka õpitarkvara tutvustavatel kursustel. – Mitmel õpetajal on tekkinud huvi IT kasutamiseks ainetunnis, kuid puudub esialgu hea võimalus selle realiseerimiseks (koolis on ainult üks arvutiklass). – Õpetajatel on vähe kogemusi IT-alaste tehniliste vahenditega ümberkäimisel, teadmised IT-alasest terminoloogiast on üsna algtasemel, v.a üksikud erandid. Õppimine ja õpetamine Arvutiõpetust pakutakse praegusel ajal ainult põhikooli osas – õppekavas on arvutiõpetus sisse viidud 7. ja 8. klassis. Aastas on 35 tundi. Algkooli osas praegu õppekavas arvutiõpetust ei ole. Arvutiõpetuse tunnid on põhiliselt ette nähtud põhioskuste, arvutiosade ja selleteemaliste terminite omandamiseks ning tundmaõppimiseks, samuti levinumate tarkvarapakettidega tutvumiseks ja nendega töötamise algvilumuste omandamiseks (tekstitöötlus, tabelarvutus, E-post ja Internet jne). Järgmisest õppeaastast on plaanis arvuti kasutamist hakata rohkem sisse viima ainetundidesse – inglise keele, maateaduse, bioloogia, kunstiõpetuse, matemaatika ja keemia tundidesse. Plaanis on laiendada arvutiõpetust ka algastmesse, sest vastasel juhul ei ole mõtet üldse rääkida arvuti kasutamisest õppetöös kui õpetaja ning õpilase vahelise kommunikatsiooni vahendist. Õppimine arvuti abil Emakeeles, kirjanduses ja võõrkeeltes kasutatakse tekstiredaktorit referaatide, tõlkepraktika kirjalike tööde ja uurimistööde vormistamiseks õpilaste poolt. Samuti kasutavad õpilased Interneti võimalusi täiendava info otsimiseks ja kogumiseks uurimistööde ja referaatide koostamisel. Elektronside vahendusel osalevad õpilased mitmesugustel viktoriinidel, õpetajate juhendamisel mitmesugustes projektides. Järgnevatel õppeaastatel peaks kindlasti neid võimalusi edasi arendama, sest sel viisil saavad õpilased oma ainealaseid ja arvutialaseid teadmisi soodsalt arendada ka tunnivälisel ajal. Töötajate koolitus Enamus kooli õpetajate kaadrist läbis eelmisel ja üleeelmisel õppeaastal arvuti algkursuse, mis hõlmas põhiteadmisi arvuti ehitusest, operatsioonisüsteemidest, tekstitöötlusest, tabelarvutusest ja elektronsidest ning Interneti kasutamisest. Uurides õpetajate edaspidiseid soove arvutialases koolituses, selgusid järgmised valdkonnad, mida oleks vaja tutvustada ja milles tuleks läbi viia koolitust. Presentatsiooni programm PowerPoint, selle võimalused ja kasutamine mitmesuguste näidisõppematerjalide ja esitluste valmistamisel. Kooli lokaalvõrgu kasutamine ja info leidmine selles asuvatest arvutitest. Ainealaste õpitarkvara programmide kasutamine ja tunnis kasutamise metoodika (kuidas üht või teist programmi antud ainetunnis kasutada ja õppekava lõiguga siduda). Arengukava, juhtimine ja töökorraldus Üldised eesmärgid Tehnilise ja riistvaralise varustatusega seotud eesmärgid: 2002. a vahetada välja vanad 486 arvutid. 2003–2005. a varustada osa klasse (ainekabinette) ja õpetajate vaheruum arvutiga. Ehitada välja võrgupunktid, ühendada võrku õpetajate vaheruum ja mõned ainekabinetid. Muretseda UPS arvutite kaitseks. Töötajate rollid ja vastutusalad IT ja tarkvaralise varustatuse eest vastutavad kooli direktor koostöös infojuhiga. Info vajamineva tarkvara ja riistvara kohta peaks tulema aineõpetajatelt, kes oma töös otseselt IT kasutavad. Oma aines IT juurutamise eest õppetöösse vastutab ainekomisjon ja oma vajaduste ja info vahendajaks direktsioonile on ainekomisjoni esimees. Kooli IT vahendite üle peab arvestust ja riistvara keerukama remondi ja hoolduse organiseerib infojuht. Arvutiklassi tarkvaralise ja lihtsama riistvaralise hoolduse ning korrasoleku tagab klassile kinnistatud arvutiõpetaja. Arengukava elluviimist jälgib ja hindab komisjon, kuhu kuuluvad direktor, infoala eest vastutav isik koolis (infojuht), arvutiõpetaja ja 2-3 aineõpetajat, kes on IT-ga enam kursis ning selle arengust ja kasutamisest huvitatud. Ressursid ja toetus ning nende kasutamine Igal aastal on planeeritud kooli IT alaseks arenguks kindlad summad, mis praegusel hetkel katavad arvutite hoolduseks ja remondiks vajaminevad kulutused ning vähemalt kahe uue arvuti soetamise. Investeeringud: 2001. a 2002. a 2003. a 2004. a 2005. a 41 000 35 000 40 000 45 000 40 000 Üheks ressursi allikaks on üleriigiline «Tiigrihüppe programm», kuid see ei rahulda täielikult kooli vajadusi, vaja oleks, et ka kohalik omavalitsus eraldaks eelarves konkreetsed summad IT muretsemiseks. Järgmiste aastate eelarvetes taotleda IT-alaste summade suurendamist, et koolil oleks ka ise võimalik muretseda uut riistvara ja litsentseeritud tarkvara. Praegusel hetkel on põhisuunaks tagada kooli arvutiklassi varustatus kaasaegse IT-ga, seejärel luua õpetajatele võimalused juurdepääsuks arvutile (arvutid õpetajate tuppa ja õpetajate vaheruumidesse) ning arendada edasi arvuti töökohti kooli ainekabinettides. Muud vajadused Koolis tuleb luua ja välja koolitada nn tugiõpetajate grupp (5–6 õpetajat), kes oleksid võimelised oma kolleege nõustama ja aitama IT-alastes küsimustes, kui ka tarkvara kasutamisel ja õppimisel. Nendele õpetajatele tuleb anda korralik väljaõpe ja soodustada nende IT-alast koolitust. Kui see süsteem ennast õigustab, tuleb neile õpetajatele maksta ka lisatasu tehtava töö eest. Kooli IT arengukava ei saa kunagi lõplikult valmis. Selle arengukava edukas elluviimine oleneb kõikide õpetajate ja õpilaste ühistest jõupingutustest. Vajalik on meeskonnatöö ja üksteise toetamine. IX. INVESTEERINGUD MATERIAALSESSE BAASI Alates 1993. aastast on toimunud koolis süsteemitu «tulekustutamine», s.t võimalik raha on paigutatud kõige kriitilisematesse punktidesse. Alates 2001. a on linna arengukavas koht ka põhikoolide remondil ning seoses sellega on RIP-i rahadest taotlused põhiliste suurremontide tegemiseks 2001.–2005. a. Väiksemad tööd peab kool finantseerima oma võimaluste piires: 2001 2002 2003 2004 2005 1. Katuse lõpetamine 460 000 2. Hoone põhiremont 99 000 tualettruum 3 000 000 võimla+abiruumid, fuajee ja riietehoid 1 000 000 klassiruumid ja aknad 1 000 000 Fassaad el.juhtm. 1,2 milj koridorid 3. Klasside valgustus 35 000 lõpetatud 4. Klassitahvlid 3000 12 000 lõpetatud 5. Klassimööbel 82 000 vastavalt vajadustele 6. Hoovimaja – iga-aastastest sanitaarremondi summadest vastavalt võimalustele 7. Piirdeaiad ja väravad – projektitaotluste korras ühekordsete finantseeringutena 8. Õppevahendid – vastavalt vajadustele linna poolt eraldatud normatiivide piires. X. MUUDATUSTE TEGEMINE ARENGUKAVASSE 1. Arengukava eesmärgid ja nende täitmine arutatakse läbi kooli õppenõukogu poolt igal aastal esimese õppeveerandi lõpus. 2. Konkreetse otsuse tegemiseks tuleb teise õppeveerandi alguses kokku hoolekogu, kes peab analüüsima tulemusi ning otsustama, milliseid muudatusi teha. 3. Kui võimalikud puudujäägid ei ole tekkinud kooli juhtkonna tegevusetuse tulemusena, vaid mingil muul põhjusel, kaasatakse arutellu kooli omaniku esindajad ühtse seisukoha kujundamiseks. Kuressaare Vanalinna Kooli ARENGUKAVA on läbi arutatud õppenõukogus 24. augustil 2001. a. Lisa 5 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusega nr 15 KURESSAARE ÕHTUKESKKOOL ARENGUKAVA 2002–2007 1. AJALOOST Kuressaare Õhtukeskkool loodi 1949. aastal. Kool on kandnud nimetusi 1. Kuressaare Töölisnoorte Keskkool 2. Kingissepa Töölisnoorte Keskkool 3. Kingissepa Õhtukeskkool 4. Kuressaare Õhtukeskkool Kool on töötanud majades Pargi tänaval, mida praegu enam ei ole olemas, Tallinna tn.12, Kuressaare Põhikooli ruumides Garnisoni t 16, Hariduse t 13 (SÜG), Pikk t 6 ja Pikk t 31 (1978–1987) Alates 1997. a augustist töötab kool endises KEK’i kontoris Ringtee 15. 2. MISSIOON PEAN-TAHAN-SUUDAN-TEEN Need neli tegusõna on juhtlauseks kõigile kooli töötajatele ja tuletavad meelde, et meie põhiülesanne on teha kõik selleks, et oma võimetes kahtlev õpilane saaks julgust ja õppimistahet; et paraneks tema enesehinnang ja selle kaudu tekiksid saavutused. 3. VISIOON – Kooli tuleb küpsemas eas õppijaid. – Koolil on normaalsete mõõtmetega raamatukogu. – Õpilaste jaoks on olemas piisavalt suur söögiruum. – Arvutiklassis on kaasaegsed arvutid. – Võõrkeelte klassis on televiisor, saab näha kaabeltelevisiooni programme. – Kooli suurimas klassis on statsionaarne arvuti ja videokahur. – Matemaatikaklassis on lükandsein, et vajadusel klass poolitada. – Kõik õpetajad valdavad arvuteid ja kasutavad neid tundide mitmekesistamiseks. – Õpilastel on õigus sotsiaalsetele garantiidele (töötu abiraha, tervisekindlustus, toitjakaotuspension) nagu päevakooli õpilastelgi. – Õpilane valib õppeained, mida ta suudab ühe aastaga õppida ja arvestused sooritada. – Koolis on psühholoog, kelle juurde õpilane võib pöörduda, kui tal on probleeme. – Koolitusrahadest piisab, et osa võtta vajalikest kursustest nii kodu- kui välismaal. 5. PRAEGUNE SEISUND a) Kooli õpilaste arv on kahel viimasel aastal suurenenud paarikümne õpilase võrra. Praegustes ruumides võib kool vastu võtta kuni 200 õpilast. 2000. aasta septembris võeti vastu 193 õpilast, 2001. aastal 183 õpilast. b) Koolis töötab seitse põhikohaga pedagoogi, seitse pedagoogi, kes töötavad teistes asutustes, koristaja, 0,5 ametikohaga majandusjuhataja, sekretär-raamatukoguhoidja , 0,25 kohaga infojuht, 0,4 kohaga remonditööline. Lähiaastatel vajab kool uut emakeele õpetajat ja uut direktorit. c) Kool rendib ruume TERVISEKAITSETALITUSELT. On sisustatud viis klassiruumi. Ainult üks (matemaatika kabinet) mahutab 30–35 õpilast. Kolm klassi mahutavad maksimaalselt 20 õpilast ja võõrkeelte kabinet 16 õpilast. Peale selle on koolil sisustatud kaheosaline arvutiklass üheksa arvutiga. Õpilaste kasutuses on viis arvutit ka vabal ajal, nelja arvutiga ruum on õpetajate arvutiklass. Koos õpetajaga kasutavad seda ka õpilased. Suur puudus on ühest ruumist õpilastele, kus nad võiksid einestada, puhata või õppida, kui nad on kooli tulnud varem või neil on vaba tund. 5. POBLEEMID – Ruumid on kitsad. – Õpilaste arvutiklassi monitorid on vananenud ja ei kõlba varsti enam kasutada. – Kooli tulevate õpilaste arv ei ole prognoositav sellise täpsusega nagu päevakoolis. – Puudub söögituba õpilastele. – Õpilased puuduvad tundidest palju. – Õpiedukus on halb ja väljalangevus suur. – Vähe on tehnilisi vahendeid (puudub korralik grafoprojektor, videomagnetofon, televiisor). – Kooli PR ei ole piisav. 6. EESMÄRGID Probleemidest tulenevalt tuleb otsida lahendusi ja edasiminekuvõimalusi järgmistes valdkondades: – Saavutada õpilaste paremad tulemused õppetöös ja parem osavõtt tundidest. – Mitmekesistada õppetunde arvutite kasutamisega. Õppida kasutama olemasolevat õppetarkvara. – Korraldada igal aastal kooli lõpetajatele ekskursioon Eestisse või välismaale. – Sisustada võõrkeelte kabinet televiisori ja videomagnetofoniga. – Rentida juurde ruume raamatukoguks ja õpilaste söögitoaks, kus vajadusel võiks ka õppida. – Osta uus grafoprojektor ja paljundusmasin. – Jätkata sidemeid väljaspool Eestit, et laiendada õpetajate ja õpilaste silmaringi. – Viia läbi traditsiooniline kooli vilistlaste kokkutulek 2004/2005. õppeaastal kooli 55. aastapäeva tähistamiseks. Selleks ajaks valmistada kooli lipp ja lasta köita kooli kroonika. – Parandada kooli tuntust üldsusele. Arengu valdkonnad • Õppe-kasvatustöö parendamine personali arendamise ja õppetöö parema korraldamise kaudu – õpetaja eneseanalüüs – kooli eneseanalüüs – IT-alane õppimine – metoodika mitmekesistamine – üksikaine õppimise juurutamine • Materiaalne areng • Suhted avalikkusega. ARENGUKAVA TÄIENDAMISE JA MUUTMISE KORD Kooli arengukava elluviimisest tehakse kokkuvõtteid õppeaasta lõpul töötajate üldkoosolekul. Elektrooniliselt hoitavas tegevuskavas tehakse täiendusi vastavalt selle elluviimisele, märkides ära viimase korrigeerimise kuupäeva. Vajadusel lisatakse uusi punkte arengukavasse. Et õhtukooli õpilaste arv ei ole sama täpselt prognoositav nagu päevakooli oma, siis on arengukavas planeeritud lühem ajavahemik. Lähemate aastate sündivus peab näitama, mis juhtub päevakoolidega ja seejärel saab õhtukool oma arengut määratleda pikemaks ajaks. TEGEVUSKAVA Õppe-kasvatustöö Ülesanne Tähtaeg Ligikaudne maksumus 1. Õppekava täiustamine vastavalt uuele RÕK-le. Pidev 2. IT vahendite kasutuselevõtt tundide läbiviimisel Esimesel võimalusel, kui tehnika ja teadmised lubavad 2001/2002. õa saadud keeleõppe programme u. 12 000 krooni ja keemia tarkvara. U. 7500 krooni, sellest TH rahadest 13 500 krooni. Õpetajad vajavad veel koolitust, riistvara tuleb juurde osta. 3. Rakendada koosseisudes 0,5 huvijuhi ametikohta – et pakkuda noortele, kes ei tööta, ja ka kõigile huvilistele klassivälist tegevust (ansamblid, deklamaatorid) 2002/2003. õppeaasta 2000 krooni kuus 24 000 krooni aastas, koos sotsmaksuga 32 000 krooni aastas 4. • Jätkata õpetajate päeval tundide andmist õpilaste poolt • jõulupeo traditsiooni • iga viie aasta järel vilistlaste kokkutulekuid 2004/2005. õppeaasta Maksumus 40 000, sellest 25 000 laekub osavõtjatelt 5. Klassijuhatajate kontroll ja abi õppijate probleemide lahendamisel. Pidev Personali arendamine * õpetaja eneseanalüüs * kooli enesehindamine * IT alane õppimine Ülesanne Aeg Ligikaudne maksumus IKT-alane koolituse jätkumine aineõpetajatele Alates 1. oktoobrist 2001. a Toimus Kuressaare Gümnaasiumis Maidu Variku juhendamisel. Osalesid: Lember, Markus, K., Markus, M., Pannel, Porila Rannama, Saal. Koolitust vajatakse veel Personali konsulteerimine arvuti kasutamisel õppematerjalide ettevalmistamisel (direktor, infojuht) Pidev, vajaduse korral Mitmekesistada tundide metoodikat. Selleks teha analüüsid õppeaasta lõpu õppenõukogus Igal aastal Küsimustik eneseanalüüsiks 2002. a aprillis Õpilaste ja kooli töötajate anketeerimine IV õppeveerand igal aastal Osavõtt õhtukoolide seminaridest kaks korda aastas 2002. jaanuar ja august Valgas 2003. jaanuar ja august Tallinnas 2004. a Kuressaares á 4000 krooni Jaan 2002: Käidi Valga lähedal Taheva Sanatooriumis. Seminaril osalesid HM spetsialistid Kristi Mere ja Terje Ots. Nõupidamisel õnnestus teha parandusi õhtukoole puudutavasse määruse eelnõusse. Õppereis Taani sõpruskooli koos õpilastega Märts 2002. a Tegelik maksumus circa 54 000 Ligikaudu 100 000 krooni Arvestatud 25–30 osavõtjaga, igalt osavõtjalt 3000 krooni, kooli poolt 20 000 krooni. Toimus 18.–24. märtsil 8 õpilast, 4 õpetajat + 1 laps Majanduslik-materiaalne areng 2002–2004 Ülesanne Aeg Ligikaudne maksumus Märkusi Videomagnetofoni ja teleri ost 2002 september-oktoober 8000 krooni Uued toolid füüsikaklassi 2002 20 000 krooni Ruumide juurderentimine Tervisekaitsetalituselt 2003 juuni-august Kulud Tervisekaitsetalitusele suurenevad umbes 11%, sealhulgas rent 5500 krooni aastas, muud umbes 7000 krooni aastas Läbirääkimisi on peetud maja valdajaga, kelle nõusolek on olemas. Vaja on 2003. aasta eelarvesse raha ruumi sisustamiseks ja remondiks umbes 35 000 krooni Uue õppe- ja puhkeruumi sisustamine õpilastele august 2003 1000 krooni IT vahendite juurdeost: – arvutite uuendamine – skanneri ost – CD-ROM-ide ost 2003 2004 30 000 30 000 Ehitada liikuv vahesein matemaatikaklassis, et klassi oleks võimalik poolitada 2004 25 000 Osta ajakohane grafoprojektor alusega 2002/2003. õppeaasta 7000 Suhted avalikkusega Ülesanne Aeg Ligikaudne maksumus Iga-aastane kooli vastuvõtu reklaam kooli koduleheküljel Internetis, lehekülje uuendamine Pidev Kooli sümboolika väljaarendamine (lipp, ajaleht) 2003 6000 krooni Kroonika köitmine 2004 Kooli ajaloo tutvustamine praegustele õpilastele ja üldsusele Igal õppeaastal õpilastele, juubeli eel üldsusele. Kooli 55. aastapäeva ja vilistlaste kokkutuleku reklaam ja ettevalmistus kokkutulekuks okt–dets 2004 Klassivälise tegevuse (ansamblid, deklamaatorid) elustamine Muusika ja kirjanduse õpetajad Pool huvijuhi palka Lisa 6 Kuressaare Linnavolikogu 23. mai 2002. a määrusele nr 15 ÜLDHARIDUSKOOLIDE INVESTEERINGUD Kool Tegevus 2002 2003 2004 2005 2006 KOKKU E IT arendamine 200 000 200 000 4 SÜG Arvutid (liisinguga) 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 400 000 6 PK Projekt «Arvuti raamatukogusse» 18 000 18 000 7 PK Raamatukogu tarkvara soetamine 5500 5500 8 PK Arvutite ost koos tarkvaraga, koostöös Kuressaare LV, KG, SÜG 75 000 75 000 6 KÕK IT arendamine 40 000 40 000 25 000 105 000 7 KÕK Videoprojektor 60 000 60 000 Taotlused kokku 178 500 120 000 180 000 105 000 80 000 663 500 E SÜG staadion 150 000 150 000 16 SÜG Staadioni remont: 0 17 SÜG Muru paigaldamine 328 000 328 000 18 SÜG Radade alused ja asfalt 478 000 478 000 19 SÜG Rajakate 1 000 000 1 000 000 Taotlused kokku 328 000 478 000 1 000 000 0 0 1 806 000 AK SÜG võimla 500 000 500 000 500 000 1 500 000 E Kuressaare Gümnaasiumi staadion 150 000 150 000 32 KG Staadion, spordiväljakud 0 E Kuressaare Gümnaasiumi ujula 2 750 000 2 750 000 23 KG Ujula II etapp+ projekt 7 000 000 7 000 000 40 KG Ujula III etapp+ 0-korruse abiruumid 7 000 000 7 000 000 Taotlused kokku 14 000 000 0 0 0 0 14 000 000 AK Põhikooli kapitaalremont 2 550 000 1 600 000 4 150 000 9 PK Kooli klassiruumide remont 1 953 820 1 953 820 10 PK Kooli võimla remont 1 000 000 1 000 000 Taotlused kokku 1 953 820 1 000 000 0 0 0 2 953 820 E Põhikooli staadion 633 200 633 200 11 PK Kooli staadioni remont 1 052 914 350 000 1 402 914 RIP Vanalinnakooli kapitaalremont 750 000 1 000 000 1 000 000 3 150 000 5 900 000 1 VK Koolihoone kapitaalremont 0 2 VK Võimla + abiruumid 3 000 000 3 000 000 3 VK Klassiruumid, elektrisüsteem 2 500 000 2 500 000 4 VK Koridorid, fassaad 2 200 000 2 200 000 7 VK Hoovimaja 600 000 600 000 8 VK Piirdeaiad, väravad 40 000 40 000 10 VK Õueala asfalteerimine 300 000 300 000 11 VK Spordiväljaku remont 0 Taotlused kokku 3 000 000 3 440 000 2 200 000 0 0 8 640 000 AK Säästuprogrammid 300 000 500 000 1 000 000 2 000 000 3 800 000 AK Ohutuse ja päästeameti nõuete täitmine 300 000 500 000 1 000 000 100 000 1 900 000 E KG SA leping 350 000 AK SÜG SA leping 110 000 110 000 110 000 330 000 KOKKU 1 060 000 1 110 000 2 110 000 2 100 000 0 6 030 000 6 SÜG Tööõpetuse + arvutiklass 500 000 500 000 500 000 1 500 000 7 SÜG Valgustid 3. ja 4. korruse klassides; 3. ja 4. korruse elektrisüsteemi remont 600 000 600 000 1 200 000 11 SÜG Keldrikorrus päästeameti nõuetele vastavaks 180 000 180 000 12 SÜG 3. ja 4. korruse koridor päästeameti nõuetele vastavaks 500 000 500 000 1 000 000 22 SÜG Lagede soojustamine 290 000 290 000 KG KG SA leping 350 000 350 000 350 000 1 050 000 6 KG Tuletõrjeuste paigaldamine 14 tk 210 000 210 000 21 KG Puidutööklassi renoveerimine (sh sisustus), ventilats. 500 000 500 000 27 KG Kogu hoone soojustus + välisviimistlus pind 3200 m2 2 000 000 2 000 000 29 KG Kogu hoone turvavalgustus (remondi käigus) 0 2 I-N Automaatse tulekahjusüsteemi paigaldus * 3 I-N Tuletõkkeuste paigaldamine koridorides * 8 SÜG Aula põrand 40 000 40 000 9 SÜG Veetrassi väljavahetamine Tehnika t. – kool ? 0 10 SÜG Raamatukogu laiendamine 200 000 200 000 13 SÜG Akende vahetus kooli läänetiival 250 000 250 000 15 SÜG Garderoobikapid 750 000 750 000 20 SÜG Piirdetara ja kõnniteed ? 0 21 SÜG Trepikodade remont ja akende vahetus 200 000 200 000 23 SÜG Välisfassaad 2 000 000 2 000 000 4 I-N Välisuste vahetus * 5 I-N Välisfassaad * 6 I-N Katuse remont * 2 KG C-korpuse arvutiklassi, füüsika klasside ja vaheruumide remont 300 000 300 000 4 KG Peasissekäigu ringiehitus (juubeliks) 800 000 800 000 5 KG Klassiruumide igaaastane remont 80 000 80 000 7 KG Trepikoja akende vahetus 80 000 80 000 8 KG Garderoobi akende vahetus 100 000 100 000 9 KG I korruse C-korpuse akende vahetus 150 000 150 000 10 KG II korruse A-korpuse WC-de remont 240 000 240 000 11 KG II korruse A-korpuse koridori remont 200 000 200 000 12 KG II korruse A-korpuse uste vahetus 7 tk. 42 000 42 000 13 KG II korruse B-korpuse uste vahetus 5 tk. 30 000 30 000 14 KG I korruse uste vahetus 72 000 72 000 15 KG III korruse uste vahetus 72 000 72 000 16 KG IV korruse uste vahetus 72 000 72 000 17 KG A-korpuse hoovipoolsete akende vahetus 363 400 363 400 18 KG B-korpuse hoovipoolsete akende vahetus 363 400 363 400 19 KG Auditoooriumi remont + projekt 700 000 700 000 20 KG Osilia, audit, raamatukogu remont + projekt; katuse vahetus 1 500 000 1 500 000 22 KG Õppekorpuse katuse vahetus 800 000 800 000 25 KG Aula remont, lae vahetus 250 m2 600 000 600 000 26 KG Vihmaveerennid 150 000 150 000 31 KG Võimla ja võimla sanruumide ehitus 0 33 KG Keldrite kohandamine abiruumideks 0 34 KG Õppeköök (seadmetega) 300 000 300 000 35 KG Teadete- ja infotahvlid 0 39 KG Koolimööbli igaaastane vahetus 3 kmpl. 100 000 100 000 100 000 300 000 41 KG Koridoride remont 3. ja 4. korrus (1500 m2 ) 2 250 000 2 250 000 42 KG Territooriumi ümbritsev kiviaed lõpetada 0 43 KG Detailplaneeringu elluviimine 0 KG Tervisepargi väljaarendamine (KIK-projekti kaasfinantseerimine 2 milj) 500 000 500 000 5 PK 7c klassi avamine, ruumi ja koolipinkide remont 6000 6 000 12 PK Klassi mööbli ost 60 000 60 000 60 000 180 000 5 VK Klassitahvlid 12 000 12 000 6 VK Klassimööbel ? ? ? ? 0 1 KÕK Lisaõpperuumide rent 13 000 13 000 2 KÕK Lisaruumide remont 25 000 25 000 Taotlused kokku 8 942 800 4 638 000 2 740 000 3 350 000 2 000 000 21 670 800 E Sööklad 300 000 300 000 5 SÜG Söökla remont ja inventar (liisinguga; puudub remont) 100 000 218 000 218 000 218 000 218 000 972 000 28 KG Söökla renoveerimine + projekt (puudub ventilatsiooni osa) 1 300 000 1 300 000 4 KÕK Söögi- ja puhkeruumi sisustamine 12 000 12 000 1 I-N Köögibloki vastavusse viimine * Taotlused kokku 1 400 000 230 000 218 000 218 000 218 000 2 284 000 AK Ventilatsioonid 200 000 200 000 200 000 600 000 14 SÜG Aula ventilatsioon 200 000 200 000 3 KG Arvutiklassi konditsioneeri paigaldamine 75 000 75 000 30 KG Kogu hoone ventilatsioon + projekt 0 Taotlused kokku 75 000 0 0 200 000 0 275 000 Muud tegevused 1 PK Kooli psühholoog 0,5 ametikohaga 34 763 34 763 2 PK Koostöö kokkulepe Saaremaa Keskkonnateenistusega «KPK Metskond» 5000 5000 5000 5000 20 000 3 PK Osalemine programmis «Tervist arendavate koolide võrgustik» 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 4 PK Kooli traditsioonilised üritused 18 000 18 000 18 000 18 000 72 000 9 VK Õppevahendid ? ? ? ? 0 3 KÕK Kooli sümboolika 6 000 6 000 5 KÕK Huvijuhi ametikoha rakendamine 0,5 40 000 40 000 8 KÕK Kooli 55. aastapäev 15 000 15 000 Taotlused kokku 67 763 79 000 48 000 33 000 0 227 763 E Eelarve 2002 AK Arengukava 2001–2005 NB! Üldpeatükid on arengukavas arvestatud kõiki haridusasutusi silmas pidades