Tallinna Linnavolikogu — Tallinna Linnavolikogu töökorra uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 61, 1330

Juhindudes Tallinna põhimääruse § 37 lg-st 13 ning linnavolikogu 7. veebruari 2002 määruse nr 10 p-st 3, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna Linnavolikogu töökord. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. linnavolikogu 20. märtsi 1997 määruse nr 7 punkt 1; 2.2. linnavolikogu 5. veebruari 1998 määrus nr 6; 2.3. linnavolikogu 27. augusti 1998 määrus nr 26; 2.4. linnavolikogu 22. aprilli 1999 määrus nr 11; 2.5. linnavolikogu 16. detsembri 1999 määrus nr 41. 3. Määrus jõustub 1. juulil 2002. Volikogu esimees Maret MARIPUU Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2002. a määruse nr 33 lisa TALLINNA LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) on Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras kolmeks aastaks. 1.2. Linnavolikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. 1.3. Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis. 1.4. Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganiteks on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ning linnaosade halduskogud. 1.5. Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku ja organisatsioonilise teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei. 1.6. Töökeel linnavolikogus on eesti keel. 2. Linnavolikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) 2.1. Linnavolikogu tööd korraldab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimehe käskkirjaga enda asendajaks. Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta asendaja suuliselt. Linnavolikogu esimehe volituste lõppemisel täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue linnavolikogu esimehe valimiseni linnavolikogu üks aseesimeestest. 2.2. Linnavolikogu esimehe valimine toimub Tallinna põhimääruse §-s 30 sätestatud korras. Linnavolikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub Tallinna põhimääruse § 30¹-s sätestatud korras. 2.3. Linnavolikogu esimees: 2.3.1. juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.3.2. esindab või volitab teisi esindama Tallinna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, Tallinna põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 2.3.3. omab õigust nõuda kõigilt Tallinna linna asutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.3.4. esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri, koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused; 2.3.5. kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 2.3.6. korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.3.7. annab välja käskkirju linnavolikogu töö korraldamiseks; 2.3.8. määrab eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.3.9. jälgib algatatud eelnõude vastavust käesoleva töökorra punktides 8.3 ja 8.5 sätestatud nõuetele; 2.3.10. pikendab eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus; 2.3.11. esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.3.12. omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil täiendavaid vaheaegu; 2.3.13. lahendab linnavolikogu töökorra rakendamisel tekkivad küsimused; 2.3.14. täidab muid seaduse alusel või Tallinna põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3. Linnavolikogu eestseisus 3.1. Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ linnavolikogu esimehe juures linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees või tema asendaja, linnavolikogu aseesimehed, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning linnaosade halduskogude esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige ja linnasekretär või tema asendaja, linnavolikogu kantselei juhataja ja linnavolikogu kantselei nõunikud. Linavolikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule linnavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. Eestseisuse koosolekud on linnavolikogu liikmetele ja linnavalitsuse liikmetele avalikud. 3.4. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul paaritu nädala neljapäeval algusega kell 16.00. Linnavolikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab linnavolikogu kantselei juhataja hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00 ning esitab selle linnavolikogu esimehele. 3.6. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnevalt registreeritud eelnõude ja juurdekuuluvate dokumentidega ning linnavolikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus ei saa esitada täiendavalt eelnõusid. 3.7. Eestseisuse koosolekul arutatakse linnavolikogu eelnõude võtmist linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada linnavolikogu istungi päevakorra projekti. 3.8. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ning protokollija. 3.9. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnavolikogu kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. 3.10. Eestseisuse koosolekul linnavolikogu esimehe või tema asendaja poolt antud ülesanded edastab linnavolikogu kantselei juhataja kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele. 4. Linnavolikogu liige 4.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Linnavolikogu liikme volituste peatumise, lõppemise ja volituste taastamise alused sätestab seadus ja Tallinna põhimäärus. 4.2. Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 4.3. Linnavolikogu liikmel on õigus: 4.3.1. algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.3.2. seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.3.3. esitada linnavolikogu menetluses olevale eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4.3.4. esitada oma kandidatuur komisjoni ja töörühma liikmeks; 4.3.5. saada linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnaosade valitsuste õigusakte, linna asutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.3.6. esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 4.3.7. esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 4.3.8. kuuluda halduskogu koosseisu linnavolikogu poolt määratud tingimustel; 4.3.9. kasutada linnaosa valitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 4.3.10. tasuta informeerida linnaelanikke linnavolikogu kantselei kaudu linnavolikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 4.3.11. saada hüvitist linnavolikogu tööst osavõtu ja linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest linnavolikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel. 4.4. Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 4.5. Punktis 4.4 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. 4.5. Linnavolikogu liige on kohustatud: 4.5.1. esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 4.5.2. saatma linnasekretärile kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse ja ärakirja dokumendist, millega ta nimetati valla- või linnaametnikuks Tallinnas või mõnes teises vallas või linnas, valiti vallavanemaks või linnapeaks, kinnitati või nimetati valla- või linnavalitsuse liikmeks mõnes teises vallas või linnas. 4.6. Vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. 5. Linnavolikogu fraktsioon 5.1. Fraktsiooni võivad moodustada neli või enam linnavolikogu liiget, kes on valitud sama valimisnimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegsaelt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna nimi. 5.2. Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed ja mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud fraktsiooni liige. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kohe linnavolikogu kantseleile muudatuse registreerimiseks. Fraktsiooni muudatus jõustub selle registreerimisest. Otsus fraktsiooni muutmise kohta edastatakse ka linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne olemasoleva fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5.8.4. oma liikme kaudu esineda linnavolikogu istungil kõnega kõnepuldist ja sõnavõtuga kohalt; 5.8.5. võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne linnavolikogu õigusakti eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. 6. Linnavolikogu komisjon 6.1. Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe (aseesimehed) valib linnavolikogu oma liikmete hulgast Tallinna põhimääruse §-s 311 sätestatud korras. 6.2. Linnavolikogu komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildisel. Vähemalt ühe linnavolikogu komisjoni liikme esitab linnavalitsus. Komisjoni sekretäri kinnitab linnavolikogu esimees. Üle poole linnavolikogu komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed. 6.3. Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord on sätestatud Tallinna põhimääruses ja vastava komisjoni põhimääruses. 7. Juhtivkomisjon 7.1. Juhtivkomisjon on linnavolikogu alatine komisjon või linnavolikogu poolt moodustatud töörühm, kes korraldab eelnõu menetlemist linnavolikogus. 7.2. Linnavolikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. 7.3. Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul kas: 7.3.1. esitama eelnõu eestseisusele linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 7.3.2. esitama linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 7.3.3. esitama linnavolikogu eestseisusele põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Linnavolikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused või täiendused või annab ülesande täienduste tegemiseks eelnõusse eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis linnavolikogu istungile põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 8. Linnavolikogu õigusaktide algatamine 8.1. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 8.1.1. linnavolikogu liikmel; 8.1.2. linnavolikogu komisjonil; 8.1.3. linnavolikogu fraktsioonil; 8.1.4. linnavalitsusel; 8.1.5. linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 8.1.6. linnaosa halduskogul Tallinna põhimääruses sätestatud alustel ja korras; 8.1.7. linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 8.2. Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada linnavolikogu õigusakti eelnõu. 8.3. Linnavolikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab vastama riigi ja Tallinna õigusaktidele. 8.4. Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitavad linnavalitsus, linnapea ja linnaosa halduskogu eelnõu koos seletuskirja ja lisadega dokumendiosakonnale ka elektroonilisel kujul. Linnavolikogu liikme poolt esitatud eelnõu esitamise elektroonilisel kujul tagab fraktsiooni nõunik, fraktsiooni mittekuuluva linnavolikogu liikme puhul linnavolikogu kantselei. 8.5. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja. 8.6. Linnavalitsus ja linnaosa halduskogu esitavad eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid 80-s eksemplaris. 8.7. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos eelnõu juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse linnavolikogu istungi juhatajale istungi algul või linnavolikogu kantseleisse. Eelnõu registreeritakse kohe ja esitatakse läbivaatamiseks linnavolikogu esimehele. 8.8. Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva korra punktides 8.3 ja 8.5 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ning eelnõule juhtivkomisjoni määramise kohta. Linnavolikogu esimehe resolutsiooniga suunatakse eelnõu läbivaatamiseks ka teistele linnavolikogu komisjonidele ja linnavolikogu fraktsioonidele. Eelnõu, mis käsitleb organisatsioonilisi küsimusi, suunatakse otse eestseisuse päevakorda ilma juhtivkomisjoni määramata. Eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega antakse õigusnõunikule. 8.9. Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta punktides 8.3 ja 8.5 toodud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. 8.10. Kõik eelnõud (v.a organisatsioonilised küsimused), mis ei ole esitatud linnavalitsuse poolt, tuleb saata linnavalitsusele seisukoha saamiseks. 8.11. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud (väljavõtted komisjonide protokollidest, linnavalitsuse istungi protokollidest jne) esitatakse linnavolikogu kantseleile, kes edastab need juhtivkomisjonile. 8.12. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab linnavolikogu esimees linnavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d). 8.13. Linnavolikogu kantselei väljastab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega linnavolikogu liikme töölauale linnavolikogu istungite saalis hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12.00. 8.14. Eelnõu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega (seletuskiri, lisad jne) saab tutvuda alates eelnõu registreerimisest veebilehe aadressil: htpp:// www.tallinnlv.ee//aktalav//. 9. Eelnõu tagasivõtmine ja menetlusest väljalangemine 9.1. Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta linnavolikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud linnavolikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu linnavolikogu menetlusest välja. 9.2. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa. 9.3. Linnavolikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb linnavolikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused linnavolikogu liikmena on lõppenud või peatunud. 9.4. Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul kui linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab linnavolikogu kantselei linnavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele linnavalitsusele seisukoha saamiseks. 9.5. Põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitab eelnõu menetlev juhtivkomisjon eestseisuse koosolekule vastava päevakorrapunkti arvamiseks linnavolikogu istungi päevakorra projekti. 9.6. Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu juhtivkomisjoni esimees või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse. 10. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine 10.1. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. 10.2. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 10.3. Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10.4. Linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga paarisnädala neljapäeval algusega kell 16.00 vaheaegadega 15 minutit iga 1,5-tunnise töötamise järel. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 10.5. Kui linnavolikogu istungi päev langeb riiklikule pühale või on otstarbekas muuta korralise istungi algusaega, määrab linnavolikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva või teise algusaja. Nimetatud otsus tehakse teatavaks eestseisuse koosolekul. 10.6. Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu fraktsioonide kaudu vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit ning kutse avaldatakse vähemalt üks päev enne linnavolikogu istungit ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel. 11. Istungi läbiviimise üldpõhimõtted 11.1. Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu esimehe poolt käskkirjaga määratud üks aseesimeestest. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu või muul põhjusel, määrab ta asendaja suuliselt. 11.2. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab Tallinna Linna Valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 11.3. Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.4. Linnavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed, linnasekretär ja linnavolikogu kantselei nõunikud, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud muud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa linnavolikogu liikmed ja istungit teenindavad ametnikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 11.5. Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha nii, et see ei segaks linnavolikogu istungi läbiviimist ega linnavolikogu liikmete tööd. 12. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste ja ettepanekute ärakuulamine 12.1. Linnavolikogu istungi avab istungi juhataja. 12.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Päevakorraprojekti arutamise käigus vaadatakse läbi protestid päevakorras esinevate vigade kohta ning ettepanekud eelnõude päevakorrast väljaarvamise kohta. Protestid ja ettepanekud tuleb esitada kirjalikult istungi juhatajale, kes loeb need ette. Kui linnavolikogu nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi linnavolikogu liikmetest hääletamist ei nõua. 12.3. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist ja vajadusel hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimus jääb päevakorda, kui selle poolt hääletab linnavolikogu liikmeid rohkem kui vastu. 12.4. Pärast päevakorra kinnitamist võivad linnavolikogu liikmed esitada arupärimisi linnavalitsuse liikmetele, anda üle linnavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka linnavalitsuse liikmed ja linnavolikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud. 12.5. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile. 12.6. Arupärimise esitamise ja sellele vastamise kord on sätestatud käesoleva korra 18. peatükis. 13. Päevakorraküsimuse arutamine istungil 13.1. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Juhul kui eelnõu esitajaks on linnavalitsus, kannab eelnõu üldreeglina ette linnapea või vastava valdkonna abilinnapea. Linnaosa puudutavates küsimustes võib linnavalitsus volitada eelnõu ette kandma linnaosa vanemat või tema asetäitjat. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Juhul kui istungi juhataja esineb ettekande või kaasettekandega, peab ta ettekande või kaasettekande tegemise ajaks istungi juhatamise üle andma asendajale. 13.2. Ettekandeks antakse aega 15 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada viie minuti võrra. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.3. Pärast ettekannet ja kaasettekannet võib iga linnavolikogu liige esitada ettekandjale või kaasettekandjale ühes päevakorrapunktis kuni kaks suulist küsimust, v.a korra punktis 16.2 sätestatud juhul. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Ettekandja või kaasettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavolikogu liikmele, komisjoni liikmele või linnavalitsuse liikmele. Küsimuse esitamiseks antaks aega kaks minutit. 13.4. Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised, kus linnavolikogu liikmel on võimalus antud päevakorraküsimuses arvamust avaldada sõnavõtuga (repliigiga) kohalt kestusega kuni kaks minutit ja kõnega kõnepuldist kestusega kuni viis minutit. Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta (nn protseduuriline küsimus) antakse soovijale märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda. 13.5. Soovist esineda kõnega või avaldusega kõnepuldist, sõnavõtuga (repliigiga) kohalt, protestiga või esitada küsimusi annab linnavolikogu liige märku vastavale nupule vajutamisega hääletamispuldil ning linnavalitsuse liikmed ja istungile kutsutud isikud käega. Elektroonilise hääletamissüsteemi rikke korral annab linnavolikogu liige oma soovist esineda või esitada küsimus märku käega. 13.6. Kui arvamuse avaldamiseks enam soovi ei ole, loeb istungi juhataja läbirääkimised lõpetatuks. Pärast läbirääkimiste lõppu on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks kestusega kuni kolm minutit. 13.7. Kirjalikult laekunud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu lugemise katkestamist või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepanekuid võib teha ainult antud päevakorra küsimuses reguleeritava õigussuhte kohta. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni linnavolikogu liige või fraktsioon seda nõuab. Muudatusettepanek leiab toetust, kui muudatusettepaneku poolt hääletab rohkem linnavolikogu liikmeid kui vastu. 13.8. Juhul kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna. 14. Eelnõu lõpphääletus 14.1. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele. Enne eelnõu lõpphääletust võib linnavolikogu fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. 14.2. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab linnavolikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist. 14.3. Eelnõu ei saa esimesel lugemisel vastu võtta, kui: 14.3.1. eelnõu puudutab linnaeelarve vastuvõtmist, muutmist või lisaeelarve kinnitamist; 14.3.2. eelnõuga muudetakse Tallinna põhimäärust, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 14.3.3. eelnõuga võetakse linnale varalisi kohustusi; 14.3.4. eelnõuga kehtestatakse arengukava või kohalik maks. 14.4. Eelnõusse esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid saab muuta ainult hääletamise teel. 14.5. Linnavolikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Tallinna põhimääruse § 26 lg 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamust. Enne määruse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav linnavolikogu koosseisu häälteenamus, kontrollitakse linnavolikogu liikmete kohalolekut. 14.6. Hääletamine on linnavolikogus avalik, välja arvatud isikuvalimistel. 14.7. Linnavolikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Isikuvalimistel toimub hääletamine Tallinna põhimääruse § 28 1 sätestatud korras. 14.8. Avalikul hääletamisel kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi. Hääletamisaeg on 20 sekundit. Elektroonilise hääletussüsteemi rikke korral toimub hääletamine käe tõstmisega. 14.9. Hääletamistulemustest teatab istungi juhataja ning kinnitab seda haamrilöögiga. 14.10. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on linnavolikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viikase läbi juhul, kui linnavolikogu liikme hääletamispult ei olnud töökorras elektroonilise hääletamissüsteemi kasutamise korral või on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 14.11. Igaühel on õigus tutvuda hääletamise tulemustega. Hääletustulemused on avaldatud veebilehe aadressil: htpp://www.tallinnlv.ee//aktalav//. 14.12. Istungite vahelisel ajal hoitakse linnavolikogu liikmete hääletamiskaarte linnavolikogu kantselei dokumendiosakonnas. Kaart antakse linnavolikogu liikmele istungist osavõtuks registreerimisel ja tagastatakse dokumendiosakonnale istungilt lahkumisel. 15. Linnavolikogu istungi lõpetamine 15.1. Linnavolikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 15.2. Kui linnavolikogu istungi päevakorras märgitud istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendunud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise. 15.3. Kui linnavolikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse pooleli või arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. 16. Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt linnavolikogu menetluses oleva eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina 16.1. Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse linnavolikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõu arutamisel rakendatakse käesoleva korra 13. ja 14. peatükis sätestatud põhimõtteid, kui antud peatükist ei tulene teisiti. 16.2. Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu esitaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Linnavolikogu liikmele antakse sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks iga eelnõu kohta. 16.3. Pärast küsimuste esitamise lõppemist avatakse läbirääkimised. 16.4. Pärast läbirääkimiste lõppemist pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) linnavolikogu menetlusest välja. Juhul kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletusel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja. 16.5. Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui linnavolikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti. 17. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 17.1. Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. 17.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja linnavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 17.3. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta. 17.4. Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kellele iga linnavolikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei avata. 17.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses kuni viie minuti ulatuses esineda kõnega kõnepuldist. 17.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamust. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusavaldust. 17.7. Umbusalduse avaldamine vormistatakse linnavolikogu otsusega. 18. Arupärimine 18.1. Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 18.2. Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise linnavolikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle kohe arupärimise adressaadile. Kui linnavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale linnavalitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat ja linnavolikogu kantseleid. 18.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat ja linnavolikogu kantseleid arupärimisele vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 18.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab linnavolikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse linnavolikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. 19. Linnavolikogu istungi protokoll 19.1. Linnavolikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Avaliku hääletamise tulemused salvestatakse arvutis. Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestused ja avaliku hääletamise tulemused arvutis säilitatakse kuus kuud. Linnavolikogu liikmel on õigus nõuda kohe istungil nimeliste hääletamistulemuste lisamist istungi protokollile. 19.2. Istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtnud linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, andmed vastuvõetud otsuste ja määruste kohta ning eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 19.3. Linnavolikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 19.4. Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse kantselei arhiiviruumis. 19.5. Linnavolikogu istungi protokoll on avalik.