Tartu Ülikooli seadus

KäesolevseadusmäärabTartuÜlikooliõiguslikuseisundisuhetesriiklikeinstitutsioonidega.Seadussätestabülikooliautonoomia, tegevusealustejakorralduseerisusedteisteavalik-õiguslikeülikoolidegavõrreldes.

Käesolevasseadusesettenähtudhaldusmenetluselekohaldataksehaldusmenetluseseaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestadeskäesolevaseaduseerisusi.

(1) TartuÜlikool (edaspidiülikool), asutatud 1632. aastal, on EestiVabariigiriiklikrahvusülikool.

(2) Ülikool on universaalneintegreeritudteadus-, õppe- jakultuuriasutus, mille eesmärk on teadusteedendaminejateaduselbaseeruvakõrghariduseomandamisevõimalusteloominekõigiltemasviljeldavatelerialadelningteadus-, koolitus- jamuulkultuuritegevuselpõhinevateteenusteosutamine. ÜlikoollähtubomaakadeemilisestegevusesEuroopaülikoolide Magna Charta põhimõtetest.

(3) Ülikool on avalik-õiguslikjuriidilineisik, kestegutsebkäesolevaseaduse, ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119), omapõhikirjajamuudeõigusaktidealusel.

(1) Rektorvalitakseülikoolipõhikirjasmääratudajaksjakorrasnendehulgast, kes on või on olnud professor. RektorikinnitabametisseVabariigiValitsus. Viimanekeeldubsellest, kui on rikutudvalimiskorda. Seljuhulkorraldatakseuuedvalimised.

(2) Rektorvastutabülikooliüldseisundi ja arengueest, annabaruülikoolinõukoguleningVabariigiValitsusele.

(3) RektorivabastabametistVabariigiValitsusülikoolinõukoguettepanekul.

(1) Ülikooliasutused on raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid ja teisedasutused, mille ülesanne on kõrvutiõppe- ja teadustegevusegaosutada ka teenuseid.

(2) Ülikooliasutusedtegutsevadülikoolinõukogukinnitatudpõhikirjaalusel.

(3) Ülikooliasutusedirektornimetatakseametisseavalikukonkursitulemustealuselkuniviieksaastaks. Avalikukonkursiläbiviimisetingimused ja korrakehtestabülikoolinõukogu.

[kehtetu]

(1) Ülikooliraamatukogu on ülikoolikoosseisusolevriiklikuniversaalneteadusraamatukogu, mille ülesanne on infoteenusteosutamine, Eesti rahvustrükistetäielikukoguloomine ja säilitamineningülikooliliikmeskonnateenindamine.

(2) Ülikooliraamatukogutegutsebseaduse ja oma põhikirjaalusel. Põhikirjakinnitabülikoolinõukogu.

(1) Arstiõppele ja hambaarstiõppelejärgnebresidentuurühelarstivõihambaarstierialal.

(2) Residentuurkoosnebteoreetilisest ja praktilisestkoolitusest. Residentuuriläbiviimise alus on residentuuriraamnõuded, mille kinnitabsotsiaalministermäärusega, ja residentuuriprogramm, mille kinnitabülikoolinõukogu. ResidentuuriprogrammidkantaksekooskõlastatultSotsiaalministeeriumigaHaridusministeeriumiõppekavaderegistrisseharidusministrimäärusegakehtestatudkorras.

(3) Residentuurivastuvõtmise ja residentuuristväljaarvamisetingimused ja korrakehtestabülikoolinõukogu.

(4) Residentuurikorraldabülikool.

(5) Residentuuriteoreetilinekoolitustoimubülikoolis ja praktilinekoolitusresidentuuribaasasutustes. Residentuuribaasasutused ja residentuurijuhendajadresidentuuribaasasutusesnimetabülikoolkooskõlastatultSotsiaalministeeriumiga. Residentuuriläbiviimisekorrakehtestabsotsiaalministermäärusega. Residentuuribaasasutussõlmibarst-residendigamääratudajakstöölepinguresidentuuribaasasutusesläbiviidavapraktilisekoolituseajaks.

(6) Residentuurilõpetanuleannabülikoolvastavalarstivõihambaarstierialalresidentuurilõpetamisttõendavatunnistuse, mille vormi ja statuudikinnitabVabariigiValitsusmäärusega. ÜlikooliväljaantudresidentuurilõpetamisttõendavadtunnistusedkantakseHaridusministeeriumilõpudokumentideregistrisseharidusministrimäärusegakehtestatudkorras.

(1) Arst-resident on isik, kes on vastuvõetudarstiõppelevõihambaarstiõppelejärgnevasseresidentuuri.

(2) Arst-residendil on õigus

1) kasutadatasutaülikooliauditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikooliskehtestatudkorras;

2) residentuuriprogrammisulgemiseljätkataresidentuuriläbimistresidentuuriteiseprogrammialusel;

3) valida oma esindajaid ja olla valitudülikoolikollegiaalsetesseotsustuskogudesse;

4) saada residentuuriläbimiseksvajalikkuõppematerjali ja muudinformatsiooni;

5) esitadarektorilepõhjendatudtaotlusõppejõukõrvaldamiseksõppetegevusest;

6) nõudaeksamivõiarvestusesooritamisekskomisjoni;

7) kasutadamuidseadusest, seadusealuselvastuvõetudõigusaktidest, ülikoolipõhikirjast ja ülikooliteistestõigusaktidesttulenevaidõigusi.

(3) Arst-residendil on kohustusjärgidaseadusega, seadusealuselvastuvõetudõigusaktidega, ülikoolipõhikirjaga ja ülikooliteisteõigusaktidegaarst-residendilepandudkohustusiningtakannabvastutustnenderikkumiseeest.

(1) RiiklikuresidentuuritellimuseesitamisellähtubHaridusministeeriumSotsiaalministeeriumi ja ülikooliettepanekutest, samutiriiklikuksresidentuuritellimuseksriigieelarvesettenähtudvahenditest.

(2) Riiklikresidentuuritellimusvormistatakseülikooli ja Haridusministeeriumivahelkäesolevaseadusealuselsõlmitavahalduslepinguga. Lepingukohustuslikudtingimused on

1) riiklikuresidentuuritellimusealuselõppivatearst-residentidearverialade ja residentuurikestuselõikes;

2) riiklikuresidentuuritellimusetäitmiseksülikoolilevahenditeeraldamisekord;

3) riiklikuresidentuuritellimusealuselmoodustatudarst-residendikohaarvestuslikmaksumus;

4) ülikoolipooltHaridusministeeriumileriiklikuresidentuuritellimusealuselõppivatearst-residentidearvestusepidamiseksvajalikeandmeteesitamisekord ja tähtajad;

5) pooltevastutus.

(3) Haridusministeeriumil on kohustus

1) finantseeridariiklikuresidentuuritellimusealuselmoodustatudarst-residentide kohti arstivõihambaarstivastava eriala residentuurikestuselõpuni;

2) pidadaarvestustriiklikuresidentuuritellimusealuselõppivatearst-residentide ja nendehõivestoimunudmuudatusteüle.

(4) Ülikoolil on kohustus

1) luuaarst-residendilevõimalusedresidentuuriprogrammitäitmiseksarstivõihambaarstivastava eriala residentuurikestusejooksul;

2) informeeridaHaridusministeeriumiriiklikuresidentuuritellimusealuselõppivatearst-residentidehõivestoimunudmuudatustest.

(5) Kuiriiklikuresidentuuritellimusealuselõppivarst-residentarvatakseresidentuuristvälja enne arstivõihambaarstivastava eriala residentuurikestuselõppu, lõpetabHaridusministeeriumresidentuuristväljaarvamiselejärgnevaleelarveaastalselleriiklikuresidentuuritellimusealuselmoodustatudarst-residendikohafinantseerimise.

Residentuurikulud, sealhulgasülikoolistoimuvakoolitusegaseotudkuludjaülikoolikorralduskulud, residentuuribaasasutusekorralduskuludningarst-residenditöötasukaetakseriigieelarvestHaridusministeeriumieelarvekaudu, lähtudesriiklikuresidentuuritellimusealuselmoodustatudarst-residendikohaarvestuslikustmaksumusest.

Ülikool on oma vara omanik, kesvaldab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevasseaduses ja oma põhikirjassätestatudulatuses ja korras.

(1) Ülikoolil on

1) vara, midaülikoolkasutab oma põhikirjassätestatudülesannetetäitmiseks ja mille riikannabseadusealuselülikooliomandisse;

2) vara, misülikoolitaotluselantakseseadusealuseltemaomandissehiljem;

3) vara, mille teine isikvõõrandabülikoolikasuks.

(2) Ülikoolil on õigusomada vara, mis oli ülikooliomandis enne 1940. aasta 16. juunit.

(1) Ülikoolomandab ja võõrandab vara seadusealusel oma põhikirjasettenähtudkorras. Kinnisvaraomandatakse ja võõrandatakseülikoolinõukoguotsusel.

(2) Ülikooli vara väljendubtemabilansis.

(3) [kehtetu]

(4) Ülikoolosutabtasulisikoolitusteenuseidningteostabtasulisiteadusuuringuid, millestsaadavaidvahendeidkasutataksetemapõhikirjalisetegevusefinantseerimiseks.

(1) Ülikoolikoolitustegevustfinantseeritakseriigieelarvestriiklikukoolitustellimuseulatusessamadelalustelteisteavalik-õiguslikeülikoolidega, riigieelarvestriiklikuresidentuuritellimuseulatuses, samutiõppekuludehüvitamisest ja ülikoolipõhitegevusesttulenevatetasulisteteenusteosutamisestsaadudvahenditestningmuudestallikatest.

(2) Ülikooliteaduskuludefinantseerimisekordsätestatakseteadus- ja arendustegevusekorralduseseaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157).

(3) Ülikooliraamatukogufinantseeritakseriigieelarvestinfoteenusteosutamiseks ja trükistekogumisekssamadelalustelteistevastavateraamatukogudega.

(4) [kehtetu]

(1) Riiklikjärelevalveülikoolitegevuseüle ja ülikooliaruandlus oma tegevusesttoimubülikooliseaduse ja teadus- ja arendustegevusekorralduseseadusealusel.

(2) -(4) [kehtetud]

VabariigiValitsusannab oma määrusegahiljemaltüheaastajooksulpärastkäesolevaseadusejõustumistülikooliletasutaülesellise enne 1940. aasta 16. juunitülikooliomandisolnud vara, midaülikooltaotleb ja mida on ülikooliomandissevõimaliküleandaningmis on ülikoolilevajaliktemapõhikirjassätestatudülesannetetäitmiseks.

[Käesolevasttekstistväljajäetud]

(1) Enne 1997/98. õppeaastatarstiõppessevõihambaarstiõppesseimmatrikuleeritudüliõpilastelekohaldatakseõpet, miskoosneb

1) arstiõppestnominaalkestusegakuusaastatvõihambaarstiõppestnominaalkestusega viis aastat;

2) internatuuristnominaalkestusegaüksaasta;

3) residentuuristnominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

(2) Enne 1997/98. õppeaastatproviisoriõppesseimmatrikuleeritudüliõpilastelekohaldatakseõpet, miskoosneb

1) proviisoriõppestnominaalkestusega viis aastat;

2) internatuuristnominaalkestusegakuuskuud.

(3) Internatuurilõpetamineannabüldarsti, hambaarstivõi proviisori kutse. Residentuurilõpetamineannaberiarstikutse.

(4) Internatuuriläbiminetoimubbaastervishoiuasutuses, mille määrabülikooliettepanekulSotsiaalministeerium.

(5) RiiklikukoolitustellimusealuselmoodustatudinternatuuriõppekohtadekuludkaetakseriigieelarvestHaridusministeeriumieelarvekaudu.

(6) Enne 2001/02. õppeaastatriiklikukoolitustellimusealuselmoodustatudresidentuuriõppekohtadekuludkaetakseriigieelarvestHaridusministeeriumieelarvekaudu.

(7) Ülikoolannabresidentuurilõpetanuleresidentuurilõpetamisttõendavatunnistusealuselkutsetunnistuse, mistõendaberiarstikutsekvalifikatsioonivastavalarstivõihambaarstierialal, kunivastavatkutsekvalifikatsiooni omistava organimääramisenikutseseadusega (RT I 2001, 3, 7) sätestatudkorras.