Prokuratuuriseadus

(1) Prokuratuur on justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on

1) kuriteoteadete registreerimise ja kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalve;

2)

3) jälitusametkondade jälitustegevuse seaduslikkuse järelevalve tulenevalt jälitustegevuse seadusest (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557);

4) riikliku süüdistuse esindamine;

5)

6) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine;

7) teised seadusega prokuratuurile pandud ülesanded.

(2) Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks maa- ja linnaprokuratuurideks.

(1) Prokurörid on Riigiprokuratuuri prokurörid ning maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid.

(2) Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.

(1) Riigi peaprokurör juhib prokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.

(2) Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle riigiprokuröride hulgast asendaja.

(1) Riigiprokuratuuri prokurörid esindavad riiklikku süüdistust Riigikohtus ja ringkonnakohtutes ning täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.

(2) Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör ja riigiprokurörid.

(3) Riigiprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda juhtiva prokuröri ning osakonda kuuluvad riigiprokurörid määrab riigi peaprokurör.

(4) [Kehtetu]

(1) Maa- ja linnaprokuratuuri prokurörid valvavad kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järele, esindavad riiklikku süüdistust maa- ja linnakohtutes ning täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid.

(2) Maa- ja linnaprokuratuuri prokurörid on maakonna või linna vanemprokurör, maa- või linnaprokurörid ja abiprokurörid.

(3) Maa- ja linnaprokuratuurid moodustab ja nende tööpiirkonnad kinnitab justiitsminister, lähtudes tõhusa ja säästliku justiitshalduse nõuetest.

(4) Maa- ja linnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab justiitsminister. Osakonda juhtiva prokuröri ning osakonda kuuluvad maa- ja linnaprokurörid ja abiprokurörid määrab maakonna või linna vanemprokurör.

(5) [Kehtetu]

(1) Riigiprokuröride arv on 24.

(2) Maa- ja linnaprokuratuuride prokuröride üldarv on 164.

(1) Maakonna või linna vanemprokurör juhib maa- või linnaprokuratuuri ja täidab teisi temale seadusega pandud ülesandeid.

(2) Kui maakonna või linna vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle maa- või linnaprokuröride hulgast asendaja.

(1) Õppeteenistuses või katseajal olev abiprokurör tegutseb maa- või linnaprokuröri või maakonna või linna vanemprokuröri juhendamisel.

(2) Abiprokurör ei või õppeteenistuse või katseaja kestel täita prokurörile pandud ülesandeid esimese astme kuriteo asjades.

(3) Abiprokurör ei või olla prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liige ega prokuröride distsiplinaarkomisjoni liige.

(1) Riigi peaprokurör määrab pärast riigiprokuröride arvamuse ärakuulamist kindlaks nende tööjaotuse. Maa- ja linnaprokuröride ja abiprokuröride tööjaotuse määrab kindlaks maakonna või linna vanemprokurör, kuulanud ära maa- või linnaprokuröride arvamuse.

(2) Töö jaotatakse kuriteo liikidest, subjektidest või muudest üldistest kriteeriumidest lähtudes. Tööjaotuskavas määratakse samuti prokuröride asendamise kord.

(3) Tööjaotuskava koostatakse üheks aastaks ette ja aasta kestel võib seda muuta üksnes mõjuvatel põhjustel.

(1) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses.

(2) Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuris teostab riigi peaprokurör, maa- ja linnaprokuratuuris maakonna või linna vanemprokurör.

(3) Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus tema valvele alluvalt prokurörilt nõuda seletusi ja andmeid.

Riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör võib mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv. Asendamise korraldus tehakse kirjalikult, märkides asendamise ulatuse ja põhjendades asendamise vajadust.

(1) Maakonna ja linna vanemprokurör esitab kaks korda aastas riigi peaprokurörile maa- ja linnaprokuratuuri tegevusaruande.

(2) Riigi peaprokurör esitab kaks korda aastas justiitsministrile prokuratuuride tegevuse koondaruande.

Prokuratuuri põhimääruse kinnitab justiitsminister.

(1) Prokuröride üldkogu on kõigi prokuröride koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. Abiprokurörid osalevad üldkogul sõnaõigusega.

(2) Prokuröride üldkogu

1) valib kaks maa- või linnaprokuratuuri prokuröri ja ühe riigiprokuröri prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmeks;

2) valib kolm maa- või linnaprokuratuuri prokuröri ja ühe riigiprokuröri distsiplinaarkomisjoni liikmeks;

3) kinnitab prokuröride üldkogu töökorra;

4) kuulab ära justiitsministri ja riigi peaprokuröri ettekanded prokuratuuride tegevuse kohta;

5) arutab prokuratuuride tegevuse ja prokuröriteenistuse küsimusi ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks.

(3) Prokuröride üldkogu kutsub kokku ja selle tööd juhib riigi peaprokurör.

Prokuröriteenistusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(1) Prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.

(2) Prokuröriks ei või nimetada isikut

1) kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

2) kes on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;

3) kes on välja heidetud Eesti Advokatuurist või tagandatud notari ametist;

4) kes on lähedases suguluses (vanem, vend, õde, laps) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanem, vend, õde, laps) prokuröriga, kellele ta vahetult allub;

5) kes oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon.

(3) Maa- või linnaprokuröriks võib nimetada isiku, kes vahetult enne ametisse nimetamist on töötanud kohtuniku, vandeadvokaadi või vandeadvokaadi vanemabina, samuti õppeteenistusest vabastatud abiprokuröri pärast katseaja lõppemist. Abiprokuröri õppeteenistuses oleku aeg loetakse prokurörina töötamise aja hulka tingimusel, et abiprokurör on sooritanud prokurörieksami.

(4) Maakonna või linna vanemprokuröriks ja riigiprokuröriks võib nimetada isiku, kes vahetult enne ametisse nimetamist on vähemalt kolm aastat töötanud prokurörina. Abiprokurörina õppeteenistuses või katseajal olemise aega ei arvata prokurörina töötamise aja hulka.

(5) Riigi peaprokuröriks võib nimetada isiku, kes vahetult enne ametisse nimetamist on vähemalt kolm aastat töötanud riigiprokurörina või maakonna või linna vanemprokurörina.

(1) Prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile

1) isikuandmete ankeedi;

2) ametiisikule ettenähtud majanduslike huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga.

(2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmed.

(3) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedi vormi kinnitab justiitsminister.

(4) Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku ankeedis ja majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on riigi peaprokuröril, samuti tema poolt volitatud prokuratuuriametnikel õigus

1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega prokuröriteenistusse kandideeriva isiku isikuandmete kohta;

2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;

3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või kohtualused.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamatult.

(6) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon teavitab prokuröriteenistusse kandideerivat isikut kohe tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldab tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.

(7) Kui prokuröriteenistusse kandideeriv isik esitas prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile tahtlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni, arvatakse kandidaat konkursilt välja prokuröride konkursi ja atesteerimiskomisjoni otsusega.

(1) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, kuulanud ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

(2) Maakonna ja linna vanemprokuröri nimetab ametisse justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul.

(3) Riigiprokuröri, maa- ja linnaprokuröri ning abiprokuröri nimetab ametisse justiitsminister prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul.

(4) Riigi peaprokuröriks ning maakonna ja linna vanemprokuröriks võib ametisse nimetada isiku, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.

(5) Isikut ei nimetata prokuröri ametisse, kui ta ei vasta prokurörile esitatavatele nõuetele. Ametisse nimetamata jätmise otsust tuleb põhjendada.

(1) Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.

(2) Maakonna ja linna vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.

(3) Riigiprokurör, maa- ja linnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.

(1) Riigiprokurör, maa- ja linnaprokurör ning abiprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

(2) Avaliku konkursi prokuröri vabale ametikohale kuulutab Riigi Teataja Lisas välja justiitsminister. Kandidaatidele tuleb avalduse esitamiseks anda aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast.

(3) Riigi peaprokurör ning maakonna ja linna vanemprokurör nimetatakse ametisse avaliku konkursita.

(1) Kandidaadi sobivust ametikohale hindab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon.

(2) Prokuröri kandideerimisel vabale ametikohale esitab prokurör, kellele kandidaat vahetult allub, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjonile kandidaadi kohta põhistatud arvamuse.

(1) Abiprokuröri ametikohale nimetatud isik läbib õppeteenistuse. Õppeteenistus kestab kaks aastat.

(2) Õppeteenistuse ajal omandab abiprokurör maakonna või linna vanemprokuröri või maa- või linnaprokuröri juhendamisel prokuröri tööks vajalikud teoreetilised teadmised ja kutseoskused.

(3) Justiitsminister vabastab õppeteenistusest isiku, kes on varem läbinud õppeteenistuse ja sooritanud prokurörieksami, ning võib vabastada õppeteenistusest isiku, kes on vähemalt kaks aastat töötanud prokuröri, kohtuniku või vandeadvokaadina.

(4) Õppeteenistusest vabastatud abiprokurör nimetatakse ametisse kuuekuulise katseajaga. Katseajal kontrollitakse abiprokuröri kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust prokurörile esitatavatele nõuetele.

(5) Katseaja tulemust hindab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon, kuulates ära abiprokuröri juhendava prokuröri arvamuse. Konkursi- ja atesteerimiskomisjon teeb justiitsministrile ettepaneku katseaeg lõpetada või vabastada abiprokurör teenistusest katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu.

(6) Justiitsminister võib abiprokuröri õppeteenistuse kestust lühendada, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra.

(1) Õppeteenistuses olevad abiprokurörid teevad prokurörieksami. Prokurörieksam toimub mitte varem kui kaks kuud enne õppeteenistuse lõppemist.

(2) Prokurörieksamil kontrollitakse abiprokuröri teoreetilisi teadmisi ja situatsioonülesannete lahendamise oskust. Eksami tegemise nõuded ja korra kehtestab justiitsminister.

(3) Prokurörieksami tulemustele antakse hinnang "sooritatud" või "sooritamata".

(4) Kui abiprokurör eksamit ei soorita, teeb prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon justiitsministrile ettepaneku abiprokuröri teenistusest vabastamiseks või õppeteenistuse pikendamiseks. Justiitsminister võib õppeteenistust pikendada kuni kuue kuu võrra.

(5) Kui õppeteenistust on pikendatud, toimub korduseksam mitte varem kui kaks kuud enne pikendatud õppeteenistuse lõppemist.

(6) Kui abiprokurör korduseksamit ei soorita, vabastab justiitsminister abiprokuröri teenistusest.

(1) Prokuröri ametipalk on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäära ja käesoleva seadusega määratud kordaja korrutis.

(2) Riigi peaprokuröri ametipalga kordaja on 1,5.

(3) Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalga kordaja on 1,3.

(4) Riigiprokuröri ning maakonna ja linna vanemprokuröri ametipalga kordaja on 1,2.

(5) Maa- või linnaprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalga kordaja on 1,1.

(6) Maa- ja linnaprokuröri ametipalga kordaja on 1,0.

(7) Abiprokuröri ametipalga kordaja on 0,7, õppeteenistuse kestel aga 0,5.

Abiprokuröri juhendavale prokurörile makstakse juhendamistasu, mille suurus on 5 protsenti juhendava prokuröri ametipalgast iga juhendatava. kohta.

Prokurörile või tema perekonnaliikmele seoses prokuröri teenistusülesande täitmisega tekitatud varalise kahju hüvitab riik.

(1) Prokuröril, kes on prokurörina töötanud vähemalt 25 aastat, on pensioniea saabumisel õigus prokuröri vanaduspensionile.

(2) Õigus prokuröri vanaduspensionile on ka isikul, kes on prokurörina töötanud vähemalt 15 aastat ja sellele eelnevalt kohtunikuna vähemalt 10 aastat.

(3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasest ametipalgast.

(4) Kui muutub selle prokuröri ametipalk, kellena prokuröri vanaduspensioni saav isik töötas, arvutatakse prokuröri vanaduspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Prokuröri vanaduspensioni see osa, mis ületab üldise vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.

(1) Prokuröri invaliidsuspensionile on õigus isikul, kes on invaliidistunud prokurörina töötamise ajal ja kellel on vähemalt 15-aastane prokuröristaaž.

(2) Kui prokurör on invaliidistunud seoses teenistusülesande täitmisega tema suhtes toimepandud ründe või prokuröri poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel, on tal õigus invaliidsuspensionile staažist sõltumata.

(3) Prokuröri I invaliidsusgrupi pension on 65 protsenti, II invaliidsusgrupi pension 50 protsenti ja III invaliidsusgrupi pension 30 protsenti prokuröri viimasest ametipalgast.

(4) Kui muutub invaliidsusgrupp või selle prokuröri ametipalk, kellena prokuröri invaliidsuspensioni saav isik vahetult enne invaliidistumist töötas, arvutatakse prokuröri invaliidsuspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Prokuröri invaliidsuspensioni see osa, mis ületab üldise invaliidsuspensioni, makstakse riigieelarvest.

Prokurör ei tohi avaldada temale seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, kui see võib kahjustada õigusemõistmist. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

(1) Maa- ja linnaprokurör on kohustatud maakonna või linna vanemprokuröri korraldusel juhendama õppeteenistuses või katseajal olevat abiprokuröri või praktikanti.

(2) Maa- ja linnaprokurör ei ole kohustatud juhendama üheaegselt rohkem kui ühte abiprokuröri või praktikanti.

(1) Prokurör ei või väljaspool teenistuskohustusi töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

(2) Prokurör ei või olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, samuti erakonna liige.

(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib prokurörile määrata distsiplinaarkaristuse.

(2) Distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv kuni ühe kuu palga ulatuses;

3) palga vähendamine;

4) teenistusest vabastamine.

Distsiplinaarkaristusena võib prokuröri palka vähendada mitte rohkem kui veerandi võrra ja mitte kauemaks kui üheks aastaks.

(1) Prokuröri distsiplinaarsüütegu arutab prokuröride distsiplinaarkomisjon.

(2) Distsiplinaarkomisjoni koosseisu kuuluvad üks riigiprokurör, kolm maa- või linnaprokuratuuri prokuröri ja üks kohtunike esinduskogu valitud kohtunik. Distsiplinaarkomisjon valitakse kolmeks aastaks.

(3) Distsiplinaarkomisjoni esimehe ja tema asendajad valib distsiplinaarkomisjon oma prokuröridest liikmete hulgast.

(4) Distsiplinaarkomisjoni töökorra kinnitab justiitsminister.

(1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on justiitsministril distsiplinaarkomisjoni ettepanekul.

(2) Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul.

(1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada

1) justiitsminister või riigi peaprokurör kõigi prokuröride suhtes;

2) maakonna ja linna vanemprokurör temale alluvate prokuröride suhtes.

(2) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, mis tehakse viivituseta teatavaks prokurörile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

(3) Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarsüüteo kohta koguda tõendeid ja nõuda seletusi. Seletuse nõudmine prokurörilt, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Tõendite kogumise ja seletuste nõudmise võib justiitsminister teha ülesandeks riigi peaprokurörile, riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör aga temale vahetult alluvale prokurörile. Seda ülesannet ei saa panna prokurörile, kes on distsiplinaarkomisjoni liige.

(4) Distsiplinaarmenetluse algataja võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist. Ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse prokurörile palk koos lisatasudega.

(5) Kogutud tõendite alusel esitab distsiplinaarmenetluse algataja distsiplinaarsüüdistuse või lõpetab distsiplinaarmenetluse.

(1) Distsiplinaarsüüdistus on kirjalik dokument, milles märgitakse

1) süüdistatava ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

2) süüteo kirjeldus ja toimepanemise aeg;

3) süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid;

4) süüdistuse esitaja, süüdistuse koostamise aeg ja koht.

(2) Distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui üks aasta.

(1) Distsiplinaarkomisjoni istungi aja ja koha määrab kindlaks distsiplinaarkomisjoni esimees.

(2) Istungile kutsutakse distsiplinaarsüüdistuse esitaja ning prokurör, kelle distsiplinaarsüütegu arutatakse. Abiprokuröri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluses kutsutakse distsiplinaarkomisjoni istungile ka abiprokuröri juhendav prokurör.

(1) Prokurörile, kelle vastu distsiplinaarmenetlus on algatatud, antakse distsiplinaarsüüdistus kätte vähemalt kolm päeva enne distsiplinaarkomisjoni istungit.

(2) Prokuröril, kellele esitati distsiplinaarsüüdistus, on õigus tutvuda distsiplinaarsüüdistuse materjalidega. Abiprokuröri distsiplinaarsüüdistuse materjalidega võib tutvuda ka teda juhendav prokurör.

(1) Distsiplinaarsüütegu arutab distsiplinaarkomisjon kinnisel istungil.

(2) Distsiplinaarkomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kolm distsiplinaarkomisjoni liiget, sealhulgas esimees.

(3) Distsiplinaarkomisjoni istungit juhatab distsiplinaarkomisjoni esimees.

(4) Distsiplinaarkomisjoni liikmena ei saa isik osaleda temale esitatud distsiplinaarsüüdistuse arutamisel.

(1) Distsiplinaarkomisjoni otsusega tehakse justiitsministrile ettepanek määrata distsiplinaarkaristus või jätta distsiplinaarkaristus määramata või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus, kui puudub distsiplinaarsüütegu.

(2) Kui on vaja koguda lisatõendeid, lükkab distsiplinaarkomisjon distsiplinaarsüüteo arutamise edasi, määrab kindlaks järgmise istungi aja ja koha ning teeb lisatõendite kogumise ülesandeks ühele distsiplinaarkomisjoni liikmele või distsiplinaarsüüdistuse esitajale.

(3) Distsiplinaarkomisjon teeb otsuse istungist osavõtvate distsiplinaarkomisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, otsustab distsiplinaarkomisjoni esimehe hääl.

Justiitsminister otsustab distsiplinaarkaristuse määramise või käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemise ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkomisjoni ettepaneku saamisest.

(1) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib isikuid, kes kandideerivad prokuröri ametikohale, kui prokuröri ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, korraldab prokurörieksami ning hindab abiprokuröri katseaja tulemust.

(2) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosseisu kuuluvad riigi peaprokurör, üks riigiprokurör, kaks maa- või linnaprokuratuuri prokuröri, üks kohtunike esinduskogu valitud kohtunik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani määratud õigusteadlane ja justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi ametnik. Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikme, välja arvatud riigi peaprokuröri ja Justiitsministeeriumi ametniku volitused kestavad kolm aastat.

(3) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees on riigi peaprokurör.

(4) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis komisjoni liiget, sealhulgas esimees.

(5) Prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni asjaajamist korraldab Riigiprokuratuur.

Atesteerimisel prokurörile esitatavad nõuded ja atesteerimise viisi kehtestab justiitsminister.

Prokurör võidakse teenistusest vabastada omal soovil.

Abiprokurör vabastatakse teenistusest, kui ta ei soorita prokurörieksamit või korduseksamit.

Prokuröri võib vabastada teenistusest, kui ta on saanud 65-aastaseks.

Prokurör vabastatakse teenistusest, kui on välja kuulutatud tema pankrot.

Distsiplinaarsüüteo eest vabastatakse prokurör teenistusest käesoleva seaduse 5. jaos sätestatud korras.

(1) Ametiaja lõppemisel vabastab justiitsminister riigi peaprokuröri või maakonna või linna vanemprokuröri ametist ning nimetab

1) riigi peaprokuröri - riigiprokuröriks või maakonna või linna vanemprokuröriks;

2) maakonna ja linna vanemprokuröri - teise maakonna või linna vanemprokuröriks või maa- või linnaprokuröriks.

(2) Kui riigi peaprokurör pärast ametiaja lõppemist seda soovib, nimetatakse ta vaba ametikoha olemasolu korral maa- või linnaprokuröriks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ametisse nimetamine toimub avaliku konkursita.

(4) Riigi peaprokuröri ning maakonna ja linna vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.

(5) Riigi peaprokuröri ning maakonna ja linna vanemprokuröri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetada või ametisse tagasi nimetada tema kirjaliku nõusoleku korral.

(6) Kui riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamisega või kui riigi peaprokurör ei soovi enda nimetamist maa- või linnaprokuröriks või puudub vaba maa- või linnaprokuröri ametikoht, vabastatakse ta teenistusest.

Prokurörile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 117 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud teenistusest vabastamise aluseid.

(1) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib justiitsminister nimetada prokuröri tema nõusolekul Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuride haldamise ülesannete täitmiseks.

(2) Prokuröri nimetamise korral Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilivad tal prokurörile ettenähtud ametihüved.

(3) Prokurör, kes on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel töötanud Justiitsministeeriumis või Riigiprokuratuuris vähemalt kaks aastat, nimetatakse avaliku konkursita tema soovil tagasi prokuröriks. Sel juhul ei või justiitsminister prokuröri vaba ametikoha olemasolu korral keelduda prokuröri ametisse tagasi nimetamisest.

(4) Teenistusaeg Justiitsministeeriumis või Riigiprokuratuuris arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus prokurör töötas enne Justiitsministeeriumi või Riigiprokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale nimetamist.

(1) Seaduse jõustumise ajal ametis olevad prokurörid nimetab justiitsminister

1) maa- või linnaprokuröri - maakonna või linna vanemprokuröriks;

2) maa- või linnaprokuröri asetäitja - maa- või linnaprokuröriks;

3) maa- või linna abiprokuröri - maa- või linnaprokuröriks, kui tal on käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud õigusalane kõrgharidus;

4) maa- või linna abiprokuröri - abiprokuröriks, kui ta ei vasta käesoleva lõike punktis 3 märgitud nõudele;

5) prokurörikandidaadi - abiprokuröriks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ametisse nimetatud abiprokurörile õppeteenistust ja katseaega ei kohaldata. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel ametisse nimetatud abiprokurör läbib õppeteenistuse. Prokurörikandidaadina töötamise aeg arvatakse õppeteenistuse aja hulka.

(3) Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigi peaprokuröri ametisse nimetamiseni täidab tema ülesandeid käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olev riigiprokurör või tema kohusetäitja.

(4) Riigiprokurörid nimetab justiitsminister ametisse avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Kuni riigiprokuröride ametisse nimetamiseni täidavad riigiprokuröride ülesandeid seaduse jõustumise ajal Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid.

(5) Kui käesoleva seaduse jõustumise ajal ametis olevat riigiprokuröri asetäitjat või Riigiprokuratuuri prokuröri ei nimetata riigi peaprokuröriks või riigiprokuröriks, viib justiitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab justiitsminister ta teenistusest koondamise tõttu.

(6) Kõik maakonna ja linna vanemprokurörid nimetab käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud tähtajaks ametisse justiitsminister ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ametisse nimetatud maakonna või linna vanemprokuröri ei nimetata maakonna või linna vanemprokuröriks, viib justiitsminister prokuröri tema nõusolekul avaliku konkursita üle prokuröri vabale ametikohale maa- või linnaprokuratuuris. Kui prokurör sellega ei nõustu, vabastab justiitsminister ta teenistusest koondamise tõttu.

(7) Prokuröri vabadele ametikohtadele maa- ja linnaprokuratuuris nimetab justiitsminister prokurörid avaliku konkursi alusel atesteerimiskomisjoni ettepanekul ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud ametisse nimetamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15 lõikeid 3-5.

(9) Käesoleva paragrahvi alusel ametisse nimetatud prokuröri teenistusaeg ametisse nimetamisele eelneval prokuröri ametikohal arvatakse uue ametikoha teenistusaja hulka käesoleva seaduse § 15 tähenduses.

(1) Käesoleva seaduse § 53 lõike 3 teises lauses märgitud riigiprokurör või tema kohusetäitja saab riigi peaprokuröri ülesannete täitmise ajal riigi peaprokuröri ametipalka.

(2) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud riigiprokuröri asetäitja saab riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal Riigiprokuratuuri osakonda juhtiva prokuröri ametipalka.

(3) Käesoleva seaduse § 53 lõike 4 teises lauses märgitud Riigiprokuratuuri prokuröri ametipalk riigiprokuröri ülesannete täitmise ajal on käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 märgitud palgamäära ja 1,15 korrutis.

(1) Esimese prokuröride üldkogu kutsub kokku riigi peaprokurör ühe kuu jooksul ametisse nimetamisest.

(2) Esimene prokuröride üldkogu valib prokuröridest konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning distsiplinaarkomisjoni liikmed.

(3) Kuni kohtunike esinduskogu ei ole distsiplinaarkomisjoni ega prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni kohtunikust liiget valinud, teeb seda Kohtunike Ühingu juhatus.

(4) Distsiplinaarkomisjoni ning prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni riigiprokurörist liige valitakse pärast riigiprokuröride ametisse nimetamist.

(1) Kõik prokurörid, välja arvatud riigi peaprokurör, kuuluvad atesteerimisele viie aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Atesteerimise käigus hinnatakse prokuröri teadmisi ja kutseoskusi.

(3) Atesteerimise nõuded, viisi ja aja määrab justiitsminister.

Isiku, kes on saanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses eraõiguslikus ülikoolis, võib nimetada prokuröriks, kui ta on omandanud kõrghariduse akrediteeritud õppekava alusel.

Käesoleva seaduse jõustumisest kümne aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus mõnes piirkonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni neljandiku võrra.

(1) Käesoleva seaduse §-e 25 ja 26 kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad prokurörina seaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist.

(2) Prokurörina töötamise aja hulka arvatakse ka prokuratuuri uurijana töötamise aeg.

Kuni 2000. aasta 31. detsembrini annab prokuröri ametit taotlev isik, kes seni ei ole vannet andnud, kirjaliku süümevande.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 51 lõige 2 jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril. Kuni 2000. aasta 31. detsembrini on maa- ja linnaprokuratuuride prokuröride üldarv 147.

(3) Maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid alustavad nende ülesannete täitmist, mida enne seaduse jõustumist täitsid Riigiprokuratuuris ametis olevad prokurörid, ühe aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.