Vabariigi Valitsus — N. K-le alalise elamisloa andmisest keeldumine — RTL, 85, 1344

(õ) 30.04.2009 10.30 Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; RT III 2001, 7, 75) § 142 lõike 2 ning «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punkti 1 alusel. 1. Asjaolud ja menetluse käik N. K. (sünd 22.08.1927) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos 27. aprilli 2001. a «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et N. K. on endise Nõukogude Liidu relvajõududes teeninud kaadrisõjaväelase ja sealt reservi arvatud välismaalase D. K. abikaasa. N. K. ja D. K. abielu on registreeritud 14. detsembril 1947. a Nõukogude Liidus, mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr 2663. Abielu ei ole lahutatud. N. K. abikaasa D. K. teenis aastail 1941–1971 kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes ning arvati sealt reservi 30. novembril 1971. a 2. järgu kapteni auastmes. N. K. on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (edaspidi kokkulepe) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja on kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes teeninud ja sealt reservi arvatud välismaalase abikaasa. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatis N. K-le 21. mail 2002. a kirja nr 15.3-09/18720 palvega esitada arvamus ja vastuväited seoses asjatundjate komisjoni poolt Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanekuga mitte anda alalist elamisluba. N. K. vastuväiteid või arvamust asja kohta ei esitanud. Samuti ei esitanud N. K. täiendavaid dokumente ega andmeid. 2. Õiguslikud järeldused «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri). N. K. on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle alalise elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Vabariigi Valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Vastavalt «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktile 7 ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. N. K. abikaasa on D. K., kes on teeninud kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes ja sealt reservi arvatud. Tulenevalt eeltoodust on N. K. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 7 nimetatud välismaalase abikaasa. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punkti 14 alusel ei anta ega pikendata elamisluba «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele. Seega vastab N. K. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 14 sätestatud tingimustele, mille esinemisel Vabariigi Valitsus keeldub välismaalasele alalise elamisloa andmisest. 3. Otsus Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Välismaalaste seaduse» § 142 lõikest 2 ning kooskõlas sama seaduse § 12 lõike 4 punktiga 14, «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» (RT I 1999, 90, 815; 2000, 8, 53; 15, 103; 62, 397; 2001, 19, 99; 39, 223) punktiga 108 keelduda alalise elamisloa andmisest N. K-le. 4. Vaidlustamine «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavakstegemise päevast arvates. 5. Korralduse teatavakstegemine Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus N. K-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.