Vabariigi Valitsus — D. K-le alalise elamisloa andmisest keeldumine — RTL, 85, 1343
Statutory Text (1 Articles)
(õ) 30.04.2009 10.35 Korraldus kehtestatakse «Välismaalaste seaduse» (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; 58, 352; RT III 2001, 7, 75) § 142 lõike 2 ja «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punkti 1 alusel. 1. Asjaolud ja menetluse käik D. K. (sünd 16.08.1923) taotlus alalise elamisloa saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Mäekalda büroos «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 alusel menetlusse 27. aprillil 2001. a. Menetluse käigus tuvastati, et D. K. õppis juulist kuni novembrini 1941. a Musta Mere Kõrgemas P. Nahhimovi nim Mereväekoolis. Aastatel 1941–1942 teenis ta Musta mere laevastikus. Aastatel 1942–1946 õppis taotleja M. Frunze nim Kõrgemas Mereväekoolis. Aastatel 1946–1952 oli D. K. hüdrograafiateenistuses Vaikse ookeani laevastikus Vladivostokis. Aastail 1952–1971 jätkas ta teenistust Vaikse ookeani laevastiku sõjaväeosas 31101, olles hüdrograafiateenistuses Vladivostokis. 26. detsembril 1969. a anti D. K-le 2. järgu kapteni auaste. Taotleja arvati välisriigi relvajõududest reservi 30. novembril 1971. a. D. K. on kantud 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja ja on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt reservi arvatud 2. järgu kapteni auastmes. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatis D. K-le 21. mail 2002. a kirja nr 15.3-09/18721 palvega esitada oma arvamus ja vastuväited asjatundjate komisjoni poolt Vabariigi Valitsusele tehtud ettepaneku suhtes mitte anda talle alalist elamisluba. D. K. vastuväiteid ega arvamust asja kohta esitanud ei ole. Samuti ei ole D. K. esitanud täiendavaid dokumente ega andmeid. 2. Õiguslikud järeldused «Välismaalaste seaduse» § 142 lõike 2 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus erandina elamisloa andmise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas (edaspidi kokkuleppejärgne nimekiri). D. K. on kantud kokkuleppejärgsesse nimekirja, millest tulenevalt on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada talle alalise elamisloa andmine või selle andmisest keeldumine. Kokkuleppe artikli 2 punkti 1 alusel saavad kokkuleppe artikli 2 punktis 3 nimetatud sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Vabariigi Valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt võib alalise elamisloa anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui «Välismaalaste seadus» ei sätesta teisiti. Vastavalt «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktile 7 ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Tulenevalt eeltoodust nähtub, et D. K. on teeninud aastatel 1941–1971 kaadrisõjaväelasena endise Nõukogude Liidu relvajõududes. D. K. kinnitab elulookirjelduses teenimist kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes. Seega vastab D. K. «Välismaalaste seaduse» § 12 lõike 4 punktis 7 sätestatud tingimustele, mille esinemise korral Vabariigi Valitsus keeldub välismaalasele alalise elamisloa andmisest. 3. Otsus Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Välismaalaste seaduse» § 142 lõikest 2 ning kooskõlas sama seaduse § 12 lõike 4 punktiga 7, «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» artikli 2 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrusega nr 362 kinnitatud «Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning tühistamise korra» (RT I 1999, 90, 815; 2000, 8, 53; 15, 103; 62, 397; 2001, 19, 99; 39, 223) punktiga 108 keelduda alalise elamisloa andmisest D. K-le. 4. Vaidlustamine «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavakstegemise päevast arvates. 5. Korralduse teatavakstegemine Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus D. K-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.