Rahuaja riigikaitse seadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigikaitse rahuaegne korraldus.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Riigikaitse põhiülesandeks on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva eluvõime.

(2) Riigi kaitsmiseks rakendatakse seaduses ettenähtud korras kogu rahvas ning riigi ja rahva jõuallikad.

(1) Riiki kaitsevad sõjalise tegevusega kaitsejõud.

(2) Kaitsejõududeks on

1) kaitsevägi;

2) Kaitseliit;

3) sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja alluvusse antavad Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud asutused ja üksused (edaspidi teised relvaüksused) vastavalt sõjaaja riigikaitse seadusele (RT I 1994, 69, 1194).

Riigikaitsekorraldus peab tagama

1) kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste relvaüksuste ning reservväelaste ajakohase väljaõppe ning nende alalise valmisoleku riigi kaitseks;

2) riigi, majanduse ja rahva valmisoleku

et kaitsevägi, Kaitseliit ja teised relvaüksused oleksid pidevalt võitlusvõimelised;

et riigi ja rahva kõiki võimalusi ja jõuallikaid kasutataks riigi kaitseks täielikult ja otstarbekalt;

3) riigi sisemise julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitse.

(1) Mobilisatsiooni võib välja kuulutada Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu või Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral Vabariigi President vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 128.

(2) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel kutsutakse reservväelased tegevteenistusse vastavalt mobilisatsioonikavale.

(3) Mobilisatsioon võib olla kas osaline või täielik.

(1) Riigikaitset korraldavad Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus ja kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

(2) Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President.

(3) Vabariigi Presidendi juures on nõuandvaks organiks Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu ja pädevuse sätestab käesolev seadus.

(1) Täidesaatvat riigivõimu riigikaitse juhtimisel teostab Vabariigi Valitsus.

(2) Vabariigi Valitsus suunab ja koordineerib ministeeriumide, maavanemate ning teiste riigikaitselisi ülesandeid täitvate asutuste ja organisatsioonide tegevust riigikaitse korraldamisel.

(3) Vabariigi Valitsus teeb riigikaitse korraldamisel koostööd kohalike omavalitsusorganitega.

(1) Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide kõrgemaks juhiks rahuajal on kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

(2) Kaitseväe juhataja puhkuse või haiguse ajal või kui ta ei saa oma ülesandeid täita muu mõjuva põhjuse tõttu, täidab neid kuni Vabariigi Presidendi määratud tähtajani Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

(3) Riigikogu poolt kaitseväe juhataja ametist vabastamise korral on kuni kaitseväe uue juhataja ametisse nimetamiseni Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes.

(4) Kui Kaitsejõudude Peastaabi ülem ei saa täita käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel kaitseväe juhataja ülesandeid, määrab Vabariigi President kaitseväe juhataja kohusetäitja.

(5) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral nimetab Vabariigi President ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe ülemjuhataja hukkumise, raske haavatasaamise, raske haiguse või vangilangemise korral või kui ta ei saa oma ülesandeid täita muu mõjuva põhjuse tõttu, täidab neid kuni kaitseväe uue ülemjuhataja ametisse nimetamiseni Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

(1) Kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide korraldus sätestatakse seadusega.

(2) Kaitseliidu kui vabatahtliku, relvi valdava ja sõjaväeliselt korraldatud ning sõjalisi harjutusi harrastava ühingu korraldus sätestatakse eraldi seadusega.

(3) Teisi relvi valdavaid ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavaid ühinguid ja liite võidakse asutada üksnes eraldi seadusega.

(1) Riigikaitselised ülesanded on kohustuslikud ja kuuluvad õigeaegselt täitmisele asjaomaste isikute, asutuste ja organisatsioonide poolt.

(2) Riigikaitselisi ülesandeid täitvad isikud on vastutavad riigikaitse alal avalikustamisele mittekuuluvate andmete saladuses hoidmise eest seaduses ettenähtud korras.

(1) Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku

1) kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks ja ametist vabastamiseks vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktile 11;

2) sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktile 17.

(2) Vabariigi President

1) kuulutab Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust, vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 128;

2) teeb Riigikogu esimehele ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise kohta vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 kiireloomuliste riigikaitseliste küsimuste otsustamiseks;

3) nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktile 14. Kaitseväe juhtkonda kuuluvad Kaitsejõudude Peastaabi ülem, Kaitseliidu ülem ja väeliikide ülemad;

4) annab kaitseväe juhataja ettepanekul ohvitseri auastmeid vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktile 15;

5) annab kaitseväelastele, kaitseliitlastele ja teiste relvaüksuste liikmetele riiklikke autasusid vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punktile 15;

6) kutsub vastavalt käesolevale seadusele kokku Riigikaitse Nõukogu;

7) annab vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 109 seaduse jõuga seadlusi.

(1) Riigikaitse Nõukogu on nõuandev organ Vabariigi Presidendi juures riigikaitse küsimustes.

(2) Riigikaitse Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja, kaitseminister, siseminister, välisminister ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees.

(3) Riigikaitse Nõukogu istungeid juhatab Vabariigi President, tema äraolekul Riigikogu esimees.

(4) Riigikaitse Nõukogu on pädev tegema ettepanekuid, kui kohal on istungi juhataja ja vähemalt pooled Riigikaitse Nõukogu liikmed.

(5) Riigikaitse Nõukogu istungi kutsub kokku Vabariigi President. Riigikogu esimees kutsub Riigikaitse Nõukogu kokku sel ajal, mil ta täidab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 83 alusel Vabariigi Presidendi ülesandeid.

(6) Riigikaitse Nõukogu asjaajamist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei.

Riigikaitse Nõukogu avaldab arvamust

1) riigikaitse üldkava kohta;

2) käesoleva seaduse §-s 11 loetletud küsimustes;

3) muude põhimõtteliste perspektiivsete või kohest lahendamist nõudvate tähtsamate riigikaitseliste küsimuste kohta.

Vabariigi Valitsus

1) algatab seaduseelnõusid, mis on vajalikud rahva ja riigi jõuallikate valmisolekuks riigi kaitseks;

2) otsustab küsimusi, mille lahendamine kuulub õigusaktide alusel Vabariigi Valitsuse pädevusse;

3) kinnitab kaitseministri ettepanekul riigikaitse üldkava ja mobilisatsioonikava;

4) esitab Riigikogule riigikaitsepoliitika põhisuunad;

5) teeb Vabariigi Presidendile koos kaitseväe juhatajaga ettepaneku kaitseväe juhtkonna ametissenimetamiseks ja vabastamiseks;

6) kinnitab kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri, väeosade moodustamise, ümberformeerimise ja laialisaatmise ning paiknemise;

7) kehtestab kaitseväes ja Kaitseliidus riigiteenistujate ja kaitseväelaste palgaastmestiku;

8) annab ministeeriumidele ja maavanematele riigikaitselisi ülesandeid ning ühtlustab ministeeriumide ja maavanemate tegevust riigikaitseliste ülesannete täitmisel;

9) valmistab riiki ette kaitseks;

10) korraldab vajalike tagavarade soetamist, hoidmist ja valitsemist;

11) kavandab tööstusettevõtete ja -toodete, tooraine ja muude tagavarade evakueerimist ja hajutamist sõja korral;

12) suunab teede- ja sidevõrgu arendamist ning ehitustegevust riigikaitse nõuete kohaselt;

13) valmistab ette riigi sisemise julgeoleku ja avaliku korra tagamist sõja korral;

14) korraldab koostöös kaitseväe juhatajaga teiste relvaüksuste sõjalist väljaõpet tegutsemiseks kaitsejõudude koosseisus;

15) valmistab ette elanike ja kaitsejõudude toitlustamist sõja korral;

16) valmistab ette ja korraldab kodanikukaitset, päästeteenistust, tervishoidu, elanike hajutamist ja evakueerimist sõja korral;

17) valmistab ette evakueeritute, sõjapõgenike ja kaitseväelaste perekondade abistamist sõja korral;

18) valmistab ette riigikaitseks vajalikke välislepinguid;

19) korraldab noorsoo riigikaitselist kasvatust ja õpetust ning rahva riigikaitsetahte süvendamist;

20) valmistab ette ja korraldab kultuuriväärtuste ja looduse kaitset sõja korral;

21) valmistab ette ja korraldab keskkonda kahjustavate avariide ja looduskahjustuste ennetamist ja likvideerimist ning loodusvarade kaitset sõja korral;

22) kinnitab kaitseministri ettepanekul kaitseväe määrustikud;

23) kinnitab kaitseministri ettepanekul kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärgid;

24) otsustab muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse ja käesoleva seadusega antud Riigikogu või Vabariigi Presidendi pädevusse.

Vabariigi Valitsusele esitatakse riigikaitseliste õigusaktide eelnõud

1) asjaomase ministri poolt koos kaitseministri ja kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta;

2) kaitseministri poolt koos kaitseväe juhataja arvamusega eelnõu kohta.

(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas on

1) kaitsevägi;

2) Kaitseliit;

3) riigikaitseosakonnad;

4) Kaitseväeteenistuse Peakomisjon;

5) kaitseväeteenistuse komisjonid;

6) Kaitseministeeriumi ettevõtted ja asutused;

7) kaitseväe õppeasutused.

(2) Kaitseministeerium

1) töötab välja riigikaitsepoliitika põhisuunad, teostab ja koordineerib nende elluviimist;

2) töötab välja koostöös vastavate ministeeriumidega ja kaitseväe juhatajaga riigikaitse üldkava ning mobilisatsioonikava;

3) juhib ja korraldab reservväelaste mobiliseerimist, neile mobilisatsioonikäskude edasiandmist, reservväelaste kogunemist ja teenistuskohtadesse toimetamist;

4) töötab välja riigikaitset ja selle korraldust reguleerivate õigustloovate aktide eelnõud;

5) vaatab läbi kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuri ning nende struktuuriüksuste moodustamise, ümberformeerimise ja laialisaatmise, nende paiknemise ning esitab need kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele;

6) kinnitab kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe ja Kaitseliidu palgalise koosseisu;

7) koostab riigikaitse eelarveettepanekud ja esitab need Vabariigi Valitsusele;

8) korraldab kaitseväe ja Kaitseliidu finantseerimist ning majandamist;

9) korraldab koostöös Välisministeeriumiga suhtlemist välisriikide sõjaväeatašeedega;

10) koostab ja esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks ameti- ja töökohtade loetelu, kus töötamine vabastab reservväelase kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384) § 79 alusel mobilisatsiooni korral kogunemiskohta ilmumise kohustusest;

11) teostab kaitseväe ja Kaitseliidu varustamist relvade, lahingutehnika, vormiriietuse, materiaal-tehniliste ja muude vahenditega ning vastavate mobilisatsioonivarude soetamist, säilitamist ja uuendamist;

12) suunab kaitsetööstuse arendamist ja korraldab sõjaajal ministeeriumi valdusse antavate ettevõtete ettevalmistamist tegutsemiseks sõjaajal;

13) korraldab kaitseväeteenistuse komisjonide tööd ja kutsealuste kutsumist ajateenistusse;

14) suunab riigikaitsealast teadustööd;

15) korraldab õppematerjalide ja ajakirjanduse kirjastamist kaitseväele ja Kaitseliidule;

16) korraldab reservväelaste arvestust ja õppekogunemisi ning mobilisatsiooni ettevalmistamist;

17) korraldab tervishoidu kaitseväes ja Kaitseliidus;

18) [välja jäetud]

19) nõuab riigikaitsega seotud informatsiooni asjaomastelt isikutelt, asutustelt ja organisatsioonidelt;

20) informeerib eelnevalt kohaliku omavalitsuse täitevorganit (valla- või linnavalitsust) nende territooriumil toimuvast riigikaitselisest õppusest;

21) korraldab riigikaitselise õppuse tagajärjel tekitatud kahjude kompenseerimise kahju kandnud füüsilistele ja juriidilistele isikutele;

22) kontrollib kaitseväge ja Kaitseliitu, samuti riigikaitseliste õigusaktide täitmist riigiasutuste, valla- või linnavalitsuste ning riigikaitselisi ülesandeid täitvate muude asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide poolt.

Kaitseministri määrused ja käskkirjad kaitseväele ja Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt.

Eesti Pank soetab ja hoiab rahamärkide sõjatagavara.

Valla- ja linnavalitsused

1) korraldavad kutsealuste ja reservväelaste arvestamist ja mobiliseerimist ning õppekogunemistele kutsumist seaduse alusel ja korras;

2) osutavad kaasabi oma territooriumil riigikaitseliste õppuste läbiviimisel;

3) täidavad kohalikele omavalitsustele seadusega pandud teisi riigikaitselisi ülesandeid.

(1) Kaitseväe juhatajale alluvad rahuajal

1) kaitsevägi;

2) Kaitseliit;

3) kaitseväe õppe- ja muud asutused.

(2) Kaitseväe juhataja

1) teeb koos Vabariigi Valitsusega Vabariigi Presidendile ettepaneku kaitseväe juhtkonna nimetamiseks ja vabastamiseks;

2) teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku ohvitseri auastmete andmiseks;

3) osaleb riigikaitse üldkava ja riigikaitseliste tegevuskavade koostamisel ning kinnitab kaitseväe, Kaitseliidu ning teiste relvaüksuste tegevuskavad;

4) nimetab ametisse ja vabastab ametist kaitseväes ja Kaitseliidus kutseohvitsere ja kutseohvitseride ametikohtadel teenivaid kaitseväeametnikke, kes käesoleva seaduse § 11 alusel ei kuulu kaitseväe juhtkonda;

5) annab allohvitseri auastmeid;

6) korraldab väljaõpet ja kasvatust kaitseväes ja Kaitseliidus ning teistes relvaüksustes sõjalist väljaõpet;

7) korraldab kaitseväelaste teenistuskäiku kaitseväes ja Kaitseliidus;

8) kehtestab kaitseväe ja Kaitseliidu vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korra;

9) kinnitab väeosade ja riigikaitseliste õppeasutuste rinnamärkide ning sõjaväeliste kutsemärkide põhikirjad;

10) annab kokkuleppel asjaomase ministriga juhtnööre riigikaitseks ettevalmistamise alal;

11) inspekteerib isiklikult või alluvate ametiisikute kaudu valmisolekut riigikaitseks kaitseväes, Kaitseliidus ning kooskõlastatult kaitseministriga kõigis Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevates üksustes, asutustes ja ettevõtetes, samuti siseministriga kooskõlastatult teistes relvaüksustes;

12) valvab õigusaktide ja antud korralduste täitmist alluvate poolt;

13) lahendab alluvate ametiisikute vastu tõstatatud kaebusi, kui need ei kuulu lahendamisele teistes õigusaktides kehtestatud korras;

14) kinnitab kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste relvaüksuste sõjaväelise väljaõppe kavad.

(3) Kaitseväe juhatajal on õigus saada andmeid kõigilt riigi- ja omavalitsusasutustelt riigikaitsega seotud küsimustes.

(4) Kaitseväe juhatajal on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

(1) Kaitseväe juhataja õigusakt on käskkiri.

(2) Kaitseväe juhataja annab käskkirju kaitseväele, Kaitseliidule ja kaitseväe õppeasutustele.

(1) Kaitseväe juhataja töö korraldamiseks on tema alluvuses Kaitsejõudude Peastaap.

(2) Kaitsejõudude Peastaabi tööd juhib ja selle eest vastutab Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

(3) Kaitsejõudude Peastaabi pädevuse ja ülesanded määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.

Kaitseväe juhataja alluvuses olevad asutused ja üksused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(1) Vabariigi Valitsus kuulab ära kaitseministri ja kaitseväe juhataja iga-aastase tegevusaruande riigikaitseliste rahuaegsete ülesannete täitmise kohta.

(2) Riigikontroll kontrollib kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

Käesoleva seadusega kehtestatud ülesannete eiramise eest isikute poolt, kellele need ülesanded on kohustuslikud täitmiseks, või riigikaitseliste õigusaktide muu rikkumise eest kohaldatakse vastavalt tehioludele distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Vabariigi Valitsus korraldab riigikaitseosakondade üleviimise Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi alluvusest Kaitseministeeriumi alluvusse.

(2) Kaitseliit jätkab oma tegevust senise põhikirja alusel niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni Kaitseliidu korralduse kohta eraldi seaduse vastuvõtmiseni.

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.