Riigikogu töökorra seadus

Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.

Kuni Riigikogu liikmeks valimiseni töölepingu alusel töötanud isiku töölepingu lõpetamine toimub töölepingut sätestava seaduse alusel ja ametnikuna töötanud isiku teenistusest vabastamine toimub avalikku teenistust sätestava seaduse alusel. Töö- või teenistussuhte lõpetamine isikuga, kellele ei laiene töölepingut sätestav seadus ega avalikku teenistust sätestav seadus, toimub hiljemalt tema Riigikogu liikmena ametivande andmise päevale vahetult eelneval päeval.

Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena peatuvad ajaks, mil ta täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid.

Riigikogu liikme volitused peatuvad tema Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise päevast ja taastuvad järgmisel päeval pärast tema vabastamist valitsuse liikme kohustustest.

Riigikogu liikme volituste peatumisel teeb Riigikogu juhatus hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks, lähtudes käesoleva seaduse §-st 11.

Kui Riigikogu uude koosseisu valitud Riigikogu liige jätkab kuni uue Vabariigi Valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus, teeb Vabariigi Valimiskomisjon samal päeval valitud Riigikogu liikmete registreerimisega otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks, lähtudes käesoleva seaduse §-st 11.

Kui Riigikogu esimees lõpetab Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise või Riigikogu liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest, taastuvad nende volitused ülesannete lõpetamise või vabastamise päevale järgnevast päevast.Riigikogu juhatus vormistab oma otsusega Riigikogu liiget asendava liikme volituste lõppemise.

Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega

Riigikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel teeb Riigikogu juhatus otsuse Riigikogu liikme asemele asendusliikme asumise kohta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras. See otsus tehakse viivitamata pärast vastava dokumendi saamist, mis kinnitab Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise aluseks olevat asjaolu.

Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Käesoleva seaduse tähenduses on muuks riigiametiks Vabariigi Presidendi amet ning teenistus Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri või mõne valitsusasutuse või muu riigiametiasutuse juhi poolt nimetataval ametikohal. Riigiametis olemiseks loetakse ka Eesti Panga Nõukogu esimeheks olemist, samuti olemist kaadrikaitseväelasena tegevteenistuses. Teises riigiametis olemiseks ei loeta aga Riigikogu poolt seaduse alusel nimetatuna mõne nõukogu esimeheks või liikmeks olemist, sõltumata nimetamise ajast.

Riigikogu liige ei või oma volituste ajal

1) töötada vallavanema või linnapeana, valla- või linnavalitsuse liikmena ega kohaliku omavalitsuse ametnikuna;

2) saada töötulu tulundusühingu juhatuse liikmena. [Punkt 3 jõustub 17.10.2005]

3) olla valla- või linnavolikogu liige. Korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) §-s 19 sätestatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiirangud Riigikogu liikmele ei laiene.

Riigikogu liikme omal algatusel Riigikogust lahkumist loetakse tagasiastumiseks. Tagasiastumisel esitab Riigikogu liige isiklikult kirjaliku avalduse Riigikogu juhatusele, kes teeb selle hiljemalt järgmisel täiskogu tööpäeval teatavaks Riigikogule. Avalduses peab olema näidatud tagasiastumise põhjus. Ajal, mil Riigikogu liikme volitused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 2 või 3 on peatunud, tagasi astuda ei saa.

Tagasiastumisel lõpevad Riigikogu liikme volitused päeval, mil Riigikogu juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks.

Kui Riigikogu liige raske haiguse või invaliidsuse või kohtu poolt teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamise tõttu püsivalt ei saa oma ülesandeid täita, taotleb Riigikogu juhatus Riigikohtult Eesti Vabariigi põhiseaduse § 64 2. lõike punkti 4 alusel Riigikogu liikme tunnistamist kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.

[Teine lõige kehtetu]

[kehtetud]

[Paragrahvi 11 sõnastus kuni 1. 03. 2003]

Riigikogu liikme asendusliikmeks on esimene Riigikogusse valimata jäänud kandidaat Riigikogust lahkunud Riigikogu liikmega samas üleriigilises nimekirjas valimistel kandideerinute hulgast.

Kui asendatav Riigikogu liige kandideeris väljaspool nimekirju või kui samas nimekirjas rohkem kandidaate ei olnud, saab Riigikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon.

Selle isiku volitused, kes asendusliikmetest viimasena samas üleriigilises nimekirjas valimistel kandideerinute hulgast on asunud Riigikogu liiget asendama, lõpevad Riigikogu liikme volituste taastumise tõttu kas

1) Riigikogu esimehe poolt Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise lõpetamise päeval või

2) Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päeval. [Paragrahvi 11 sõnastus alates 2. 03. 2003]

Valimisringkonnas valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat.

Kui valimisringkonnas samal erakonnal rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate ei ole, on asendusliikmeks sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat.

Kui asendatav Riigikogu liige kandideeris väljaspool nimekirju või kui samas nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid ei ole, saab Riigikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon.

Selle isiku volitused, kes asendusliikmetest viimasena on asunud sama erakonna samas valimisringkonnas või üleriigilises nimekirjas kandideerinute hulgast Riigikogu liiget asendama, lõpevad Riigikogu liikme volituste taastumise tõttu kas

1) Riigikogu esimehe poolt Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise lõpetamise päeval või

2) Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päeval.

[Lõike 1 sõnastus kuni 1. 03. 2003]

(1) Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks või tema volituste lõppemine, lähtudes käesoleva seaduse §-st 11 ja Vabariigi Valimiskomisjonis registreeritud Riigikogu liikmete asendusliikmete nimekirjast, vormistatakse Riigikogu juhatuse otsusega, käesoleva seaduse § 4 2. lõikes sätestatud juhul aga Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.

[Lõike 1 sõnastus alates 2. 03. 2003]

(1) «Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks või tema volituste lõppemine, lähtudes käesoleva seaduse §-st 11 ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega registreeritud Riigikogu liikmete asendusliikmete nimekirjast, vormistatakse Riigikogu juhatuse otsusega, käesoleva seaduse § 4 2. lõikes sätestatud juhul aga Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.

(2) Asendusliikme volitused Riigikogu liikmena algavad järgmisel päeval pärast Riigikogu juhatuse otsuse tegemise päeva. Käesoleva seaduse § 4 2. lõikes sätestatud juhul algavad asendusliikme volitused järgmisel päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamise päeva.

(3) Asendusliikmel on oma volituste ajal Riigikogus kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

Asendusliige asub Riigikogu liikmeks ametivande andmisega Riigikogu ees.

Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu. Kui Riigikogu liige asub tööle ametikohale, mille ühitamine Riigikogu liikme staatusega on seaduse järgi keelatud, siis tema volitused peatuvad või lõpevad enne tähtaega käesoleva seadusega sätestatud korras.

Riigikogu liikme õigused, kohustused ja vastutus tema kasutusse antud riigivara valdamisel on analoogilised riigivaraseaduses (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409) sätestatud riigiteenistuja vastavate õiguste, kohustuste ja vastutusega.

Riigikogu liikmel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele oma kohustuste täitmiseks. Riigikogu liikmele ei lubata juurdepääsu riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise.

Riigikogu komisjoni koosseisu kuuluval Riigikogu liikmel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele komisjoni moodustamist käsitleva seaduse või Riigikogu otsusega sätestatud ulatuses, mis on vajalik komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Riigikogu uue koosseisu liikmed annavad ametivande esimesel istungil pärast seda, kui Vabariigi President on istungi avanud.

Igale Riigikogu liikmele antakse ametivande tekst: «Riigikogu liikme ametivanne. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu . . . koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Nimi. Allkiri. Kuupäev.)»

Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil loeb ametivande teksti ette Riigikogu vanim liige. Seejärel kirjutavad Riigikogu liikmed ametivandele alla. Allakirjutatud ametivanded antakse Riigikohtu esimehele. Riigikogu järgmistel istungitel allakirjutatud ametivanded saadetakse Riigikohtu esimehele.

Asendusliige annab Riigikogu ees ametivande esimese istungi alguses, millest ta osa võtab. Lugenud Riigikogu ees ette ametivande teksti, kirjutab ta sellele alla ja see saadetakse Riigikohtu esimehele.

Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamise tagab Riigikogu Kantselei, mida juhib Riigikogu juhatuse poolt avaliku konkursi alusel ametisse nimetatud Riigikogu Kantselei direktor.

Riigikogu Kantselei

Riigikogu Kantselei õigused ja põhifunktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning struktuuriüksuste pädevus sätestatakse Riigikogu Kantselei põhimääruses, mille kinnitab Riigikogu juhatus. Oma ülesannete täitmiseks on Riigikogu Kantseleil õigus saada teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet.

Riigikogu Kantselei struktuuri, teenistujate koosseisu, ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused, palgaastmestiku ja ametipalkade määrad kehtestab Riigikogu juhatus.

Riigikogu Kantselei teenistujad võtab teenistusse ja vabastab teenistusest Riigikogu Kantselei direktor.

Riigikogu Kantseleid finantseeritakse riigieelarvest. Riigikogu Kantseleil on oma nimetuse ja Eesti Vabariigi väikese riigivapi kujutisega pitsat.

[Paragrahv 20 3 jõustub 1. 08. 2002]

Riigikogu Kantselei registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

Riigikogu töökorra seadus jõustub selle väljakuulutamisele järgnevast töönädalast.