Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-78-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2002. a määrus Mati Erimäe süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi — RT III, 19, 221

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MääRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-78-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 13. juuni 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi Mati Erimäe süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2002. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Mati Erimäe erikaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mati Erimäe, erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. mai 2002. a Istungil osalenud isikud Mati Erimäe kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Mati Erimäe erikaebus jätta rahuldamata. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Malle Preimeri määrus jätta muutmata. 3. Välja mõista Mati Erimäelt kohtukulu 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni) ja 60 senti riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Määrus jõustub 13. juunil 2002. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Järva Maakohtu 29. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati M. Erimäe süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja § 207 lg 1 järgi, karistuseks mõisteti talle kuritegude kogumi eest ja mitme kohtuotsuse järgi seitse aastat vabadusekaotust. 2. 9. jaanuaril 2002. a esitas Pärnu Vangla direktor M. Erimäe avalduse alusel Pärnu Maakohtule taotluse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2002. a määrusega esildis rahuldati. 3. Pärnu Maakohtu kohtuniku määruse peale esitas prokurör eriprotesti, milles taotles nimetatud määruse tühistamist ja M. Erimäe jätmist vabadusekaotusliku karistuse edasisele kandmisele. Prokuröri eriprotestile esitas omapoolsed vastuväited M. Erimäe. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2002. a määrusega tühistati maakohu määrus M. Erimäe tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise kohta ja jäeti Pärnu Vangla direktori esildis rahuldamata. M. Erimäe võttis osa tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamisest Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2002. a istungil, kus tal oli võimalus anda ammendavad ütlused käsitletavas küsimuses. Samuti olid kolleegiumi käsutuses M. Erimäe kirjalikud vastuväited eriprotestile. Arvestades eeltoodut ja silmas pidades AKKS § 74 lg 3 sätteid, jäeti rahuldamata M. Erimäe taotlus tema konvoeerimiseks ringkonnakohtu istungile. 5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas M. Erimäe Riigikohtule erikaebuse. Erikaebuses vaidlustati määrus motiivil, et jättes rahuldamata taotluse tema konvoeerimiseks ringkonnakohtu istungile, rikuti tema kaitseõigust. Sellest tuleneva kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu taotleti ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2002. a määrusega jäeti M. Erimäe erikaebus läbi vaatamata ja Riigikohtule edastamata. Kohtuniku määruses sedastati, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seaduse selline seisukoht oli kajastatud ka ringkonnakohtu 20. veebruari 2002. a määruse resolutiivosas, kus oli märgitud, et nimetatud määrus on lõplik. Määruses tunnistati küll, et AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes esmakordselt tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Samas leiti aga, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimust arutas ringkonnakohus 20. veebruaril 2002. a mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti. AKKS § 71 lg 1 kohaselt saadab ringkonnakohus Riigikohtule vaid erikaebused, mis selles seadusesättes märgitud küsimustes on tehtud esmakordselt. Eelpooltoodu alusel leiti, et M. Erimäe erikaebus ei kuulu läbivaatamisele ja Riigikohtule edastamisele. Menetlusosaliste põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2002. a määruse peale esitas M. Erimäe erikaebuse, milles palutakse nimetatud määrus tühistada. 7.1. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei aktsepteerinud seisukohta, mille kohaselt kujutab apellatsioonimenetlus endast sisuliselt teist esimese astme kohtu menetlust. See aga tähendab, et ka ringkonnakohtus uuritakse menetluseseme faktilist ja õiguslikku külge, mistõttu peab kohtualusele olema tagatud õigus osa võtta ka apellatsioonimenetlusest. Kaebaja märgib, et seadusandja ei ole näinud ette mitte üksnes kaebaja apellatsioonimenetlusest osavõtu võimalikkust, vaid on muutnud tema osavõtu tagamise riigile reeglina ka kohustuslikuks. Selle kinnituseks viidatakse kaebuses ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-3-11-01. Veel märgib kaebaja, et AKKS § 74 lg 3 teist lauset, mille kohaselt menetlusosalise mitteilmumine ei takista asja arutamist, ei saanud kuidagi võtta aluseks tema taotluse mitterahuldamiseks. 8. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebust, prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku M. Preimeri määruses toodud põhjendustega ning leiab, et selle määruse tühistamiseks puudub alus. 9.1. Kõigepealt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes esmakordselt tehtud ringkonnakohtu määruse peale (näiteks vahi alla võtmine ringkonnakohtu istungil). M. Erimäe tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimust ei arutanud aga ringkonnakohus esmakordselt, vaid vaatas läbi Pärnu Maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti ja rahuldas selle. Nimetatud määruse peale esitas M. Erimäe erikaebuse ja ringkonnakohtu kohtunik jättis õigesti erikaebuse läbi vaatamata. 9.2. Nõustuda ei saa erikaebuses väidetuga, et jättes kaebaja etapeerimata apellatsioonikohtu istungile 20. veebruaril 2002. a, rikkus ringkonnakohus menetlusseadust. Kriminaalmenetluse koodeksi § 208 lg 1 sätestab, et kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu istungil toimub kohtualuse osavõtul, kelle ilmumine kohtusse on kohustuslik. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 25 lg 1 p 2 sätestab, et ringkonnakohus võib arutada kriminaalasja kohtualuse osavõtuta, kui kohtualune ei ole ilmunud kohtuistungile. Käesoleval juhul ei arutatud ringkonnakohtu istungil kriminaalasja (selles on kohtuotsus ammu jõustunud), vaid erikaebust kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse peale ning siin ei ole süüdimõistetu osavõtt kohtuistungist kohustuslik. Arvestades AKKS § 74 lg-s 3 sätestatut on seaduslikult jäetud M. Erimäe ringkonnakohtu istungile konvoeerimata. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Peeter Vaher