Sotsiaalminister — Raviteenuse kvaliteedist tuleneva vaidluse lahendamise kord — RTL, 84, 1304

Raviteenuse kvaliteedist tuleneva vaidluse lahendamise kord kehtestatakse «Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse» (RT 1991, 23, 272; RT I 1999, 7, 113; 29, 397; 2000, 57, 374; 84, 536; 102, 675; 2001, 42, 233; 47, 260) § 15 lõike 5 alusel ning kooskõlas «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punktiga 3. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Raviteenuse kvaliteedist tulenevate vaidluste lahendamiseks moodustatakse Tervishoiuameti juures alaliselt tegutsev nõuandva õigusega arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi komisjon). § 2. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile sõltumatu eksperthinnangu andmine. § 3. Komisjon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast raviteenuse kvaliteedist tuleneva vaidluse lahendamise korrast. § 4. Komisjoni moodustab, tema tegevuse korraldab ümber ja lõpetab Tervishoiuameti peadirektor. 2. peatükk KOMISJONI ÜLESANDED JA ÕIGUSED § 5. Komisjoni ülesanded on: 1) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamine patsiendi, Eesti Haigekassa, kindlustusandja, tervishoiuteenuse osutaja või Sotsiaalministeeriumi kirjalikult esitatud taotluse alusel; 2) vajadusel ettepanekute tegemine Tervishoiuameti järelevalve osakonnale tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimise korraldamiseks tervishoiuasutustes; 3) vajadusel Eesti Haigekassa juhatusele ja/või Tervishoiuameti peadirektorile ettepanekute tegemine haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vaheliste arstiabi kvaliteedialaste vaidlusküsimuste lahendamiseks; 4) eksperthinnangu tellimine erialaarstidelt, kes ei ole vaidlusaluse tervishoiuteenuse osutajaga tööalaselt seotud. § 6. Komisjonil on õigus: 1) esitada ettepanekuid tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja/või täiendkoolitusele suunamiseks või tervishoiuteenuse osutaja töökorralduse muutmiseks; 2) esitada ettepanekuid Tervishoiuameti registrite ja tegevuslubade osakonnale tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks või/ja väljaandmisest keeldumiseks ning Eesti Haigekassale temaga sõlmitud tervishoiuteenuse rahastamise lepingute ülevaatamiseks; 3) vajadusel nimetada täiendav ekspertkomisjon või kaasata komisjoni tegevusse erialaasjatundjaid, haigekassa piirkondliku osakonna esindajaid ja asjassepuutuvate maavalitsuste esindajaid; 4) saada tervishoiuteenuse osutajatelt kõiki tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamiseks vajalikke andmeid ja materjale, sealhulgas tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide koopiaid ja asjassepuutuvate tervishoiutöötajate kirjalikke selgitusi ning vajadusel täiendavaid selgitusi ja/või lisamaterjale; 5) keelduda menetlemast ebaselgelt sõnastatud ja arusaamatu sisuga avaldust; 6) keelduda hinnangu andmisest tervishoiuteenusele, mille osutamisest on möödunud rohkem kui viis aastat. 3. peatükk KOMISJONI KOOSSEIS § 7. Komisjonil on koos esimehega kaksteist liiget, sealhulgas kolm asendusliiget. Komisjoni liiget, kellel ei ole võimalik komisjoni koosolekul osaleda, võib komisjoni liikme õiguste ja kohustustega koosolekul asendada ainult sama institutsiooni esindav asendusliige. § 8. Komisjoni koosseisu kuuluvad: 1) komisjoni esimees – Tartu Ülikooli emeriitprofessor sisehaiguste erialal; 2) komisjoni aseesimees – Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja; 3) komisjoni liikmed: Tartu Ülikooli emeriitprofessor kirurgia erialal, kaks Eesti Arstide Liidu esindajat, neist üks asendusliikmena, kaks Eesti Haiglate Liidu esindajat, neist üks asendusliikmena, kaks Sotsiaalministeeriumi patoloogia erialakomisjoni liiget, neist üks asendusliikmena, Eesti Haigekassa esindaja, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik, Tervishoiuameti jurist. 4) komisjoni sekretär – Tervishoiuameti järelevalveosakonna ametnik. § 9. Komisjoni koosseisu, sealhulgas komisjoni esimehe, aseesimehe, liikmed ja nende asendajad kinnitab Tervishoiuameti peadirektor viieks aastaks käskkirjaga. 4. peatükk KOMISJONI TÖÖKORD § 10. Komisjoni töövorm on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. § 11. Komisjoni koosolek on kinnine, välja arvatud juhul, kui komisjon patsiendi enda taotluse alusel otsustab arutada patsiendi esitatud kaebust avalikul koosolekul. Komisjoni koosolekule kutsutakse vajadusel päevakorras olevate küsimustega seotud isikud, sealhulgas võib komisjon lubada küsimuse arutelul osaleda kaebuse esitajal või tema esindajal ning vaidlusaluse tervishoiuteenuse osutajal või tema esindajal. § 12. Komisjoni tööd juhib ja koosolekuid juhatab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Juhul kui koosolekul ei osale esimees ega aseesimees, juhatab koosolekut esimehe poolt volitatud komisjoni liige, kellel on koosoleku juhatamisel esimehe õigused. § 13. Koosoleku toimumisest teatatakse komisjoni liikmetele elektrooniliselt vähemalt kümme päeva enne koosoleku toimumist. Komisjoni sekretär valmistab ette ja korraldab komisjoni liikmetele järgmiseks koosolekuks vajalike materjalide edastamise vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. § 14. Komisjoni sekretär peab komisjoni kirjavahetust ja teeb komisjoni esimehele ettepanekuid komisjoni töökava ning koosoleku päevakorra suhtes. Komisjoni kirjavahetus vormistatakse Tervishoiuameti kirjaplangil. § 15. Vajadusel võib komisjon koosoleku käigus päevakorda muuta või täiendada. Päevakorra muutmiseks või täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt viie kohaloleva komisjoni liikme nõusolek. § 16. Komisjon on pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul osaleb vähemalt viis komisjoni liiget. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel, konsensuse mittesaavutamisel lihthäälteenamusega. § 17. Hääletamisel on igal komisjoni liikmel üks hääl, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe, tema äraolekul koosoleku juhataja hääl. § 18. Komisjoni liige, kelle puhul on alust arvata, et ta pole käsitletavas küsimuses erapooletu, kaotab õiguse hääletada ja võib taanduda ise või võidakse komisjoni otsusel taandada kõnealuse juhtumi käsitlemiselt. Komisjoni liikme taandamise aluseks võib olla tema tööalane seotus vaidlusaluse tervishoiuteenuse osutajaga või tema sugulus või hõimlus vaidlevate osapoolte esindajatega. § 19. Komisjoni liige vabaneb vastutusest koosolekul vastuvõetud otsuse suhtes juhul, kui ta esitab koosolekul põhjendatud vastuväite, mis protokollitakse koos põhjendusega. § 20. Komisjoni otsused ja ettepanekud vormistatakse Tervishoiuameti üldplangil neljateistkümne päeva jooksul, arvates koosoleku toimumise päevast, ja allkirjastatakse komisjoni esimehe või aseesimehe poolt. § 21. Paberkandjal protokollid säilitatakse Tervishoiuameti järelevalveosakonnas ja antakse üle Tervishoiuameti arhiivi komisjoni tegevuse lõpetamisel . Komisjoni poolt menetletud juhtumi muud materjalid antakse juhtumi menetlemise lõpetamisel Tervishoiuameti arhiivi. § 22. Juhtumit, mille kohta komisjon on otsuse teinud, komisjon teistkordselt ei käsitle, välja arvatud uute asjaolude ilmnemisel. Uute asjaolude ilmnemise või puudumise üle otsustab komisjon käesoleva töökorra sätete alusel. § 23. Komisjon lähtub otsuse tegemisel tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide, seletuskirjade ja erialaasjatundjatelt tellitud eksperthinnangute erapooletust analüüsist ning tervishoiuteenuse vastavusest selle teenuse osutamise ajal kehtestatud nõuetele ja arstiteaduse üldisele tasemele, üldtunnustatud headele arstlikele tavadele ja eetikanormidele. § 24. Komisjoni töö tehnilise korraldamise ja selleks vajalikud vahendid tagab Tervishoiuamet. 5. peatükk KOMISJONI TEGEVUSE TASUSTAMINE § 27. Komisjoni tegevust rahastatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 52 lõike 1 punkti 3 alusel riigieelarvest. § 28. Komisjoni liikmete ja eksperthinnangu andnud erialaarstide töö tasustamiseks riigieelarve vahenditest sõlmib Tervishoiuameti peadirektor lepingu komisjoni liikmete ja ekspertiisi tegijaga. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 29. Sotsiaalministeeriumi juures tegutsenud arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud, kuid käesoleva määruse jõustumise hetkel menetlemata taotlused ja nendega seotud materjalid antakse üle menetlemiseks Tervishoiuameti juures tegutsevale arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonile. § 30. Sotsiaalministri 8. novembri 2000. a määrus nr 73 «Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni põhimäärus» (RTL 2000, 117, 1832; 2001, 77, 1040) tunnistatakse kehtetuks. § 31. Määrus jõustub 1. augustil 2002. a. Minister Siiri OVIIR Tööala asekantsler kantsleri ülesannetes Piret LILLEVÄLI