Vinni Vallavolikogu — Tudu Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 60, 1312

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 31 lõike 3, Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määruse nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord», haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ning vallavalitsuse ettepaneku, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tudu Põhikooli arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Ain SAAPAR Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 22. mai 2002. a määrusega nr 15 TUDU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 1. ARENGUKAVA EESMÄRGID 1.1. Tudu Põhikool on üldhariduskooli osa, mis peab tagama Tudu koolipiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele põhihariduse võimaluse, s.o õppimistingimused I–IX klassi õpilastele. Vastavalt HM määrustele ning omavalitsuse võimalustele moodustatakse klassikomplektid ja administratiivsed ning pedagoogilised ametikohad. Ainete jaotusel lähtub kool riiklikust õppekavast. 1.2. Kooli ülesandeks on anda kohalikes oludes parim haridus, olles paindlik muutuvates tingimustes ning leida võimalusi arenemiseks. 1.3. Arengukava peaks andma eesmärgistatud tegevusjuhised lähiaastateks. 2. KOOLI OMAPÄRA 2.1. Kooli lühiajalugu Hariduse andmise algust Tudus loetakse aastast 1850, mil lapsi hakati õpetama talumajades. 1863. a ehitati esimene koolimaja, milles õpetati lapsi kuni 1928. a, mil valmis kahekordne puust koolihoone. 1944. a hävis maja sõjatules. 1944–1959 õpetati lapsi Sõbra, Kelgu ja Kissi majades. 1959. a valmis uus kahekordne keskkütte ja veevärgiga kivihoone. Eraldi ehitati ka internaat. 1850–1918 Tudu 3-kl. Algkool 1918–1928 Tudu 4-kl. Algkool 1928–1944 Tudu 6-kl. Algkool 1944–1951 Tudu Mittetäielik Keskkool 1951–1959 Tudu 7-kl. Kool 1959–1989 Tudu 8-kl. Kool 1989–1992 Tudu 9-kl. Kool 1992 – Tudu Põhikool 2.2. Kooli eneseanalüüs 2.2.1. Materiaalne baas • Õppetegevuse jaoks funktsionaalselt sisustatud ruumid: – esimesel korrusel neli õppeklassi (emakeele klass, vene keele ja ajaloo klass, muusika- ja kunstiõpetuse klass, algõpetuse liitklass). Klassid on varustatud esmaste õppetööks vajaminevate vahenditega (lauad, toolid, tahvel, kapid, stendid, 1 grafoprojektor, kaardid, klaver, laste tehtud rütmipillid); – tütarlaste käsitööklass (varustatus alla miinimumi – 1 õmblusmasin, hädavajalikud käsitöövahendid, näitmaterjalid). Materjale minimaalselt; – poiste tööõpetuseklass (varustatus minimaalne, vajaminevaid käsitööriistu valmistavad poisid ise, puurpink, universaalsaag, kaks mittetäielikku treipinki, metallifreespink ning metallitreipingi töötav mudel, kaks elektrikäia, metalli- ja puidutööpingid). Materjalidega varustatus minimaalne; – teisel korrusel neli õppeklassi (matemaatika-keemia-füüsika klass, inglise keele klass, bioloogia-geograafia klass, algõpetuse liitklass; – hädavajalik arvutiruum (kaks arvutit, printer, paljundusmasin, arhiivikapid); – spordiinventari ruum (varustatus keskmine); – spordisaal (126 m 2, korvpallikonstruktsioonid, kangi ja võrgu paigaldamise võimalus, akendel kaitsevõrgud); – koolistaadion (175 m2 ring, võrkpalli-, korvpalli-, rahvastepalliväljakud, kuulitõukesektor, pooleliolev minikorvpalliplats, kaugushüppekast, turnimiskangid, ronimis-konstruktsioonid, rulluisu- ning rulateed); – kooliaed (lillepeenrad, juurviljapeenrad, kartulipõllulapp, muruplatsid); – vilistlaste park; – õpetajate tuba (laud, toolid, telefon, kapid, stendid); – poiste WC; – tüdrukute WC; – õpetajate WC; – koolisöökla (lauad-toolid maksimaalselt 100 sööjale); – köök (keskmiselt varustatud: ruumid nõudepesu, lihalõikamise, toiduainete tarbeks; köögiriistadega varustatus hea); – köögipersonali WC; – duširuum, riietusruum (põhiastme kehaline kasvatus tüdrukutel ja poistel toimub erinevatel nädalapäevadel pärast ainetunde); – katlamaja (kaks katelt, tsirkulatsioonipumbad, duširuum, söeruum, puukuur); kooli köetakse puude ja söega. Kütte varumisega tegeleb majandusjuhataja ning küttepuude lõikamise ja virnastamisega katlakütjad; – tööriistakuurid (varustatus aiatööriistadega keskmine); – pumbamaja (pump, hüdrofoor, puhastusseade, releed). • Õppematerjalid ja tehnilised vahendid: – õppeainete õpetamisel kasutatakse Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt kinnitatud õpikuid ning töövihikuid; – üldiseks kasutamiseks on kaks arvutit, printer, paljundusmasin A 3 formaadile, arvuti ja printer on ka direktori kabinetis ning õpetajate toas. Koolil on Interneti püsiühendus; – neli grafoprojektor; – üks diaprojektor; – muusikakeskus, kassettmagnetofon, grammofon; – varustatus keemia ning füüsika katsevahenditega on minimaalne; – ruumide ja inventari hooldus- ning remondivahenditena kasutatakse kooli tööõpetuskabinetis asuvaid tööriistu kooli töötajate poolt või kutsutakse välja vastavad spetsialistid vallast; – lilledega tegeleb kooliaednik. Koolil on bensiinimootoriga muruniiduk. 2.2.2. Personali täiendusõpe ja stimuleerimine Avatud Ülikoolis omandab kõrgharidust üks õpetaja, emakeeleõpetaja eriala täiendusõppes omandab üks õpetaja. Maakondlikel ainealastel koolitustel käib algklassiõpetaja, kes õpetab ka geograafiat ning käsitöö ja keemia õpetaja, kes õpetab bioloogiat. Parandusõppe õpetaja täiendab end kursustel Tartu Koolituskeskuses. Personali stimuleerimisvahendid puuduvad (mingeid lisatasusid maksta pole võimalik). 2.2.3. Õpetajate kvalifikatsioon Helge Arro – keskharidus, omandab kõrgharidust Avatud Ülikoolis (kasvatusteadused, inglise keel) Silva Junolainen – keskeriharidus, omandab parandusõppe lisaeriala Maret Jaago – Kips – keskeriharidus Reet Karro – keskeriharidus, omandab eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni Aive Kaldra – keskeriharidus, omandab lisaeriala Jaan Tõnissoni Instituudis (ajalugu) Milvi Lahesoo – keskeriharidus Eve Liiv – kõrgharidus Liivi Maine – kõrgharidus Arne Otsa – kõrgharidus Ülle Liuhka – kõrgharidus Riho Mäe – kõrgharidus 2.2.4. Koolimaja hõivatus: Õppetöö kestab kuni kella 16.00 (vanemas astmes). Pärast õppetööd kasutatakse koolimaja ringide tarbeks. Majas toimiuvad peale lastele mõeldud ringide veel ka täiskasvanute aeroobika, memmede võimlemine, pallimängud ja inglise keel, mudilaste võimlemisring. Maja avatakse kell 7.30 ja suletakse 21.00. Kooli staadion on kõigile avatud (seda kasutavad nii lasteaialapsed kui ka täiskasvanud). Koolil tasulisi teenuseid osutada ei ole võimalik (maainimene ei jaksa teenust osta). Kuna koolil on Interneti püsiühendus, kasutavad ka külaelanikud vajaduse korral arvuteid juhul, kui arvutid pole hõivatud koolirahva poolt. 2.2.5. Tunniväline tegevus: Huviringide tegevus: – käsitööring tüdrukutele – maadlusring – kergejõustik – pallimängud – matkatarkustering – tüdrukute klubi – mudilasklubi – lauluringid – aeroobika – näiteringid – akrobaatika Traditsioonilised üritused: – esimene koolipäev – tutipäev – lõpuaktus – jõulunädal – mihklipäeva tähistamine – kirikupühade teenistused esmaspäeviti, õppeaasta õnnistamine – ühised nädala alustamised küünla ümber – emadepäeva kontsert – isadepäeva spordivõistlused – kooli triatlon – jüriööjooks – raskejõustikupäev – sügisene spordipäev – kevadine spordipäev – spordiaasta edetabeli koostamine – suusamatk – sügismatk – kevadmatk – kooliekskursioon – õpetajate päev – fotokroonika – viktoriinid – vastlapäev – lõikuspüha – kadrikarneval – mardijooks – nõidadepäev – kodanikupäev – kooli kokkutulekud iga viie aasta tagant – maastikumängud – hingedepäev – sõbrapäev – ülekoolilised kriisiolukorra õppused – puhkeõhtud 2.2.6. Kooli tegevuse suund – loodushoid ja keskkonnakaitse – kool kasutab Seljamäe õpperada nii õppetööks kui ka aktiivseks puhkuseks – õpilased on koostanud Tudu vaatamisväärsuste raja – koostöös TPÜ loodusteaduste üliõpilastega koostati Vilistlaste pargi taimekaart – õpilased tegelevad süstemaatiliselt keskkonna korrastamisega: puhastatakse teeääri; korjatakse patareisid, plastikut, vanapaberit; hooldatakse staadionit, kooliaeda ja parki – toimuvad lindude, loomade ning puude vaatlused – käiakse metsa istutamas – valmistatakse pesakaste – võetakse osa looduseteemalistest joonistusvõistlustest – matkatakse Tudu ümberkaudsetes metsades ning rabades – I ja IV veerandi tööõpetuse tunnid toimuvad kooliaias (õpitakse aiandust, maastiku-kujundust, põllu- ja metsamajandust) – kooli kütmiseks kasutatakse kohalikke taastuvaid loodusvarasid 2.2.7. Tervisekasvatus – koolil on kompaktne staadion, kasutatakse küla jalgpalliväljakut ning jõusaali, aastaringselt korraldatakse erinevaid võistlusi – kergejõustiklased ning maadlejad osalevad valla, maakonna, vabariiklikel ja rahvus-vahelistel võistlustel – kui ilm vähegi lubab, toimuvad kehalise kasvatuse tunnid õues – talvel rajatakse liuväli ning suusarajad, mis on avatud kõigile soovijaile – enamik lastest läbivad koolitee jalgsi, rattaga, suuskade või tõukekelguga – osaletakse «Kopra Miku» ja «Vigurivända» programmides – kohalik perearst teostab regulaarselt tervisekontrolli ning laste vaktsineerimist – valla hambaarst on mitmel aastal teostanud õpilaste hammaste kontrolli ning ravi – jälgitakse pidevalt hügieeninõuete täitmist – toimuvad AIDS-i ja narkomaania ennetamise üritused 2.2.8. Kodanikukasvatus – laulmistundides õpetatakse isamaalisi laule, hümni – koolis tähistatakse riiklikke tähtpäevi – tegeldakse kodu-uurimisega – koolis tegutsevad noorkotkad, võetakse osa KL Alutaguse Maleva noorkotkaste laagritest ning õppustest – kodanikupäeval kutsutakse külla riigiametnikke ja poliitikuid – toimuvad liikluskasvatuslikud üritused 2.2.9. Kooli sümboolika – koolil on nii kirja- kui fotokroonika – Tudu PK sümboliks on pliiatsil istuv öökull – koolil on öökulliga kleeppildid – on välja antud kooli tutvustav voldik – iga külaline koolis saab kingituseks kaasa laste valmistatud meene. – esimese koolimaja asukoht on tähistatud mälestuskiviga 2.2.10. Kunstialane tegevus – võetakse osa erinevatest joonistusvõistlustest ja kavandikonkurssidest – kooliõpilaste joonistusi on eksponeeritud Jaapanis, Portugalis. Kunsti ja käsitöid Saksamaal, Soomes ning Rootsis – on korraldatud kunstilaagreid ning tutvustatud tehnikaid, mida kooli tingimustes ei ole võimalik õppida – on korraldatud stiilipäevi – on viidud kunstihuvilisi õpilasi Rakvere ja Tallinna kunstigaleriidesse, näitustele ning ateljeedesse – laste töödega on alustatud kooli interjööri kujundamist 2.2.11. Kooli koostööpartnerid – Tudu Rahvamaja – Tudu Raamatukogu – Tudu Metsapunkt – Tudu Metskond – Oonurme Segakoor – KONSMIDE a/s – TENDER EHITUS – Vinni Vallavalitsus – Vinni Valla keskkonna osakond – Sagadi Looduskool – KL Alutaguse Malev – Viru-Jaagupi kirik – Ajakirjad «TERVIS +», «EESTI LOODUS », «LOODUS» – Silvia Rüntü ja MURELI pood – METS & AED – Hr. Jan-Erik Tangen Norrast – Pr. Tiina Taemets Austraaliast – Pr. Eva Launonen Soomest 2.3. Koolipiirkonna omapära Tudu Põhikool asub looduslikult kaunis kohas Alutaguse metsade ja rabade keskel, Lääne- ja Ida-Virumaa piiril ning peaks olema ääremaa kooli staatuses. Alates 2001. a sügisest seda staatust enam ei arvestata. Maakonnakeskusesse Rakveres on 40 km, vallakeskusesse Pajustis 36 km. Lähimaks kooliks on Roela Põhikool 25 km kaugusel. Lähim gümnaasium asub Vinnis ning kutseõppeasutus põhikooli baasil Rakveres. Lähim puhkepiirkond on Rannapungerja (30 km mööda kruusateed). Koolipiirkonda kuuluvad lapsed, kes elavad Tudu alevikus, Suigu, Palasi, Kaukvere ja Anguse külas. Tudu koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt Oonurme ja Raja külast. Bussiliiklus läbib Tudu Rakvere – Rannapungerja maanteel mõlemas suunas kolm korda päevas. Oonurme lapsed tulevad kooli liinibussiga, koju viib neid tundide lõppedes koolibuss. Palasi lapsed tuuakse ja viiakse koolibussiga. Noorema astme lapsed jõuavad ka liinibussiga koju minna, kui ei ole ringe või kooliüritusi. Tudu Põhikooli lõpetanud õpilased on asunud edasi õppima Avinurme Keskkooli, Rakvere Reaalgümnaasiumi, Rakvere Gümnaasiumi, Rakvere Kutsekeskkooli, koolidesse Tallinnas ning Tartus. 3. ARENGUPÕHIMÕTTED 3.1. Positsioon maakonnas Tudu Põhikooli on arvestatud maakonnas kui omanäolist traditsioonilist maakooli maakonna piiril, millele on määratud ka pearahade arvestamisel nn ääremaakoefitsent (kuni 2001. aasta sügiseni). Vaatamata Eesti ühiskonnas eksisteerivale negatiivsele iibele nähakse Tudu kooli põhikoolina just paikkonna eraldatuse ning halva ühenduse tõttu. 3.2. Positsioon Vinni Valla arengukavas Vinni valla arengukava hariduse valdkonnas on määratletud koolivõrk, kus üheks kahest põhikoolist on Tudu Põhikool. Õpilaste arvu vähesuse tõttu on I–IV klassini kaks klassikomplekti ning põhikooli osas püütakse klasse mitte liita. Samas on arengukavasse kirjutatud nägemus põhikooli muutmisest 6-kl algkooliks, kui laste vähesuse tõttu tuleks hakata liitma kolme klassikomplekti. Aastani 2005 me sellist olukorda ette ei näe. Kõige raskem olukord on ilmselt 2005/2006. õppeaasta, mil kooli on lõpetanud kõik üle kümne õpilasega klassid. Arengukavasse on kirjutatud järgmised tegevussuunad: – Parandada Tudu kooli õppe-materiaalset baasi (arvutiklass, videotehnika, keemia-, füüsika-, käsitööklasside sisustus) – Pikendada võimalusel ja vajadusel õpilasliini Ida-Virumaa suunas – Toetada õpetajate täiendus- ja ümberõpet – Põhiharidust alates 5. klassist ei anta liitklassis, finantseeritakse eraldi klassikomplekte – Kui Tudu kooli peaksid tekkima klassikomplektid, mis oleksid moodustatud kolme klassi liitmise teel, kujundatakse kool ümber alghariduse andmiseks – Uksed on avatud kõigile huvilistele võimlates, arvutiklassides, staadionitel, mänguväljakutel – Tudu Põhikooli katelde remont või vahetus ning lagede soojustamine – Tudu Põhikooli arvutiklassi väljaehitamine 3.3. Rahvastiku situatsioon Nagu mujal Eestis, vananeb elanikkond ka Tudus. Nõukogudeaegsed tootmisüksused on oma tegevuse lõpetanud ning töökohti pole oluliselt juurde tekkinud. Sellest tulenevalt on alates 2001. aastast hakanud vähenema ka kooliõpilaste arv Tudu Põhikoolis. Olukorda on pisut leevendanud Tudulinna Valla Oonurme piirkonna lapsed, kuna liiklus Tudusse ning Rakveresse on parem kui Tudulinna ja Jõhvi. Õpilaste arvu prognoos aastani 2005 on järgmine: 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 92 86 76(+2) 76(+6) 63(+6) 54(+9) (Sulgudes asetsev arv näitab teisest koolipiirkonnast pärit potentsiaalsete õpilaste arvu) Väikeses koolis on iga laps tähtis, sest kasvõi ühe mitme lapsega pere elukoha muutumine võib mõjutada oluliselt klassikomplektide seisu. Järelikult sõltub kooli käekäik paljuski Tudu piirkonna ettevõtluse arengust ning töökohtade säilimisest ja uute tekkimisest. 3.3. Arengusuunad Peamiseks arengusuunaks on säilitada Tudu piirkonna lastele õppimisvõimalus põhikooli ulatuses võimalikult lapsesõbralikus keskkonnas ning parima võimaliku kvaliteediga. Jätkata koolipiirkonna omapärast ning kaadri võimalustest tulenevaid traditsioone ning arendada edasi kooli funktsioneerimiseks vajalikke tegevusi ja sidemeid. 4. TEGEVUSED valdkonniti 4.1. Õppekasvatustöö • lähtudes riiklikust õppekavast, piirkondlikust eripärast ja sellest tulenevast õppesuunast töötada välja oma kooli õppekava, mis määrab kindlaks õppe-eesmärgid ja riikliku õppekava vahekorra kooli õppekavaga • kooli mikrokliima parandamine • õpilaste teadmiste, oskuste ja mõtlemise taseme arendamine • parimate õpilaste ettevalmistamine ja viimine aineolümpiaadidele • erivajadustega laste õppetöö korraldamine ja arendamine • ainenädalate taaselustamine koolis – isiksuse arendamine: enesehinnang, tahtejõud, tööharjumused, võimete väljaselgitamine ja arendamine • õpilaste tervisehariduse arendamine ning selleks tingimuste loomine • lastevanemate sihipärane harimine ja koolitamine 4.2. Õpetajate kvalifikatsioon ja täiendusõpe Helge Arro – jätkab kõrghariduse omandamist Aive Kaldra – vene keele õpetaja kvalifikatsiooni omandamine Reet Karro – jätkab eesti keele õpetaja kvalifikatsiooni omandamist Eve Liiv – loodusainete lisaeriala omandamine Arne Otsa – loodusainete lisaeriala omandamine Uno Muruvee – IT juhi koolituses osalemine Silva Junolainen – kõrghariduse omandamine Reet Karro – kõrghariduse omandamine Aive Kaldra – kõrghariduse omandamine Vastavalt vajadusele ning võimalusele osaleda ainealastel seminaridel ja lühikursustel. Leida võimalusi pedagoogide psühholoogiaalaseks täiendamiseks. Teenindava personali ameti-, ohutustehnika- ning tuleohutusalane koolitus kuulub vastava väljaõppe saanud majandusjuhataja kompetentsi. 4.3. Jätkata kooli traditsiooniliste ürituste läbiviimist kõigi õpetajate, hoolekogu, õpilasomavalitsuse, lapsevanemate, vilistlaste ning kohalike kaasabil. 4.4. Huvitegevus Huvitegevuse eesmärgiks on anda lastele võimalusi vaba aja sisustamiseks vastavalt huvidele ja võimetele, tulenevalt olemasolevatest tingimustest. Kool lähtub huvitegevuses kahest aspektist: 1. Soodustada igakülgset tööd andekate lastega nende võimete edasiarendamiseks. 2. Leida tegevust ka nn tegevusetutele lastele, et ära hoida ning ennetada alaealiste õigusrikkumisi. Kuna ringide olemasolu ja funktsioneerimine sõltub ringijuhist, seada eesmärgiks leida juhendajaid lisaks ka lastevanemate hulgast, haaramaks kaasa tegevusetuid poisslapsi. Iga ringijuht peab eesmärgistama ringi tegevuse ning oma tegevuses sellest ka lähtuma. 4.5. Koolimaja hõivatus Koolimaja peab jääma avatuks kõigile heatahtlikele tegijatele ka pärast õppetunde. Võimaldada ka täiskasvanutel kasutada kooliruume ja olemasolevat varustust (kursuste korraldamine, sportimine, arvutite kasutamine, isetegevus jm). 4.6. Tervisekasvatus Eesmärgiks tervislike eluviiside, tervisliku toitumise, puhtuse ja korraarmastuse kujundamine ning kinnistamine, alkoholismi ja narkomaania ennetustöö tõhustamine kooskõlas tänapäevaste seisukohtade ning meetoditega. Selleks: – kasutada igakülgselt loodud võimalusi (inventar, väljakud, jõusaal, liuväli, jooksu- ja suusarajad) sportimiseks – osaleda võistlustel vallas, maakonnas, vabariigis ning väljaspool vabariiki – jätkata liuvälja ja suusaradade rajamist igal talvel vastavalt ilmaoludele – jätkata osalemist «Kopra Miku» ja «Vigurivända» programmides – jätkata jalgsi, ratta, suuskade või tõukekelguga koolitee propageerimist – jätkata koostööd kohaliku perearstiga regulaarse tervisliku seisundi jälgimiseks ning vaktsineerimiseks – jätkata koostööd valla hambaarstiga – tõhustada regulaarset hügieenialast järelevalvet, jõudmaks selleni, et pärast sportlikku tegevust ennast pestaks, riideid vahetataks jne – leida vahendeid narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuseks, mis eeldab õpetajate ning lastevanemate spetsiaalset koolitust – jätkata laste arengut selgitavate loengute sarja lastevanematele ja õpetajatele – arendada õpetajate oskust märgata õpilastel ilmnevaid tervisehäireid ning vastavalt reageerida – leida võimalusi koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi rakendamiseks pisteliste uuringute läbiviimiseks ning ka lastevanemate teavitamiseks ilmnevatest probleemidest – arendada elujaatavat maailmavaadet (vastukaaluks mõttetule riskikäitumisele) 4.7. Kodanikukasvatus Eesmärgiks eestluse, emakeele, isamaa, kodu, perekonna väärtustamine. Minateadvuse ja eetiliste väärtushinnangute väljakujunemisele kaasaaitamine. Selleks: – tutvustada rahvuspärandit ainetundides; – õpetada tundma Eesti riigi sümboolikat, hümni, riiklikke tähtpäevi; – taaselustada kodu-uurimise traditsioonid; – arendada edasi noorkotkaste tegevust; – leida huvitavamaid võimalusi riigiametnike, poliitikute ja poliitika tutvustamiseks; – kujundada õpilastes seaduskuulelikkust; – arendada edasi liikluskasvatusalast tegevust; – otsida võimalusi noorsoo-organisatsioonide loomiseks koolis – arendada õpilasomavalitsuse tegevust 4.8. Kooli sümboolika – jätkata kooli kirja- ja fotokroonika kogumist – alustada kooli õppeainete ajaloo uurimist – luua koolilaul – valmistada kooli lipp – valmistada kooli logoga transparent – arendada koolilehekülge Internetis – kujundada kooli sümboolikat kandvad meened – tõsta koolilehe väljaandmise taset (õpilaste omalooming, joonistused, arvuti praktiline kasutamine, vallalehele kaastööde kirjutamine) – koostada Tudu vaatamisväärsuste voldik – koostada ja paigaldada Tudu aleviku kaart küla stendile – koguda materjali kooliraamatu tarbeks 4.9. Kunstialane tegevus – jätkata osalemist konkurssidel, näitustel, võistlustel – taaselustada stiilipäevade korraldamine – leida võimalusi kunstinäituste, teatrietenduste ja kontsertide külastamiseks – jätkata kooli interjööri kujundamist õpilaste töödega – luua võimalusi õpilaste keraamika eksponeerimiseks – luua kooli siseõue skulptuuride park – jätkata kooliterritooriumi kujundamist 4.10. Koostöö Eesmärgiks säilitada ja süvendada suhteid koostööpartneritega. Tudu Metskond – puude istutamine, pesakastide valmistamine, õpperadade arendused, matkad, kütte varumine KONSMIDE a/s – tööõpetuse toorikud TENDER EHITUS – tööõpetuse toorikud Vinni Valla keskkonnaosakond – õpperaja ja Tudu vaatamisväärsuste raja arendus Sagadi Loodusekool – õpetajate täienduskoolitus ning õpilaste loodusharidus KL Alutaguse malev – noorkotkaste tegevuse arendamine ja teiste piirkondadega suhete loomine Ajakirjad – kaastööde ja illustratsioonide saatmine, ürituste ja sporditulemuste kajastamine METS ja AED – vastastikuste sponsor-reklaamsuhete süvendamine Kirik – jätkata kristliku eetika ja traditsiooniliste kirikupühade tutvustamist õpilastele Tudu Raamatukogu – ühised üritused kirjanduse tutvustamiseks ja lugemise propageerimiseks Tudu Rahvamaja – ühiste ürituste jätkamine, saali kasutamine koolipidude korraldamiseks Politsei – kuritegevuse ennetustegevus, seaduskuulekuse kasvatamine – sõprussidemete jätkamine AUSTRAALIA – Tiina Taemets SOOME – Eva Launonen NORRA – Jan-Erik Tangen – sõprussidemete süvendamine Roela PK-ga, VPG-ga – sõprussidemete loomine mõne maakonna kooliga, kooliga mujalt Eestist, kooliga naaberriikidest (Läti, Leedu, Venemaa) – suhete loomine Tudu Lastepäevakeskusega – vilistlasnõukogu taaselustamine – tõhusamate vormide leidmine koostööks lastevanematega 4.11. IT areng – arvutipargi täiendamine: arvutiklassi kolm arvutit ja edasi igasse klassi arvuti (kokku 7) – õppetarkvara soetamine ja kasutamine ainetundides – õpetajate pidev arvutialane koolitus – koolilehekülje pidev värskendamine – tagada võimalus igale soovijale arvuti kasutamiseks vastavalt väljatöötatud arvuti kasutamise eeskirjale 4.12. Loodushoid ja keskkonnakaitse – jätkata jäätmeprogrammi elluviimist – jätkata kooliaiaprojekti – jätkata metsakaitse-koostööd Tudu Metskonnaga – vormistada vilistlaste pargi taimekoosluskaart – alustada vilistlaste pargi puude märgistamist ja kaardistamist 4.13. Õppematerjalide ja tehniliste vahendite vajadus – arvutid – skänner – faks – televiisor – videomagnetofon – videokaamera – grafoprojektor (2) – diaskoop – kompressor – mikrofonidega võimendi – keelemagnetofonid – õmblusmasin (4) – triikraud (2) – tikksaag – muruniiduk – puidutreipink (2) – keraamikaahi – keevitusaparaat 4.14. Kooli remont Remontida: – tuletõrje veevõtukoht; – köök: vana pliidi lammutus, uue pliidi ja elektripliidi paigaldamine, ventilatsioonisüsteemi ehitamine, valgustite paigaldamine; – söögisaal: põranda lihvimine ja värvimine, seinte värvimine; – katus: tuulutuskorstnate läbijooksmise likvideerimine, lumetõkete paigaldamise lõpuleviimine, laepealse soojustamine; – II korruse lagi: läbijooksnud koha remontimine (talavahetus, laudise paigaldus, krohvimine, värvimine); – koolimaja fassaad: parandamine, värvimine, vihmaveerennide väljajooksu aluste valamine; – elektritööd: bioloogia- ja ajalooklasside valgustite vahetamine nõuetekohaste vastu, kilpide vahetamine, tütarlaste tööõpetuse klassi valgustite vahetus, poiste tööõpetuseklassi juhtmestiku, valgustite ja kilpide vahetus; – poiste tööõpetuseklass: remont ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine; – kooli siseuste vahetamine, aiapoolse välisukse vahetamine; – WC-de pesuruumid: remont, kraanikausside vahetamine; – duširuumi remont; – õppeklasside remont: seinad, laed, põrandad; – bioloogia- ja ajalooklassidesse aknarulood; – keemiaklassi töötav tõmbekapp ja kraanikauss; – garderoobi remont: puhkenurga ehitamine, nagide konstruktsioonide vahetamine; – koridoride põrandate remont: äravajunud talade vahetamine, laudise kohatine vahetamine, põrandakatte vahetamine; – kooli juurdepääsuteede asfalteerimine; – kooli staadioni killustikkatte uuendamine; – kooli heki uuendamine; – vilistlaste pargi aia vahetamine; – õpetajate maja remont. Aknad, uksed, katus, vihmaveetorud, lumetõkked, fassaad. 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 5.1. Arengukava analüüsitakse ja täiendatakse vähemalt üks kord aastas õppenõukogus. 5.2. Arengukava kinnitab Vinni Vallavolikogu. 6. ARENGUKAVA TÄITMISE KALENDERPLAAN Jrk Tegevus Täitmise tähtaeg Vastutaja Märkused 2002. a 1 Õppekava koostamine 01.09.02 Direktor, õppealajuhataja Liitklassidega töötamise põhimõtete läbitöötamine 2 Kaasaegsetele nõuetele vastavate ümberkorralduste läbiviimine toidublokis (vt 4.14) 01.09.02 Majandusjuhataja 3 Katuse tuulutuskorstnate läbijooksu likvideerimine, lumetõkete paigaldamine, laepealse soojustamine Alustada 2002. a, jätkub 2003. a Majandusjuhataja 4 WC-de pesuruumide ja duširuumi remont 2002. a Majandusjuhataja 5 Tõmbekapi ehitamine keemiaklassi 2002. a Majandusjuhataja 6 Vilistlaste pargi puude märgistamine ja kaardistamine Alustada 2002. a Bioloogiaõpetaja, aednik 7 Kooli logoga transparendi valmistamine 2002. a Kunstiõpetaja(d), käsitööõpetajad 8 Riskigrupi laste tegevuse koordineerimine, poisslaste huvitegevuse tõhustamine Alustada 01.09.02 Huvijuht 9 Narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuse süsteemi loomine Alustada 01.09.02 Õppelalajuhataja 10 Hariv ja arendav tegevus lastevanematega Toimub, arendada edasi Õppealajuhataja 2003. a 11 Tudu aleviku kaardi valmistamine ja küla stendile paigutamine Jaan. 2003. a Kunstiõpetaja(d), geograafiaõpetaja 13 Kodu-uurimistegevus Alustada 01.01.03 Ajalooõpetaja 14 Kooli õppeainete ajaloo uurimine Alustada 01.01.03 Aineõpetajad 15 Tudu vaatamisväärsuste voldiku väljaandmine Juuni 2003. a Kunstiõpetaja, geograafiaõpetaja, emakeeleõpetaja, direktsioon 16 Kooli raamatu tarbeks materjali kogumine Alustada 2003. a Sõltub huvitatusest 17 Vilistlasnõukogu taaselustamine 2003. a Direktsioon, hoolekogu 18 Söögisaali põranda lihvimine ja värvimine, seinte värvimine 2003. a Majandusjuhataja 19 II korruse lae läbijooksnud koha remontimine (tala vahetus, laudise paigaldamine, krohvimine, värvimine) 2003. a Majandusjuhataja 20 Klasside valgustite juhtmestiku ja kilpide vahetus Alustada 2003. a, lõpetada 2004. a Majandusjuhataja 21 Poiste tööõpetuseklassi remont ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine 2003. a Majandusjuhataja 22 Aknaruloode muretsemine bioloogia- ja ajaloo- klassidesse 2003. a Majandusjuhataja 23 Garderoobi remont 2003. a Majandusjuhataja 24 Vilistlaste pargi aia vahetamine 2003. a Majandusjuhataja 25 Kooli lipu valmistamine 01.09.03 Käsitöö- ja kunstiõpetajad 2004. a 26 Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine, kõrghariduse omandamine. 3 õpetajat – õppima asumine, 1 õpetaja – AÜ lõpetamine Jaan. 2004. a Direktor, õpetajad 27 Tuletõrje- veevõtukoha korrastamine 2004. a Majandusjuhataja 28 Siseuste ja aiapoolse välisukse vahetamine 2004. a Majandusjuhataja 29 Koridori põrandate remont 2004. a Majandusjuhataja 30 Kooilmaja fassaadi parandamine, värvimine, vihmaveerennide väljajooksu aluste valamine Algus 2004. a, lõpetamine 2005. a Majandusjuhataja 31 Kooli heki uuendamine 2004. a Aednik, majandusjuhataja 2005. a 32 Kooli laulu loomine 2005. a Muusikaõpetaja, huvijuht 33 Kooli juurdepääsuteede asfalteerimine 2005. a Majandusjuhataja 34 Kooli staadioni killustikkatte uuendamine 2005. a Majandusjuhataja, kehalise kasvatuse õpetajad 35 Õpetajate maja remont 2005. a 36 Kooli lehe arendamine pidev Emakeeleõpetajad, huvijuht