Rakvere Linnavolikogu — Rakvere Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 60, 1298

Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere Põhikooli arengukava 2002–2004. 2. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 16. mai 2002. a määrusega nr 20 RAKVERE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2002–2004 1. Sissejuhatus Kooli arengukava on koostatud tuginedes Rakvere linna hariduse arengukavale, kooli põhimäärusele ja kooli ajaloole. Rakvere Põhikooli arengukava määratleb kooliarenduse põhisuundumused, hoiakud ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kool töötab edasi põhikoolina, ilma paralleelideta, võimaldades omandada põhikooliharidust, mis on konkurentsivõimeline Rakveres või mis tahes teistes Eestimaa gümnaasiumites või kutseharidusasutuses. Oma arengukavas tuginetakse kehtivatele haridusseadustele (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus), muudele õigusaktidele ning ühiskonnas kehtivatele eetika- ja moraalinõuetele. Kooli kasutada on hoone asukohaga Tartu tn 2 oma 10 klassiruumi, arvutiklassi ja 2 keelekabinetiga. Käesolevas arengukavas eeldatakse, et 2002/2003. õppeaasta alguses võetakse kasutusele kooli juurdeehituse kompleks. Õpilaste arv koolis peaks jääma vahemikku 260–270, see tähendab 28–30 õpilast klassis. 2. Rakvere Põhikool praegu Kool asub hoones, mida renoveeriti põhjalikult aastal 1994. Maja on saanud kaasaegse värvilahenduse ja remonditud selleaegsete materjalide ja ehituslahenduste alusel. Kool alustas oma tööd esialgu 7 klassikomplektiga ja 6-klassilisena. Õpilaskond komplekteeriti ümberkaudsetest lastest, kes seni olid õppinud linna gümnaasiumites. Klassruumide jaotus ja kasutusvõimalused eeldasid juba siis lisaruumide olemasolu ning pärast kooli lõplikku komplekteerimist 1998 on selle vajadus igati selge ja muutus kõige kesksemaks probleemiks. Täna kasutusel olevast 10 klassiruumist on kaks klassi ja mõlemad keeleklassid liiga väikesed ja ebapraktilised. Kaheksa ülejäänud ruumi mahutavuse piiriks on 30 õpilast, millest tuleneb ka suurim võimalik klassi õpilasarv. Õppetöö paremaks korraldamiseks kasutatakse alates 5. klassist kabinetsüsteemi. Laste garderoobina kasutatakse esialgselt inventari hoiuruumina projekteeritud 12 m suurust ruumi, samasuguses olukorras on ka pedagoogid, kes hoiavad oma üleriideid ühe koridori tuulekojas. Esialgselt duširuumidena projekteeritud ruumid on praegu kasutusel õppealajuhataja kabinetina ning teine arstikabineti ja tütarlaste riietusruumina. Ka logopeedi kasutuses olev kabinet on liiga väike. Eeldades, et toitlustamine praegustel põhimõtetel jätkub ja 70–85% õpilasi seda ka kasutab, on ajutiselt kasutusel olev klassiruumi tagastamine toitlustamiseks hädavajalik. Viimased neli aastat on õpetajatetoaks olnud aula kõrval asuv esialgne spordivahendite hoiuruum, mis on aga oma tingimustelt ja asukohalt äärmuslik, sest ruumipuudus ja vahetundide müra ei lase pedagoogidel järgnevaks tunniks ettevalmistusi teha ega kasutada vahetundi puhkehetkena. Rahul saab olla meile kasutada antud spordihoone võimalustega. Kooli igapäevases elus omab suurt tähtsust klassiväline töö. Praegu kasutatakse, eriti just algklasside poolt, kelle koolipäev lõpeb enamasti 13.00 ajal, selleks koolisaali. Ringijuhendajate sõnul on see aga äärmiselt ebapraktiline koht, sest vanema astme õpilased, kelle koolipäev kestab pikemalt, kipuvad ringitööd häirima. Viimasel kahel õppeaastal oli ringide töösse haaratud 1/3 õpilaskonnast. Samuti on seetõttu probleemne teatrietenduste, viktoriinide, ainepäevade ja tähtpäevadega seotud ürituste korraldamine. Poiste ja tüdrukute tööõpetuse läbiviimiseks on tänaseks leitud lahendused. Kui poiste tingimustega saab üldjuhul rahul olla, siis tütarlaste tingimused on ebapiisavad ja ei võimalda täita õppekava täies ulatuses. Alates 1996. aastast on koolil arvutiklass, esialgu olid kasutusel Soomest kingituseks saadud neliteist 386-t. Kuid juba järgmistel aastatel oli prioriteet kaasaegsema raudvara soetamine ja alanud Tiigrihüppe toel on tänaseks majas 17 arvutit, millest 13 on õpilaste kasutada. Kooli mööbel ja õppekohad on enamasti komplekteeritud Rootsist saabunud kasutatud inventari baasil, millele on oma jõududega võimalustekohane remont tehtud. Lähimatel aastatel puudub vajadus suuremate kulutuste tegemiseks peahoones. Tänaseks soetatud tehnilised vahendid ja inventar vastavad põhimõttele miinimum, segavaks teguriks on siin hoiutingimuste puudulikkus. Tänu 1994. a renoveerimisele on majas nõuetekohane klassivalgustus ja elektrisüsteem. Põhimõtteliselt on täidetud tuletõrje- ja päästeameti ettekirjutused, probleem on üksnes vanema osa teise korruse evakuatsiooniteedega. Lähiajal pole majas ette näha suuremamahulisi remonttöid, jätkatakse põhimõttel, et suvevaheaegadel teostatakse jooksvat remonti, milleks on vahendid jooksvas eelarves. 3. Pedagoogid Õppeaasta alguseks on siiamaani suudetud täita kõik vakantsed kohad. 01.09.2001 seisuga töötasid koolis järgmise kvalifikatsiooniga pedagoogid: 3 pedagoogi kandidaati 2 nooremõpetajat 16 õpetajat Vanuseline koosseis VANUS % PEDAGOOGILISEST KAADRIST kuni 30-aastased 10% 30–40-aastased 52% 40–50-aastased 23% üle 50-aastased 15% Pedagoogidest kaks on omandamas erialast kõrgharidust. Täienduskoolituse poolelt oleme valinud vormi, kus tellitakse koolitus tervele koolile või naaberkoolidega kahasse. Sellisel moel saame maksimaalselt ära kasutada järjest kallinevat koolitusturgu. Lisaks sellele osaletakse erialastel ainepäevadel ja õpikututvustustel. Järjest aktiivsemalt ja julgemalt on suur osa pedagoogidest omandanud arvuti kasutamise oskuse. Suuremat tähelepanu tuleb edaspidi pöörata iseseisvale täienduskoolitusele, mille osatähtsus tahtmatult tõuseb. Vaatamata sellele, et koolil pole teeninduspiirkonda, on 85–90% lastest siiski endisse jaotuspiiridesse jäävad lapsed. Neile lisanduvad Rakvere ja Vinni valla linnalähedased õpilased. Esimese klassi komplekteerimine on olnud viimastel aastatel edukas, klass on avatud vähemalt 26 õpilasega. Enamus põhikooli lõpetajatest on asunud edasi õppima linna gümnaasiumitesse (65–75%) või siis mõnda kutsehariduskooli. 4. Kooli arengu põhisuunad kolmeks aastaks Kooli pedagoogiline kollektiiv on teadvustanud, et iga haridusasutus peab arenema ja kaasas käima uueneva ühiskonnaga. Kuid iga muudatus peab enne rakendumist olema põhjendatud ning arusaadav ja täitma lõppkokkuvõttes kaugemaid eesmärke. Kool vajab oma arengus ühtseid põhimõtteid ja kokkuleppeid, mille täitmise vastutus on tunnetatav igal pedagoogil ja õpilasel. Selline suhtumine loob eeldused meeskonnatööks, millest tulenevalt kujuneb kooli missioon: Olla vääriline õppeasutus möödunud sajandi alguses asutatud koolile ja kasvatada tänapäeval eneseväärikaid ja toimetulevaid noori RAKVERE PÕHIKOOLI asukoht ja osa linna haridusvõrgus määratleb kooli üldisemad ülesanded, s.o: 1. Riikliku ja kooli õppekava elluviimine. 2. Tagada õppimisvõimalus ja koolikohustuse täitmine põhihariduse omandamiseks, mis annaks võimaluse soovijatel jätkata oma haridust linna gümnaasiumite mis tahes harus vastavalt oma võimetele ja huvidele või mõnes muus haridusasutuses. 3. Aidata põhikooli lõpetajail teha talle sobilikke õpi- või kutsevalikuid. 4. Olla kooliks, kus tähelepanu all on igale õpilasele sobiliku õpikeskkonna loomine. 5. Jätkata seni kooli positiivselt iseloomustanud huvitegevust ja erinevaid lastevanematele suunatud kontsertide traditsioone. 6. Töötada edasi Tervist Edendavate Koolide projektiga. 7. Luua pedagoogidele ja õpilastele tingimused ja eeldused tervist edendava, kaitsva ja soodustava sotsiaal-psühholoogilise, füüsilise ja esteetilise keskkonna kujundamiseks ning nende tervisepotentsiaali igakülgseks väljaarendamiseks ja jätkuvaks parandamiseks ning sellise mõttelaadi levitamine õpilaste vanemate seas. 8. Pakkuda õpilastele võimalusi tegelemaks mitmesuguse huviharidusega. KOOLI ERIPÄRAKS on tema suhteline väiksus, hubasus ja võimalus tegeleda iga õpilasega eraldi. See on ka senini olnud küsitlustes üheks olulisemaks põhjuseks paljudele lastevanematele oma lapse kooli valiku tegemisel. Siit tulenevalt tuleb hoida ja kujundada kooli omapära, mis looks usaldusväärsuse ja koostöö soovi lastevanemates, mis oleks alustalaks suhetes järgnevatel aastatel. Kool peab jätkuvalt looma koostöö huvi lapsevanemates, et saada veelgi suuremat tuge toetamaks oma lapse õpinguid alates esimest klassist kuni põhikooli lõpuni välja. Selle kaudu sooviksime saada tagasisidet rahulolust või vastupidi rahulolematusest kooli tegevuse kohta. Õpetaja ja kooli seisukohalt on see parim kriteerium oma töö hindamiseks ja parandamiseks. Arvestades seda, et mõlemad gümnaasiumid näevad oma arengutes erinevaid suundi (humanitaar ja reaal) ollakse seisukohal, et Rakvere PK õppekavasse ei ole põhjendatud ühegi süvendatud aine viimine. 5. Koolikeskkond Kasvatusliku töö tulemuslikkust mõjutab oluliselt ka kooselureeglite olemasolu, ümbritsev interjöör ja keskkond. Täna kinnitatud kodukord peab ajaga kaasas käima. Interjöör peab säilitama oma õpilassõbralikkuse ja puhtuse. Probleemne on aga kooli ümbritsev territoorium oma piiritlemata ja korrastamata maa-alaga, kuid lahenduse sellele loodame saada uue õppekorpuse valmimisega. 6. Arengukava uuendamise kord Arengukavas täitmisest tehakse iga õppeaasta lõpus vahekokkuvõte hoolekogule ja õppenõukogule. Eelnimetatud on ka õigus teha ettepanekuid ja parandusmuudatusi arengukavas. Arengukava muudatused peavad olema kinnitatud hiljemalt alanud õppeaasta 40 päeva jooksul. KOOLISISENE JUHTIMINE Jrk nr Tegevused Tulemused 2002 2003 2004 Vastutaja 1 Uue õppekorpuse tööle rakendamine Õppekorpust kasutatakse vastavalt ruumide kavadele ja sisustakse kooli vajadust arvestades x Direktor, maj.ala juh. 2 1. sept. pedagoogidele kehtiva töö- ja puhkeaja seaduse täitmine Kool täidab kehtestatud seadust x Direktor 3 Personali koormuste ümbervaatamine Puuduvate pedagoogide ametikohtad on täidetud konkursi alusel x x x Direktor 4 Kooli uue õppekava koostamine ja kinnitamine Õppekava on koostatud ja kinnitatud x Õppealajuhataja 5 Senisest aktiivsem osalemine TEK liikumises Kool on leidnud temale sobiliku vormi ja osaleb aktiivselt TEK liikumises x x x Huvijuht 6 Tammiku projekti arendus Kool on aktiivsemalt tutvustanud lastevanematele ja üldsusele meie soovi olla loodussõbralikku ja säästlikku ellusuhtumist propageeriv kool x x x Kooli juhtkond 7 RPK asukoha määratlemine Rakvere haridusvõrgus Lastevanemate rahulolu või rahulolematuse põhjuste analüüs ja järelduste tegemine Esimeste klasside komplekterimine Kooli juhtkond Pedagoogid 8 Õpilasomavalitsuse moodustamine Õpilasomavalitsus on õpilasaktiivi moodustatud x 9 Kooli sisehoovi korrastus Kooli sisehoov on kujundatud vastavalt projektile x x 10 Uue majandusaasta eelarve koostamine Kool töötab kinnitatud eeelarve raames x x x Direktor 11 Hoolekogu koosseisu valimine Hoolekogu jälgib oma tegutsemise korda ja korraldab hoolekogu liikmete valimise x Hoolekogu 12 Kehtiva töökorra läbivaatamine Töökord on kaasajastatud ja vastab kehtivatele seadustele x Direktor 13 Asutuse täienduskoolituse vajaduste uurimine Koolitus toimub vastavalt koostatud kavadele x x Direktor, õppealajuhataja 14 Kooli kodukorra ja tööjuhendite läbivaatamine Kodukord ja tööjuhendid on kaasajastatud ja vastavad kooli ootustele x x Direktor 15 Õppeaasta üldtööplaan Õppeaasta alguseks on koolil olemas üldtööplaan x x x Direktor, õppealajuhataja 16 Kooli kodulehekülg Kooli veebilehekülg vastab avaliku teabe seadusele ja kodulehekülg on pidevas uuendamises IT - Juht, Direktor 17 Lastevanemate osalemine koolielus Koolil on ülevaade lastevanemate ootustest ja muredest, mis on saadud küsitluste alusel x Direktor 18 Õpilaste osalemine koolielus Koolil on ülevaade õpilaste ootustest ja muredest, mis on saadud küsitluste alusel x x Direktor 19 Kooli arengukava ümbervaatamine Hoolekogu ja õppenõukogu on iga õppeaasta lõpus vaadanud üle kehtiva arengukava ja teinud sinna parandusi ja täiendusi x x x Direktor ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE Jrk nr Tegevused Tulemused 2002 2003 2004 Finants. Vastutaja 1 Uutele õppekavadele üleminek Õppe- ja töökavad on esitatud poolaasta kaupa enne õppeaasta algust õppealajuhatajale x Õppealajuhataja 2 Sisehindamise kava ja korra väljatöötamine Sisehindamise kord on kinnitatud ja toimub vastavalt kavale x x x Õppealajuhataja 3 Uute ainekavade analüüs ja integratsioon Ainekavad on seotud kooli õppekavaga ja selgesti loetavad. Ained on omavahel seotud ja õpetajad jälgivad ainetevahelisi seoseid x Õppealajuhataja 4 Koolikohustuse tagamine Klassijuhatajatel on ülevaade oma klassi koolikohustuse täitmisest ja nad tagavad info liikumise x x x Klassijuhatajad,õppealajuhataja 5 Eksamitulemuste hindamine Põhikooli lõpueksamite tulemuste hindamine ja võrdlemine naaberkoolide ja vabariigi tulemustega, järelduste ja kokkuvõtete tegemine, analüüs x x x Aineõpetajad, Õppealajuhataja 6 Õpetajate ja klassijuhatajate töökavade läbivaatamine Poolaasta lõikes esitatud töökavad korrigeeritakse vastavalt kogemusele x x Õppealajuhataja 7 Õppekava läbiviimiseks vajalike vahendite audit. Tehakse kokkuvõte olemasolevatest õppevahenditest ja kirjandusest ning antakse direktorile teada oma taotlustest x x x Aineõpetajad 8 Ainekomisjonide vormi leidmine Pedagoogidest on moodustatud ainekomisjonid, kes töötavad vastavalt koostatud töökavadele x Õppealajuhataja