Rakvere Linnavolikogu — Rakvere Reaalgümnaasiumi arengukava 2002¿2004 kinnitamine — KO, 60, 1297

Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere Reaalgümnaasiumi arengukava 2002–2004. 2. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 16. mai 2002. a määrusega nr 19 RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2002–2004 1. Lühiülevaade kooli ajaloost Rakvere Reaalgümnaasiumi (endine Rakvere 3. Keskkool) hoone valmis 1973. a märtsis ja avati sama aasta 1. septembril. Hoone võeti vastu hindega «3», soovida jättis ehituse kvaliteet, eriti välisviimistlus ja soojussüsteem. Maja maksumus oli 900 000 rubla. Õpilased toodi uude koolimajja Rakvere 1. ja 2. 8-klassilisest koolist. Kooli avamise hetkel oli klassikomplekte 33, neist keskkooliklasse 4. Õpilasi oli kokku 1159, õpetajaid 57. Juba esimesel õppeaastal töötas kool kahes vahetuses: esimeses 26 ja teises 7 klassikomplekti. Õpilaste, klassikomplektide ja õpetajate arv kooli 29 eksisteerimisaasta jooksul on olnud järgmine: õ/a kl. kompl. õpilasi õpetajaid keskm. õpilaste arv klassis 73/74 33 1159 57 35,1 74/75 36 1176 62 32,6 75/76 39 1186 62 30,4 76/77 38 1210 66 31,8 77/78 38 1234 73 32,4 78/79 39 1291 65 33,1 79/80 42 1329 65 31,6 80/81 42 1343 67 31,9 81/82 42 1316 67 31,3 82/83 42 1343 70 31,9 83/84 41 1328 64 32,3 84/85 41 1401 72 34,1 85/86 40 1381 71 34,5 86/87 42 1389 80 33,0 87/88 43 1364 73 31,7 88/89 43 1251 68 29,0 89/90 41 1175 77 28,6 90/91 41 1084 70 26,4 91/92 41 1058 72 25,8 92/93 39 1025 66 26,3 93/94 35 983 66 28,1 94/95 35 983 62 28,1 95/96 35 1017 62 29,0 96/97 36 1047 75 29,1 97/98 36 1085 68 30,1 98/99 38 1139 66 30,0 99/00 37 1137 58 30,7 00/01 37 1208 58 32,6 01/02 37 1209 60 32,6 22. veebruaril 1995. a nimetati Rakvere 3. Keskkool ümber Rakvere Reaalgümnaasiumiks. Kooli direktorina on töötanud Matti Piirimaa (1973–87), Aare Treial (1987–96) ja Martti Marksoo (1996– ). 2. Rakvere Reaalgümnaasium praegu 2.1. Ülevaade hoonest ja rajatistest Koolis on praegu kasutusel 49 klassiruumi: 26 ainekabinetti – 3 – arvuti, inglise k, saksa k 2 – matemaatika, emakeel, vene k, muusika 1 – füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, ajalugu, kunstiõpetus, logopeed, kodundus, käsitöö 23 koduklassi põhikooliosa õpilastele Poiste tööõpetus toimub Vene Gümnaasiumi ruumides. Koolil on aula, mis mahutab kuni 300 inimest. Alates 1. septembrist 2000. a on koolil uus raamatukogu, kus on enam kui 45 000 raamatut, sh üle 25 000 köite ilukirjandust ja 15 töökohta õpilastele. Spordirajatistest on olemas võimla (12×24 m), garderoobist ümberehitatud võimlemisruum, vähese varustusega jõusaal ning staadion (300 m). Koolis töötab söökla, kus viies vahetuses sööb ca 530–550 õpilast ehk 40–45% õpilaste koguarvust. Söökla ruumides töötab ka puhvet. Alates 1997/98. õppeaastast töötab taas arstikabinet. 2.2. Ülevaade tehtud remonditöödest. Kooli esimese 20 aasta jooksul tehti peamiselt nn «sotsialistlikku» sanitaarremonti. Viimase seitsme aasta jooksul on vahetatud õppekorpuse aknad ja keskküttesüsteem, remonditud õpilaste duširuumid ja WC-d, õpetajate töö- ja puhkeruumid, vahetatud I korruse põrand, renoveeritud kooli peasissekäik, keldrikorrusel paiknenud garderoobid on ümber ehitatud võimlemissaaliks ja draamaklassiks. 2000. a septembriks valmis kahekorruselise ühendosa pealeehitus, kus paikneb uus raamatukogu, 6 võõrkeele kabinetti, arvutiklass, õpetajate arvutiruum. 2001. a septembriks tehti kapitaalremont söögisaalis ja sanitaarremont köögikompleksis. Lisaks sellele on renoveeritud kaks saksa keele kabinetti ja kunstiõpetuse kabinet. Vaatamata tehtud töödele vajab hoone endiselt mahukaid kapitaalinvesteeringuid. Teostatavate remonditööde aeg ja maht sõltub koolile eraldatavatest kapitaalinvesteeringute summadest. Vajaminevaid summasid on kavas taotleda nii linnavalitsuselt, vabariigi valitsuselt kui maakondlikest RIP-i rahadest. 2.3. Õpilased, nende arvu prognoos lähiaastateks Õpilased on jaotatud kolme vanuseastmesse: 1.–4. kl, 5.–9. kl, 10.–12. kl. Klassikomplektide jagunemine vanuseastmeti: 1.–4. klass – alates 2002/03. õa-st 11 klassikomplekti (võetakse vastu kaks esimest klassi) Prognoositav klassikomplektide arv 01.09.2004 – 9 5.–9. klass – alates 2002/03. õa-st 16 klassikomplekti, prognoositav klassikomplektide arv 1.09.2004 – 15 10.–12. klass – 9 klassikomplekti. Võttes aluseks esimesse klassi astujate arvu vähenemise ja Rakvere linna hariduse arengukava, kahaneks klassikomplektide arv 2004. a septembriks 4 võrra – 33-ni. Alates 01.09.2005 oleks klassikomplektide arv 32, mis võimaldaks kaotada II vahetuse. Õpilaste koguarv kahaneks nimetatud muudatuste teel ca 950–960 õpilaseni. Keskmine õpilaste arv klassis ei tohiks ületada 30 õpilast. 2.4. Õpetajate kaader Käesoleval õppeaastal töötab koolis 60 õpetajat. Meesõpetajaid on 10 ehk 16,6% õpetajate koguarvust. Ühe põhikohaga õpetaja kohta tuleb 20 õpilast. Õpetajate jagunemine vanuse järgi vanus arv osakaal % kuni 30-aastased 4 6,4 31–40-aastased 16 26,5 41–50-aastased 29 48,3 51–60-aastased 7 11,4 üle 60-aastased 4 6,4 Õpetajate jagunemine haridustaseme järgi haridus arv osakaal % kõrgharidus 49 82,2 keskeriharidus 7 11,4 keskharidus 4 6,4 Õpetajate jagunemine kvalifikatsiooni järgi ametinimetus arv osakaal % erihariduseta pedagoog 4 6,4 nooremõpetaja 2 3,3 õpetaja 44 73,3 vanemõpetaja 8 13,3 õpetaja-metoodik 2 3,3 Alustatud on õpetaja ametikohtade komplekteerimist, et viia see vastavusse töö- ja puhkeaja seaduse nõuetega. Alates 2002/03. õppeaastast vajavad täitmist järgmiste ainete õpetajate ametikohad: emakeel, bioloogia, matemaatika, inglise keel, kehaline kasvatus, ……… Suurt rõhku pannakse õpetajate täienduskoolitusele. Kõik erihariduseta pedagoogid on asunud omandama vastavat kvalifikatsiooni. 3. Koostöö hoolekogu, omavalitsuse ja õpilasomavalitsusega Kooli hoolekogu loodi 24. märtsil 1994. a. Hoolekogu lähtub oma tegevuses haridusministri määrustest ja kooli põhimäärusest. Kooli hoolekogu on kollektiivne juhtimisorgan, mille ees kooli juhtkond on aruandekohuslane. Hoolekogu istungid toimuvad vähemalt kord poolaastas. Esimesel poolaastal (okt) esitab direktor aruande eelmise õppeaasta kohta ja eelarve projekti järgmiseks rahandusaastaks. Hoolekogu arutab eelarve läbi, vajadusel tehakse muudatusi või taotlusi omavalitsusele lisafinantseerimiseks. Teisel poolaastal pärast koolile eraldatud summade selgumist ja kinnitamist arutatakse läbi ja kinnitatakse tegevuskava (eelkõige kapitaalremondi loetelu ja maht) jooksvaks eelarveaastaks. Alates 28. oktoobrist 1998. a eksisteerib koolis Õpilasomavalitsus, mida juhib üheks aastaks valitud juhatus eesotsas presidendiga. Õpilasomavalitsuse tegevuse eesmärk on õpilaste huvide kaitsmine, õpilaste tundidevälise aja sisustamine ja ühistegevuse korraldamine. Õpilasomavalitsus koostab igaks poolaastaks tegevuskava, mis kooskõlastatakse kooli juhtkonnaga. Kool võimaldab tasuta ruumide kasutuse õpilasürituste korraldamiseks koos osalise finantseerimisega. Õpilasomavalitsusel on õigus esitada ettepanekuid koolijuhtkonnale koolielu korraldamiseks. Õpilasomavalitsuse president kuulub kooli hoolekogu koosseisu. Kool allub otseselt Rakvere Linnavalitsusele ja alates 1999. a jaanuarist on kooli ametlik nimi Linna asutus Rakvere Reaalgümnaasium registreerimisnumbriga 75025153. Kooli majandus-, huviala/ringitegevus ja teenindava personali töötasu finantseeritakse täielikult Rakvere linna eelarvest. Kohalikust eelarvest finantseeritakse üldjuhul ka kapitaalinvesteeringud. Viimasteks on koolil võimalus lisa taotleda ka riigi eelarvest ja maakondliku RIP-i (Riiklik Investeeringute Programm) rahadest. Igal sügisel esitab kool linnavalitsusele kokkuvõtva aruande eelmisest õppeaastast ja tuleva aasta eelarve projekti. Vähemalt üks kooli juhtkonna liige kuulub linnavolikogu hariduskomisjoni koosseisu. Linnavalitsus korraldab vähemalt kord poolaastas koolijuhtide nõupidamisi, kus tutvustatakse uusi haridust puudutavaid seadusi ja määrusi ning arutatakse kohalikke haridusprobleeme. 4. Kooli tulevik Kooli peamine eesmärk on olnud ja on ka edaspidi kasvatada laia silmaringiga elus läbilööv inimene, kes on konkurentsivõimeline eri elualadel. Oma asutamise algusest peale on Rakvere Reaalgümnaasium olnud õpilaste arvu poolest maakonna suurim kool. Võib kindlalt väita, et koolil on oma kindel koht nii maakonna kui vabariigi haridusmaastikul tervikuna ja kooli maine – nii siin antava hariduse kui mitmekesise klassivälise tegevuse (sport, kooliteater, loodusring jm) kvaliteedi poolest – on pidevalt tõusnud. Põhikooliosas tuginetakse riiklikule õppekavale, gümnaasiumiosas on kavas jätkata kolmes eri suunas: majandus-, humanitaar- (teater ja ajakirjandus) ning reaal-loodusteaduslikus harus. Eri õppesuundade ja ainekavade täpsemad eesmärgid ja sisu on kirjas kooli õppekavas. 4.1. Arendustegevuse põhieesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks • kooli sisehindamise ja arendustegevuse korra täiendamine ja tõhustamine – kooli juhtkonna koolitus – sisehindamiskorra koostamine – aineõpetaja, klassijuhataja ametijuhendi koostamine – arengukava töörühma moodustamine – arengukava pidev täiendamine • õpetajate pidev koolitus – kasvatusalase ja uusi õppemeetodeid tutvustava koolituse tellimine kogu pedagoogilisele personalile – ainealane koolitus • kõigi õpetajakohtade täitmine kõrgharidusega spetsialistidega – vabadele õpetajakohtadele konkursi kuulutamine – vastava kvalifikatsioonita õpetajate täiendusõppele suunamine – uurida pedagoogilistel erialadel õppivate vilistlaste edaspidiseid plaane • suurem rõhk loovuse arendamisele õpilastes ja aktiivsete õppemeetodite rakendamisele õppetöös – õpetajate vastavasisuline koolitus • «raskete õpilaste» probleemiga tegelemine – parandusõpe – logopeediline ravi – med-ped komisjoni suunamine, tihe koostöö linnavalitsusega – koolikohustuse tagamiseks programmide väljatöötamine koos linnavalitusega – õpiraskustega õpilase arvestuskaardi sisseseadmine • emakeele, matemaatika ja võõrkeele õpetuse diferentseerimine alates 7. ja 10. klassist – õpilaste jagamine gruppidesse vastavalt õppeedukusele nimetatud ainetes • arvutiõpetuse ja arvutiprogrammide järkjärguline rakendamine õppetöös – õpetajate vastavasisuline koolitus (Tiigrihüppe kursused «arvuti ….tunnis» jt) – ainekabinettide järkjärguline varustamine arvutite ja vastava tarkvaraga • ringitegevuse mitmekesistamine – küsitluse läbiviimine õpilaste seas, selgitamaks nende soove ja huvisid – vastava kvalifikatsiooniga kaadri otsing • gümnaasiumiosas õppimisvõimaluste tutvustamine teistes maakonna ja vabariigi koolides – kooli kodulehekülje täiendamine – igaaastane lahtiste uste päeva korraldamine 1. klassi astujate vanematele ja põhikooli lõpetajatele – kooli tutvustava materjali avaldamine kohalikus ajakirjanduses – reklaammaterjali saatmine ümbruskonna koolidesse • kutsesuunitlustöö tõhustamine põhikooli ja gümnaasiumi klassides – kutsesuunitlustöö ja karjäärinõustamise (valik) kursuse koostamine • toetada Õpilasomavalitsuse tööd – koostöö tihendamine ÕOV ja juhtkonna ning õpetajate vahel • säilitada ja arendada kooli traditsioone, tugevdada sidet kooli vilistlaste ja lastevanematega – igaaastased kevad- ja talvekontserdid ning kooli aastapäeva üritused, kuhu kutsutakse nii lapsevanemaid kui vilistlasi • hoida ja tihendada sidemeid sõpruskoolidega Saksamaal, Norras, Soomes, Lätis – õpilasdelegatsioonide vahetamine • kooli 30. aastapäeva (aprill 2003) ürituste ettevalmistus ja läbiviimine – vastava toimkonna loomine, tegevuskava koostamine – kooli tutvustava artikli avaldamine Õpetajate Lehes – vajalike vahendite planeerimine 2003. a eelarvesse • taotleda vahendeid hoone kapitaalremondi programmi jätkamiseks ja lõpuleviimiseks, koostada üksikasjalik remonttööde programm koos eelarvega Tähtsamate remonditööde vajadus lähitulevikus: – katuse remont – 2002 – evakuatsioonitrepp neljakorruselise osa juurde 2002 – elektrisüsteemi projekt ja ümbervahetus alates II korrusest 2002 – ainekabinettide remont 2002 (II korrus) – koridoride remont – II korrus 2002, I, III, IV korrus 2003 – ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine kolmekorruselises ühendosas 2003 – trepikodade remont 2003 – välisfassaadi remont 2004 – keskküttesüsteemi vahetuse lõpetamine (võimla, aula, keemia k, muusika k) 5. Arengukava uuendamise kord Iga õppeaasta lõpul teeb arengukava töörühm möödunud õppeaastast kokkuvõtte ja esitab ettepanekud muudatuste ja täienduste tegemiseks hoolekogule ja õppenõukogule. Vastavad ettepanekud arutatakse läbi õppenõukogu ja hoolekogu ühiskoosolekul uue õppeaasta algul.