Püssi Linnavolikogu — «Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord Püssi linnas» kinnitamine — KO, 60, 1293

Võttes aluseks sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) § 8 punkti 2, § 9 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 6 lõike 1, Püssi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada käesolevale määrusele juurde lisatud «Toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord Püssi linnas». 2. Tunnistada kehtetuks Püssi Linnavolikogu 30. jaanuari 2001. a määrus nr 8. 3. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2002. a. Volikogu aseesimees Mare TUUR Kinnitatud Püssi Linnavolikogu 31. mai 2002. a määrusega nr 35 TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD PÜSSI LINNAS I. ÜLDSÄTTED 1. Toimetulekutoetust makstakse käesoleva korra alusel isikutele, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmebaasis Püssi linn ning kes alaliselt elavad linna territooriumil. II. TOIMETULEKUTOETUSE TAOTLEMISE KORD 2. Toimetulekutoetust taotletakse igakuiselt. Selleks tuleb taotlejal pöörduda hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevani Püssi Linnavalitsuse sotsiaalabiametisse. Esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. 3. Toimetulekutoetuse taotleja täidab taotluse avalduse ja esitab alljärgnevad nõuetekohased dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning jooksval kuul tasumisele kuuluvaid alalise eluruumi alalisi kulusid kooskõlas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud ulatuse ja struktuuriga. Esmapöördumisel peab esitama ka toetuse arvestajale alalise eluruumi kasutamise õigust tõendavad dokumendid; 3.1. töötava(te)l pereliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelneva kuu töötasu suuruse kohta (kaasaarvatud loonus- e naturaaltasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja elatise (alimendid) kohta; 3.2. tööandja poolt väljaantud tõendid töötasu kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad kontrollimisele ja neid võetakse arvesse ainult Tööinspektsiooni poolt töölepinguseaduse §-de 58 ja 68 alusel aktsepteeritud juhul (töölepingus fikseeritud tööaeg ja töötasu). Kui kuupalgaks on näidatud riiklikult kehtestatud miinimumpalgast väiksem töötasu, lisada koopia töölepingust; 3.3. töötu(te)l pereliikme(te)l tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart, õiend abitöödel või koolitusel osalemise kohta; 3.4. üle 16-aastastel peres olevatel õpilastel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 3.5. mittetöötava(te)l pereliikme(te)l tööraamat; 3.6. pensionäridel pensionitunnistus; 3.7. andmed, tõendid pensionide ja peretoetuste suuruse kohta; 3.8. tulumaksuseaduse alusel maksustatavad tulud (dividendid pangas, äriühingus jm, juhutöö või teenuste osutamisest saadud tulu, metsamaterjali, marjade ja seente müügist saadud tulu, tulu ettevõtluselt, honorarid, tulu kinnis- ja vallasvara rentimisest, üürimisest või müümisest); 3.9. lahutatud abikaasade puhul elatis (alimendid), kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta, kohtutäituri õiend elatise laekumise kohta; 3.10. õiend ravikindlustuse hüvitiste kohta; 3.11. arve või teatis eluasemekulude kohta; 3.12. omaniku ja üürniku vahelise üürilepingu koopia ja koopia elamispinna omaniku passist. 4. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid tõendeid ja andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes võidakse need esitada kontrollimiseks kohalikule maksuametile. 5. Toimetulekutoetuse taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab sotsiaaltöötaja taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata. 6. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või teadliku valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja määratud summad nõutakse tagasi seadusega ettenähtud korras. Toetust võib uuesti taotleda pärast ebaseaduslikult saadud toimetulekutoetuse summa tagastamist. III. TOIMETULEKUTOETUSE MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD 7. Toimetulekutoetus määratakse jooksvaks kuuks ja toetust makstakse rahvastikuregistrisse elukohaga Püssi linn kantud ja linnas alaliselt elavatele isikutele, kelle sissetulekud pärast eluasemekulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud toimetulekupiiri. 8. Toimetulekutoetuse määramine toimub lähtuvalt järgmistest tingimustest: 8.1. toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek kusjuures pereliikmeteks loetakse toetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülapidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid; 8.2. toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse eluasemekulud arvesse nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad, õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku pensioni või on ametlikult töötuks tunnistatud; 8.3. ühepereelamu omanikele ja ettevõtlusest tulu saavatele perekondadele (ka põllumajandussaaduste tootjad ja müüjad) makstakse toimetulekutoetust erandkorras sotsiaalkomisjoni otsuse alusel; 8.4. ajateenija arvatakse perekonnaliikmete hulka ainult eluasemekulude arvutamisel; 8.5. perekonna arvestusliku toimetulekupiiri arvestamisel ei võeta üldjuhul arvesse töövõimelises eas tööhõives arvel olevaid mittetöötavaid liikmeid. Erandi moodustavad isikud, kes on: – kodus alla 3-aastase lapsega; – kodus kahe ja enama lapsega, kuni noorem lõpetab esimese klassi; – kodus alla 18-aastase puudega lapsega; – järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja; 8.6. tööhõivetalituses registreeritud töötud, kes ei oma õigust abirahale, arvatakse toimetulekutoetuse saajate hulka, kui nad osalevad iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalses rehabilitatsiooni- ja õppeprotsessis (abitööd, kursused, loengud jmt); 8.7. toimetulekutoetust arvutatakse iga kuu netosissetuleku ja normeeritud eluasemekulude alusel; 8.8. eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda pereliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 pereliikme kohta. Juhul kui korteri tubade arv vastab pereliikmete arvule, kuid üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind; – üksi elava pensionäri eluruumide normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2; 8.9. eluasemekulusid ei hüvitata: – kui elamispinda elamiseks tegelikult ei kasutata; – toetust taotleva isiku eluaseme osas esineb fiktiivseid sisse- või väljakirjutusi; 8.10. toimetulekutoetuse taotleja peab esitama elamuvaldaja või kommunaalteenuseid osutava ettevõtte poolt antud vormikohase õiendi, arve või teatise alatise eluasemega seotud alaliste kulude kohta normpinna ulatuses; 8.11. alatise eluasemega seotud alalisteks kuludeks loetakse: – tegelik korteriüür või hooldustasu; – kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; – tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumus; – tarbitud elektrienergia maksumus; – maamaksukulud. Toimetulekutoetuse määramise alalise eluruumi kulude piirmäärad on kinnitatud Püssi Linnavolikogu määrusega. 9. Isiku avalduse alusel võib toimetulekutoetusest kinni pidada eluasemekulud ja kanda need kommunaalteenuseid osutava ettevõtte arvele. 10. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus saada elatisraha, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse otsuse alusel toimetulekutoetust mitte määrata. 11. Sotsiaalkomisjonil ja sotsiaaltöötajal on õigus kutsuda toimetulekutoetuse taotlejaid sotsiaalkomisjoni istungile või sotsiaaltöötaja vastuvõtule ning nõuda neilt seletusi perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta. Taotleja mõjuva põhjuseta mitteilmumisel on komisjonil õigus jätta toimetulekutoetus nimetatud kuul välja maksmata. 12. Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamist. 13. Arvestatud toimetulekutoetuse summa maksab linnavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast. IV. TÄIENDAVATE TOETUSTE MAKSMINE TOIMETULEKUTOETUSE SUMMADEST 14. Toimetulekutoetuse vahendite piisavuse (jäägi) korral makstakse toetust vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi sotsiaalkomisjoni ettepanekul ja linnavalitsuse korralduse alusel.