Majandusminister — Nõuded surveseadmele ning selle nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord — RTL, 75, 1160

Määrus kehtestatakse «Surveseadme ohutuse seaduse» (RT I 2002, 49, 309) § 6 lõike 3 ja § 8 lõike 2 alusel. I osa. NÕUDED I LIIKI SURVESEADMETELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Mõisted ja määratlused (1) Suurim lubatav töörõhk PS – suurim tootja poolt määratud rõhk, millele seade on kavandatud. Vastav märge asub seadmel tootja poolt valitud kohas. See peab olema kaitse ja/või piirava seadise liitekoha läheduses või seadme ülaosas või kui see ei sobi, siis kus tahes valitud kohas. (2) Maksimaalne/miinimaalne lubatav temperatuur (TS) – maksimaalne/minimaalne valmistaja poolt määratud temperatuur, millele seade on kavandatud. (3) Maht (V) – kambri sisemaht, kaasa arvatud tutsid esimese liite või keevituseni, välja arvatud kohtkindlate sisemiste osade maht. (4) Nimimõõde (DN) – numbriline ühikuta mõõde, mis on torustiku kõigi koostisosade jaoks sama, välja arvatud osad, millele viidatakse välisläbimõõdu või keerme mõõdu järgi. See ümardatud number viitab osade suurusele, mis on valmistamisega vaid kaudselt seotud. Nimimõõde tähistatakse DN-iga millele järgneb number. 2. peatükk TEHNILISED NÕUDED JA SURVESEADME KATEGOORIAD NING VASTAVUSHINDAMINE § 2. Tehnilised nõuded (1) Lõigetes 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 nimetatud surveseadmed ja lõigetes 8, 9 ja 10 nimetatud surveseadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte lõigetes 2, 3, 4, 5, 6 või 7 nimetatud surveseadet, peavad vastama 3. peatükis sätestatud olulistele ohutusnõuetele. (2) Anumad, välja arvatud lõikes 4 nimetatud anumad, mis on ette nähtud gaasidele, veeldatud gaasidele, rõhu all lahustunud gaasidele, aurudele ja vedelikele, mille auru rõhk suurimal lubatud temperatuuril on enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbar) järgmistes piirides: 1) grupi 1 fluidumid mahuga rohkem kui 1 liiter ja mille PS × V on suurem kui 25 bar × L või rõhuga PS üle 200 bari (lisa 1, joonis 1); 2) grupi 2 fluidumid mahuga rohkem kui 1 liiter, mille PS × V on suurem kui 50 bar × L või rõhuga PS üle 1000 bari ja kõik kantavad tulekustutid ja hingamisaparatuuri balloonid (lisa 1, joonis 2). (3) Anumad, välja arvatud lõikes 4 nimetatud anumad, mis on ette nähtud vedelikele auru rõhuga suurimal lubatud temperatuuril mitte enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbar) järgmistes piirides: 1) grupi 1 fluidumid mahuga rohkem kui 1 liiter, mille PS × V on suurem kui 200 bar × L või rõhuga PS üle 500 bari (lisa 1, joonis 3); 2) grupi 2 fluidumid rõhuga PS üle 10 bari, mille PS × V on suurem kui 10 000 bar × L või rõhuga PS üle 1000 bari (lisa 1, joonis 4). (4) Leegiga või teisiti kuumutatav surveseade, millel on risk üle kuumeneda ja mis on kavandatud auru või ülekuumendatud vee genereerimiseks temperatuuril üle 110 °C ning mille maht ületab 2 liitrit ja kõik survekeetjad (lisa 1, joonis 5). (5) Torustik, mis on kavandatud gaasidele, veeldatud gaasidele, rõhu all lahustunud gaasidele, aurudele ja vedelikele, mille auru rõhk suurimal lubatud temperatuuril on enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu, (1013 mbar) järgmistes piirides: 1) grupi 1 fluidumid DNiga enam kui 25, mille PS × DN on suurem kui 1000 bari (lisa 1, joonis 6); 2) grupi 2 fluidumid DNiga enam kui 32, mille PS × DN on suurem kui 1000 bari (lisa 1, joonis 7). (6) Torustik, mis on kavandatud vedelikele auru rõhuga suurimal lubatud temperatuuril mitte enam kui 0,5 bari üle normaalse atmosfäärirõhu (1013 mbar) järgmistes piirides: 1) grupi 1 fluidumid DNiga enam kui 25 ja mille PS × DN on suurem kui 2000 bari (lisa 1, joonis 8); 2) grupi 2 fluidumid PS üle 10 bari, DN suurem kui 200 ja mille PS × DN on suurem kui 5000 bari (lisa 1, joonis 9). (7) Ohutus- ja lisaseadmed, mis on ette nähtud lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud surveseadmetele, kaasa arvatud juhul, kui seadmed moodustavad seadmestiku. (8) Seadmestik, mis on kavandatud auru või ülekuumendatud vee genereerimiseks temperatuuril üle 110 °C ning mis sisaldab vähemalt ühe leegiga või teisiti kuumutatava surveseadme, millel on risk üle kuumeneda. (9) Surveseadmestik, mis ei mahu lõikes 8 nimetatu alla, kuid mida selle tootja kavatseb turule lasta ja kasutusele võtta surveseadmestikuna. (10) Erandina lõikes 1 sätestatust peab surveseadmestik, mis genereerib sooja vett temperatuuril mitte üle 110 °C, mis on käsitsi köetav tahkete kütustega ja mille PS × V on suurem kui 50 bar × L, vastama § 19, § 21 lõigete 1 kuni 4, § 32 ja § 37 lõike 2 punktide 1 ja 4 nõuetele. (11) Surveseade või surveseadmestik, mille parameetrid on lõigetes 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9 ja 10 toodutega võrdsed või madalamad, tuleb nende ohutuse tagamiseks kavandada ja valmistada kooskõlas Eestis tunnustatava hea inseneritava kohaselt. Surveseadme või surveseadmestikuga peavad kaasas olema adekvaatsed kasutusjuhendid ning varustatud selle tootja või tootja volitatud esindaja identifitseerimist võimaldavate märgistustega. Selline surveseade või surveseadmestik ei tohi kanda vastavusmärgistust. § 3. Surveseadmete kategooriad (1) Paragrahvi 2 lõigetes 2 kuni 7 nimetatud surveseadmed kategoriseeritakse lisas 1 toodud jooniste alusel lähtudes ohu määrast. (2) Surveseadmete kategoriseerimiseks liigitatakse fluidumid kahte gruppi: 1) grupp 1 koosneb ohtlikest fluidumitest kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) tähenduses, milleks on järgmine aine või valmistis: plahvatusohtlik, eriti tuleohtlik, väga tuleohtlik, tuleohtlik (kui suurim lubatav temperatuur on kõrgem kui leekpunkt), väga mürgised, mürgised, oksüdeeruvad; 2) gruppi 2 kuuluvad kõik fluidumid, mis ei kuulu 1. gruppi. (3) Kui surveanum koosneb mitmest kambrist, siis kategoriseeritakse ta üksikute osade jaotusest tulenevalt kõrgeimasse kategooriasse. Kui kamber sisaldab mitut fluidumit, kategoriseeritakse ta antud fluidumitest tulenevalt kõrgeima kategooria fluidumi järgi. § 4. Surveseadme vastavushindamine (1) Enne surveseadme turule laskmist peab tootja tagama iga surveseadme puhul 4. peatükis sätestatud vastavushindamise protseduuri teostamise arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. (2) Kasutatav vastavushindamise protseduur, mille eduka läbimise puhul paigaldatakse surveseadmele vastavusmärk, valitakse §-s 3 mainitud surveseadmete kategooriate i alusel. (3) Erinevate kategooriate puhul kasutatavad vastavushindamise protseduurid on järgmised: 1) I kategooria – moodul A; 2) II kategooria – moodul A1 või D1 või E1; 3) III kategooria – moodul B1+D või B1+F või B+E või B+C1 või H; 4) IV kategooria – moodul B+D või B+F või G või H1. (4) Surveseadme vastavushindamise protseduuri võib tootja valida vastavalt seadme kategooriale. Tootja võib valida ka kõrgemale surveseadme kategooriale ettenähtud vastavushindamise protseduuri. (5) Paragrahvi 2 lõigetes 2, 3 punktis 1 ja lõikes 4 nimetatud surveseadmete, mis kuuluvad III ja IV kategooriasse, kvaliteeditagamise protseduuri raames võib teavitatud asutus erakorraliste kontrollide käigus võtta näidiseksemplari surveseadme valmistamise või ladustamise ruumist, andmaks neile §-s 28 sätestatud lõpphinnang. Tootja peab teatama teavitatud asutusele plaanitud tootmisgraafiku. Esimese valmistamisaasta jooksul sooritab teavitatud asutus vähemalt kaks kontrolli. Hilisemate kontrollide sageduse määrab teavitatud asutus lähtudes vastavatest vastavushindamise moodulitest. (6) Paragrahvi 2 lõikes 4 nimetatud seadmete, mis kuuluvad III kategooriasse, ühekordse valmistamise puhul, mooduli H vastavushindamise protseduuri kohaselt, annab teavitatud asutus igale surveseadmele lõpphinnangu. Tootja peab teatama planeeritava valmistamisgraafiku teavitatud asutusele. (7) Paragrahvi 2 lõigetes 8, 9 ja 10 nimetatud surveseadmestike puhul teostatakse üldine vastavushindamise protseduur, mis sisaldab järgmist: 1) iga sellise surveseadmestiku osa hindamine, mille suhtes pole varem teostatud vastavushindamist ja mis pole varustatud vastavusmärgiga, sooritatakse igale osale vastavalt selle kategooriale; 2) seadmestiku erinevate osade, millele on viidatud §-des 13, 18 ja 19, ühendamise hindamisest vastavalt seadmestiku üksiku osa, välja arvatud kaitseseadise, kõrgeimale kategooriale; 3) seadmestiku lubatud parameetrite piirväärtuste, millele on viidatud § 20 ja § 28 lõikes 2, ületamise vältimise hindamisest, mis sooritatakse vastavalt kaitstavate seadmete kõrgeimale kategooriale. § 5. Euroopa tunnustus materjalile (1) Euroopa tunnustus materjalile tähendab tehnilist dokumenti, mis määratleb surveseadme valmistamisel korduvkasutuseks ette nähtud materjalide omadusi ja mille kohta puuduvad ühtlustatud standardid. (2) Euroopa tunnustust materjalile väljastab ühe või mitme tootja palvel teavitatud asutus, kellele selline õigus on antud. Selline teavitatud asutus teeb vastavate kontrollide ja katsetega kindlaks ja tõendab materjali vastavuse käesoleva määruse nõuetele. (3) Enne Euroopa tunnustust materjalile väljastamist informeerib teavitatud asutus Euroopa Liidu liikmesriike ja Euroopa Komisjoni. Teavitatud asutus väljastab Euroopa tunnustuse materjalile kolme kuu pärast sellest informeerimist, arvestades võimalusel saabunud märkustega. (4) Teavitatud asutus peab edastama koopia Euroopa tunnustusest materjalile teistele surveseadmetega tegelevatele teavitatud asutustele, Euroopa Liidu liikmesriiki ja Euroopa Komisjoni. (5) Teavitatud asutus, kes väljastas Euroopa tunnustuse materjalile, tunnistab selle kehtetuks juhul kui selgub, et materjal ei vasta käesoleva määruse nõuetele või kui nõuded sellele materjalile tulenevad harmoneeritud standardist. Sellisel juhul peab teavitatud asutus teavitama Euroopa tunnustuse materjalile kehtetuks tunnistamisest lõikes 4 nimetatud isikutele. (6) Eeldatakse, et surveseadme valmistamisel kasutatavad materjalid, mis vastavad Euroopa materjali tunnustusele ja mille viide on avaldatud Euroopa Ühenduste Ametlikes Teadaannetes, vastavad käesoleva määruse olulistele ohutusnõuetele. § 6. Vastavusmärgi paigaldamine (1) Tõendamaks surveseadme vastavust käesoleva määruse nõuetele peab tootja või tootja volitatud esindaja paigaldama surveseadmele enne selle turule laskmist vastavusmärgi vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusele nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635) arvestades käesolevast määrusest tulenevate erisustega. (2) Vastavusmärki ei pea kandma igale surveseadmele, mis moodustab surveseadmestiku. Surveseadmestikku moodustavad üksikud surveseadmed, mis juba on varustatud vastavusmärgiga, kannavad surveseadmesse lisamisel vastavusmärki edasi. (3) Kui surveseadmele kehtestab nõudeid ka mõni teine õigusakt, mis samuti näeb ette vastavusmärgi paigaldamise kohustuse, siis kinnitab sellele surveseadmele vastavusmärgi paigaldamine, et surveseade vastab ka selle õigusakti nõuetele. § 7. Vastavusdeklaratsioon Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmist: 1) tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress; 2) surveseadme või surveseadmestiku kirjeldus; 3) rakendatud vastavushindamise protseduur; 4) surveseadmestike puhul surveseadmestikku moodustavate surveseadmete kirjeldus ja rakendatud vastavushindamise protseduurid; 5) kui vajalik, siis kontrolli sooritanud teavitatud asutuse nimi ja aadress; 6) kui asjakohane, siis viide tüübihindamissertifikaadile, projektihindamissertifikaadile või vastavussertifikaadile; 7) kui asjakohene, siis tootja kvaliteedisüsteemi kontrolliva teavitatud asutuse nimi ja aadress; 8) kui vajalik, siis viide kohaldatud harmoneeritud standarditele; 9) kui asjakohane, siis viide kohaldatud tehnilistele standarditele või tehnilisele kirjeldusele; 10) kui asjakohane, siis viited teistele kohaldatud õigusaktidele; 11) tootja või tootja volitatud esindaja allkirjaõigusliku isiku andmed. 3. peatükk PÕHILISED OHUTUSNÕUDED 1. jagu Üldised märkused § 8. Üldsätted (1) Kui surveseadmele omased ohud eksisteerivad ka surveseadmestiku puhul, siis kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud nõudeid ka surveseadmestikule. (2) Käesolevas peatükis sätestatud olulistest ohutusnõuetest tulenevad kohustused rakenduvad vaid juhul, kui surveseadet kasutatakse tingimustes, mis on selle tootja poolt mõistlikult ettenähtavad ning kui seejuures eksisteerivad vastavad surveseadmest tulenevad ohud. (3) Tootja peab analüüsima surveseadmele mõjuvaid ohte, välja selgitamaks, millised neist tulenevad rõhust ning seejärel surveseadme projekteerima ja valmistama arvestades eelnevat analüüsi. (4) Olulisi ohutusnõudeid tuleb tõlgendada ja kohaldada arvestades nii projekteerimise kui valmistamise hetkel kehtivat tehnilist taset kui ka kehtivaid tavasid, samuti tervisekaitse ja ohutuse nõuetega kooskõlas olevaid majanduslikke ja tehnilisi kaalutlusi. § 9. Üldised ohutusnõuded (1) Surveseade tuleb projekteerida, valmistada, kontrollida, varustada vajalike vahenditega ja paigaldada nii, et surveseadme kasutusele võtmisel tootja juhendite või mõistlikult ettenähtavate tingimuste kohaselt oleks tagatud ohutus. (2) Valides kõige kohasemaid lahendusi, peab tootja juhinduma järgmistest printsiipidest antud järjestuses: 1) kõrvaldama või vähendama ohte niivõrd, kuivõrd see on mõistlikult võimalik; 2) võtma kasutusele kaitsemeetmed selliste ohtude vastu, mida pole võimalik kõrvaldada; 3) kui asjakohane, teavitama surveseadme kasutajaid jääkohtudest ja kas on vaja rakendada erimeetmeid vähendamaks riske surveseadme paigaldamisel ja kasutamisel. (3) Kui surveseadme väära kasutamise tõenäosus on suur või kui väärkasutamist on võimalik selgesti ette näha, siis peab surveseade olema projekteeritud väärkasutamisest tulenevaid ohte ennetavaks. Kui see pole võimalik, siis peab surveseade olema varustatud asjakohase hoiatusega, mis keelab surveseadme kasutamise sellisel viisil. 2. jagu Projekteerimine § 10. Projekteerimine (1) Tagamaks surveseadme ohutust kogu tema kasutusaja jooksul, peab surveseade olema projekteeritud võttes arvesse kõiki asjakohaseid faktoreid. Projekt peab sisaldama asjakohaseid ohutuskoefitsiente kasutades laiahaardelisi meetodeid, mille puhul on teada, et need sisaldavad järjepidevalt asjakohaseid ohutus piirväärtusi kõikide asjassepuutuvate rikete vastu. (2) Surveseade tuleb projekteerida nii, et see taluks kasutamise käigus esinevaid koormusi ning muid ettenähtavaid kasutustingimusi. Koormuste koosmõjuga tuleb arvestada võttes arvesse nende üheaegse esinemise tõenäosust. Eriti tuleb arvesse võtta järgmisi faktoreid: 1) sise- ja välisrõhk; 2) töö- ja väliskeskkonna temperatuur; 3) staatiline rõhk ja fluidumi mass töötamisel ja katsetamisel; 4) liiklusest, tuulest ja maavärinast põhjustatud koormused; 5) tugedest, kinnitustest, torustiku jms poolt põhjustatud reaktsioonijõud ja momendid; 6) korrosioon, erosioon ja väsimus ning muud sarnased nähtused; 7) ebastabiilse fluidumi lagunemine. (3) Küllaldase tugevusele projekteerimisel peab kasutama: 1) üldreeglina §-s 11 sätestatud arvutuslikku meetodit, mida võib vajadusel täiendada katselise meetodiga või 2) paragrahvis 12 sätestatud katselist meetodit ilma arvutusliku meetodita kui PS × V on alla 6000 bar × L või PS × DN on alla 3000 bari. § 11. Arvutuslik meetod (1) Projekteerimisel peab kindlaks määrama surveseadme suurimad pinged, arvestades surveseadme kasutamisel esineda võivaid rikkeid. Arvutustes peab kasutama varutegureid, et kõrvaldada valmistamisest, tegelikest kasutamistingimustest, surveseadmele mõjuvatest koormustest ning materjalide omadustest tingitud juhuslikus. Arvutuslikud meetodid peavad tagama piisava tugevusvaru, mis vastab, kui võimalik, 6. jaos sätestatud nõuetele. (2) Seadme projekteerimisel kasutatakse üht alljärgnevat projekteerimismeetodit või vajadusel neid koos: 1) arvutuslik projekteerimine; 2) analüüsil põhinev projekteerimine; 3) purunemismehaanikal põhinev projekteerimine. (3) Surveseadme tugevus tuleb kindlaks määrata vastavate tugevusarvutustega, pidades silmas lõigetes 4 kuni 6 sätestatut ja et: 1) tugevusvaru oleks küllaldane arvutuslikel temperatuuridel; 2) projekteerimisel oleks arvesse võetud kõik võimalikud kasutustingimustel esineda võivad temperatuuri ja rõhu kombinatsioonid; 3) maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsioonid jääks ohututesse piiridesse; 4) liite parameetrite valikul tuleb, lähtudes materjalide omadustest, arvestada vajalikke tingimusi, näiteks mittepurustava katsetamise meetodit, ühendatud materjalide omadusi ning ettenähtud töötingimusi. (4) Arvutuslikud rõhud ei tohi olla väiksemad kui suurimad lubatud rõhud, arvestades töökeskkonna staatilisi ja dünaamilisi rõhkusid ning ebastabiilsete fluidumite lagunemist. Kui surveseade koosneb mitmest erineva rõhu all olevast kambrist, peab kambri vaheseinte projekteerimisel arvestama kambri maksimaalset võimalikku rõhku ja kõrvalkambri minimaalset rõhku. (5) Tugevusarvutustes peab kasutama materjalide omaduste sobivaid näitajaid, mis põhinevad dokumenteeritud andmetel, arvestades 4. jao sätteid koos sobivate varuteguritega. Materjali omadused, millega peab arvestama: 1) voolavuspiir, suhteline voolavuspiir 0,2% või 1,0% vastaval arvutuslikul temperatuuril; 2) tõmbetugevus arvutuslikul temperatuuril; 3) ajast sõltuv tugevus ehk roomavuspiir arvutuslikul temperatuuril; 4) väsimuskarakteristika; 5) Youngi moodul (elastsusmoodul); 6) mõõdukas plastiline deformatsioon; 7) löögisitkus; 8) purunemissitkus. (6) Projekteerimisel peab arvesse võtma kõiki seadme sihipärasel kasutamisel esineda võivaid kulumisvõimalusi (korrosioon, roomavus, väsimus). Paragrahvis 32 nimetatud juhistes peab tähelepanu pöörama projekti erilistele omadustele, mis on seotud surveseadme kasutamiseaga, näiteks: 1) roomavuse puhul: projekteeritud tööaeg etteantud temperatuuridel; 2) väsimuse puhul: projekteeritud pingetsüklite arv etteantud pingetasemetel; 3) korrosiooni puhul: projekteeritud lubatud korrosioonisügavus. (7) Kui arvutuslik seina paksus ei võimalda küllaldast ehituslikku stabiilsust, siis peab rakendama vajalikke meetmeid küllaldase ehitusliku stabiilsuse tagamiseks võttes arvesse ka transpordi ja paigaldamisega seotud riske. § 12. Katseline projekteerimismeetod (1) Surveseadme tugevusarvutusi võib asendada osaliselt või täielikult katseprogrammiga, mis viiakse läbi surveseadmel või surveseadmerühma näidiseksemplaril. (2) Katseprogramm peab olema enne katsetamist selgelt määratletud ja kui vajalik, antud projekti vastavushindamise mooduli eest vastutava teavitatud asutuse poolt heaks kiidetud. Antud programmis peab määratlema katse tingimused ja surveseadme heaks kiitmise ning tagasi lükkamise tingimused. Enne katsetamist tuleb täpselt mõõta katsetatava seadme põhimõõtmeid ja materjalide põhinäitajaid. (3) Katsete ajal peab olema vajaduse korral võimalik jälgida vastavate instrumentidega surveseadme kriitilisi piirkondi, võimaldamaks küllaldase täpsusega mõõta kuju muutusi ja pingeid. (4) Katseprogramm peab sisaldama: 1) survekatset, mille abil kontrollitakse, kas suurima lubatud töörõhu korral ei esine seadmes leket ega teki etteantud piiri ületavaid kuju muutusi; 2) roomavuse või väsimuse riski olemasolu korral vajalikke katseid, mis määratakse kindlaks olenevalt seadme kasutamistingimustest (kasutusiga teatud temperatuuril, koormustsüklite arv teatud koormustasemel jms); 3) täiendavaid katseid, mis on seotud muude § 9 lõikes 2 toodud teguritega (korrosioon, välised mõjutused jne). (5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud katserõhu kindlaksmääramisel tuleb arvestada erinevust geomeetriliste mõõtmete, materjalide mõõdetud väärtuste ja arvutatud väärtuste vahel ning erinevust katsetemperatuuri ja seadme projekteeritud kasutamistemperatuuri vahel. § 13. Käsitlemise ja kasutamise ohutust tagavad nõuded (1) Surveseadme ettenähtud kasutamisviis peab olema selline, et oleks välistatud surveseadme tööst tulenevad ettenähtavad ohud. Nende vältimiseks peab tähelepanu pöörama: 1) sulgemis- ja avamisseadistele; 2) kaitseklappide ohutule väljapuhkele; 3) seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhu või vaakumi all olevatesse osadesse; 4) pinnatemperatuurile, arvestades seadme sihipärast kasutamist; 5) ebastabiilse töökeskkonna muutusele. (2) Avatava kaanega surveseadmed peab varustama automaatse või käsitsi toimiva seadisega, mille abil kasutajal on võimalik kergesti kindlaks teha, et kaane avamine on ohutu. Kui kaant on võimalik avada kiiresti, peab surveseade olema varustatud lisaseadisega, mis takistab kaane avamist, kui töökeskkonna rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu. § 14. Kontrollitoimingud (1) Surveseade tuleb projekteerida ja valmistada nii, et on võimalik teostada kõik ohutuse seisukohalt vajalikud kontrollitoimingud. (2) Kui kontrollitoiminguid on vaja teostada surveseadme kogu kasutusea jooksul, tuleb seadme projekteerimisel ette näha võimalus selle sisepindade ohutuks ja ergonoomiliseks kontrollimiseks. (3) Seadme seisukorra ohutusnõuetele vastavuse kontrollimiseks võidakse kasutada ka muid meetodeid kui: 1) seade on nii väike, et füüsiliselt pole võimalik selle sisse pääseda või 2) seadme avamine võib kahjustada selle sisepindu või 3) seadme töökeskkond ei põhjusta ohtu seadmel kasutatud materjalidele ega tekita sisemist kulumist. § 15. Tühjendamise ja õhutamise võimalused Surveseadmel peavad olema vajaduse korral tühjendamise ja õhutamise võimalused, et: 1) oleks välditud ohtlikud mõjud nagu hüdraulilised löögid, mõlgistumine vaakumi tõttu, korrosioon või muud keemilised kontrollimatud reaktsioonid arvestades kõiki kasutus- ja katsetustingimusi ja eriti survekatset; 2) seadme puhastamine, kontrollimine ja hooldamine oleks ohutult teostatav. § 16. Korrosioon ja muud keemilised mõjud Kui vajalik, tuleb korrosiooni ja muude kahjulike keemiliste mõjude vältimiseks ette näha küllaldased meetmed arvestades surveseadme planeeritud ja reaalselt ettenähtud kasutusaega. § 17. Kulumine Seadme projekteerimisel, mille kasutamisel on ette näha pindade suur erosioon- või abrasiivkulumine, tuleb rakendada vastavaid meetmeid, et: 1) kulumise mõju oleks projekteerides viidud miinimumini, kasutades näiteks surveseadme suuremat seinapaksust või pinnakatteid; 2) enamkuluvad osad oleksid vahetatavad; 3) pöörataks tähelepanu kasutusjuhendis toodud vastavatele meetmetele. § 18. Surveseadmestik Surveseadmestik tuleb projekteerida nii, et: 1) selle koostisosad oleksid kasutamiseks sobivad ja töökindlad; 2) kõik koostisosad oleksid nõuetekohaselt ühendatud ja kokku sobivad. § 19. Täitmise ja tühjendamise nõuded (1) Surveseade tuleb vajadusel projekteerida ja varustada täitmise ja tühjendamise lisaseadistega või ette näha võimalus nendega varustamiseks nii, et oleks tagatud ohutu täitmine ja tühjendamine. (2) Surveseadme täitmisel peab arvestama järgmiste ohtudega: 1) surveseadme ületäitmine või ülerõhu tekkimine, pidades silmas täiteastet ja fluidumi rõhku vastaval temperatuuril; 2) surveseadme ebastabiilsus; 3) ventiilide ohtlikud sulgemised ja avanemised. (3) Surveseadme tühjendamisel peab arvestama järgmiste ohtudega: 1) surve all oleva fluidumi kontrollimatu vabanemine; 2) ventiilide ohtlikud sulgemised ja avanemised. § 20. Surveseadme kaitsmine lubatud parameetrite ületamise eest (1) Kui surveseadme ohutus pole tagatud surveseadmestiku ühiste kaitseseadistega ning kui surveseadme kasutamisel võivad reaalselt ettenähtavatel asjaoludel surveseadme parameetrid ületada lubatud parameetreid, siis tuleb surveseade varustada vajalike kaitseseadistega või ette näha selliste kaitseseadiste paigaldamise võimalus. (2) Sobivate kaitseseadiste või nende kombinatsiooni valikul tuleb arvestada konkreetse surveseadme või -seadmestiku eripära. Sobivad kaitseseadised või nende kombinatsioonid koosnevad: 1) ohutusseadistest; 2) kui vaja, siis asjakohastest jälgimisseadistest nagu indikaatorid või alarmid, mis võimaldavad kas automaatselt või käsitsi hoida surveseadet ületamast lubatud parameetreid. § 21. Ohutusseadised (1) Ohutusseadised peavad: 1) olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad oleksid töökindlad ja sobiksid ettenähtud otstarbel kasutamiseks ja et nende hooldamise ja katsetamise nõuded on võimalusel arvesse võetud; 2) olema sõltumatud teistest funktsioonidest, välja arvatud kui teised funktsioonid ei mõjuta nende kaitsefunktsiooni; 3) vastama vajalikele projekteerimispõhimõtetele, et saavutada sobiv ja töökindel kaitse. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud projekteerimispõhimõtted hõlmavad veakindlust, dubleerimist, hajutamist ja enesediagnostikat. (3) Rõhku piiravad seadised tuleb projekteerida nii, et rõhk ei ületaks püsivalt surveseadme maksimaalset lubatud töörõhku PS. Hetkeline ülerõhk on siiski lubatud §-s 43 sätestatud nõuete täitmisel. (4) Surveseadme temperatuuride jälgimisseadiste viiteaeg peab olema ohutuse seisukohalt piisav ning kooskõlas mõõtefunktsiooniga. (5) Surveseadmed peab projekteerima ja varustama või projekteerimisel ette nägema lisaseadistega varustamise võimalused, et tulekahju korral oleks täidetud kahjustuste piiramise nõuded arvestades seadme otstarvet. 3. jagu Valmistamine § 22. Valmistamise protseduurid Tootja peab tagama projekteerimisel kinnitatud tingimuste nõuetekohase täitmise rakendades asjakohast tehnikat ja protseduure eriti käesolevas jaos sätestatud aspektide osas. § 23. Koostisosade ettevalmistus Koostisosade ettevalmistamisel (vormimine, servade töötlemine jms) ei tohi tekkida vigastusi, pragusid või muid mehhaaniliste omaduste muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust. § 24. Püsiliited (1) Püsiliidetes ja nende tsoonides ei tohi olla seadme ohutust vähendavaid pinna- või sisedefekte. (2) Püsiliidete omadused ei tohi olla madalamad liidetavate materjalide ettenähtud minimaalsetest omadustest, välja arvatud kui projekteerimisel on seda arvestatud. (3) Surveseadme rõhutaluvust mõjutavaid püsiliiteid peab tegema vastava pädevusega isik, jälgides sobivaid protseduure. Isikute, kes teevad II, III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavaid püsiliiteid, vastavus nõuetele peab olema hinnatud ja tõendatud «Surveseadme ohutuse seaduses» sätestatud korras. (4) Hindamaks II, III ja IV kategooria surveseadme rõhutaluvust mõjutavate püsiliiteid tegevate isikute nõuetele vastavust teostab tunnustatud erapooletu asutus vajalikud hindamised ja katsed, mis on vastavates harmoneeritud standardites ette nähtud või muud samaväärsed hindamised ja katsed või korraldab nende hindamiste ja katsete tegemise. § 25. Mittepurustavad katsed Surveseadme püsiliidete mittepurustavaid katseid peavad tegema vastava pädevusega isikud. Isikute, kes teevad mittepurustavaid katseid II, III ja IV kategooria surveseadmetel, nõuetele vastavus peab olema hinnatud ja tõendatud «Surveseadme ohutuse seaduses» sätestatud korras. § 26. Termotöötlus Kui surveseadme valmistamisprotsess võib põhjustada muutusi materjali omadustes sellisel määral, et see ohustaks surveseadet, peab vastavas valmistusetapis kasutama sobivat termotöötlust. § 27. Jälgitavus Surveseadme rõhutaluvust mõjutavate materjalide identifitseerimiseks peavad olema rakendatud vajalikud protseduurid alates materjalide vastuvõtust kogu valmistamise protseduuri jooksul ja kuni surveseadme lõppkontrollini. § 28. Lõpliku hinnangu andmine (1) Surveseadmele tuleb anda lõplik hinnang §-des 29 ja 30 sätestatud korras. (2) Ohutusseadistele lõpliku hinnangu andmisel tuleb täiendavalt kontrollida ka nende vastavust §-s 21 sätestatud nõuetele. § 29. Lõppkontroll Surveseadmele peab tegema lõppkontrolli hindamaks visuaalselt ja dokumentide alusel käesoleva määruse nõuete täitmist. Arvesse võib võtta ka valmistamise käigus tehtud katseid. Kui ohutuse tagamiseks on vajalik, tuleb lõppkontroll teha surveseadme kõikidele osadele nii sisemiselt kui välimiselt, vajadusel tuleb need kontrollid teha nende valmistamise käigus. § 30. Survekatse (1) Survekatse sooritatakse tavaliselt hüdrostaatilise katsena vähemalt §-s 44 sätestatud rõhul. (2) I kategooria surveseadmete puhul, mis valmistatakse seeriaviisiliselt, võib antud katse sooritada statistilistel alustel. (3) Kui hüdrostaatiline survekatse on ohtlik või ebapraktiline, siis võib sooritada teisi tunnustatud ja samaväärseid katseid. Teiste katsete puhul peab eelnevalt sooritama täiendavaid uuringuid, nagu mittepurustavaid katseid või kasutama teisi võrdväärseid meetodeid. § 31. Märgistus (1) Iga surveseade tuleb varustada järgmise informatsiooniga: 1) tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress või muu identifitseeriv tunnus; 2) valmistamise aasta; 3) surveseadme kirjeldus vastavalt selle klassile (tüüp, seeria või partii ja toote number); 4) olulised maksimaalsed ja minimaalsed lubatud parameetrid. (2) Olenevalt surveseadme tüübist täiendav informatsioon surveseadme ohutuks paigaldamiseks, kasutamiseks ja vajadusel hoolduseks ning kontrolliks, näiteks: 1) surveseadme maht (V) liitrites (L); 2) torustiku nimimõõde (DN); 3) tehtud survekatse rõhk (PT) baarides (bar) ja katsetamise kuupäev; 4) ohutusseadise reguleerimisrõhk baarides; 5) surveseadme võimsus kilovattides (kW); 6) toitepinge voltides (V); 7) ettenähtud kasutusotstarve; 8) täite suhtarv (kg/L); 9) suurim täitemass (kg); 10) pakendi mass (kg); 11) tootegrupp. (3) Kui vaja, siis peab kinnitama surveseadmele hoiatussildid juhtimaks tähelepanu kasutamisel sageli esineda võivatele vigadele. (4) Vastavusmärk ja muu nõutav informatsioon paigaldatakse surveseadmele või sellele kinnitatavale andmeplaadile järgnevate erisustega: 1) samasse seadmegruppi kuuluvaid üksikosasid (näiteks torustikke) ei pea korduvalt märgistama; 2) väikesemõõtmelise surveseadme või lisaseadme märgistamiseks võib kasutada kleepsilti; 3) kleepsilti või muid tähistusviise võib kasutada töökeskkonna tähistamiseks ja nõutavate hoiatuste puhul, tingimusel, et need tähistusviisid oleksid loetavad vajaliku ajaperioodi jooksul. § 32. Kasutamisjuhendid (1) Surveseadme turule laskmisel tuleb surveseadmega kaasa anda kasutusjuhendid, mis sisaldavad ohutuse seisukohalt vajalikku teavet seadme alljärgnevate kasutusetappide jaoks: 1) paigaldamine, kaasa arvatud erinevate surveseadme osade ühendamine; 2) kasutusele võtmine; 3) kasutamine; 4) hooldamine koos surveseadme kasutaja poolt tehtava kontrolliga. (2) Kasutamisjuhendid peavad sisaldama nende täielikuks mõistmiseks vajalikke tehnilisi dokumente, juhiseid, jooniseid ja graafikuid, samuti peavad kasutusjuhendid sisaldama surveseadmele paigaldatud informatsiooni, välja arvatud seerianumbrit. (3) Kasutusjuhendis tuleb juhtida tähelepanu ka väärast kasutamisest tuleneda võivatele ohtudele ja projekteerimise iseärasustele. 4. jagu Materjalid § 33. Üldnõuded (1) Surveseadme valmistamiseks kasutatud materjalid peavad olema kõlbulikud kogu surveseadme ettenähtud kasutusea jooksul, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud nende väljavahetamine. (2) Keevitusmaterjalid ja teised ühendusmaterjalid peavad vastama üksnes § 34 ja 35 lõike 1 ja § 36 lõike 3 olulistele nõuetele nii eraldi kui ka pärast liite valmimist. § 34. Rõhu all olevate surveseadmete osade materjalid (1) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad omama kõikide reaalselt ettenähtud kasutamis- ja katsetustingimustele vastavaid omadusi, eriti plastilisuse ja tugevusomaduste poolest. Kui vajalik, peavad materjalide omadused vastama §-s 45 sätestatud nõuetele. Materjalid peab valima eriti hoolikalt, et ära hoida habrast purunemist. Kui rabedate materjalide kasutamine on erilistel põhjustel vältimatu, peab kasutusele võtma vastavad meetmed. (2) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad olema keemiliselt piisavalt inertsed surveseadmes kasutatavatele fluidumitele. Kasutamisohutuse tagamiseks vältimatud keemilised ja füüsilised omadused ei tohi märkimisväärselt muutuda surveseadme ettenähtud kasutusea vältel. (3) Rõhu all olevad surveseadme osade materjalid peavad olema: 1) võimalikult vananemiskindlad; 2) sobivad ettenähtud valmistamisprotseduuridele; 3) valitud selliselt, et erinevate materjalide ühendamisel välditakse kahjulikke kõrvalmõjusid. § 35. Materjalide omadused (1) Surveseadme tootja peab kindlaks määrama surveseadme valmistamiseks valitud materjalide tugevusomadused §-s 11 nimetatud projekteerimisarvutusteks ja §-s 34 nimetatud olulised põhiomadused materjali töötlemiseks. (2) Tootja peab tehnilised dokumendid varustama andmetega käesolevas määruses materjale puudutavate nõuete järgimisest ühes järgnevas viisis: 1) kasutades materjale, mis vastavad harmoneeritud standarditele; 2) kasutades materjale, mille kohta on väljastatud Euroopa tunnustus materjalile; 3) materjalide täpse hindamise teel. (3) III ja IV kategooria surveseadmete puhul lõike 2 punktis 3 nimetatud materjalide täpset hindamist peab tegema teavitatud asutus, kes teostab vastava surveseadme vastavushindamise protseduuri. § 36. Materjalide nõuetele vastavus (1) Surveseadme tootja peab kasutusele võtma vajalikud meetmed tagamaks materjalide nõuetele vastavus. Täpsemalt, iga materjali kohta peab hankima materjali tootja poolt koostatud dokumentatsiooni, mis kinnitab materjali nõuetele vastavust. (2) II, III ja IV kategooriate surveseadmete rõhu all olevate põhiliste osade puhul peab antud kinnitus olema tootekohase sertifikaadi vormis. (3) Kui materjali tootjal on kvaliteeditagamise süsteem, mille nõuetekohasust on sertifitseerinud pädev asutus ja kui materjal on läbinud erilise hindamise, siis eeldatakse, et tootja poolt väljastatud sertifikaadid tõendavad antud osa vastavatele nõuetele vastavust. 5. jagu Erinõuded teatud surveseadmetele § 37. Leegiga või teisiti kuumutatav surveseade, millel on oht üle kuumeneda (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse § 2 lõigetes 2 kuni 7 nimetatud leegiga või teisiti kuumutatavale surveseadmele, millel on oht üle kuumeneda. Selliste surveseadmete hulka loetakse: 1) paragrahvi 2 lõikes 4 viidatud auru või kuuma vee generaatorid, nagu leegiga kuumutatavad auru- ja veetorukatlad, ülekuumendid ja vaheülekuumendid, utilisaatorkatlad, elektrilised elektrood- või sukelkatlad, keedukatlad koos abiseadmetega ning vajadusel ka koos toitevee ettevalmistuse ja kütuse etteandesüsteemiga; 2) paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3 viidatud seade, mis ei ole auru või kuuma vee genereerimiseks ette nähtud, nagu näiteks keemiliste ja teiste sarnaste protsesside soojendusseadmed ja rõhu all olevad toidutöötlemise seadmed. (2) Surveseadmete arvutus, projekteerimine ja valmistamine peavad olema teostatud nii, et ülekuumenemisest tulenev oht on välditud või et see oleks võimalikult väike. Eriti peab jälgima, et: 1) vajalik ohutus oleks tagatud tööparameetrite, nagu soojuskoormus ja soojuskulu ning vajadusel fluidumi taseme piiramisega, et vältida kohaliku või üldise ülekuumenemise ohtu; 2) vajadusel tagatakse proovide võtmise koht, et hinnata fluidumi omadusi sadestistest või korrosioonist tulenevate riskide vältimiseks; 3) piisavad meetmed võetaks kasutusele sadestise kahjustuse ohu elimineerimiseks; 4) peatamisjärgse jääksoojuse eemaldamiseks kavandatakse turvalised meetmed; 5) kavandatakse meetmed põlevate ainete ja õhu plahvatusohtliku segu ohtliku kogunemise või leegi tagasilöögi vältimiseks. § 38. Torustik (1) Käesoleva paragrahvi nõudeid kohaldatakse § 2 lõigetes 5 ja 6 nimetatud torustikele. (2) Projekteerimisel ja valmistamisel peab tagama, et lubamatu vabast nihkumisest või ülemäärastest jõududest tulenev ülepinge oht, mis mõjub näiteks äärikutele, liidetele, lõõtskompensaatoritele või voolikutele on piisavalt piiratud meetmetega, nagu tugede, liidete, kinnituste, seadistuste ja eelpingestamise abil. (3) Projekteerimisel ja valmistamisel peab tagama, et: 1) juhul kui torude sees on gaasiliste fluidumite kondenseerumisoht, oleks võimalik eemaldada kondensaati madalatest kohtadest vältimaks hüdrauliliste löökide ja korrosiooni kahjustusi; 2) turbulentsist ja pööriste tekkimisest tulenevad võimalikud kahjustused võetakse arvesse, kohaldades § 17 vastavaid sätteid; 3) võetakse arvesse torustiku vibratsioonist tulenevat väsimusohtu; 4) kui torustik sisaldab grupi 1 fluidumeid, nähakse ette meetmed väljaviigutustorustiku isoleerimiseks, mis oma mõõtmetelt põhjustavad olulist ohtu; 5) tahtmatu tühjendamise oht viiakse minimaalseks ja et vaheltvõtupunktide statsionaarsel osal on selged markeeringud sees oleva fluidumi kohta; 6) hoolduse, kontrolli või remondi turvaliseks teostamiseks oleks maa-aluste torustike asukoht ja kulg registreeritud vähemalt tehnilistes dokumentides. 6. jagu Teatud surveseadmete kohta kehtivad erinõuded § 39. Üldsätted Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse üldise reeglina. Kui neid siiski ei peaks kohaldama, kaasa arvatud juhtudel, kui kasutatud materjalide vastavust spetsiaalselt ei tõendata ja harmoneeritud standardeid ei kohaldata, peab tootja tõendama, et vajalikud meetmed, mis võimaldavad saavutada vastavat ohutuse astet, on rakendatud. § 40. Sümbolid (1) Re/t tähistab voolavuspiiri arvsuurust arvutuslikul temperatuuril: 1) ülemist voolavuspiiri, kui materjalil on ülemine ja alumine voolavuspiir; 2) austeniitterase või mittelegeeralumiiniumi 1% suhtelist voolavuspiiri; 3) teistel juhtudel 0,2% suhtelist voolavuspiiri. (2) Rm/20 tähistab tõmbetugevuse minimaalset väärtust temperatuuril 20 °C. (3) Rm/t tähistab tõmbetugevust arvutuslikul temperatuuril. § 41. Lubatavad pinged Domineerival staatilisel koormusel ja väljaspool temperatuuri piiri, kus roomavus on tähtis, lubatav üldine membraanpinge ei tohi ületada, vastavalt kasutatud materjalile, väikseimat alltoodud väärtustest: 1) ferriitterase puhul, kaasa arvatud normaliseeritud valtsteras, välja arvatud peeneteraline teras ja spetsiaalselt kuumtöödeldud teras, 2/3 R e/t-ga ja 5/12 Rm/20 arvväärtustest; 2) austeniitterase puhul, kui selle katkevenivus peale purunemist ületab 30% 2/3 Re/t arvväärtusest või alternatiivselt ja kui selle katkevenivus peale purunemist ületab 35% 5/6 Re/t ja 1/3 Rm/t arvväärtusest. § 42. Liidete tugevustegurid (1) Keevisliidete seeria puhul ei tohi liite tugevus ületada järgmisi väärtuseid: 1) seadme puhul, mis läbib purustava ja mittepurustava katsetamise, mis kinnitab, et tervel keevisliidete seerial ei ilmne märgatavaid defekte: 1,0; 2) seadme puhul, mis läbib valikulise mittepurustava katsetamise: 0,85; 3) seadme puhul, mis ei läbi mittepurustavaid katsetusi peale visuaalse kontrolli: 0,7. (2) Vajadusel peab arvesse võtma ka liite pinge liiki ning mehaanilisi ja tehnilisi omadusi. § 43. Rõhku piiravad seadmed Paragrahvi 21 lõikes 3 märgitud hetkeline rõhutõus peab piirduma 10% maksimaalsest lubatavast rõhust. § 44. Hüdrostaatilise katse rõhk Surveseadme puhul ei tohi §-s 44 märgitud hüdrostaatilise katse rõhk olla väiksem kui: 1) rõhk, mis vastab maksimaalsele koormusele, mis kasutusel oleval seadmel võib tekkida, arvestades maksimaalset lubatud töörõhku ja -temperatuuri, korrutatud 1,25-ga või 2) maksimaalne lubatud töörõhk korrutatud 1,43-ga. § 45. Materjali omadused Kui teiste arvestatavate kriteeriumide põhjal ei ole materjali omadustele seatud erinõudeid, eeldatakse, et teras on § 34 lõike 1 nõuete kohaselt piisavalt plastiline, kui standardse meetodi järgi teostatud tõmbekatsel on katkevenivus vähemalt 14% ja ISO V-katsekehal määratud löögisitkuse energiaga 27 J temperatuuril, mis on maksimaalselt 20 °C, kuid mitte kõrgem kui madalaim projekteeritud töötemperatuur. 4. peatükk VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID 1. jagu Moodulid A ja A1 1. jaotis Moodul A ehk sisene tootmiskontroll § 46. Moodul A ehk sisene tootmiskontroll (1) Käesolev moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja või tema volitatud esindaja hindab ja tõendab, et surveseade vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Tootja või tema volitatud esindaja peab surveseadme nõuetele vastavuse tõendamiseks varustama iga surveseadme vastavusmärgiga ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. (3) Tootja peab koostama §-s 47 sätestatud tehnilise dokumentatsiooni. Tootja või tema volitatud esindaja või isik, kes lasi surveseadme turule, peab säilitama nimetatud tehnilist dokumentatsiooni kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamist. § 47. Tehniline dokumentatsioon (1) Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning seal peab sisalduma: 1) surveseadme üldkirjeldus; 2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid; 3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; 4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud, või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks; 5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline; 6) katsete protokollid. (2) Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga. (3) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks valmistamisprotsessiga surveseadme vastavuse tehnilises dokumentatsioonis toodud andmetele. 2. jaotis Moodul A1 ehk sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega § 48. Moodul A1 ehk sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega (1) Sisene tootmiskontroll lõpphinnangu andmise järelevalvega koosneb §-s 46 sätestatud toimingutest koos käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. (2) Tootja valib teavitatud asutuse, kes annab lõpphinnangu erakorraliste kontrollkäikude tulemustele tuginedes. Nimetatud kontrollkäikude käigus peab teavitatud asutus: 1) kindlaks tegema, kas tootja annab §-s 28 nimetatud lõpphinnangu käesoleva määruse nõuete kohaselt; 2) valima kontrolli tarbeks surveseadmete näidiseksemplarid nende tootmis- või laoterritooriumilt. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud näidiseksemplaride arvu ning selle, kas antav lõpphinnang on osaline või täielik, määrab teavitatud asutus. Kui üks või enam surveseadmeid ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma kasutusele vajalikud meetmed. (4) Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele teavitatud asutuse tunnusnumbri. 2. jagu Moodulid B ja B1 1. jaotis Moodul B ehk tüübihindamine § 49. Moodul B ehk tüübihindamine (1) Tüübihindamine on menetlus, mille kaudu teavitatud asutus hindab ja tõendab, et surveseade, mis on toodangu näidiseks, vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Surveseadme tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele teavitatud asutusele taotluse tüübihindamise teostamiseks. Nimetatud taotlus peab sisaldama: 1) tootja nime ja aadressi, ja kui taotluse esitab tootja volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi; 2) kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; 3) paragrahvis 50 sätestatud tehnilist dokumentatsiooni. (3) Taotluse esitaja peab andma teavitatud asutusele surveseadme näidiseksemplari. Kui katsetuste programm eeldab rohkem näidiseid, võib teavitatud asutus nõuda täiendavaid näidiseksemplare. (4) Näidiseksemplar võib esindada mitmeid surveseadme lahendusi seni, kuni nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset. § 50. Tehniline dokumentatsioon Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning seal peab sisalduma: 1) tüübi üldkirjeldus; 2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid; 3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; 4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud, või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks; 5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline; 6) katsete protokollid; 7) andmed valmistamise käigus tehtud katsetest; 8) andmed §-des 24 ja 25 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele vastavuse kohta. § 51. Teavitatud asutuse kohustused (1) Teavitatud asutus peab: 1) hindama tehnilist dokumentatsiooni, kontrollima, kas tüüp on valmistatud sellega kooskõlas, samuti tegema kindlaks osad, mis on projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt ning osad, mille projekteerimisel pole järgitud harmoneeritud standardeid; 2) läbi vaatama projekteerimist ja valmistusprotsesse kirjeldava dokumentatsiooni; 3) hindama kasutatud materjale, kui need ei ole vastavad kohaldatavatele harmoneeritud standarditele või kui nende materjalide kohta pole Euroopa tunnustust materjalile, ja kontrollima materjali tootja poolt materjali kohta väljastatud sertifikaati vastavalt §-s 36 sätestatule; 4) heaks kiitma surveseadme osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need oleksid eelnevalt heaks kiidetud vastavalt §-s 24 sätestatule; 5) tegema kindlaks, et §-des 24 ja 25 nimetatud isikud omaksid piisavat kvalifikatsiooni ning et nende nõuetele vastavus oleks tõendatud. (2) Kui tootja pole rakendanud harmoneeritud standardeid peab teavitatud asutus kindlaks tegema või laskma kindlaks teha asjakohaste kontrollide ja katsetega, et tootja lahendused vastavad käesolevas määruses sätestatud olulistele ohutusnõuetele. (3) Kui tootja on rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus kindlaks tegema või laskma kindlaks teha asjakohaste kontrollide ja katsetega, kas tootja on tegelikult neid standardeid kohaldanud. (4) Teavitatud asutus peab taotluse esitajaga kokku leppima, kus kontroll ja vajalikud katsed teostatakse. § 52. Tüübihindamise sertifikaat (1) Kui tüüp vastab käesoleva määruse sätetele, peab teavitatud asutus andma taotluse esitajale tüübihindamise sertifikaadi. Sertifikaat on kehtiv kümme aastat ja on uuendatav. (2) Sertifikaadis peab sisalduma tootja nimi ja aadress, kontrolli käigus tehtud järeldused ja heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks vajalikud andmed. Sertifikaadile peab lisama loetelu asjakohastest tehnilistest dokumentidest, mille koopiat peab säilitama teavitatud asutus. (3) Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tootja volitatud esindajale tüübihindamise sertifikaadi väljastamisest, siis peab ta esitama selleks selged põhjendused. § 53. Tüübihindamise sertifikaadi muutmine Tüübihindamise taotluse esitaja peab informeerima teavitatud asutust, kelle käes on antud surveseadme tüübihindamise sertifikaati puudutav tehniline dokumentatsioon, kõigist heakskiidetud surveseadmele tehtud muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadmete olulistele ohutusnõuetele vastavust või ettenähtud kasutustingimusi, siis peab neile muudatustele saama eelneva heakskiidu. Uus heakskiit antakse täiendusena esialgsele tüübihindamise sertifikaadile. § 54. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi tüübihindamise sertifikaatide väljastamisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest. (2) Teised teavitatud asutused on õigustatud saama koopiaid tüübihindamise sertifikaadist ja nende täiendustest. Tüübihindamise sertifikaadi lisad peavad olema teistele teavitatud asutustele kättesaadavad. (3) Tootja või tema volitatud esindaja või isik, kes laseb surveseadme turule, peab tehnilise dokumentatsiooniga koos hoidma tüübihindamissertifikaadi koopiaid ja nende täiendusi kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest. 2. jaotis Moodul B1 ehk projektihindamine § 55. Moodul B1 ehk projektihindamine (1) Projektihindamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus hindab ja tõendab, et antud toodangu projekteerimine vastab kehtestatud nõuetele. Antud mooduli raames ei tohi kasutada §-s 55 nimetatud katselist projekteerimismeetodit. (2) Surveseadme tootja või tema volitatud esindaja esitavad ainult ühele teavitatud asutusele taotluse tüübihindamise teostamiseks. Taotlus võib hõlmata mitmeid surveseadmete versioone tingimusel, et erinevused erinevate surveseadmete versioonide vahel ei mõjuta nende ohutuse taset. Nimetatud taotlus peab sisaldama: 1) tootja nime ja aadressi, ja kui taotluse esitab tootja volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi; 2) kirjalikku deklaratsiooni selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; 3) paragrahvis 56 sätestatud tehnilist dokumentatsiooni. § 56. Tehniline dokumentatsioon Tehnilise dokumentatsiooni põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab kehtestatud nõuetele. Tehniline dokumentatsioon peab vajalikul määral käsitlema projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning seal peab sisalduma: 1) surveseadme üldkirjeldus; 2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid; 3) jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; 4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud, või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks; 5) vajalik tõendusmaterjal projekteerimisel kasutatud lahenduste vastavusest, eriti kui harmoneeritud standardeid pole kohaldatud täielikult, nimetatud tõendusmaterjali hulka peavad kuuluma tootja labori poolt või viimase poolt teha lastud katsete tulemused; 6) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline; 7) andmed §-des 24 ja 25 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele vastavuse kohta. § 57. Teavitatud asutuse kohustused (1) Teavitatud asutus peab: 1) hindama tehnilist dokumentatsiooni ja tegema kindlaks komponendid, mis on projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt ning osad, mis ei ole projekteeritud harmoneeritud standardite kohaselt; 2) hindama materjale, kui need ei ole vastavad kohaldatavatele harmoneeritud standarditele või kui nende kohta pole Euroopa tunnustust materjalile; 3) heaks kiitma surveseadme osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need oleksid eelnevalt heaks kiidetud vastavalt §-s 24 sätestatule; 4) tegema kindlaks, et §-des 24 ja 25 nimetatud isikud omaksid piisavat kvalifikatsiooni ning et nende nõuetele vastavus oleks tõendatud. (2) Kui tootja pole rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus vajalike kontrollidega kindlaks tegema, kas tootja poolt kasutatavad lahendused vastavad käesolevas osas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. (3) Kui tootja on rakendanud harmoneeritud standardeid, peab teavitatud asutus vajalike kontrollidega kindlaks tegema, kas tootja on tegelikult neid standardeid kohaldanud. § 58. Projektihindamise sertifikaat (1) Kui projekt vastab käesoleva määruse nõuetele, peab teavitatud asutus taotluse esitajale väljastama projekteerimiskontrolli sertifikaadi. Sertifikaat peab sisaldama taotluse esitaja nime ja aadressi, kontrollimise järeldusi, kehtivuse eeldusi ja heaks kiidetud projekti identifitseerimist võimaldavaid andmeid. (2) Sertifikaadile peab lisama loetelu asjakohasest tehnilisest dokumentatsioonist ja selle koopiat peab säilitama teavitatud asutus. (3) Kui teavitatud asutus keeldub tootjale või tootja volitatud esindajale väljastamast projekteerimiskontrolli sertifikaati, siis peab ta esitama selged põhjendused. § 59. Projektihindamise sertifikaadi muutmine Projektihindamise taotleja peab informeerima teavitatud asutust, kelle käes on antud projektihindamise sertifikaati puudutav dokumentatsioon, kõigist heakskiidetud projektis tehtud muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadme vastavust peatükis 3 sätestatud olulistele ohutusnõuetele või ettenähtud kasutustingimusi, siis peab neile muudatustele saama eelneva heakskiidu. Uus heakskiit antakse täiendusena esialgsele projektihindamise sertifikaadile. § 60. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi projektihindamise sertifikaatide väljastamisest keeldumisest või nende kehtetuks tunnistamisest. (2) Teised teavitatud asutused peavad nõudmise korral saama asjakohast informatsiooni, mis puudutab järgnevat: 1) projektihindamise sertifikaate ja nende täiendusi; 2) kehtetuks tunnistatud projektihindamise sertifikaate ja nende täiendusi. (3) Tootja või tema volitatud esindaja või isik, kes laseb surveseadme turule, peab tehnilise dokumentatsiooniga koos hoidma projektihindamise sertifikaadi koopiaid ja nende täiendusi kümme aastat pärast viimase surveseadme valmistamisest. 3. jagu Moodul C1 ehk tüübivastavus § 61. Tüübivastavus (1) Tüübivastavus on menetlus, mille käigus teavitatud asutus hindab ja tõendab, et antud surveseade vastab tüübihindamise sertifikaadile ning «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid kindlustamaks, et valmistamisprotsessiga tagatakse surveseadmete vastavus tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse nõuetele. (3) Surveseadmele, mille tüübivastavus on kindlaks tehtud, peab tootja või tema volitatud esindaja paigaldama vastavusmärgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. (4) Tootja või tema volitatud esindaja või isik, kes lasi surveseadme turule, peab säilitama vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat alates viimase surveseadme valmistamisest. § 62. Lõplik hindamine (1) Tootja poolt valitud teavitatud asutus peab tegema erakorralisi kontrollkäike. Selliste kontrollkäikude käigus peab teavitatud asutus: 1) tegema kindlaks, kas tootja teostab lõpphinnangu andmist § 28 nõuete kohaselt; 2) valima kontrolli tarbeks surveseadmete näidiseksemplarid nende tootmis- või laoterritooriumilt. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud näidiseksemplaride arvu ning selle, kas antav lõpphinnang on osaline või täielik, määrab teavitatud asutus. Kui üks või enam surveseadmeid ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma kasutusele vajalikud meetmed. (3) Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel igale surveseadmele teavitatud asutuse tunnusnumbri. 4. jagu Moodulid D ja D1 1. jaotis Moodul D ehk tootmise kvaliteeditagamine § 63. Tootmise kvaliteeditagamine (1) Tootmise kvaliteeditagamine on menetlus, mille käigus lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav tootja hindab ja tõendab, et surveseade vastab tüübihindamissertifikaadis või projektihindamissertifikaadis toodud kirjeldustele ja on kooskõlas «Surveseadme ohutuse seaduse» ning käesoleva määruse nõuetega. (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab surveseadmele vastavusmärgi igale surveseadmele. Vastavusmärgile peab lisama §-s 67 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri. (3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii surveseadme valmistamisel, lõppkontrollil kui ka katsetamisel ning alluma §-s 67 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele. § 64. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine (1) Tootja peab esitama taotluse kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: 1) kõik vajalikud andmed antud surveseadmest; 2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon; 3) heaks kiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ja koopia tüübihindamissertifikaadist või projektihindamise sertifikaadist. (2) Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse tüübihindamise sertifikaadis või projektihindamise sertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva määruse nõuetele. (3) Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist. (4) Selline dokumentatsioon peab kindlasti ja piisaval määral sisaldama: 1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhatuse vastutus ja haldusalad surveseadme kvaliteedi osas; 2) valmistamisel, kvaliteedikontrollis ja -tagamisel kasutatavad tehnikad, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti heaks kiidetud püsiliidete tegemise meetodid; 3) kontrollid ja katsed, mis tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal või pärast seda, ning antud kontrolli vahendid; 4) kvaliteediprotokollid, nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti püsiliidete eest vastutavate ja materjalide mittepurustatavat katsetamist sooritatavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused; 5) meetmed, mille abil teostatakse järelevalvet nõutud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedisüsteemi tegevuse efektiivsuse üle. § 65. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel (1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi tegemaks kindlaks, kas see vastab §-s 64 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 64 sätestatud nõuetele. (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel. (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik surveseadme valmistamis- ja ladustamiskohtadesse. (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. § 66. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muutmine (1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest. (3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab §-s 64 sätestatud nõuetele või on vajalik sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale oma motiveeritud seisukoha. § 67. Kvaliteedisüsteemi järelevalve (1) Teavitatud asutuse poolt teostatava järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult. (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas: 1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni; 2) kvaliteediprotokollid, nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed ja asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne. (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal. (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega: 1) surveseadme kategooria; 2) varasemate kontrollkäikude tulemused; 3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus; 4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused; 5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias. (5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust, teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande, ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande. § 68. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Tootja peab säilitama kümme aastat viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid: 1) paragrahvi 64 lõikes 1 nimetatud taotlus; 2) paragrahvis 66 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmist puudutavad dokumendid; 3) paragrahvides 65, 66 ja 67 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded. (2) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi kvaliteedisüsteemi kehtetuks tunnistamisest või kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumisest. 2. jaotis Moodul D1 ehk tootmise kvaliteedikinnitus § 69. Tootmise kvaliteedikinnitus (1) Tootmise kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus lõikes 3 sätestatud nõuetele vastav tootja hindab ja tõendab, et surveseadmed vastavad «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab igale surveseadmele vastavusmärgi. Vastavusmärgile peab lisama §-s 74 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri. (3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt nii surveseadme valmistamisel, lõppkontrollil kui ka katsetamisel ning alluma §-s 74 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele. § 70. Tehniline dokumentatsioon (1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust käesoleva määruse nõuetele. (2) Tehniline dokumentatsioon peab, hindamiseks vajalikul määral, käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning seal peab sisalduma: 1) surveseadme üldkirjeldus; 2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid; 3) jooniste ja skeemide ning surveseade tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; 4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud, või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks; 5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline; 6) katsete protokollid. § 71. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine (1) Tootja peab esitama taotluse teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks. Taotlus peab sisaldama: 1) kõiki asjakohaseid andmeid antud surveseadmest; 2) kvaliteedisüsteemi puudutavat dokumentatsiooni. (2) Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse kõigile käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. (3) Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist. (4) Selline dokumentatsioon peab kindlasti ja piisaval määral sisaldama: 1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhatuse vastutus- ja haldusalad surveseadmete kvaliteedi osas; 2) valmistamisel, kvaliteedikontrollis ja -tagamisel kasutatavad tehnikad, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti heaks kiidetud püsiliidete tegemise meetodid; 3) kontrollid ja katsed, mis tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal või pärast seda ning antud kontrollitoimingute sagedus; 4) kvaliteediprotokollid, nagu kontrolli protokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, asjaomaste isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti püsiliidete eest vastutavate ja materjalide mittepurustavat katsetamist sooritatavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused; 5) meetmed, mille abil teostatakse järelevalvet nõutud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedisüsteemi tegevuse efektiivsuse üle. § 72. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel (1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, tegema kindlaks, kas see vastab §-s 71 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 71 sätestatud nõuetele. (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel. (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik surveseadme valmistamis- ja ladustamiskohtadesse. (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. § 73. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muutmine (1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest. (3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 71 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale oma motiveeritud seisukoha. § 74. Kvaliteedisüsteemi järelevalve (1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult. (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas: 1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni; 2) kvaliteediprotokollid nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed ja asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne. (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal. (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega: 1) surveseadme kategooria; 2) varasemate kontrollkäikude tulemused; 3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus; 4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused; 5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias. (5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust, teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande, ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande. § 75. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Tootja peab säilitama kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid: 1) paragrahvis 70 nimetatud tehniline dokumentatsioon; 2) paragrahvi 71 lõikes 1 nimetatud kvaliteedisüsteemi heakskiitmise taotlus; 3) paragrahvis 73 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon; 4) paragrahvides 72, 73 ja 74 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded. (2) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi kvaliteedisüsteemi kehtetuks tunnistamisest või kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumisest. 5. jagu Moodulid E ja E1 1. jaotis Moodul E ehk toote kvaliteedikinnitus § 76. Toote kvaliteedikinnitus (1) Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus tootja, kes vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele, hindab ja tõendab, et surveseade vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavushindamise sertifikaadi ja kinnitab igale surveseadmele vastavusmärgi. Vastavusmärgile peab lisama §-s 80 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri. (3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel ning alluma §-s 80 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele. § 77. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine (1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: 1) kõik asjakohased andmed antud surveseadmest; 2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon; 3) heakskiidetud tüübi tehniline dokumentatsioon ning koopia tüübihindamise sertifikaadist. (2) Surveseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb kvaliteedisüsteemi kohaselt igat surveseadet hinnata ja teostada harmoneeritud standardis määratud katseid, või samaväärseid katseid ja eriti lõpphindamist. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist. (3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab piisaval määral sisaldama: 1) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhatuse vastutus- ja haldusalad surveseadmete kvaliteedi osas; 2) kontrollid ja katsed, mis tehakse pärast valmistamist; 3) vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedikontrolli efektiivsuse üle; 4) kvaliteediprotokollid, nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti püsiliidete eest vastutavate ja materjalide mittepurustavat katsetamist sooritatavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused. § 78. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel (1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, tegema kindlaks, kas see vastab §-s 77 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 77 sätestatud nõuetele. (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel. (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik surveseadme valmistamis- ja ladustamiskohtadesse. (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. § 79. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muutmine (1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest. (3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 77 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale oma motiveeritud seisukoha. § 80. Kvaliteedisüsteemi järelevalve (1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult. (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas: 1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni; 2) tehnilise dokumentatsiooni; 3) kvaliteediprotokollid, nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed ja asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne. (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal. (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega: 1) surveseadme kategooria; 2) varasemate kontrollkäikude tulemused; 3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus; 4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused; 5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias. (5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust, teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande, ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande. § 81. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Tootja peab säilitama kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid: 1) paragrahvi 77 lõikes 1 nimetatud kvaliteedisüsteemi heakskiitmise taotluse; 2) paragrahvis 79 nimetatud kvaliteedisüsteemi muutmist puudutav dokumentatsioon; 3) paragrahvides 78, 79 ja 80 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded. (2) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi kvaliteedisüsteemi kehtetuks tunnistamisest või kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumisest. 2. jaotis Moodul E1 ehk toote kvaliteedikinnitus koos tehnilise dokumentatsiooni koostamisega § 82. Toote kvaliteedikinnitus (1) Toote kvaliteedikinnitus on menetlus, mille käigus tootja, kes vastab lõikes 3 sätestatud nõuetele, hindab ja tõendab, et surveseade vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavushindamise sertifikaadi ja kinnitab igale surveseadmele vastavusmärgi. Vastavusmärgile peab lisama §-s 87 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri. (3) Tootja peab surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt ning alluma §-s 87 sätestatud teavitatud asutuse poolsele järelevalvele. § 83. Tehniline dokumentatsioon (1) Tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust käesoleva määruse nõuetele. (2) Tehniline dokumentatsioon peab, hindamiseks vajalikul määral, käsitlema surveseadme projekteerimist, valmistamist ja kasutamist ning seal peab sisalduma: 1) surveseadme üldkirjeldus; 2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid; 3) jooniste ja skeemide ning surveseade tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; 4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud, või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks; 5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline; 6) katsete protokollid. § 84. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine (1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: 1) kõik asjakohased andmed surveseadmest; 2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon. (2) Surveseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb kvaliteedisüsteemi kohaselt igat surveseadet hinnata ja teostada harmoneeritud standardis määratud katseid, või samaväärseid katseid ja eriti lõpphindamist. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist. (3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab piisaval määral kirjeldama järgmist: 1) kvaliteedieesmärke ja organisatsiooni struktuuri, juhatuse vastutus- ja haldusala surveseadme kvaliteedi osas; 2) püsiliidete tegemise heakskiidetud protseduure; 3) kontrolle ja katseid, mida tehakse pärast valmimist; 4) vahendeid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedikontrolli efektiivsuse üle; 5) kvaliteediprotokolle, nagu kontrolliprotokolle ja katsetus- ning kalibreerimisandmeid, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitusi, eriti püsiliidete eest vastutavate ja materjalide mittepurustavat katsetamist sooritavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitusi. § 85. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel (1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi tegemaks kindlaks, kas see vastab §-s 84 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 84 sätestatud nõuetele. (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel. (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik surveseadme valmistamis- ja ladustamiskohtadesse. (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. § 86. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muutmine (1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest. (3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 84 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale oma motiveeritud seisukoha. § 87. Kvaliteedisüsteemi järelevalve (1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult. (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas: 1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni; 2) tehnilise dokumentatsiooni; 3) kvaliteediprotokollid, nagu kontrollimiste aruanded, katsete andmed, kalibreerimisandmed ja asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jne. (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal. (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollimiste vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega: 1) surveseadme kategooria; 2) varasemate kontrollkäikude tulemused; 3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus; 4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused; 5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias. (5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust, teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande, ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande. § 88. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Tootja peab säilitama kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid: 1) paragrahvis 83 nimetatud tehniline dokumentatsioon; 2) paragrahvi 84 lõikes 1 nimetatud taotlus; 3) paragrahvis 86 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon; 4) paragrahvides 85, 86 ja 87 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded. (2) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi kvaliteedisüsteemi kehtetuks tunnistamisest või kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumisest. 5. jagu Moodul F ehk toote tõendamine § 89. Toote tõendamine (1) Toote tõendamine on menetlus, mille käigus tootja või tootja volitatud esindaja hindab ja tõendab, et §-s 90 sätestatule allutatud surveseade vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse asjakohastele nõuetele ning tüübile, mis on kirjeldatud: 1) tüübihindamissertifikaadis; 2) projektihindamissertifikaadis. (2) Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et surveseade vastaks «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele ning vastaks tüübile, mis on kirjeldatud: 1) tüübihindamissertifikaadis või 2) projektihindamissertifikaadis. (3) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavushindamise sertifikaadi ja kinnitab igale surveseadmele vastavusmärgi. § 90. Teavitatud asutuse ja tootja kohustused (1) Kontrollimaks iga surveseadme vastavust käesoleva määruse asjakohastele nõuetele, peab teavitatud asutus § 91 nõuete kohaselt sooritama vajalikud kontrollid ja katsed. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab hoidma vastavusdeklaratsiooni koopiat kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest. Tootja või tootja volitatud esindaja peab tagama, et teavitatud asutuse poolt väljastatud vastavusdeklaratsioonid oleksid nõudmisel kättesaadavad. (3) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada igale heakskiidetud surveseadmele oma tunnusnumbri ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni teostatud katsete kohta. § 91. Iga surveseadme osa tõendamine hindamise ja katsetamise kaudu (1) Tõendamaks, et surveseade vastab käesoleva määruse nõuetele, peab iga surveseadme osa eraldi kontrollima ja see peab läbima vastavates harmoniseeritud standardites ette nähtud või muud sarnased kontrollid ja katsed. (2) Teavitatud asutus peab: 1) kontrollima, et püsiliidete ja materjalide mittepurustavat katsetamist sooritavad isikud on pädevad või heaks kiidetud vastavalt §-dele 24 ja 25; 2) kontrollima, et materjalide tootja poolt väljastatud materjalitunnistus vastab §-s 36 sätestatud nõuetele; 3) tegema või laskma teha §-s 28 nimetatud lõppkontrolli ja katsetused ning vajadusel kontrollima lisaseadmeid. 6. jagu Moodul G ehk toote ühiku tõendamine § 92. Toote ühiku tõendamine (1) Toote ühiku tõendamine on menetlus, mille käigus tootja hindab ja tõendab, et surveseade, mille kohta on väljastatud § 94 lõikes 3 nimetatud sertifikaat, vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavushindamise sertifikaadi ja kinnitab igale surveseadmele vastavusmärgi. Tootja või tootja volitatud esindaja peab tagama, et teavitatud asutuse poolt väljastatud vastavusdeklaratsioonid oleksid nõudmisel kättesaadavad. (3) Toote ühiku tõendamiseks peab tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: 1) tootja nimi ja aadress ning koht, kus surveseade asub; 2) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud teisele teavitatud asutusele; 3) tehniline dokumentatsioon. § 93. Tehniline dokumentatsioon Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata surveseadme vastavust käesoleva määruse nõuetele ja aru saada surveseadme projektist, tööpõhimõtetest ja valmistamisest. Tehnilises dokumentatsioonis peab olema: 1) surveseadme üldkirjeldus; 2) projekteerimis-, valmistamis- ja surveseadme koostisosade ja muu taolise detailjoonised ja skeemid; 3) jooniste ja skeemide ning surveseade tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused; 4) loetelu harmoneeritud standarditest, mida on täielikult või osaliselt valmistamisel järgitud, või kui standardeid pole järgitud, siis kirjeldus muudest meetmetest, mida on rakendatud surveseadme nõuetele vastavuse tagamiseks; 5) tugevusarvutuste tulemused, sooritatud kontrollid ja muu taoline; 6) katsete protokollid; 7) andmed §-des 24 ja 25 nimetatud isikute kvalifikatsiooni ja nõuetele vastavuse kohta. § 94. Teavitatud asutuse kohustused (1) Teavitatud asutus peab, tagamaks surveseadme vastavust nõuetele, kontrollima iga surveseadme projekti ja konstruktsiooni ning sooritama valmistamise käigus harmoneeritud standardites ette nähtud või muud samaväärsed katsed. (2) Teavitatud asutus peab: 1) hindama surveseadme projekti ja tehnilist dokumentatsiooni arvestades projekteerimis- ja valmistamisprotseduure; 2) hindama kasutatud materjale, kui need ei vasta harmoneeritud standarditele või kui nende kohta pole väljastatud Euroopa tunnustust materjalile, ning kontrollima tootja poolt § 36 kohaselt väljastatud sertifikaati; 3) heaks kiitma püsiliidete tegemist puudutavad menetlused või kontrollima, kas need on varasemalt heaks kiidetud; 4) kontrollima §-des 24 ja 25 nimetatud isikute nõuetele vastavat kvalifikatsiooni; 5) tegema §-s 29 sätestatud lõppkontrolli, tegema või laskma teha §-s 30 sätestatud katsetused ja hindama vajadusel ohutusseadiseid. (3) Teavitatud asutus peab kinnitama või laskma kinnitada oma tunnusnumbri surveseadmele ja koostama kirjaliku vastavussertifikaadi sooritatud katsete kohta. Seda sertifikaati peab säilitama kümme aastat. 7. jagu Moodulid H ja H1 1. jaotis Moodul H ehk täielik kvaliteedi tagamine § 95. Täielik kvaliteedi tagamine (1) Täielik kvaliteedi tagamine on menetlus, mille käigus tootja, kes täidab lõikes 3 sätestatud nõudeid hindab ja tõendab, et surveseade vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Tootja või tema volitatud esindaja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab surveseadmele vastavusmärgi igale surveseadmele. Vastavusmärgile peab lisama §-s 99 sätestatud järelevalvet teostava teavitatud asutuse tunnusnumbri. (3) Tootja peab toimima heakskiidetud kvaliteedisüsteemi kohaselt surveseadmele lõpphinnangu andmisel ja katsetustel ning kontrollidel, samuti alluma §-s 99 sätestatud teavitatud asutuse järelevalvele. § 96. Kvaliteedisüsteemi heakskiitmine (1) Kvaliteedisüsteemi heakskiitmiseks peab surveseadme tootja esitama taotluse teavitatud asutusele. Taotlus peab sisaldama: 1) kõik asjakohased andmed surveseadmest; 2) kvaliteedisüsteemi puudutav dokumentatsioon. (2) Kvaliteedisüsteem peab tagama, et surveseade vastab kõigile asjakohastele nõuetele. Kõik tootja poolt vastu võetud põhitingimused, nõuded ja sätted peab dokumenteerima süstemaatilisteks ja täpseteks kirjalikeks toiminguteks, protseduurideks ja juhenditeks. Selline kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, plaanide, käsiraamatute ja protokollide ühest tõlgendamist. (3) Lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab piisaval määral kirjeldama järgmist: 1) kvaliteedieesmärke ja organisatsiooni struktuuri, juhatuse vastutus- ja haldusala surveseadme kvaliteedi osas; 2) projekteerimist puudutavad tehnilised kirjeldused, kaasa arvatud kohaldatavad standardid, ja kui ei kohaldata harmoneeritud standardeid, siis meetmed tagamaks surveseadme vastavust kõigile asjakohastele nõuetele; 3) surveseadme projekteerimisel kasutatavad projekteerimiskontrolli ja projektitõendamise meetodid, eriti mis puutub kasutatavatesse materjalidesse; 4) vastavad valmistamise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteeditagamise vahendid, protsessid ja süsteemsed meetmed, eriti püsiliidete tegemise meetodid; 5) katsed ja kontrollid, mida tehakse enne valmistamist, valmistamise ajal ja pärast valmistamist ning nende katsete ja kontrollide tegemise sagedused; 6) kvaliteediprotokollid, nagu kontrolliprotokollid ja katsetus- ning kalibreerimisandmed, vajalike isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused, eriti §-des 24 ja 25 nimetatud püsiliidete eest vastutavate ja materjalide mittepurustavat katsetamist sooritatavate isikute pädevuse ja heakskiitmisega seotud selgitused; 7) nõutava surveseadme projekteerimise ja kvaliteedi ning kvaliteedisüsteemi efektiivse toimimise saavutamise meetmed. § 97. Teavitatud asutuse kohustused kvaliteedisüsteemi hindamisel (1) Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi tegemaks kindlaks, kas see vastab §-s 96 sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et kvaliteedisüsteemi osad, mis vastavad harmoneeritud standardite nõuetele, vastavad ka §-s 96 sätestatud nõuetele. (2) Hindamist teostavas töögrupis peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi antud surveseadme tehnoloogia hindamisel. (3) Hindamismenetlusse peab kuuluma kontrollkäik surveseadme valmistamis- ja ladustamiskohtadesse. (4) Hindamise tulemused teatatakse tootjale. Teates peab sisalduma hindamise tulemuste kokkuvõte ja motiveeritud lõpphinnang. § 98. Tootja kohustused ja kvaliteedisüsteemi muutmine (1) Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja kvaliteedisüsteemi tasemel hoidma nii, et see püsib piisava ja efektiivsena. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kõigist kvaliteedisüsteemi planeeritavatest muudatustest. (3) Teavitatud asutus peab hindama planeeritavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab § 96 nõuetele või on vaja sooritada uus hinnang. Teavitatud asutus esitab selle kohta tootjale oma motiveeritud seisukoha. § 99. Kvaliteedisüsteemi järelevalve (1) Teavitatud asutuse poolse järelevalve eesmärgiks on tagada, et surveseadme tootja täidaks heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi korralikult. (2) Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele järelevalve eesmärgil juurdepääsu surveseadme valmistamis-, kontrollimis-, katsetus- ja ladustuskohtadesse ning andma teavitatud asutuse käsutusse kogu vajaliku informatsiooni, sealhulgas: 1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; 2) projekteerimist puudutava kvaliteedisüsteemi kvaliteediprotokollid nagu analüüside, arvutuste ja katsete jmt tulemused; 3) valmistamist puudutava kvaliteedisüsteemi kvaliteediprotokollid nagu kontrolli, katsete ja kontrollide ja kalibreerimiste andmed, samuti andmed personali kvalifikatsiooni kohta. (3) Tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab heakskiidetud kvaliteedisüsteemi, peab teavitatud asutus kvaliteedisüsteemi perioodiliselt kontrollima. Pärast kontrolli peab teavitatud asutus esitama tootjale sellekohase aruande. Perioodilisi kontrolle tuleb teostada sellise sagedusega, et kvaliteedisüsteemile tuleks täielikult uus hindamine teha igal kolmandal aastal. (4) Teavitatud asutus võib tootjat erakorraliselt kontrollida. Selliste kontrollide vajadus ja sagedus määratakse teavitatud asutuse kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi põhjal. Kontrollkäikudele põhineva järelevalvesüsteemi puhul peab eriti arvestama järgnevate asjaoludega: 1) surveseadme kategooria; 2) varasemate kontrollkäikude tulemused; 3) tehtavate paranduste monitooringu vajalikkus; 4) vajadusel süsteemi heakskiitmisega seostuvad erilised eeldused; 5) olulised muutused valmistamise organiseerimisel, täideviimisel või tehnoloogias. (5) Lõikes 4 sätestatud erakorraliste kontrollide käigus võib teavitatud asutus vajadusel, hindamaks kvaliteedisüsteemi korrektset toimivust, teha katseid või lasta neid teha. Teavitatud asutus peab esitama tootjale kontrollimise aruande, ja kui tehti katsetusi, siis ka katsetuste aruande. § 100. Dokumentide hoidmine ja teavitamine (1) Tootja peab säilitama kümme aastat arvates viimase surveseadme valmistamisest järgmised dokumendid: 1) paragrahvi 96 lõikes 1 nimetatud taotlus; 2) paragrahvis 98 mainitud kvaliteedisüsteemi muutmise dokumentatsioon; 3) paragrahvides 97, 98 ja 99 mainitud teavitatud asutuse otsused ja aruanded (2) Teavitatud asutus peab informeerima teisi teavitatud asutusi kvaliteedisüsteemi kehtetuks tunnistamisest või kvaliteedisüsteemi heakskiitmisest keeldumisest. 2. jaotis Moodul H1 ehk täielik kvaliteedi tagamine § 101. Täielik kvaliteedi tagamine koos projekti hindamise ja lõpphindamise järelevalvega Käesolev vastavushindamise protseduur koosneb eelnevas jaotises esitatud vastavushindamise protseduurist käesolevast jaotisest tulenevate erisustega. § 102. Taotlus (1) Tootja esitab taotluse projekti hindamiseks teavitatud asutusele. Taotlus peab võimaldama surveseadme projektist, valmistamisest ja tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata selle vastavust «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama: 1) tehnilised projekti kirjeldused, sealhulgas kohaldatud standardid; 2) vajalikud tõendid punktis 1 nimetatud asjakohasuse kohta, eriti kui harmoneeritud standardeid pole rakendatud täielikult. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud vajalikud tõendid tähendavad tootja või kolmanda isiku labori kontrollide või katsete tulemusi. § 103. Teavitatud asutuse kohustused (1) Teavitatud asutus peab hindama taotlust, ja kui projekt vastab käesolevas määruses esitatud nõuetele, siis väljastama projektihindamissertfikaadi. (2) Projektihindamissertifikaat peab sisaldama hindamise järeldust, kehtivuse tingimusi ja heakskiidetud projekti identifitseerimist võimaldavad andmeid, ning kui kohane, siis ka kirjeldust surveseadme või lisaseadme funktsioneerimisest. (3) Iga teavitatud asutus peab edastama teistele teavitatud asutustele asjakohase informatsiooni projektihindamise sertifikaadi kehtetuks tunnistamistest või selle väljastamisest keeldumisest. § 104. Projektihindamise sertifikaadi muutmine (1) Projektihindamise taotleja peab informeerima teavitatud asutust, kes väljastas projektihindamise sertifikaadi, kõigist heakskiidetud projektis tehtavatest muudatustest. Kui need muudatused võivad mõjutada surveseadme vastavust peatükis 3 sätestatud olulistele ohutusnõuetele või ettenähtud kasutustingimustele, siis peab neile muudatustele saama eelneva heakskiidu. (2) Täiendav heakskiit antakse varasema projektihindamissertifikaadi täiendusena. § 105. Lõpphindamine Paragrahvis 28 nimetatud lõpphindamine peab olema allutatud teavitatud asutuse erakorralistele kontrollvisiitidele. Selliste kontrollvisiitide käigus peab teavitatud asutus teostama surveseadme hindamisi. II osa NÕUDED LIHTSATELE SURVESEADMETELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD 5. peatükk ÜLDSÄTTED § 106. Kohaldamisala Käesolevas osas sätestatut kohaldatakse II liiki surveseadmetele «Surveseadme ohutuse seaduse» mõistes ehk lihtsatele surveanumatele (edaspidi anum), mida valmistatakse seeriaviisiliselt. § 107. Tehnilised nõuded (1) Anuma detailid ja koostud, millest oleneb rõhu all oleva anuma tugevus, peavad olema valmistatud kvaliteetsüsinikterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevananevatest alumiiniumisulamitest (2) Anum valmistatakse kas: 1) ümara ristlõikega silindrilisest osast, mis otstest on suletud väljapoole kumerate pöördkehakujuliste ja/või lamedate põhjadega, mille geomeetriline telg ühtib silinderosa teljega või 2) kahest väljapoole kumerast pöördkehakujulisest samateljelisest põhjast. (3) Anuma maksimaalne töörõhk ei tohi ületada 30 bari ning töörõhu ja anuma mahu korrutis (edaspidi PS × V) ei tohi ületada 10 000 bar × L. (4) Minimaalne töötemperatuur ei tohi olla alla –50 0C ja maksimaalne töötemperatuur üle 300 °C terasest ning 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumatel. § 108. Nõuded olenevalt anuma rõhust (1) Anumad, mille PS × V ületab 50 bar × L, peavad vastama 11. peatükis sätestatud põhilistele ohutusnõuetele. (2) Anumaid, mille PS × V on 50 bar × L või vähem, peavad olema valmistatud Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriikides kehtiva hea inseneritava kohaselt. Sellised anumad peavad olema varustatud §-s 119 toodud märgistusega. Sellised anumad ei tohi olla varustatud vastavusmärgiga. 6. peatükk VASTAVUSHINDAMISE PROTSEDUURID § 109. Vastavushindamise protseduur enne valmistamist (1) Enne anuma, mille PS × V ületab 50 bar × L valmistamist ja mida valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega, peab tootja või tootja volitatud esindaja omal valikul kas: 1) teavitama heakskiidetud inspekteerimisasutust, kes pärast §-s 124 nimetatud anuma projekti ja valmistamiskavandi hindamist koostab vastavussertifikaadi, mis tõendab, et anuma projekt ja tootmiskavand on nõuetekohane või 2) esitama näidisanuma §-s 112 sätestatud tüübihindamisele. (2) Enne anuma, mille PS × V ületab 50 bar × L valmistamist ja mida ei valmistata täielikus või osalises kooskõlas harmoneeritud standarditega, peab tootja või tootja volitatud esindaja esitama näidisanuma §-s 112 sätestatud tüübihindamisele. § 110. Vastavushindamise protseduur enne turule laskmist (1) Anumad, mida valmistatakse kooskõlas harmoneeritud standarditega või tüübihindamisega heakskiidetud näidisanuma järgi, peavad enne turule laskmist olema läbinud käesolevas paragrahvis sätestatud vastavushindamise. (2) Kui anuma PS × V on suurem kui 3000 bar × L, siis peab olema teostatud toote tõendamine (EC verification). (3) Kui anuma PS × V ei ületa 3000 bar × L, kuid on suurem kui 50 bar × L, siis peab tootja omal valikul kas: 1) koostama ja väljastama vastavusdeklaratsiooni või 2) esitama anuma §-s 114 sätestatud toote tõendamisele. § 111. Dokumentatsioon Vastavushindamist puudutavad protokollid ja kirjavahetus peavad olema koostatud eesti keeles või heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolt aktsepteeritavas keeles. 7. peatükk TÜÜBIHINDAMINE § 112. Tüübihindamine (1) Tüübihindamine on menetlus, mille käigus heakskiidetud inspekteerimisasutus hindab ja tõendab, et näidisanum vastab «Surveseadme ohutuse seaduse» ja käesoleva määruse nõuetele. (2) Tootja või tootja volitatud esindaja esitab taotluse näidisanuma või ühe anumagrupi näidisanuma tüübihindamise teostamiseks ainult ühele heakskiidetud inspekteerimisasutusele. Koos taotlusega esitatakse valmistamiseks kavandatava anuma näidis. (3) Lõikes 2 nimetatud taotlus peab sisaldama: 1) tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressi ja anuma valmistamiskohta; 2) anuma projekti ja tootmiskavandit. (4) Tüübihindamisel tuleb hinnata mitte ainult esitatud anuma projekti ja tootmiskavandit, vaid ka esitatud näidisanumat. (5) Anuma hindamisel tuleb kontrollida, kas see: 1) on valmistatud kooskõlas anuma projektiga ja tootmiskavandiga ning kas seda võib ettenähtud kasutamistingimustes ohutult kasutada; 2) vastab olulistele ohutusnõuetele, tehes vajalikud uuringud ja katsed. § 113. Tüübihindamise sertifikaat (1) Kui anum vastab kõigile sellele kehtestatud nõuetele, siis koostab heakskiidetud inspekteerimisasutus tüübihindamise sertifikaadi ja edastab selle tüübihindamist taotlenud isikule. (2) Tüübihindamise sertifikaat peab sisaldama hindamiste tulemusi, viitama kõigile asjaoludele, mille alusel tüübihindamise sertifikaat väljastatakse. Tüübihindamise sertifikaadile lisatakse heakskiidetud näidisanuma identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised. (3) Heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes keeldus väljastamast tüübihindamise sertifikaati, või kes võttis selle tagasi, peab sellest teavitama teisi samas valdkonnas tegutsevaid heakskiidetud inspekteerimisasutusi. (4) Tüübihindamise sertifikaadi koopiaid võivad nõuda ja saada teised heakskiidetud asutused ja turujärelevalve asutused. Põhjendatud juhul võib nõuda ja saada koopia anuma projektist ja tootmiskavandist ning uuringute ja katsete protokollidest. 8. peatükk TOOTE TÕENDAMINE § 114. Toote tõendamine (1) Toote tõendamine on menetlus, millega tootja või tootja volitatud esindaja hindab ja tõendab, et anumad, mida on kontrollitud vastavalt lõikele 4, vastavad: 1) paragrahvis 113 nimetatud tüübihindamise sertifikaadis kirjeldatud anumatüübile või 2) nõuetekohasele anuma projektile ja valmistamiskavandile, mille kohta on väljastatud §-s 109 nimetatud vastavussertifikaat. (2) Tootja peab valmistamisprotsessis rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et anumad vastavad lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud dokumentidele. (3) Tootja või tootja volitatud esindaja paigaldab anumale vastavusmärgi ja koostab vastavusdeklaratsiooni. (4) Kontrollimaks anuma vastavust käesolevas osas kehtestatud nõuetele peab heakskiidetud inspekteerimisasutus teostama vajalikke uuringuid ja katseid. (5) Tootja peab esitama oma anumad ühtlaste partiidena ja rakendama kõiki vajalikke meetmeid tagamaks valmistamisprotsessis kõikide partiide ühetaolisuse. Need partiid peavad olema varustatud tüübihindamissertifikaadiga, või kui partiid ei ole valmistatud heakskiidetud näidisanuma järgi, siis anuma projekti ja valmistamiskavandiga. Kui partii on varustatud anuma projekti ja valmistamiskavandiga, siis peab heakskiidetud inspekteerimisasutus kontrollima anuma projekti ja valmistamiskavandit selle nõuetele vastavuse tõendamiseks. (6) Partii kontrollimisel peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tagama, et anumad on valmistatud ja kontrollitud anuma projekti ja valmistuskavandi kohaselt. Kontrollimaks anuma pidavust peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tegema iga partiisse kuuluvale anumale hüdrostaatilise või samaväärse pneumaatilise katse anuma 1,5-kordsel ettenähtud töörõhul. Kontrollimaks keevisliidete kvaliteeti peab heakskiidetud inspekteerimisasutus tegema katseid katsekehadega, mida võetakse tootja valikul kas toodangunäidise katsekehast või anumast. Keevisliidete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb katsetada pikiõmblust. Kui piki- ja ringõmblustel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringõmblustel. (7) Heakskiidetud partiide puhul kinnitab heakskiidetud inspekteerimisasutus või laseb kinnitada igale anumale oma registreeringunumbri ja koostama tehtud katsete kohta kirjaliku vastavussertifikaadi. Tootja võib heakskiidetud inspekteerimisasutuse nõusolekul kinnitada heakskiidetud inspekteerimisasutuse registreeringunumbri juba anuma valmistamise ajal. Turule lasta võib kõiki sellisesse partiisse kuuluvaid anumaid, välja arvatud neid, mis ei läbinud hüdrostaatilist või pneumaatilist katset. (8) Kui partiid ei kiideta heaks, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid takistamaks sellesse partiisse kuuluvate anumate turule laskmist. Kui korduvalt keeldutakse partiid heaks kiitmast, võib heakskiidetud inspekteerimisasutus peatada statistilise tõendamise. (9) Tootja või tootja volitatud esindaja peavad olema võimelised esitama nõudmisel heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolt väljastatud vastavussertifikaate. § 115. Heakskiidetud inspekteerimisasutuse järelevalve (1) Tootja kes täidab §-s 116 sätestatud kohustusi, peab anumale paigaldama vastavusmärgi, millega deklareerib, et anum vastab: 1) anuma projekti ja valmistamiskavandile, mille kohta on väljastatud vastavussertifikaat või 2) heakskiidetud näidisanumale. (2) Kui anuma PS × V ületab 200 bar × L, muutub tootja vastavusmärgi paigaldamisega heakskiidetud inspekteerimisasutuse poolse järelevalve alla kuuluvaks. Sellise järelevalve eesmärgiks on tagada, et tootja täidab nõuetekohaselt eelnevas paragrahvis sätestatud kohustusi. (3) Kui anumaid valmistati heakskiidetud näidisanuma järgi, siis teostab järelevalvet see heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas tüübihindamise sertifikaadi. Kui anumaid valmistati heakskiidetud anuma projekti või valmistamiskavandi kohaselt, siis teostab järelevalvet see heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas vastavussertifikaadi. 9. peatükk TOOTJA JA HEAKSKIIDETUD INSPEKTEERIMISASUTUSE KOHUSTUSED § 116. Tootja kohustused (1) Kui tootja paigaldab vastavusmärgi, siis peab enne valmistamise alustamist saatma heakskiidetud inspekteerimisasutusele, kes väljastas tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi, dokumendi, mis kirjeldab valmistamisprotsessi ja kõiki eelnevalt kindlaksmääratud süsteemseid meetmeid, mis on võetud kasutusele tagamaks anuma vastavust harmoneeritud standarditele või heakskiidetud näidisanumale. (2) Lõikes 1 nimetatud dokument peab sisaldama: 1) anuma konstruktsioonile sobivate tootmis- ja kontrollivahendite kirjelduse; 2) kontrollidokumendi, mis kirjeldab tootmise ajal tehtavaid asjakohaseid kontrollimisi ja katseid, selleks kasutatavaid menetlusi ning sagedust; 3) kohustuse teha uuringuid ja katseid vastavalt eespool nimetatud kontrollidokumendile ning teha hüdrauliline survekatse või heakskiidetud inspekteerimisasutuse nõusolekul pneumaatiline survekatse igale valmistatavale anumale 1,5-kordse kavandatud töörõhuga; 4) anuma tootmis- ja hoiukohtade aadressid ning valmistamise alustamise kuupäeva. (3) Lõike 2 punktis 3 sätestatud uuringuid ja katseid peab tegema kvalifitseeritud personali vastutusel, kes on piisavalt sõltumatud tootmispersonalist, kellele saadetakse aruanne. (4) Kui anuma PS × V ületab 200 bar × L, peab tootja võimaldama järelevalve teostamise võimaldamise eesmärgil juurdepääsu valmistamis- ja hoiustamiskohtadesse järelevalve eest vastutavatele heakskiidetud inspekteerimisasutustele ning lubama neil valida välja näidisanumaid, samuti esitama kogu vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni, eelkõige: 1) anuma projekti ja valmistamiskavandi; 2) kontrolliaruande; 3) tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi; 4) aruande tehtud uuringutest ja katsetest. § 117. Heakskiidetud inspekteerimisasutuse kohustused (1) Kui anumat ei valmistada heakskiidetud näidisanuma järgi, siis peab heakskiidetud inspekteerimisasutus, kes väljastas tüübihindamissertifikaadi või vastavussertifikaadi, enne anumate valmistamise alustamist hindama § 116 lõikes 1 nimetatud dokumendi ja anuma projekti ja valmistamiskavandi alusel anuma nõuetele vastavust. (2) Kui anuma PS × V ületab 200 bar × L, peab heakskiidetud inspekteerimisasutus: 1) tagama, et tootja tõepoolest kontrollib seeriaviisiliselt toodetavaid anumaid vastavalt § 116 lõike 2 punktis 3 sätestatule; 2) pisteliselt kontrollima anumaid nende valmistus- ja hoiukohtades. (3) Heakskiidetud inspekteerimisasutus peab esitama kontrollimise aruande koopia teiste heakskiidetud inspekteerimisasutuste ja turujärelevalvet teostava asutuse nõudel. 10. peatükk VASTAVUSMÄRK JA MUU MÄRGISTUS NING ANUMA TEABEGA VARUSTAMINE § 118. Vastavusmärk (1) Vastavusmärgi paigaldamisel tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 423 «Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise kord» (RT I 2000, 98, 635) nõudeid, arvestades käesolevast määrusest tulenevate erisustega. (2) Vastavusmärk ja §-s 119 loetletud märgistused peavad olema kantud anumale nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult. Kui anumale pole võimalik neid andmeid kanda, tuleb need kanda andmeplaadile, mis kinnitatakse anumale nii, et seda poleks võimalik eemaldada. (3) Vastavusmärgi juurde peab olema lisatud heakskiidetud inspekteerimisasutuse registreerimisnumber. § 119. Muu märgistus (1) Anumale või anuma andmeplaadile peab olema kantud vähemalt järgmine informatsioon: 1) maksimaalne töörõhk (PS baarides); 2) maksimaalne töötemperatuur (Tmax °C); 3) minimaalne töötemperatuur (Tmin °C); 4) anuma maht (V liitrites); 5) tootja nimi või märgis; 6) anuma tüüp ja toote või partii seerianumber; 7) vastavusmärgi paigaldamise aastaarvu kaks viimast numbrit. (2) Kui lõikes 1 loetletud andmete esitamiseks on kasutatud andmeplaati, siis tuleb see nii kavandada, et seda ei saaks taaskasutada ja sellel peab olema vaba ruumi info lisamiseks. § 120. Kasutusjuhend (1) Anumale tuleb kaasa anda tootja poolt koostatud anuma kasutusjuhend. Kasutusjuhend peab olema selle maa ametlikus keeles, mille turule anum lastakse. (2) Kasutusjuhendis peab olema järgnev teave: 1) paragrahvi 119 lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 7 loetletud andmed; 2) anuma ettenähtud kasutusotstarve; 3) anuma paigaldus ja hooldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks. 11. peatükk PÕHILISED OHUTUSNÕUDED § 121. Materjalid (1) Anuma valmistamiseks valitud materjalid peavad vastama anuma ettenähtud kasutusotstarbele ja käesolevas paragrahvis esitatud nõuetele. Terasest ja alumiiniumist anumate valmistamisel kasutatavad materjalid peavad olema varustatud nende materjalide tootja poolt materjali sertifikaadiga. (2) Anuma rõhu all olevate osade valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad olema: 1) keevitatavad; 2) plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena; 3) mitte ebasoodsalt vananemisest mõjutatavad. (3) Terasanumate valmistamisel kasutatav teras peab vastama järgmistele nõuetele: 1) see peab olema rahulik või poolrahulik ja see peab tarnimisel olema normaliseeritud või sellele võrdväärses olekus; 2) süsinikusisaldus peab olema väiksem kui 0,25% ja nii väävli- kui ka fosforisisaldus peab olema väiksem kui 0,05%. (4) Lõikes 1 mainitud terasanumate valmistamisel kasutataval terasel peavad olema järgmised mehaanilised omadused: 1) maksimaalne tõmbetugevus R m max peab olema väiksem kui 580 N/mm 2; 2) katkevenivus peab olema valtsimissihis võetud katsekehadel: paksusega ≥ 3 mm : A ≥ 22%, paksusega 80 mm ≥ 17%; 3) katkevenivus peab olema valtsimissihiga risti võetud katsekehadel: paksusega ≥ 3 mm : A ≥ 20%, paksusega 80 mm ≥ 15%; 4) löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm 2. (5) Ainult üks neist kolmest tulemusest võib olla väiksem kui 35 J/cm 2, kuid mitte alla 25 J/cm2. Seda omadust kontrollitakse juhul, kui terast kasutatakse anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla –10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm. (6) Alumiiniumianumate valmistamisel kasutatav legeerimata alumiiniumil peab alumiiniumisisaldus olema vähemalt 99,5% ja §-s 107 käsitletud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril. (7) Alumiiniumanumate valmistamisel kasutatavad materjalid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) tarnitavad materjalid peavad olema lõõmutatud olekus; 2) maksimaalne tõmbetugevus Rm max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2 ; 3) katkevenivus peab olema valtsimissihis võetud katsekehadel A ≥ 16%; 4) katkevenivus peab olema valtsimissihiga risti võetud katsekehadel A ≥ 14%. (8) Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse anuma elementide kokku või külgekeevitamiseks, peavad olema otstarbekohased ja sobima keevitatavatele materjalidele. (9) Lisamaterjalid, millest sõltub anuma tugevus, tuleb toota lõigetes 1 ja 2 nimetatud materjalidest või teistest terastest, alumiiniumist või alumiiniumsulamist, mis sobivad kokku materjalidega, mida kasutatakse rõhualuste osade valmistamiseks. Ülalmainitud materjalidel peab madalaimal töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja sitkus. (10) Keevitatud anumate kõik rõhuvabad osad tuleb valmistada materjalidest, mis sobivad kokku nende osadega, mille külge need keevitatakse. § 122. Anuma projekt (1) Tootja peab anuma konstrueerimisel määratlema selle tulevase rakenduse ja valima: 1) minimaalse töötemperatuuri Tmin ; 2) maksimaalse töötemperatuuri Tmax; 3) maksimaalse töörõhu PS. (2) Kui aga valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui –10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded olema täidetud ikkagi –10 °C juures. (3) Tootja peab arvesse võtma ka järgnevaid nõudeid: 1) anumaid peab saama kontrollida seestpoolt; 2) anumaid peab saama tühjendada vedelikest; 3) mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat ettenähtud otstarbel kasutatakse; 4) anumad peavad juhendis ettenähtud kasutamistingimustel ja sihipärase rakenduse korral olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest; 5) anumaid ei tohi koormata pingetega, mis võib kahjustada nende kasutamisohutust; 6) siserõhk ei tohi püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS, kuigi hetkeliselt võib seda ületada kuni 10%. (4) Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellele samaväärse tugevusega keevitusviisiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline ääris. § 123. Seinapaksus (1) Kui anumal PS × V ei ületa 3000 bar × L, tuleb tootjal valida üks lõikes 2 (arvutuslik meetod) või lõikes 3 (katseline meetod) esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS × V on suurem kui 3000 bar × L või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata lõikes 2 esitatud meetodi järgi. Silindrilise koostu ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm. (2) Anuma rõhu all olevate osade minimaalse seinapaksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta pingete suurust ja järgmisi nõudeid: 1) kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk; 2) lubatav üldine tangensiaal (membraan) pinge ei tohi ületada vähimat väärtust kahest, kas 0,6 R eT või 0,3 Rm; 3) anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja poolt garanteeritud R eT ja Rm min väärtusi; 4) kui anuma silindrilises osas on üks või enam mitteautomaatse meetodiga keevitatud pikiõmblust, tuleb eeltoodu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15. (3) Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks töökeskkonna temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perimeetri jäävpikenemine ei tohi ületada 1%. § 124. Tootmisprotsess (1) Anumate valmistamine ja kontrollimine tootmise käigus peab toimuma vastavalt §-s 125 käsitletud anuma projektile ja valmistamiskavandile. (2) Anuma osade ettevalmistamine (näit pressimine ja servade valmendus) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid mõjutada anuma ohutust. (3) Keevisõmbluse ja sellega külgneva termilise mõju tsooni omadused peavad vastama keevitatavate põhimaterjalide omadustele ja neis ei tohi olla anuma ohutust mõjutavaid pinna- ega sisedefekte. Keevitusi võivad teha ainult atesteeritud keevitajad või keevitusoperaatorid, kasutades selleks heakskiidetud keevitusmeetodeid, mida nad hästi valdavad. (4) Tootja peab tootmise käigus pidevalt jälgima keevituse kvaliteeti, tehes selleks vajalikke katsetusi. Katsete tulemused tuleb dokumenteerida. § 125. Anuma projekt ja valmistamiskavand (1) Anuma projekt ja valmistamiskavand peavad kirjeldama rakendatavaid meetodeid ja operatsioone, mis tagavad §-des 121–124 sätestatud oluliste ohutusnõuete või harmoneeritud standardite nõuete järgimise. (2) Anuma projekt ja valmistamiskavand peab sisaldama lisaks lõikes 1 sätestatule ka järgmisi andmeid: 1) antud tüüpi anuma detailne tööjoonis; 2) juhendid; 3) dokument, mis käsitleb valitud materjale, kasutatavaid keevitusprotsesse, teostatavaid kontrolle ja anuma konstruktsiooni puudutavaid üksikasju. (3) Kui valmistamisel kasutatakse §-des 114–120 sätestatut, siis peab valmistamiskavand sisaldama ka: 1) tunnistused sobivate keevitusprotseduuride heakskiitmise ja keevitajate või keevitusoperaatorite atesteerimise kohta; 2) detailide või koostude valmistamiseks kasutatavate materjalide, millest sõltub anuma tugevus, sertifikaadid; 3) teostatud kontrollimiste ja katsetuste protokollid või kirjeldus kavandatavatest kontrollimistest ja katsetustest. 12. peatükk MÄÄRATLUSED JA TÄHISED § 126. Määratlused (1) Arvutuslik rõhk (P) on tootja poolt valitud ülerõhk, millest lähtuvalt määratakse rõhu all olevate osade seinapaksus. (2) Maksimaalne töörõhk (PS) on maksimaalne ülerõhk, mida võib rakendada normaalsetel töötingimustel. (3) Minimaalne töötemperatuur (Tmin) on anuma seina madalaim püsitemperatuur normaalsetel töötingimustel. (4) Maksimaalne töötemperatuur (Tmax) on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib anuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel. (5) Voolavuspiir (RET) on teatav materjali tugevusnäitaja maksimaalsel töötemperatuuril (Tmax): 1) ülemine voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir, või 2) suhteline voolavuspiir Rp0,2, või 3) suhteline voolavuspiir Rp1,0 legeerimata alumiiniumi korral. (6) Anumate partii koosneb kuni 3000 sama tüüpi ühesugusest anumast. (7) Seeriatootmiseks loetakse käesoleva määruse mõistes püsivas tootmisprotsessis teatava etteantud ajavahemiku vältel rohkem kui ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga anuma valmistamist sama tootmistehnoloogiat kasutades. (8) Materjali sertifikaat on dokument, milles tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on määratud sama tootmisprotsessi tulemusena saadud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel. (9) Käesolevas määruses kasutatud tähiste kohta vaata tabel 1. Tabel 1 Tähised A katkevenivus (Lo = 5,65 % A 80 katkevenivus (Lo = 80 mm) % KCV löögisitkus J/cm2 P arvutuslik rõhk bar PS töörõhk bar Ph hüdraulilise või pneumaatilise katse rõhk bar Rp0,2 suhteline voolavuspiir jääkpikenemisel 0,2% N/mm2 RET voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril N/mm2 ReH ülemine voolavuspiir N/mm2 Rm tõmbetugevus N/mm2 Tmax maksimaalne töötemperatuur oC Tmin minimaalne töötemperatuur oC V anuma maht L Rm, max maksimaalne tõmbetugevus N/mm2 Rp1,0 suhteline voolavuspiir jääkpikenemisel 1,0% N/mm2 § 127. Anuma rühm (1) Anumad moodustavad anumate rühma, kui nad erinevad näidisanumast ainult diameetrilt, eeldusel, et § 123 lõigete 2 või 3 nõuded on täidetud ja/või silindrilise osa pikkuselt järgmistes piirides: 1) kui näidisanumal on lisaks põhjadele olemas ka silindrikere ühest või mitmest rõngaslülist, peab samasse rühma kuuluval anumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere; 2) kui näidisanum koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval anumal kerelülisid olla. (2) Anumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade ja/või liidete konstruktsiooni muutmist, tuleb iga teisenduse puhul esitada eraldi joonisel. III osa NÕUDED IV LIIKI SURVESEADMETELE EHK AEROSOOLIBALLOONIDELE JA NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMISE JA TÕENDAMISE KORD 13. peatükk ÜLDSÄTTED § 128. Mõisted Käesolevas osas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) rõhk on sisemine rõhk baarides; 2) katserõhk on rõhk, millele allutatakse täitmata aerosooliballooni anum 25 sekundi jooksul ilma et tekiks mingit leket või et metallist või plastist aerosooliballooni anuma kuju ei muutuks püsivalt ja visuaalselt tajutavalt; 3) purunemisrõhk on madalaim rõhk, mis põhjustab aerosooliballooni anuma purunemise või rebenemise. 4) kogumaht on avatud aerosooliballooni maht milliliitrites mõõdetuna aerosooliballooni põhjast selle ülemise servani; 5) netomaht on täidetud ja suletud aerosooliballooni maht milliliitrites; 6) vedela faasi ruumala on täidetud ja suletud aerosoolis oleva mittegaasilise aine ruumala; 7) katsetingimused on hüdraulilise surve- ja purunemiskatse rõhkude väärtused temperatuuril 20 °C (± 5 °C); 8) süttiv täiteaine on kemikaal, mis on klassifitseeritud eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks või tuleohtlikuks vastavalt sotsiaalministri 26. mai 2000. a määrusele «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord» (RTL 2000, 78, 1184). § 129. Nõuded aerosooliballooni märgistamisele (1) Aerosooliballoon peab olema varustatud järgmise teabega: 1) aerosooliballooni turule laskja nimi ja aadress või viimase kaubamärk; 2) aerosooliballooni vastavusmärk; 3) partii täitja identifitseerimist võimaldav koodmärk; 4) lõigetes 2 ja 3 sätestatud ohumärgistus; 5) täiteaine hulk massi- ja mahuühikutes. (2) Aerosooliballoonile peab olema kantud kasutamist puudutavad täiendavad ohutusnõuded, mis hoiatavad tarbijat aerosooliballoonist tulenevate ohtude eest. Aerosooliballoon peab olema varustatud järgmise ohutuslausega: «Rõhu all olev: mitte hoida päikese käes ja temperatuuril üle 50 °C. Keelatud purustada ja põletada ka pärast kasutamist.» (3) Süttivat täiteainet sisaldav aerosooliballoon peab olema varustatud leegimärgiga viitamaks, et aerosooliballooni sisu, sealhulgas propellant on tuleohtlik. Süttivat täiteainet sisaldav aerosooliballoon peab olema varustatud järgmiste ohutuslausetega: «Tühjendamine lahtisesse tulle või hõõguvasse ainesse keelatud.» «Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada!» «Hoida lastele kättesaamatult.» (4) Kui süttivat täiteainet sisaldava aerosooliballooni turule laskjal on katseandmeid või muud teavet, mille kohaselt selline aerosooliballoon ei põhjusta normaaltingimustel või ettenähtavates kasutamistingimustel kasutamisel süttimisohtu, siis võib turule laskja omal vastutusel eirata lõikes 3 sätestatud märgistuse nõudeid. Sellisel juhul peab aerosooliballoon olema varustatud infoga süttiva täiteaine mahu kohta järgmiselt: «Sisaldab X massi-% süttivaid täiteaineid.» (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud märgistus peab olema kantud aerosooliballoonile, kui see pole võimalik, siis aerosooliballooni sildile, nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. § 130. Aerosooliballooni vastavusmärk (1) Enne aerosooliballooni turule laskmist peab sellele olema kinnitatud aerosooliballooni vastavusmärk «3» (ümberpööratud epsilon) kinnitamaks, et aerosooliballoon vastab kõigile kehtestatud nõuetele. (2) Aerosooliballoonile võib kanda muud märgistust tingimusel, et seda ei oleks võimalik ekslikult pidada lõikes 1 sätestatud aerosooliballooni vastavusmärgiks. 14. peatükk NÕUDED AEROSOOLIBALLOONI VALMISTAMISEL JA TÄITMISEL § 131. Üldnõuded (1) Täidetud aerosooliballoon peab vastama tavapärases kasutus- ja hoiustamistingimustes käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Aerosooliballooni tühjendusseade peab võimaldama aerosooliballooni tavapärastes hoiustamis- või transporditingimustes hermeetiliselt sulgeda. Tühjendusseade peab olema kaitstud (näiteks kaitsekapsliga) juhuslike avanemiste ja vigastuste vältimiseks. (3) Aerosooliballoonis olev aine ei tohi nõrgendada tema mehhaanilist vastupidavust (ka pikaajalisel hoiustamisel). § 132. Erinõuded metallist aerosooliballoonile (1) Aerosooliballooni anuma, mida täidetakse väiksema rõhuga kui 6,77 bari temperatuuril 50 °C, katserõhk peab võrduma vähemalt 10 bariga. Aerosooliballooni anuma, mida täidetakse kõrgema rõhuga kui 6,77 bari (kaasa arvatud) temperatuuril 50 °C, katserõhk peab olema 50% võrra suurem kui aerosooliballooni sisemine rõhk temperatuuril 50 °C. (2) Olenemata täitmiseks kasutatud gaasidest ei tohi aerosooliballoonis olev rõhk temperatuuril 50 °C ületada 12 bari. (3) Suurim lubatav vedela faasi ruumala tohib temperatuuril 50 °C olla 87% netomahust. Aerosooliballoonile, mille sissepoole kumer põhi paisub enne purunemist väljapoole kumeraks, on lubatav vedela faasi ruumala temperatuuril 50 °C kuni 95% netomahust. § 133. Erinõuded kaitsekattega klaasist aerosooliballoonile (1) Plastist kaitsekattega või muul viisil püsivalt kaitstud klaasist anumat tohib täita kokkusurutud, veeldatud või lahustatud gaasiga. (2) Anuma kaitseks tuleb kasutada plastist või mõnest muust sobivast materjalist kaitsekatet, mis on kavandatud ära hoidma aerosooliballooni purunemisel eralduvatest klaasikildudest tekkivat ohtu. Kaitsekate peab olema kavandatud selliselt, et temperatuuril 20 °C aerosooliballooni kukutamisel 1,78 meetri kõrguselt betoonpõrandale ei tekiks lendavaid klaasikilde. (3) Kokkusurutud või lahustatud gaasiga täidetav aerosooliballoon peab vastu pidama katserõhule vähemalt 12 bari. Veeldatud gaasiga täidetav aerosooli anum peab vastu pidama katserõhule vähemalt 10 bari. (4) Kokkusurutud gaasiga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 9 bari. Lahustatud gaasiga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril 50 °C ei tohi ületada 8 bari. (5) Veeldatud gaasiga või nende seguga täidetud aerosooliballooni rõhk temperatuuril 20 °C ei tohi ületada tabelis 1 toodud väärtusi (seejuures võib kasutada ekstrapoleerimist). Suurim vedela faasi ruumala tohib temperatuuril 50 °C olla kuni 90% netomahust. Tabel 1 Kogumaht V ( ml ) Veeldatud gaasi kogus vedela faasi ruumalast ( massi% ) 20% 50% 80% 50 ≤ V ≤ 80 ml 3,5 bar 2,8 bar 2,5 bar 80 3,2 bar 2,5 bar 2,2 bar 160 2,8 bar 2,1 bar 1,8 bar § 134. Erinõuded kaitsekatteta klaasist aerosooliballoonile (1) Kaitsekatteta klaasist aerosooliballooni anuma katserõhk peab olema vähemalt 12 bari, ning neid aerosooliballoone võib täita üksnes veeldatud või lahustatud gaasiga. (2) Lahustatud gaasiga täidetud aerosooliballoonis ei tohi temperatuuril 50 °C olla 8 barist suuremat rõhku. Veeldatud gaasiga täitetud aerosooliballoonis ei tohi rõhk temperatuuril 20 °C ületada tabelis 2 toodud väärtusi. (3) Veeldatud või lahustatud gaasiga täidetud aerosooliballooni vedela faasi ruumala temperatuuril 50 °C tohib olla kuni 90% aerosooliballooni netomahust. Tabel 2 Kogumaht V ( ml ) Veeldatud gaasi kogus vedela faasi ruumalast ( massi% ) 20% 50% 80% 50 ≤ V ≤ 70 ml 1,5 bar 1,5 bar 1,25 bar 70 1,5 bar 1,5 bar 1 bar § 135. Erinõuded plastist aerosooliballoonile (1) Plastist valmistatud aerosooliballoonile, mis võib purunemisel tekitada kilde, kohaldatakse samu nõudeid mida kohaldatakse kaitsekatteta klaasist aerosooliballoonile. (2) Plastist valmistatud aerosooliballoonile, mis purunemisel ei tekita kilde, kohaldatakse samu nõudeid mida kohaldatakse kaitsekattega klaasist anumaga aerosoolile. 15. peatükk AEROSOOLIBALLOONI NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE § 136. Surve- ja purunemiskatsed (1) Tühjale aerosooliballoonile tehtav hüdrauliline survekatse peab tõendama, et metallist, klaasist või plastist aerosooliballoon vastab §-des 132, 133 ja 134 sätestatud nõuetele. (2) Metallist aerosooliballooni anuma peab välja praakima, kui hüdraulilisel survekatsel tekib sellele ebasümmeetrilisi või suuri kuju muutusi või muid sarnaseid defekte. Põhja- või ülaosa väike sümmeetriline kuju muutus on lubatud tingimusel, et aerosooliballooni anum läbib purunemiskatse. (3) Tühjale metallist aerosooliballooni anumale tehtav purunemiskatse peab tõendama, et anuma purunemisrõhk on vähemalt 20% kõrgem kui aerosooliballooni anuma survekatsele esitatav nõue. (4) Kaitsekattega klaasist aerosooliballoonile tehtav kukkumiskatse peab tõendama, et aerosooliballoon vastab § 133 lõikes 2 sätestatud nõuetele. § 137. Uputuskatse (1) Iga aerosooliballooni peab pärast täitmist uputama soojaveevanni. Temperatuur ja uputusaeg peavad olema sellised, et: 1) aerosooliballooni sisu temperatuur tõuseks ühtlaselt temperatuurini 50 °C või 2) aerosooliballooni rõhk tõuseks rõhuni, mis vastab aerosooli vedela faasi ühtlasel soojenemisel temperatuuril 50 °C tekkivale rõhule. (2) Aerosooliballooni, millel ilmnevad silmaga nähtavad ja püsivad kuju moonutused või lekked, tuleb välja prakeerida. (3) Aerosooliballooni turule laskja võib omal vastutusel kasutada käesolevas paragrahvis sätestatud uputuskatse asemel muid samaväärseid katseid, tingimusel, et need on heaks kiidetud vastavate järelevalve asutuste poolt. IV osa LÕPPSÄTTED § 138. Nõuded IV ja V liiki surveseadmetele (1) Nõuded ja vastavushindamise protseduurid IV liiki surveseadmetele (transporditavad surveseadmed) kehtestatakse eraldi määrusega. (2) Nõuded V liiki anumatele kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336) alusel. § 139. Määrusest juhindumine (1) Käesoleva määruse I kuni III osade puhul võib juhinduda Euroopa Liidu vastavate direktiivide eesmärgist ja mõttest. (2) Käesoleva määruse I osa puhul võib juhinduda Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivist 97/23/EMÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ühes hilisemate muudatustega. (3) Käesoleva määruse II osa puhul võib juhinduda Euroopa Nõukogu direktiivist 87/404 EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ühes hilisemate muudatustega. (4) Käesoleva määruse III osa puhul võib juhinduda Euroopa Nõukogu direktiivist 75/324/EMÜ aerosooldispensereid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, ühes hilisemate muudatustega. § 140. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud § 5 ja § 139. (2) Paragrahvid 5 ja 139 jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga või Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa leping) (RT II 1995, 22–27, 120) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli ( Protocol on Conformity Assessment and Acceptance of Industrial Products) jõustumisel surveseadmete suhtes, olenevalt asjaolust, kumb tähtpäev saabub varem. Minister Liina TÕNISSON Kantsler Marika PRISKE Majandusministri 28. juuni 2002. aasta määruse nr 29 lisa 1 VASTAVUSHINDAMISE TABELID KÄESOLEVA MÄÄRUSE I OSA KOHTA 1. Joonistes esinevad viited erinevate kategooriate moodulitele on järgnevad: I = Moodul A II = Moodul A1, D1, E1 III = Moodul B1+D, B1+F, B+E, B+C1, H IV = Moodul B+D, B+F, G, H1 2. Ohutusseadised kuuluvad kategooriasse IV. Erandina võivad konkreetse seadme jaoks valmistatud ohutusseadised kuuluda kaitstava seadmega samasse kategooriasse. 3. Lisaseadised jaotatakse vastavalt: – maksimaalsele lubatud töörõhule PS ja – mahule V või nominaalsele suurusele DN kui vajalik ja – fluidumite grupile, mille jaoks seade on projekteeritud, vastavat anumate või torustiku tabelit kasutatakse vastavushindamise kategooria määratlemisel. Kui nii maht kui nominaalne suurus on vajalikud kategooria määratlemisel, liigitatakse surveseadis kõrgemasse kategooriasse. 4. Piirjooned järgnevates vastavushindamise joonistes viitavad iga kategooria ülemisele piirile. Erandina peab I ja II kategooria anumad, mis sisaldavad ebastabiilset gaasi, liigitama joonise 1 põhjal kategooriasse III. Erandina peab kaasaskantavad tulekustutid ja hingamisseadmete balloonid liigitama vähemalt kategooriasse III. Erandina peab § 2 lõikes 10 viidatud kuuma vett genereeriva seadmestiku puhul sooritama projektihindamise (Moodul B1) § 20, 21, 32, § 37 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud olulistele nõuetele vastavuse osas või täieliku kvaliteedi tagamise protseduuri (Moodul H). Erandina peab vaakumkatelde puhul sooritama vastavushindamise protseduuri, mis vastab vähemalt ühele III kategooria moodulitest. Erandina peab kategooriate I või II torustikud, mis sisaldavad ebastabiilset gaasi, tabeli 6 alusel liigitama kategooriasse III. Erandina peab kategooria II torustikud, mis sisaldavad fluidumeid temperatuuril üle 350 °C, tabeli 7 alusel liigitama kategooriasse III. 1 75/324; 87/404; 97/23; 1999/36