Põllumajandusminister — Hakkliha ja tükilihast toodete hügieeninõuete eeskirja ja arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra kehtestamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.09.2000/56 (RTL 2000, 105, 1635) 06.10.2000 21.12.2000/72 (RTL 2000, 138, 2198) 01.01.2001 20.06.2002/57 (RTL 2002, 74, 1131) 07.07.2002 Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 23 lõike 2 ja paragrahvi 26 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Eeskiri käsitleb inimesele toiduks mõeldud põllumajandusloomade (veised, sh pühvlid Bubalus bubalis ja Bison bison, sead, lambad, kitsed, kabjalised), põllumajanduslindude, küülikute, kütitud või farmis peetud väike- ja suurulukite lihast hakkliha ja tükilihast toodete käitlemise hügieeninõudeid ettevõttes. (2) Eeskiri kehtestab nõuded hakkliha ja tükilihast tooteid käitleva ettevõtte (edaspidi ettevõte) enesekontrollile, hakkliha ja tükilihast toodete valmistamisele ja riiklikule järelevalvele. (3) Eeskirja nõuded on aluseks Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikule (edaspidi järelevalveametnik) ettevõtte tunnustamisel ja järelevalve teostamisel ning volitatud veterinaararstile väikese võimsusega ettevõttes järelevalve teostamisel. (4) Eeskirja nõuded on kohustuslikud kõigile hakkliha ja tükilihast toodete käitlejatele. Eeskirja nõuetest juhindutakse ettevõtte ehituslikul projekteerimisel. (5) Eeskirja nõuded kehtivad ka sisseveetud hakkliha ja tükilihast toodete kontrollimisel, hoidmisel, pakkimisel, pakendamisel ja veol. (6) Eeskirja nõuded on kohustuslikud hulgimüügiettevõtjale, kes säilitab, pakib, pakendab või veab hakkliha ja tükilihast tooteid, olenemata nende päritolust. (7) Eeskirja nõuded laienevad ka kombineeritud tegevusega ettevõtte koosseisu kuuluvale hakkliha ja tükilihast tooteid käitlevale osale, kui sellest väljastatakse hakkliha ja tükilihast tooteid otse turustamiseks. (8) [Kehtetu - RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] (9) Eeskiri ei käsitle hügieeninõudeid: 1) hakkliha ja tükilihast toodete käitlemisel jaemüügiettevõtetes, müügikohtade kõrvalruumides ning toitlustusettevõtetes müügiks lõpptarbijale; 2) koduses majapidamises oma tarbeks valmistatavatele hakklihale ja tükilihast toodetele; 3) hakklihale ja tükilihast toodetele, mis ei ole mõeldud inimesele toiduks; 4) hakklihale ja tükilihast toodetele, mida eksponeeritakse näitusel, kasutatakse õppe- või teadusuuringuteks ning laboratoorseks analüüsiks tingimusel, et hakkliha ja tükilihast toodet ei tarbita inimese poolt; 5) lihamassile ning tükilihast toodetele ja hakklihale, mida kasutatakse kuumtöödeldud lihatoodete valmistamiseks. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 2. Eeskirjas kasutatavad mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) hakkliha - liha, mis on hakitud või mõnel muul viisil peenestatud vastava seadme abil ja millele võib olla lisatud kuni 1% keedusoola; 2) liha - tapamajas tapetud ja töödeldud põllumajandusloomade ja -lindude, küülikute, kütitud või farmis peetud väike- ja suurulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused; 3) maitseaine - keedusool (NaCl), sinep, vürtsid ja nende ekstraktid, samuti aromaatsed taimed ja nende ekstraktid; 4) pakendamine - hakkliha või tükilihast toote asetamine kaitsvasse ümbrisesse (müügipakendisse või eelpakendisse); 5) pakkimine - pakendatud hakkliha või tükilihast toote asetamine veopakendisse; 6) tervisemärk - hakkliha ja tükilihast toote müügi- ja veopakendile ning ümbrisele kantav märk, mis tõendab, et hakkliha või tükilihast toode vastab selle eeskirja nõuetele ja pärineb tunnustatud ettevõttest; 7) toote partii - ühesugustel tingimustel ja kindla ajavahemiku jooksul valmistatud ühesuguse nimetuse ja omadustega hakkliha või tükilihast toodete kogus; 8) tükilihast toode - värskest lihast või hakklihast toode, millele võib olla lisatud maitse-, lisa- või muid toiduaineid ja mida ei ole kuumtöödeldud, sealhulgas suitsutatud, kuivatatud, vinnutatud, või mis ei ole läbinud eespool nimetatud protsessidest kombineeritud töötlemist; 9) veoki veoruum - mootorsõiduki transpordireservuaar; raudteevagun; auto või lennuki pagasiruum; laeva trümm või veokonteiner; 10) järelevalveametnik - vastava ettevalmistusega ametnik, kelle Veterinaar- ja Toiduamet on määranud järelevalvet teostama; 11) väikese võimsusega ettevõte (edaspidi väikeettevõte) -- ettevõte, kus ei käidelda rohkem kui 5000 kilogrammi hakkliha ja tükilihast tooteid nädalas. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 2. peatükk ETTEVÕTTE TEGEVUSLIKUD JA EHITUSLIKUD NÕUDED 1. jagu Hakkliha ja tükilihast tooteid käitleva ettevõtte enesekontrollinõuded § 3. Käitleja enesekontrollikohustus (1) Käitleja peab planeeritud tegevustega igas käitlemisetapis kontrollima hügieeninõuete täitmist ja kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtmist hakkliha ja tükilihast toodete käitlemise ohutusnõuete tagamiseks. Selle läbiviimise üheks vormiks on ettevõtte enesekontroll. (2) Toodete ohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu käitlemistegevust: kõiki töövahendeid, aparaate, seadmeid, instrumente, hakkliha ja tükilihast toodete valmistamiseks kasutatavat toorainet. Käitlejal tuleb regulaarselt läbi viia tootmishügieeni kontrolli, sealhulgas võtta proove mikrobioloogilisteks uuringuteks. Kontrollimise tulemused peavad olema kirjalikult registreeritud. (3) Käitleja peab teavitama järelevalveametnikku inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemisest toodetes, ja enesekontrolli korras võetud proovides patogeensete mikroorganismide või haigustekitajate esinemisest. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 4. Enesekontrolli planeerimine ettevõttes (1) Enesekontrolli läbiviimiseks ettevõttes moodustatakse enesekontrollimeeskond ja koostatakse enesekontrolli plaan, mille kinnitab käitleja ja kooskõlastab järelevalveametnik. Plaanis näidatakse laboratoorium(id), kus toimub proovide uurimine. (2) Enesekontrolli plaani koostajatel ja kooskõlastajal tuleb arvestada ettevõtte suurusjärku ja käitlemise iseloomu. (3) Enesekontrollisüsteem on muutuv, selle üksikosad muutuvad ettevõtte tegevuse muutumisega. Muudatused plaanis kooskõlastatakse järelevalveametnikuga. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 5. Enesekontrolli plaani koostamine ja läbiviimine ettevõttes (1) Ettevõttes tehtav enesekontroll peab põhinema: 1) hakkliha ja tükilihast toodete iga käitlemisetapiga kaasneva ohu analüüsil, riski hindamisel ja nende riskide ohjamiseks kasutatava kontrollisüsteemi loomisel; 2) kriitiliste kontrollpunktide määramisel (ohu kirjeldus), mis võimaldab ennetada ohtu igas käitlemisetapis või viia see allapoole vastuvõetavat kriitilist piiri; 3) kontrollikriteeriumite määramisel, mis eristavad vastuvõetavat lubatamatust; 4) seiresüsteemi loomisel kriitilistes kontrollpunktides; 5) korrigeerivate tegevuste kasutuselevõtmises juhul, kui kriitiline piir on ületatud; 6) tegevusel, mis tõestab enesekontrolli tõhusust, ja kogu selle tegevuse dokumenteerimisel. (2) Ettevõtte enesekontrolli plaanis peavad sisalduma järgmised andmed ettevõtte tegevuse kohta ja meetmed tehnoloogilise protsessi kontrollimiseks: 1) tehnoloogilised skeemid kõikide tegevuste kohta; 2) liha vastuvõtu þurnaal vähemalt järgmiste andmetega tooraine partii kohta: vastuvõtu kuupäev, saatedokumendi ja Veterinaar- ja Toiduameti Piiriteenistuse tõendi või veterinaartõendi number, toorainepartii kogus, kirjeldus ja säilivusaeg, partii number, tooraine partii vanus, partii saatja andmed, tooraine organoleptilise hinnangu tulemus ja temperatuur vastuvõtmisel, partii suhtes rakendatud täiendavad meetmed (proovid laboratoorseteks uuringuteks, suunamine täiendavale töötlemisele jne) ja nende põhjendus; 3) ettevõttest väljastatavate hakkliha ja tükilihast toodete dokumenteerimine, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: väljastamise kuupäev, partii märgistuse kirjeldus, kusjuures märgistus peab võimaldama jälgida toodangut kogu käitlemisprotsessi jooksul, toodangu kogus ja liik, hakkliha ja tükilihast toodete partii saaja andmed, kauba saatedokumendi number; 4) kui ettevõte on tunnustatud väljaveoettevõttena, kirjeldus sellest, kuidas tagatakse väljaveetava ja kodumaise toodangu eraldatus; 5) ettevõttesse vastuvõetava ja sealt väljastatava toodangu laboratoorsete proovide võtmise plaan ja tulemuste registreerimine, kusjuures plaan peab hõlmama kogu käitlemisprotsessi; 6) jahutatavate ja külmutatavate tooraine ning toodete hoiuruumide, samuti neis hoitavate liha ja toodangu temperatuuri järelevalve süsteem (temperatuuride registreerimine þurnaalis, registreerimissagedus); 7) ohtude analüüsi põhjal leitud kriitilised kontrollpunktid; 8) kriitiliste kontrollpunktide seire läbiviimise kirjeldus; 9) ennetavad abinõud ja korrigeerivad tegevused kriitilistes kontrollpunktides ning nendest teatamise kord. Kriitilistes punktides järelevalve eest vastutavate isikute määramine; 10) ettevõttes kasutatavate veterinaarkontrolli templite, tervisemärgiga varustatud etikettide, pakendite või pakkimismaterjalide registreerimine, kusjuures näidatakse ära nende hoidmise eest vastutav isik ja hoidmise koht; 11) igapäevane ettevõtte koristamiskvaliteedi hindamine, sealhulgas proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vastavalt koostatud koristamisplaanile; tulemuste dokumenteerimine; 12) kahjurite tõrje programm ja tulemuste dokumenteerimine; 13) kasutatava joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovide võtmine, laboratoorsete uuringute korraldamine; 14) töötajate meditsiinilisele kontrollile allumise järelevalve; 15) proovidest analüüse teostavate laboratooriumite nimed koos konkreetse uuringu äramärkimisega; 151) toiduohutuse tagamiseks tooraine, toodangu ning tööpindadelt võetavate proovide võtmise kava; 16) tervisele ohtliku toodangu müügilt kõrvaldamise kord, tarbija ja järelevalveasutuse informeerimise korraldamine; 17) käitlemisprotsessis osalevate töötajate tehnoloogia- ja hügieenialase koolituse kava, mis peab sisaldama koolituse eesmärke, mahtu, sagedust, korda ja määrama koolituses osalejad; 18) loomsete jäätmete käitlemise plaan. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 6. Enesekontrolli plaani täitmine ja tulemuste dokumenteerimine (1) Enesekontrolli plaani täitmise eest vastutab käitleja, kes määrab enesekontrolli plaanis kindlaks vastutavad töötajad. (2) Enesekontrollil saadud tulemused, sealhulgas laboratoorsete analüüside tulemused dokumenteeritakse iga planeeritud tegevuse kohta ja esitatakse järelevalveametnikule tema nõudmisel. Nimetatud dokumente on ettevõte kohustatud säilitama vähemalt kaks aastat. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 7. Ettevõtte töötajate koolitus (1) Käitleja peab korraldama käitlemisprotsessis osalevatele töötajatele tehnoloogia- ja toiduhügieenialast koolitust, koostama koolituskava, milles näeb ette koolituse sageduse, mahu ja eesmärgi ning määrab koolituses osalejad. (2) Koolituskava väljatöötamisele kaasatakse järelevalveametnik. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 2. jagu Hakkliha ja tükilihast tooteid käitleva ettevõtte üldnõuded § 8. Ettevõtte projektdokumentatsioon Ettevõtte hoonetekompleksi kohta, olenemata selle tegevusest ja asukohast, peab olema koostatud projektdokumentatsioon, mis koosneb (koos kirjeldusega) vähemalt: 1) asendiplaanist; 2) käitlemishoone(te) ja korruseplaanidest (mitmekorruselistes hoonetes); 3) tehnoloogiliste seadmete plaanidest käitlemisruumides; 4) veevarustuse heitvee ärajuhtimise, elektrienergiaga varustamise, külmamajanduse plaanidest; 5) jäätmete kogumise ja kahjutustamise skeemidest käitlemisruumides; 6) tehnoloogia skeemidest, kus on näidatud tooraine, toodete, jäätmete ja töötajate liikumisteed. § 9. Ettevõtte asend (1) Ettevõte peab asuma maa-alal, kus ei esine üleujutusi, ei ole pidevalt ebameeldivaid lõhnu, suitsu, tolmu või muud keskkonnasaastet. (2) Uue ettevõtte planeerimisel tuleb arvestada kehtivaid keskkonnanõudeid ettevõtte asukoha kauguse määramisel elamutest ja käitlemisele ohtlikest objektidest. (3) Ettevõtet teenindavad sõiduteed, väljakud ning ettevõtte hoonete vahelised alad peavad olema kaldega sademevee äravooluks ja sillutatud tugeva tolmukindla kattega. (4) Ettevõtte territooriumil ja käitlemisruumides võivad toimuda ainult need käitlemistegevused, mis on tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti või selle kohaliku asutuse poolt. (5) Pääs ettevõtte tootmishoonetesse on lubatud ainult ettevõtte töötajatele ja järelevalveametnikele. Ettevõtte tegevusega mitteseotud isikute sisenemine ettevõtte tootmishoonetesse on lubatud ainult kooskõlastatult järelevalveametnikuga. (6) Hakkliha ja tükilihast tooteid käitleva ettevõtte paiknemine teise käitlemisettevõttega samal territooriumil või samas hoones võib toimuda ainult tingimusel, et: 1) ei ole ohtu toodangu käitlemise hügieenile; 2) ettevõte asub territooriumil või hoone osas nii, et ei toimu tooraine, valmistoodangu ja töötajate liikumisteede ristumist ega kokkupuudet teise ettevõttega; 3) ettevõtte asendi- ja ruumide plaanidel peab olema eristatava kontuuriga näidatud tema kasutada oleva territooriumi või hoone osa. (7) Otsuse pärast selle eeskirja jõustumist ehitatava ettevõtte või selle osa paiknemise õigsuse kohta teeb järelevalveametnik. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 10. Käitlemisruumide paiknemise nõuded (1) Ettevõttes peavad olema piisavalt avarad käitlemisruumid kogu protsessi hügieeniliseks läbiviimiseks. (2) Käitlemisruumides peab olema võimalik takistusteta teostada tehnoloogilisi operatsioone ning täita hügieeni ja tööohutuse nõudeid. (3) Ettevõttes peavad erinevate toimingute läbiviimiseks mõeldud ruumid paiknema nii, et tooraine ja toodang ning pakendatud või kaitsmata tooraine ja toodang oleksid üksteisest piisavalt eraldatud ja nende saastumine välditud. (4) Ruumidel, kus käideldakse või hoitakse pakendamata toorainet või toodangut, ei tohi olla otseühendust õue ega toidutoorme ja toidu käitlemisega mitteseotud ruumidega nagu remondiruumid või jäätmete hoidmiseks mõeldud ruumid. (5) Tooraine ja toodangu hoiu- ja teiste käitlemisruumide uksed peavad asetsema selliselt, et oleks välistatud ristsaastumine ja need ei avaneks teistesse toidutoorme ja toidu käitlemisega mitteseotud ruumidesse ning otse õue või ruumidesse, kus hoitakse ja käideldakse toidukõlbmatuid jäätmeid. (6) Ettevõtte tootmis- ja hoiuruumidel ning ruumidel, läbi mille toimetatakse toorainet, ei tohi olla otseühendust ettevõttes asuva müügipunktiga. (7) Ruumid, kus toidutoorme ja toidu käitlemist ei toimu, peavad olema tootmisruumidest eraldatud. § 11. Nõuded käitlemisruumide põrandatele (1) Käitlemisruumide ja koridoride, mille läbi toimetatakse toorainet või toodangut, põrandad peavad olema tugevast veekindlast materjalist; siledad, kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad ning kaldega vee äravoolukohtade suunas. (2) Põrandas asuvad trapid peavad olema varustatud haisulukuga ja kaetud restiga. (3) Ruumides, kus temperatuur on 0 °C või alla selle, samuti koridorides ja teistes vaheruumides, ei pea põrand olema kaldega. (4) Hoidlate külmkambrite põrandates ei pea olema vee äravooluavasid. (5) Ettevõtte tootmisruumides on puitpõrandate kasutamine keelatud. § 12. Nõuded käitlemisruumide seintele (1) Ruumide seinad, vaheseinad ja muud vahekonstruktsioonid peavad olema tugevad, tihedad, sileda pinnaga ja viimistletud heledatooniliste materjalidega, mis ei eralda tükke ega roostet. (2) Seinte ja teiste konstruktsioonide viimistlusmaterjaliks ei ole lubatud kasutada puitu. (3) Käitlemisruumide seinad peavad olema kaetud kergesti pestava ja desinfitseeritava materjaliga vähemalt kahe meetri (hoiuruumides hoiustatava materjalivirna) kõrguseni arvates põrandapinnast. (4) Uutes ettevõtetes või nende ümberehitatavates ruumides, mis ehitatakse pärast selle eeskirja jõustumist, peavad seina ja põranda liitekohad olema ümarad. § 13. Nõuded käitlemisruumide lagedele (1) Laed peavad olema vettpidavad, puhastatavad, heledas toonis viimistletud ja konstrueeritud vältimaks kondensaadi tekkimist ja tolmu kogunemist. (2) Lae viimistlusmaterjali ei tohi pudeneda toorainele, toodangule, seadmetele ega ruumi pindadele. § 14. Nõuded käitlemisruumide ustele Uksed peavad olema tihedalt suletavad, sileda pinnaga, mittekorrodeeruvast materjalist ja viimistletud kergestipuhastatava materjaliga. Puituksed peavad olema mõlemalt poolt viimistletud kergestipuhastatava materjaliga. § 15. Mehhaanilistele löökidele alluvad pinnad Uksepiidad, seinad ja muud pinnad, mis alluvad mehhaanilistele löökidele, võib kindlustada metall- või muu mittekorrodeeruvast materjalist kindlustusribaga; puitu kasutada ei ole lubatud. § 16. Käitlemisruumide viimistlus- ja isolatsioonimaterjalid Viimistlus- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema lõhnata ja ei tohi mõjutada tooraine ega toodangu kvaliteeti. § 17. Nõuded käitlemisruumide akendele (1) Aknad peavad sulguma tihedalt. Aknaraamid peavad olema viimistletud pestava materjaliga. (2) Aknalauad peavad olema puhastatavad ja kaldega ruumide poole selliselt, et oleks välistatud nendel esemete hoidmine. § 18. Käitlemisruumide ventilatsioonisüsteemid (1) Ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon peab võimaldama ruumides normaalse õhuvahetuse ja ära hoidma kondensaadi tekkimise. (2) Ventilatsioonisüsteem peab olema ehitatud nii, et õhu liikumisel ei tekiks toidutoorme ja toidu saastumist. § 19. Nõuded käitlemisruumide valgustusele (1) Ettevõtte käitlemisruumides peab olema piisav loomulik või kunstlik valgustus. (2) Kunstlik valgustus ei tohi muuta liha ega toodangu värvi. (3) Valgustid peavad olema kaetud katete või kaitsevõrega selliselt, et oleks välistatud tooraine ja toodangu saastumine. (4) Valgustustihedus peab vastama järgmistele näitajatele: 1) käitlemisruumides vähemalt 220 luksi; 2) inspektsioonikohtades vähemalt 540 luksi; 3) hoiuruumides, ladudes, koridorides, abiruumides ja olmeruumides vähemalt 110 luksi. § 20. Elektrijuhtmed käitlemisruumides Elektrijuhtmed käitlemisruumides peavad olema paigaldatud elektriohutusnõuetele vastavalt ja olema kaetud või puhastatavad ja pestavad. § 21. Varustatus külma ja kuuma veega Varustatus külma ja kuuma veega peab tagama tehnoloogiliste protsesside nõuetekohase läbiviimise, seadmete, ruumide ning käte ja töövahendite pesemise. § 22. Käte- ja töövahendite pesemiskohad (1) Käte ja töövahendite pesemiskohad peavad olema töökohtade vahetus läheduses. (2) Käte pesemiseks peab olema tagatud surve all olev külm ja kuum vesi, mis on eelnevalt segatud. (3) Töökohtade ja käitlemisruumide läheduses paiknevates kätepesu kohtades peavad olema kraanid, mis ei ole käsitsi opereeritavad. (4) Kätepesu kohtades peavad olema pesemis- ja desinfitseerimisained, hügieenilised kuivatusvahendid ja prügianumad. Soovitatav on kasutada ühekordseid kuivatusvahendeid. § 23. Ruumide, töövahendite ja seadmete puhastamine, pesemine ja desinfitseerimine (1) Töövahendite, seadmete ja ruumide puhastamiseks, pesemiseks ning desinfitseerimiseks peab olema vajalikus koguses selleks ettenähtud vahendeid. (2) Töövahendite steriliseerimiseks kasutatavates seadmetes peab kuuma vee temperatuur olema vähemalt 82 °C. § 24. Tooraine või toodanguga kokkupuutes olevad seadmed, töövahendid, anumad ja muu inventar (1) Seadmed, töövahendid, anumad ja muu inventar, mis on kokkupuutes tooraine või toodanguga, peavad olema terved, siledapinnalised, mittekorrodeeruvast materjalist, kergesti pestavad, puhastatavad ja desinfitseeritavad. (2) Puidust töövahendite, anumate ja muu inventari kasutamine on keelatud. § 25. Ettevõtte hoiuruumid (1) Ettevõttes peavad olema piisava mahutavusega ja ettenähtud temperatuuridega jahutus-, külmutus- ja hoiuruumid eraldi toorainele ja valmistoodangule. (2) Sisseveetud värske liha, tapasaadused ja muu lihatooraine tuleb ettevõttesse saabudes eraldada jahutatavasse ruumi kuni veterinaarkontrolli teostamiseni. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 26. Tooraine ja toodangu laadimiskohad (1) Tooraine ja toodangu peale- ja mahalaadimiseks peavad ettevõtte territooriumil olema välja ehitatud vastava konstruktsiooniga, varikatusega ja valgustatud laadimiskohad. (2) Laadimiskohad tuleb rajada sileda kattega, et neid alasid oleks võimalik pesta ja puhastada. § 27. Tooraine vastuvõtmise ja toodangu väljastamise ruumid Ettevõttes peavad olema eraldi jahutatavad ruumid liha ja muu tooraine vastuvõtmiseks, lahtipakkimiseks, sorteerimiseks ning toodangu väljastamiseks. § 28. Tooraine ja toodangu käitlemine (1) Kogu käitlemisprotsessi ulatuses tuleb kindlustada tooraine, pakendatud või pakendamata hakkliha ja tükilihast toodete hügieeniline käitlemine ning tooraine ja valmistoodangu peale- ja mahalaadimine. (2) Ruumides peavad olema tagatud nõutavad temperatuurid. § 29. Tooraine ja toodangu hoidmiseks ettenähtud nõude paigutus käitlemisruumides (1) Tooraine ja toodangu hoidmiseks ettenähtud nõud (vannid, liuad jms), samuti toorainega või toodanguga täidetud nõud peavad olema paigutatud selliselt, et nad ei puutuks vahetult kokku põranda, seinte või ustega. (2) Ettevõttes peavad olema vastavad vahendid (restid, raamid jms), mille abil välditakse liha ja muu tooraine või liha, muu tooraine ja toodanguga täidetud nõude (vannid, konteinerid) ning pakkimismaterjalide ja pakendite vahetut kokkupuutumist seinte, põrandate ja teiste pindadega. § 30. Pakendite ja pakkimismaterjalide ladustamine (1) Pakendite ja pakkimismaterjalide ladustamiseks peavad olema puhtad, kuivad ning ventileeritavad hoiuruumid. (2) Pakendeid ja pakkimismaterjale ei ole lubatud ladustada käitlemisruumides, koridorides, vahekäikudes, tamburites või ruumides, kus hoitakse pesemis- ja desinfitseerimisvahendeid, teostatakse pisiremonti või muid toodete käitlemisega mitteseotud tegevusi. (3) Pakendeid ja pakkimismaterjale säilitatakse hoiuruumis kaitstuna ja paigutatakse nii, et vajadusel saaks neid kontrollida igalt poolt. (4) Pakendeid ja pakkimismaterjale ei tohi asetada vastu hoiuruumi seinu ega otse põrandale. (5) Pakendite ja pakkimismaterjalide hoiuruumis ei tohi säilitada vahendeid või aineid, mis võivad kahjustada pakkimismaterjale ja pakendeid või neisse pakendatavat toodangut. (6) Pakendite ja pakkimismaterjalide hoiuruum ei tohi olla läbikäidav ja seal ei tohi teostada muid toiminguid peale pakendite kokkupaneku. (7) Pakendite ja pakkimismaterjalide hoiuruum peab paiknema nii, et pakkimismaterjalide ja pakendite toimetamine sinna ja sealt tootmisruumidesse ei kulgeks läbi teiste tootmisruumide. § 31. Toidukõlbmatuks tunnistatud jäätmete säilitamine (1) Ettevõttes toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja muu tooraine, samuti töötlemisel tekkinud jäätmete kogumiseks peavad olema vettpidavad, vastavalt märgistatud nõud, millel on tihedalt suletavad kaaned. (2) Nõud toidukõlbmatute jäätmetega kogutakse selleks ettenähtud lukustatavasse ruumi. (3) Kogumisruumi seinad ja põrand peavad olema kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad. (4) Kui jäätmeid ei veeta ettevõttest ära või ei töödelda kohapeal iga päev, peab kogumisruum olema jahutatav. (5) Kui selline kogumisruum puudub, peab väljaspool tootmishoonet ettevõtte territooriumil selleks ettenähtud kohas paiknema kogumismahuti. (6) Mahuti peab olema tihedalt suletav, vettpidav ja pestavast materjalist ning mahutit peab tühjendama iga päev. (7) Toidukõlbmatuid jäätmeid võib käitlemisruumidest eemaldada ka ðahtide või suruõhutorustiku abil. (8) Ðahtide või torude pinnad peavad olema siledad, kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad. § 32. Tooraine ja toodangu käitlemisega mitteseotud ruumid Tooraine ja toodagu käitlemisega otseselt mitteseotud ruumid (tööriistade teritus-, seadmete hooldusruum, pesemis- ja desinfitseerimisvahendite ja -ainete hoiuruum jt) peavad käitlemishoones paiknema nii, et poleks tooraine või toodangu saastamise ohtu. § 33. Kahjulike kõrvalmõjude ja kahjurite tõkestamine (1) Lindude, putukate, näriliste ja teiste kahjurite, samuti tolmu, sademete, suitsu ja lõhnade sissepääs käitlemisruumidesse peab olema välistatud. (2) Avatavatel akendel peavad olema kaitsevõrgud. (3) Ettevõtte territooriumil ei tohi loomadel ja lindudel olla võimalik hankida toitu. (4) Ettevõtte territooriumil ja hoonetes ei tohi olla hulkuvaid loomi. (5) Ettevõttes peab pidevalt kontrollima näriliste ja teiste kahjurite puudumist. (6) Tõrje läbiviimiseks kasutatakse füüsilisi ja keemilisi hävitamis- ja tõrjevahendeid tingimusel, et nendega ei saastataks toorainet, seadmeid ja valmistooteid. § 34. Heitvee kogumine ja ärajuhtimine Ettevõttes peab olema välja ehitatud kinnine heitvee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem. § 35. Puhastamis-, pesemis- ja desinfitseerimisainete hoidmine Puhastamis-, pesemis- ja desinfitseerimisaineid (lahused, pulbrid, pastad jms) ja -vahendeid ning seadmeid hoitakse eraldi lukustatavas, vastava sildiga ruumis. § 36. Tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatav vesi ja veevarustussüsteem (1) Tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatava vee kvaliteet peab vastama «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. (2) Veevarustussüsteem peab olema kinnine, survestatud ning ehitatud ehitus- ja sanitaarnormide järgi. § 37. Järelevalveametniku tööruumid ja -vahendid (1) Käitleja peab ettevõttes eraldama lukustatava ruumi järelevalveametniku(ke)le, kus on töökohad ja kapid töövahendite ja kaitseriietuse hoidmiseks ning nõuetekohane valgustus. (2) Tapamajast eraldi asuvas hakkliha ja tükilihast tooteid käitlevas ettevõttes tuleb järelevalveametnikule eraldada vähemalt töölaud ja lukustatav kapp. (3) Järelevalveametnikule vajalikud vahendid (tööriistad) kontrolli teostamiseks ja kaitseriietuse tagab ettevõte. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 38. Olme- ja sanitaarruumid (1) Ettevõtte töötajatele peavad pesemis- ja riietusruumid ning sanitaarruumid käitlemisruumide läheduses. (2) Ruumide suurus, pesemiskohtade ja veeklosettide arv ning ruumide siseviimistlus peavad vastama hügieeninõuetele. (3) Käitlemisruumide läheduses asuvate tualettruumide uksed ei tohi avaneda käitlemisruumi. (4) Tualettruumis peab olema eraldi ruum käte pesemiseks, desinfitseerimiseks, kuivatamiseks ja kaitseriietuse asetamiseks. (5) Olmeruumides peab olema eraldi riietusruum liha, hakkliha ja tükilihast toodete käitlemisega mittetegelevatele töötajatele. (6) Riietusruumis peab igale töötajale eraldama kapi riiete ja isiklike esemete hoidmiseks. (7) Riidekappide peal ei tohi hoida esemeid. § 39. Ettevõtte hoonetevaheline territoorium Ettevõtte hoonetevaheline territoorium, kus toimub töötajate ja liiklusvahendite liikumine, peab olema sile, tolmuvaba kattega, vastava kaldega sademevee ja territooriumi pesuvee äravoolukohtade suunas. § 40. Toiduveokite puhastamise ja desinfitseerimise koht Toiduveokite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks peab territooriumil eraldama kohad või vastavad hooned, v.a juhul, kui kokkuleppel on Veterinaar- ja Toiduameti või selle kohaliku asutuse poolt lubatud kasutada väljaspool asuvaid rajatisi. § 41. Ruumid nõude ja veopakendite puhastamiseks ja hoidmiseks Ettevõttes peab olema eraldi hoone või ruum(id) käitlemises kasutatud nõude ja ringlevate veopakendite (kastide jm) pesemiseks, desinfitseerimiseks ja kuivatamiseks, samuti ruumid puhaste nõude ja veopakendite hoidmiseks. § 42. Ruumid kaitseriietuse ja töövahendite korrastamiseks ja hoidmiseks (1) Kaitseriietuse (kummipõlled, jalanõud jm) puhastamise ja kuivatamise jaoks peab olema eraldi ruum. (2) Töövahendite teritamiseks ja korrastamiseks peab olema eraldi ruum. § 43. Ettevõtte pääslad (1) Ettevõtte territooriumil peavad olema eraldi pääslad tooraine toomiseks ja toodangu väljaveoks ning samuti töötajatele. (2) Pääslad peavad olema valgustatud ja valve all. 3. jagu Ettevõtte töötajate hügieeninõuded § 44. Ettevõtte töötajate kohustused (1) Hakkliha ja tükilihast tooteid käitleva ettevõtte töötajad on kohustatud käitlemisprotsessi jooksul täitma antud töölõigus kehtivaid hügieeninõudeid kogu tööaja vältel. (2) Töötajad peavad tööoperatsioonide läbiviimiseks kasutama puhtaid, desinfitseeritud ja terveid töövahendeid. (3) Töötajad ja kõik käitlemis- ja hoiuruumides liikujad peavad kandma puhtaid, terveid, kergestipestavast ja puhastatavast materjalist jalanõusid, peakatteid ja kaitseriietust või ühekordselt kasutatavat kaitseriietust. (4) Hakkliha ja tükilihast toodete käitlemis- ja hoiuruumides töötavate töötajate kaitseriietus peab olema heledas toonis. (5) Pakendamata toorainet või toodangut käitlevad töötajad peavad vahetama kaitseriietust iga vahetuse alguses ja vajadusel ka tööaja jooksul. (6) Kaitseriietuses töötamine väljaspool hakkliha ja tükilihast toodete käitlemise ruume on keelatud. (7) Kaitseriietes ja -vahendites ei minda tualettruumi, sööklasse või puhkeruumi. Töökohalt lahkumisel riputatakse kaitseriietus selleks ettenähtud kohta. (8) Töötajad peavad kandma peakatteid, mis varjavad juukseid täielikult. (9) Kaitsevarustusena ette nähtud maskid, kindad ja põlled tuleb hoida puhtana kogu tööpäeva jooksul. (10) Liha tükeldamisel ja lõikamisel kasutatakse kaitsvaid terasrõngastraadist põllesid ja sõrmikuid või puuvillaseid sõrmikuid. Nahkkinnaste kasutamine on keelatud. (11) Töötajatel, kes on vahetult seotud hakkliha ja tükilihast toodete käitlemisega, ei ole lubatud kanda ehteid (kõrvarõngad, keed, sõrmused jm), küüned peavad olema lühikeseks lõigatud ja lakkimata. (12) Töötajate kätele tööprotsessi käigus tekkinud väiksemad haavad ja marrastused tuleb kohe puhastada, desinfitseerida, siduda ja kaitsta veekindla ümbrisega. Suuremate haavade, samuti ekseemi või muu nahalööbe korral ei ole töötajal lubatud tooteid käidelda. (13) Ettevõtte ruumides on keelatud alkoholi tarvitamine, sülitamine ja joobeseisundis viibimine. (14) Söömine ja suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades. (15) Töötajad peavad pesema ja desinfitseerima käsi enne tööle asumist, puhkepausi või söömise järel, pärast tualeti kasutamist, samuti käte määrdumisel käitlemise käigus. (16) Hakkliha ja tükilihast tooteid käsitsi tootvad töötajad peavad kandma suud ja nina katvat maski. Järelevalveametnik võib kohustada töötajaid kandma siledapinnalisi ja niiskuskindlast materjalist ühekordseid või pestavaid ja desinfitseeritavaid korduvkasutatavaid kindaid. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 45. Töötajate tervisekontroll Hakkliha ja tükilihast tooteid käitlevad töötajad peavad olema terved, läbima perioodiliselt tervisekontrolli ja omama vastavat tõendit. 4. jagu Ettevõtte ruumide, seadmete ja töövahendite hügieeni nõuded § 46. Ettevõtte ruumide, seadmete, töövahendite, inventari, hoonete ja territooriumi kasutamine (1) Ettevõtte ruume, seadmeid, töövahendeid ja inventari võib kasutada ainult sihipäraseks tegevuseks või otstarbeks, milleks ettevõte on tunnustatud. (2) Ettevõtte territooriumil, hoonetes ja käitlemisruumides ei ole lubatud hoida seadmeid, materjale, aineid, kaupu või muid vahendeid, mis ei ole käitlemisega seotud ega ettevõttele vajalikud. (3) Käitlemisruumides ja nende vahetus läheduses ei ole lubatud hoida ega kasutada lehkavaid aineid, materjale, kergestisüttivaid, purunevaid või purunemisel kilde tekitavaid esemeid (klaas, keraamika jm). (4) Ettevõtte territooriumil ei hoita teise ettevõtte toorainet ja valmistoodangut, v.a siis, kui neid kasutatakse toorainena, pakendatakse või pakitakse. (5) Hakkliha ja tükilihast toodete käitlemise ruumides võivad viibida ainult tööprotsessis osalevad töötajad. (6) Ettevõtte administratiivse tegevuse ja käitlemise korraldamisel tuleb vältida kõrvaliste isikute või transpordivahendite viibimist ettevõtte territooriumil, käitlemis- ja abiruumides. § 47. Ettevõtte ruumide, seadmete ja töövahendite korrashoid, pesemine ja desinfitseerimine (1) Ruumid, seadmed ja töövahendid peavad olema terved ja töökorras, neid tuleb põhjalikult pesta ja desinfitseerida iga tööpäeva lõpus ja hoida puhtana tööpäeva jooksul. (2) Ruumid peavad olema puhtad. Töölõikudes, kus see on vajalik, tuleb ruume koristada ja pesta ka töö ajal. (3) Ruume temperatuuriga alla 0 °C puhastatakse kuivkoristamisega ja vajaduse korral pestakse. (4) Jahutus-, külmutus- ja hoiukambrites ei pesta põrandaid kuuma veega, kui ruumides on tooraine või toodang. Seda tehakse pärast nende tühjendamist ja enne uue partii sissetoomist. (5) Hallitustõrjet ruumides tehakse ettevõtte poolt koostatud graafiku alusel. (6) Töövahendite, seadmete ja kaitsevahendite ning käte pesemisel ja desinfitseerimisel ei tohi saastada toorainet, toodangut, seadmeid ega läheduses asuvaid pindu (käitlemispinnad, põrandad, seinad). (7) Pärast pikemat seisakut peab enne ettevõttes töötamise alustamist loputama seadmed, töövahendid, anumad ja muud tööriistad voolava veega, sealjuures ümbritsevaid pindu, seadmeid, toorainet ja toodangut saastamata. (8) Kui toorainena kasutatavat põllumajanduslinnu-, põllumajanduslooma-, farmiuluki- või ulukiliha käideldakse ja/või pakendatakse samades ruumides ja seadmetel, peab töö lõpetamist, st enne uue lihaliigi käitlemist seadmed, töövahendid, inventari ning ruumid pesema ja desinfitseerima. (9) Käitlemisruumide ja koridoride põrandate katmine saepuru või turbaga on keelatud. § 48. Pesemis-, desinfitseerimis- ja teiste puhastusainete kasutamine (1) Pesemis-, desinfitseerimis- ja teiste puhastusainete kasutamine ei tohi mõjuda ohtlikult toorainele, toodangule, seadmetele ja töövahenditele. (2) Seadmed ja inventar tuleb pärast desinfitseerimist loputada rohke voolava veega, v.a juhul, kui desinfitseerimis- ja puhastusaine kasutamisjuhendis on märgitud, et veega loputamine ei ole vajalik. (3) Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid järgides nimetatud ainete tootja poolt koostatud kasutusjuhendit. § 49. Ettevõtte koristusplaan Ettevõttes koostatakse koristusplaan, kus näidatakse: 1) kõik koristamisele, pesemisele ja desinfitseerimisele kuuluvad objektid alates kogu ettevõtte territooriumist kuni üksiku töökohani; 2) koristamise sagedus; 3) kasutatavad ained ja vahendid ning koristamise teostajad. § 50. Tooraine, toodangu ja teiste käitlemiseks vajalike ainete hoiustamine ettevõttes (1) Kontrollimata, vormikohase veterinaartõendita loomade ja lindude liha ei tohi töödelda tunnustatud ettevõttes. (2) Sisseveetud liha ei tohi viia käitlemiseks ettevõtte käitlemisruumidesse enne, kui järelevalveametnik või volitatud veterinaararst on liha kontrollinud. (3) Väljaveoks mõeldud hakkliha ja tükilihast tooteid peab hoidma eraldi hoiuruumis. (4) Tooraine või toodangu hoidmiseks kasutatavad tühjad või täidetud nõud, samuti muude toiduainetega täidetud nõud ei tohi paikneda otse põrandal ja neid ei tohi asetada seinte ja teiste ruumiosade najale. (5) Puhtad nõud (vannid, anumad) hoitakse eraldi ruumis. (6) Jäätmete kogumiseks kasutatavad nõud peavad olema vastavalt märgistatud ning neid pestakse ja hoitakse ettevõttes selleks ettenähtud eraldiasetsevates ruumides. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 5. jagu Hakkliha ja tükilihast toodete pakendamise ja pakkimise nõuded § 51. Hakkliha ja tükilihast toodete pakendamise ja pakkimise üldnõuded (1) Hakkliha ja tükiliha tooted peab pakendama kohe pärast valmistamist. (2) Hakkliha ja tükilihast toodete pakendamine ja pakkimine peavad toimuma rahuldavates hügieenitingimustes ning selleks ettenähtud piisavalt suurtes eraldi ruumides. (3) Hakkliha ja tükilihast tooteid võib valmistada, pakendada ja pakkida samas ruumis tingimusel, et ruum on piisavalt suur tagamaks toodangu pakendamise ja pakkimise eraldatuse valmistamisest. § 52. Erinõuded hakkliha ja tükilihast toodete pakkimiseks valmistamise ja pakendamise ruumis (1) Hakkliha ja tükilihast tooteid on lubatud pakkida samas ruumis, kus need on valmistatud ja pakendatud, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) ruum on piisavalt suur, omades juurdepääsu kätepesukohtadele, kraanikaussidele ja steriliseerimisseadmetele; 2) ruum võimaldab takistusteta tuua sisse tühjad ja viia välja täidetud kastid; 3) on tagatud järelevalveametniku juurdepääs töökohtadele; 4) pakkimise ajal on tagatud toodangu hügieeniline liikumine liinil ning on välistatud ristsaastumine; 5) pakendid ja pakkimismaterjal on vahetult pärast valmistamist suletud tihedasse ümbrisesse, mis on säilinud tervena ettevõttesse transportimise käigus. Ümbrise võib eemaldada ettevõtte laoruumis alles vahetult enne pakendi või pakkimismaterjali kasutamist; 6) pakendite ja pakkimismaterjalide hoiuruum peab olema tolmu- ja kahjuritevaba; 7) pakendite ja pakkimismaterjalide hoiuruumi ventilatsioon peab olema ehitatud nii, et pakendid ja pakkimismaterjalid ei saastaks toorainet ega toodangut või tooraine ja toodang ei saastaks pakendeid ega pakkimismaterjale; 8) pakendeid ja pakkimismaterjale ei asetata otse hoiuruumi põrandale, vaid kaubaaluse peale; 9) müügipakend koostatakse enne ruumi toomist nii, et pakendi vooderduse sisepind ei puutuks kokku pakendi välispinnaga; 10) pakendit või pakkimismaterjali ei ole lubatud käidelda töötajal, kes tegeleb pakendamata tooraine või toodanguga; 11) koostatud pakendid ja pakkimismaterjalid tuuakse ruumi läbi alade, kus ei ole toorainet ega toodangut, ja need kasutatakse ära kohe; 12) pakendamise ja pakkimise käigus on tagatud külmaketi katkematus; 13) hakkliha ja tükilihast tooted paigutatakse pärast pakkimist viivitamatult selleks ettenähtud jahutavasse või külmutavasse ruumi. (2) Lõike 1 punktides 7-13 toodud nõuded on kohustuslikud täitmiseks ettevõtjale ka juhul, kui hakkliha ja tükilihast tooteid pakitakse ja pakendatakse eraldiasetsevates ruumides. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 53. Pakend ja pakkimismaterjal (1) Pakend ja pakkimismaterjal peavad vastama hügieeninõuetele ega tohi mõjutada ebasoodsalt hakkliha ja tükilihast toodete organoleptilisi omadusi ja samuti kanda toodangule üle inimese tervisele kahjulikke aineid. Pakend ja pakkimismaterjal peavad toodangut tõhusalt kaitsma. (2) Veopakendit võib taaskasutada ainult juhul, kui see on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav ning pakend on enne taaskasutamist puhastatud ja desinfitseeritud. Pärast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi pakend enam saastuda. (3) Valmis pakendeid käsitsedes tuleb vältida nende saastumist. (4) Pakendite ja pakkimismaterjalide ladustamisel üksteise peale asetatuna tuleb need katta, vältimaks pakendite saastumist ning toodangu saastumist pakendite avamisel. 6. jagu Hakkliha ja tükilihast toodete märgistamise nõuded § 54. Tervisemärk (1) Hakkliha ja tükilihast toodete pakendil või pakkimismaterjalil peab olema tervisemärk. (2) Hakklihal või tükilihast toodetel, mis ei vasta eeskirja nõuetele, ei tohi tervisemärki kasutada. (3) Siseriiklikuks turustamiseks või väljaveoks väljastatavale hakklihale ja tükilihast toodetele, mis on valmistatud selle eeskirja nõuetele vastavalt, kantakse ovaalikujuline tervisemärk, kus ovaali ülaosas on näidatud suurte tähtedega sõna «EESTI», keskel ettevõtte tunnustamise otsuse number (edaspidi tunnustamise number) ja alaosas suurte tähtedega lühend «EST» (joonis 1). Joonis 1 (Vt joonist RTL 2000, 79, 1185) (4) Siseriiklikuks turustamiseks või väljaveoks väljastatavatele kütitud väike- või suurulukite lihast valmistatud tükilihast toodetele, mis on valmistatud selle eeskirja nõuetele vastavalt, kantakse viisnurgakujuline tervisemärk, kus viisnurga ülaosas on näidatud suurte tähtedega sõna «EESTI», keskel tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega lühend «EST» (joonis 2). Joonis 2 (Vt joonist RTL 2000, 79, 1185) (5) Hakklihale ja tükilihast toodetele, mida on lubatud turustada ainult siseriiklikult, kantakse sõõrikujuline tervisemärk, mille ülemises osas on suurte tähtedega ettevõtte tunnustanud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse asukohajärgse maakonna nimetus, keskel ettevõtte tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega sõna «EESTI» (joonis 3). Joonis 3 (Vt joonist RTL 2000, 79, 1185) (6) Lõikes 5 kirjeldatud tervisemärk kantakse ka hakklihale ja tükilihast toodetele, mis on valmistatud väikeettevõttes, ning hakklihale ja tükilihast toodetele, mille valmistamiseks kasutatud tooraine pärineb väikese võimsusega tapamajast või väikese võimsusega lihalõikusettevõttest. (7) Lõikes 5 toodud nõuded kehtivad ka ettevõttele, mis oma muude tootmistegevuste osas on tunnustatud väljaveoettevõttena. (8) Joonisel 1 kujutatud suurpakenditele kantav tervisemärk peab olema vähemalt 6,5 cm lai ja 4,5 cm kõrge, tähtede kõrgus peab olema vähemalt 0,8 cm ja numbrite kõrgus vähemalt 1,0 cm. (9) Joonisel 2 kujutatud suurpakendile kantava tervisemärgi külje pikkus peab olema vähemalt 3,5 cm, tähtede kõrgus peab olema vähemalt 0,8 cm ja numbrite kõrgus vähemalt 1,0 cm. (10) Jaemüügipakendite tervisemärgi tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt 0,2 cm ning tähtede ja numbrite kõrguse suhe peab olema sama kui lõigetes 5 ja 6 toodud suhe. (11) Tervisemärgil olevad tähed ja numbrid peavad olema hästiloetavad ja tervisemärk ise peab asuma selgelt nähtavas paigas. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 55. Tervisemärgi kandmine hakkliha ja tükilihast toote pakendile Pakendile tuleb tervisemärk kanda nii, et see puruneks pakendi avamisel. Tervisemärgi mittepurunemine pakendi avamisel on lubatud üksnes juhul, kui pakend avamisel muutub kasutuskõlbmatuks. 7. jagu Hakkliha ja tükilihast toodete säilitamise ja veo nõuded § 56. Hakkliha ja tükilihast toodete säilitamise temperatuurid (1) Jahutatud hakkliha tuleb säilitada temperatuuril mitte üle +2 °C. (2) Jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada alljärgnevalt: 1) hakklihast valmistatud tükilihast tooteid temperatuuril mitte üle +2 °C; 2) tapasaadustest valmistatud tükilihast tooteid temperatuuril mitte üle +3 °C; 3) linnulihast, farmis peetud või kütitud väikeuluki või küüliku lihast valmistatud tükilihast tooteid temperatuuril mitte üle +4 °C; 4) veise, sea, lamba, kitse, hobuse, farmis peetud või kütitud suuruluki või farmis peetud suurte lindude lihast valmistatud tükilihast tooteid temperatuuril mitte üle +7 °C. (3) Külmutatud hakkliha ja tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle -18 °C. § 57. Hakkliha ja tükilihast toodete vedu Hakkliha ja tükilihast toodete veoki veoruumi temperatuur peab vastama §-s 56 toodud nõuetele ja tagama hakkliha ja tükilihast toodete säilimise. Väljaveetava hakkliha ja tükilihast toodete veoki veoruumis peab olema selle temperatuuri registreeriv mõõtevahend. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 58. Kauba saatedokument (1) Hakkliha ja tükilihast tooted väljastatakse ettevõttest koos kauba saatedokumendiga. (2) Kauba saatedokumendi koostab ja väljastab käitleja. (3) Külmutatud hakkliha ja tükilihast toodete kauba saatedokumendile peab muudele andmetele lisaks olema selgelt märgitud külmutamise kuu ja aasta. (31) Kui hakkliha või tükilihast tooteid ei turustata lõpptarbijale, tuleb kauba saatedokumendile lisaks muudele andmetele märkida hakkliha või tükilihast toodete valmistamise kuupäev. (4) Kauba saaja on kohustatud säilitama hakkliha ja tükilihast toodete kauba saatedokumente vähemalt üks aasta ja esitama need järelevalveametnikule tema nõudmisel. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 3. peatükk HAKKLIHA JA TÜKILIHAST TOOTEID KÄITLEVA ETTEVÕTTE ERINÕUDED 1. jagu Hakkliha ja tükilihast toodete käitlemise erinõuded § 59. Ettevõtte üldnõuded Lisaks selles jaos toodud nõuetele kehtivad hakkliha ja tükilihast tooteid käitlevale ettevõttele 2. peatüki 2. jaos toodud nõuded. § 60. Ettevõtte käitlemisruumid ja -seadmed (1) Ettevõttes peavad olema järgmised käitlemisruumid: 1) jahutatav ruum hakkliha või maitsestamata tükilihast toodete valmistamiseks ning pakendamiseks; 2) ruum või kapp soola hoidmiseks, kui hakklihale lisatakse soola; 3) jahutatav ruum maitsestatud tükilihast toodete valmistamiseks ja pakendamiseks; 4) ruum maitse-, lisa- ja teiste toiduainete hoidmiseks; 5) jahutatav ruum hakkliha või tükilihast toodete pakkimiseks, kui ei ole §-s 52 toodud nõuetele vastavat ruumi toodete valmistamiseks, pakendamiseks ja pakkimiseks. (2) Jahutatavate ruumide temperatuur ei tohi olla üle 12 °C ja need ruumid peavad olema varustatud temperatuuri registreeriva mõõtevahendiga. (3) Järelevalveametnik võib lubada hakkliha või maitsestamata tükilihast toodete valmistamist ka lihalõikuse ruumis, kui seal on hakkliha või maitsestamata tükilihast toodete valmistamiseks muudest tegevustest piisavalt eraldatud ala. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 2. jagu Hakkliha käitlemise erinõuded § 61. Hakkliha tooraine ja hakkliha käitlemise üldnõuded (1) Hakkliha ja tükilihast toodete valmistamiseks on lubatud kasutada ainult tunnustatud ettevõttes käideldud ja veterinaarkontrollil toidukõlblikuks tunnistatud liha. (2) Hakkliha toorainena on lubatud kasutada ainult vöötlihaseid, v.a südamelihas. (3) Väljaveoks valmistatava hakkliha tooraineks on lubatud kasutada ainult veise-, sea-, lamba- ja kitseliha. (4) Siseriiklikuks turustamiseks valmistava hakkliha tooraineks on lubatud kasutada kõiki peatüki 1 paragrahvi 1 lõikes 1 loetletud lihaliike. (5) Hakkliha toorainena on keelatud kasutada: 1) lihalõikuse jääke, luudelt kaabitud liha, sidekude või kõõluseid, seakamarat, lihamassi; 2) pea liha; 3) valgejoone (linea alba) sidekude; 4) randme- ja kannapiirkonna sidekude; 5) vahelihast; 6) kuldi-, pulli- ja lahja looma liha ning riknemistunnustega liha. (6) Liha tuleb enne hakkimist kontrollida ning kõik määrdunud ja muud toiduks kõlbmatud osad tuleb eemaldada. Hakkliha valmistamiseks kasutatav liha ei tohi sisaldada luukilde. (7) Hakkliha toorainena kasutatava liha märgistuselt peab olema võimalik välja lugeda loomade, kellelt liha on saadud, tapmise kuupäev. (8) Hakkliha käitlemisel on keelatud kasutada ioniseerivat kiirgust või ultraviolettkiirgust. (9) [Kehtetu - RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 62. Hakkliha valmistamiseks kasutatav jahutatud liha (1) Hakkliha tooraineks kasutatav jahutatud liha peab pärinema loomadelt, kelle tapmisest ei ole möödunud rohkem kui 6 ööpäeva. (2) Hakkliha tooraineks kasutatav konditustatud ja vaakumipakendatud veiseliha võib pärineda loomadelt, kelle tapmisest ei ole möödunud rohkem kui 15 ööpäeva. (3) Hakkliha tooraineks kasutatav linnuliha võib pärineda lindudelt, kelle tapmisest ei ole möödunud rohkem kui 2 ööpäeva. § 63. Hakkliha valmistamiseks kasutatav külmutatud liha (1) Hakkliha valmistamiseks on lubatud kasutada külmutatud liha, mis ei ole olnud külmutatud rohkem kui: 1) veise- ja vasikaliha puhul 18 kuud; 2) lamba-, kitse-, linnu-, küüliku- ja farmis peetud uluki liha puhul 12 kuud; 3) sea-, kabjaliste ja kütitud uluki liha puhul 6 kuud. (2) Hakkliha toorainena kasutatav veise-, lamba-, kitse- ja sealiha peab olema külmutatud konditustatult. (3) Järelevalveametnik võib lubada külmutatud sea- ja lambalihast luude eraldamist vahetult enne hakkimist või peenestamist eeldusel, et hakkliha hügieenilised omadused ei halvene. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 64. Jahutatult turustatava hakkliha valmistamiseks kasutatav liha (1) Jahutatult turustatava hakkliha valmistamiseks kasutatav liha peab vastama paragrahvis 62 toodud nõuetele. (2) Jahutatud lihast hakkliha valmistamisel võib jahtumise kiirendamiseks sellise hakkliha hulka vähesel määral lisada paragrahvi 63 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele vastavat külmutatud lihast valmistatud hakkliha tingimusel, et see kajastub toote märgistuses. § 641. Külmutatult turustatava hakkliha valmistamiseks kasutatav liha Külmutatult turustatava hakkliha valmistamiseks kasutatav liha peab vastama §-des 62 ja 63 toodud nõuetele. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 65. Hakkliha valmistamiseks kasutatava liha sisetemperatuur Hakkliha valmistamiseks kasutatava liha sisetemperatuur ei tohi käitlemise jooksul ületada +7 °C tingimusel, et hakkliha valmistamine, pakendamine ja pakkimine ei kesta rohkem kui üks tund. Kui hakkliha valmistamine, pakendamine ja pakkimine kestab üle ühe tunni, ei tohi liha sisetemperatuur ületada +4 °C. § 66. Hakkliha sisetemperatuur (1) Hakkliha tuleb jahutada sisetemperatuurini mitte üle +2 °C ühe tunni jooksul pärast hakkimist, pakendamist ja pakkimist. (2) Külmutatuna turustatav hakkliha tuleb võimalikult kiiresti külmutada sisetemperatuurini mitte üle –18 °C ja seda võib nimetatud temperatuuril säilitada kuni 18 kuud. Hakkliha võib külmutada ainult ühe korra. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 3. jagu Tükilihast toodete käitlemise erinõuded § 67. Tükilihast toodete tooraine ja tükilihast toodete käitlemise nõuded (1) Väljaveoks mõeldud tükilihast toodete valmistamiseks on lubatud kasutada: 1) kõiki peatüki 1 paragrahvi 1 lõikes 1 loetletud lihaliike, välja arvatud kabjaliste liha; 2) veise-, sea-, lamba- või kitselihast valmistatud hakkliha. (2) Hakkliha ja sellest valmistatud tükilihast tooted, välja arvatud toorvorstid, peavad vastama 3. peatüki 2. jao nõuetele. (3) Ainult siseriiklikuks turustamiseks mõeldud tükilihast tooteid võib valmistada kõikide eeskirjas loetletud loomade lihast ja sellest lihast valmistatud hakklihast. (4) Külmutatud liha, mida kasutatakse tükilihast toodete valmistamiseks, peab vastama § 63 lõikes 1 toodud nõuetele (5) Tükilihast tooteid on keelatud valmistada lihamassist. (6) Tükilihast toodete käitlemisel on keelatud kasutada ioniseerivat kiirgust. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 68. Tükilihast toodete sisetemperatuur (1) Hakklihast valmistatud tükilihast toode tuleb jahutada võimalikult kiiresti pärast valmistamist sisetemperatuurini alla +2 °C. (2) Tapasaadusi sisaldavad tükilihast tooted tuleb jahutada võimalikult kiiresti pärast valmistamist sisetemperatuurini alla +3 °C. (3) Linnu-, farmis peetud või kütitud väikeuluki- ja küülikulihast valmistatud tükilihast toode tuleb jahutada võimalikult kiiresti pärast valmistamist sisetemperatuurini alla +4 °C. (4) Veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- ja farmis peetud või kütitud suurulukilihast valmistatud tükilihast tooted tuleb võimalikult kiiresti pärast valmistamist jahutada sisetemperatuurini alla +7 °C. (5) Külmutatult turustatavad tükilihast tooted tuleb võimalikult kiiresti pärast valmistamist külmutada sisetemperatuurini –18 °C. § 69. Külmutatud tükilihast tooted (1) Külmutatud tükilihast toode tuleb turustada 18 kuu jooksul arvates valmistamise kuupäevast. (2) Ülessulanud külmutatud tükilihast tooteid on keelatud taas külmutada. § 70. Toodangu märgistusel sisalduv teave (1) Kahjustamata Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrust nr 390 «Toidu märgistusele esitatavate nõuete, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise korra kinnitamine» (RT I 1999, 98, 866), peab märgistusel olema teave toodangu koostise kohta. (2) Tükilihast toodete märgistusel peab olema järgmine teave: 1) tükilihast toote koostises kasutatud looma liik/liikide liha nimetus(ed); 2) koostises kasutatud loomaliigi/liikide liha kogus(ed) protsentides; 3) valmistamiskuupäev, kui tükilihast tooteid ei turustata otse lõpptarbijale. (3) Hakkliha ja sellest valmistatud tükilihast toote, mis vastavad paragrahvis 79 sätestatud koostise kriteeriumitele, märgistusel peab olema järgmine teave: 1) toodangu koostises kasutatud liha nimetused loomaliigiti; 2) rasvasisaldus protsentides, väljendatuna «rasvasisaldus mitte üle, . . . %»; 3) kollageenisisaldus, väljendatuna lihavalgu suhtearvuna; 4) valmistamise kuupäev, kui hakkliha või sellest valmistatud tükilihast toodet ei turustata lõpp. (31) Toorvorstide märgistusel peab olema toodangu koostises kasutatud liha nimetused loomaliigiti ning valmistamise kuupäev, kui toorvorste ei turustata lõpptarbijale. (4) Kui hakklihale on lisatud kuni 1% keedusoola, peab see olema ära toodud hakkliha märgistusel. (5) Hakkliha ja tükilihast toodete pakendil näidatakse säilitamise temperatuur ning jahutatud või külmutatud toodete pakendil realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev koos sõnadega «kõlblik kuni ...». [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 4. peatükk HAKKLIHA JA TÜKILIHAST TOODETE MIKROBIOLOOGILISED NÕUDED JA KOOSTISE KRITEERIUMID 1. jagu Hakkliha ja tükilihast toodete mikrobioloogilised nõuded § 71. Üldnõuded (1) Selles jaos toodud nõuded ei kehti tööstuses kasutatavale ja samas ettevõttes lihatoodete toorainena kasutatavale hakklihale ja tükilihale. (2) Selles jaos kirjeldatud proovid tuleb võtta ja analüüsida ettevõtte enesekontrolli korras. § 72. Proovide võtmine mikrobioloogilisteks analüüsideks (1) Väljaveoks mõeldud hakkliha ja sellest valmistatud tükilihast toodete puhul tuleb võtta proov mikrobioloogiliseks uurimiseks igast erineva nimetusega valmistootest igal päeval, mil ettevõttes neid toodetakse, ning tükilihast toodete puhul vähemalt kord nädalas. (2) Ainult siseriiklikuks turustamiseks mõeldud hakklihast ja tükilihast toodetest tuleb võtta proove mikrobioloogilisteks analüüsideks vastavalt ettevõtte enesekontrolliplaanile. Hakkliha ja sellest valmistatud tükilihast toodete puhul, välja arvatud toorvorstid, tuleb enesekontrolli korras proov võtta igast erineva nimetusega valmistootest vähemalt kord nädalas ning tükilihast toodete ja toorvorstide puhul vähemalt kord kuus. (3) Proovivõtmise sageduse määramisel tuleb võtta aluseks ettevõtte tootmismaht, hügieeniline tase ja varasemad enesekontrolli tulemused. (4) Proov peab koosnema vähemalt viiest osaproovist, mis peavad andma ülevaate päeva või vahetuse (mitmes vahetuses töötava ettevõtte puhul) toodangust. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 73. Ettevõtte teavitamise kohustus (1) Ettevõte on kohustatud teavitama ettevõttes järelevalvet teostavat järelevalveametnikku nõuetele mittevastavatest ja toidukõlbmatuks tunnistatud toodangu partiidest. (2) Kui toodangu partii võib olla ohtlik inimese tervisele, tuleb järelevalveametnikku sellest teavitada kohe pärast uurimistulemuste saamist. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 74. Mikrobioloogilised nõuded hakklihale ja hakklihast valmistatud tükilihast toodetele Hakkliha ja hakklihast valmistatud tükilihast tooted peavad vastama tabelis 1 toodud nõuetele. Toorvorstid peavad vastama tabelis 1 toodud nõudele M, kui nõue n on 1 ja nõue c on 0. Tabel 1 Mikroorganism Nõue m M n c Aeroobsete mesofiilsete bakterite üldarv (30°) 5 x 105/g 5 x 106/g 5 2 Escherichia coli 50/g 500/g 5 2 Staphylococcus aureus 100/g 5 x 103/g 5 2 Salmonella spp. ei esine 10 grammis 5 0 m = piir, alla mille jäävate osaproovide uurimise tulemust peetakse heaks M = piir, üle mille jäävate osaproovide uurimise tulemust peetakse halvaks n = osaproovide arv c = maksimaalne osaproovide arv, mille uurimise tulemus jääb m- ja M- väärtuste vahele [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 75. Mikrobioloogilised nõuded tükilihast toodetele, mis ei ole valmistatud hakklihast Tükilihast tooted, mis ei ole valmistatud hakklihast peavad vastama tabelis 2 toodud nõuetele. Tabel 2 Mikroorganism Nõue m M n c Escherichia coli 500/g 5 x 103/g 5 2 Staphylococcus aureus 500/g 5 x 103/g 5 1 Salmonella spp. Ei esine 1 grammis 5 0 m = piir, alla mille jäävate osaproovide uurimise tulemust peetakse heaks M = piir, üle mille jäävate osaproovide uurimise tulemust peetakse halvaks n = osaproovide arv c = maksimaalne osaproovide arv, mille uurimise tulemus jääb m- ja M- väärtuste vahele [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 76. Uurimistulemuste hindamine (1) Toodangupartiid hinnatakse aeroobsete mesofiilsete bakterite üldarvu, E. coli ja S. aureus arvu alusel, jagatuna kolme klassi – hea, rahuldav, halb. (2) Partii on hea, kui mikroobide arvud on kõikides osaproovides võrdsed või väiksemad kui m-arv. (3) Partii on rahuldav, kui mikroobide arvud jäävad kõikides osaproovides alla M-arvu ja ühe või mitte enama kui c-arvuga võrdse arvu osaproovide mikroobide arv jääb vahemikku m-M. Kui osaproove võetakse rohkem kui 5, peab c/n suhe olema selles eeskirjas toodud c/n suhtega võrdne. (4) Partii on halb, kui ühegi osaproovi mikroobide arv ületab M-arvu või ükskõik millise mikroobirühma mikroobide arv jääb m-M vahemikku rohkemates osaproovides kui c-arvu väärtus. (5) Kui partii mesofiilsete aeroobsete bakterite üldarvu määramisel on m- ja M-arvu vahele jäävaid tulemusi rohkem kui c-arvu väärtus, kuid muude mikrobioloogiliste nõuete kohaselt partii vastab nõuetele, tuleb järgnevates partiidest teha lisauurimisi hakkliha või tükilihast toodete kvaliteedi selgitamiseks. § 77. Inimesele toiduks kõlbmatu hakkliha või tükilihast toode (1) Toodangupartii on inimesele toiduks kõlbmatu juhul, kui ühegi mikroobirühma m-arv on ületatud 1000 korda või enam või S. aureus arv on rohkem kui 50 000/g või üheski osaproovis esineb Salmonella spp. baktereid. (2) Kui uurimistulemuste põhjal osutub toodangupartii inimesele toiduks kõlbmatuks, on käitleja kohustatud nimetatud partii turult tagasi kutsuma. 2. jagu Hakkliha ja tükilihast toodete koostise kriteeriumid § 78. Üldnõuded (1) Selles jaos toodud nõuded kehtivad ainult jaemüügis otse lõpptarbijale turustatavale hakklihale ja sellest valmistatud tükilihast toodetele. (2) Proovid rasva- ja kollageenisisalduse määramiseks peab võtma käitleja. § 79. Koostise kriteeriumid Hakkliha ja hakklihast valmistatud tükilihast toodete rasvasisaldus ja kollageenisisaldus ei tohi ületada tabelis 3 sätestatud piirnorme. Tabel 3 Hakkliha Rasvasisaldus (%) Kollageenisisaldus (lihavalgu suhtearv) Tailihast valmistatud hakkliha 7 12 Veiselihast valmistatud hakkliha 20 15 Sealiha sisaldav hakkliha 30 18 Teisi lihaliike sisaldav hakkliha 25 15 § 80. Proovide uurimine (1) Hakkliha ja hakklihast valmistatud tükilihast toodete rasva- ja kollageeni sisaldus tuleb määrata iga päev. (2) Proov võetakse päeva toodangust või igast tootepartiist, kui tootmine toimub mitmes vahetuses. 5. peatükk VÄIKEETTEVÕTTE NÕUDED 1. jagu Väikeettevõtte üldnõuded § 81. Väikeettevõttele kehtivad selle eeskirja nõuded Lisaks selles peatükis toodud nõuetele kehtivad väikeettevõttele 2. peatüki jagude1 ja 3-7; 3. peatüki jagude 2 ja 3; 4. peatüki, 6. peatüki ning 2. peatüki paragrahvi 37 lõigete 2 ja 3 nõuded. § 82. Väikeettevõttes valmistatud hakkliha ja tükilihast toodete turustamine Väikeettevõttes valmistatud hakkliha ja tükilihast tooteid on lubatud turustada ainult siseriiklikult. 2. jagu Väikeettevõtte ehituslikud nõuded § 83. Väikeettevõtte põrandad (1) Põrandad peavad olema terved ja valmistatud vastupidavast, kergesti puhastatavat ja desinfitseeritavast materjalist. (2) Põrandate kalle peab olema selline, mis tagaks vee äravoolu põrandakaevudesse. (3) Põrandates peavad olema kaetud vee äravoolurennid ja haisulukud. § 84. Väikeettevõtte seinad Seinad peavad olema terved ja valmistatud vastupidavast, siledast ja kergestipuhastatavast materjalist käitlemisruumides vähemalt kahe meetri kõrguseni ning hoiuruumides vähemalt ladustamiskõrguseni. § 85. Väikeettevõtte uksed (1) Uksed peavad olema vastupidavad ja siledad, korrosioonikindlast materjalist. (2) Kui uksed on valmistatud puidust, peavad nad olema üleni kaetud sileda ja veekindla materjaliga. § 86. Väikeettevõtte viimistlusmaterjalid Ruumide viimistlusmaterjalid peavad olema lõhnatud ega tohi mõjutada toodangu hügieenilisi omadusi. § 87. Väikeettevõtte ventilatsioon Ventilatsioon peab olema piisav tagamaks veeauru täielikku eemaldamist ruumidest. § 88. Väikeettevõtte valgustus Tööruumide valgustus peab olema piisav ega tohi muuta hakkliha ja tükilihast toodete loomulikku värvi. § 89. Väikeettevõtte kohad käte ja töövahendite pesemiseks (1) Kätepesukohad ja kohad töövahendite pesemiseks peavad olema töökohtadele võimalikult lähedal. (2) Kätepesukohad peavad olema varustatud jooksva kuuma ja külma veega, mis on eelnevalt segatud sobiva temperatuurini. (3) Kätepesukohtade juures peavad olema kätepuhastamise ja desinfitseerimise vahendid ning ühekordselt kasutatavad käterätid ja prügikorv. (4) Kätepesukohtade kraanid ei tohi olla käega avatavad. § 90. Väikeettevõtte töövahendite desinfitseerimine Töövahendite desinfitseerimiseks (lihalõikamiseks kasutatavad noad jms) peavad võimalikult töökoha lähedal paiknema seadmed, milles vee temperatuur on vähemalt +82 °C. § 91. Kahjurite ja muude loomade ning lindude pääs ettevõttesse Kahjurite ja muude loomade ning lindude pääs ettevõttesse peab olema välistatud. § 92. Väikeettevõtte seadmed ja töövahendid (1) Värske liha või toodanguga kokkupuutuvad seadmed ja vahendid peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad, kulumis- ja korrosioonikindlad. (2) Ettevõttes peavad olema seadmed ja vahendid, mille abil saab vältida tooraine ja toodangu või neid sisaldavate nõude või pakendite otsest kokkupuudet põrandaga ja teiste ruumide pindadega, nagu seinad, uksed jne. (3) Toidukõlbmatuks tunnistatud liha, hakkliha ja tükilihast toodete kogumiseks peavad olema veekindlad, tihedalt suletavad ja mittekorrodeeruvast materjalist valmistatud nõud. § 93. Toidukõlbmatu tooraine või toodangu eemaldamine väikeettevõttest Toidukõlbmatuks tunnistatud liha või hakkliha ja tükilihast tooted tuleb iga päev ettevõttest ära vedada või hävitada juhul, kui nende säilitamiseks ei ole eraldiasetsevat, ainult selleks otstarbeks mõeldud jahutatavat ruumi. § 94. Väikeettevõttes kasutatav vesi (1) Ettevõttes peab olema saadaval piisaval hulgal survestatud kuuma ja külma joogivee nõuetele vastavat vett. (2) Joogivee nõuetele mittevastavat vett võib kasutada ainult tehniliseks otstarbeks (jahutusseadmetes jms) tingimusel, et see ei saasta toodangut. (3) Joogiveeks kõlbmatu vee torustik peab olema eraldatud joogivee torustikust. § 95. Väikeettevõtte heitvee ja jäätmete eemaldamine Ettevõttes peab olema hügieeniline heitvee ja jäätmete eemaldamise süsteem. § 96. Väikeettevõtte olmeruumid (1) Ettevõttes peab olema riietusruum või ruumid, mis on varustatud individuaalsete lukustatavate riidekappidega. (2) Ettevõttes peab olema tualettruum, milles on kätepesukoht. (3) Tualettruumi kätepesukohtades peab olema voolav kuum ja külm vesi või eelnevalt sobiva temperatuurini segatud voolav vesi. (4) Tualettruumi kätepesukohtade läheduses peavad olema ained käte puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning võimalus käte hügieeniliseks kuivatamiseks. (5) Tualettruumi uks ei tohi avaneda otse käitlemisruumidesse. § 97. Väikeettevõtte käitlemis- ja muud ruumid (1) Väikeettevõttes peavad olema vähemalt järgmised käitlemisruumid: 1) jahutatav ruum hakkliha või maitsestamata tükilihast toodete valmistamiseks ning pakendamiseks; 2) jahutatav ruum maitsestatud tükilihast toodete valmistamiseks ja pakendamiseks; 3) jahutatavad eraldiasetsevad ruumid tooraine ja toodangu säilitamiseks; 4) ruum maitse-, lisa- ja teiste toiduainete säilitamiseks; 5) eraldiasetsevad lukustatavad ruumid pesu- ja desinfitseerimisainete, koristusvahendite ning pakkimismaterjalide ja pakendite säilitamiseks. (2) Jahutatavate ruumide temperatuur ei tohi olla üle 12 °C ja need ruumid peavad olema varustatud temperatuuri registreeriva mõõtevahendiga. (3) Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst võib lubada hakkliha ja maitsestamata tükilihast toodete valmistamist ka lihalõikuse ruumis, kui seal on muudest tegevustest piisavalt eraldatud ala hakkliha ja maitsestamata tükilihast toodete valmistamiseks. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 6. peatükk RIIKILIK JÄRELEVALVE ETTEVÕTTES 1. jagu Hakkliha ja tükilihast tooteid käitleva ettevõtte riikliku järelevalve korraldus § 98. [Kehtetu - RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 99. [Kehtetu - RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 100. Käitleja teatamiskohustus Käitleja on kohustatud ette teatama: 1) ettevõttesse saabuvast lihapartiist järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile (väikeettevõttes) vähemalt 24 tundi enne liha vastuvõtmist; 2) käitlemise kuupäeva järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile vähemalt 24 tundi enne käitlemise algust, kui ettevõte ei tööta iga päev või kui ettevõttel ei ole kindlaid tööpäevi; 3) ettevõtte tööpäevad järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile igal nädalal, kui töö ei toimu iga päev, kuid töö iseloom võimaldab tööpäevad kindlaks määrata. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] § 101. Järelevalve üldine korraldus (1) Käesoleva määrusega sätestatud nõuete täitmise üle ettevõttes teostatakse järelevalvet vastavalt «Toiduseadusele». (2) Väikeettevõttes, kus käideldakse hakkliha ja tükiliha, võib lisaks järelevalveametnikule teostada järelevalvet Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi volitatud veterinaararst «Veterinaarkorralduse seaduse» (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97) § 15 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatud pädevuse piires. (3) Eraldiasuvas, ainult tükilihast tooteid ja hakkliha käitlevas ettevõttes teostatakse järelevalvet iga päev, kui seal toimub tootmistegevus. (4) Tükilihast tooteid käitlevas ettevõttes teostatakse järelevalvet vähemalt üks kord nädalas. (5) Hakkliha käitlevas ettevõttes teostatakse järelevalvet kõikidel nendel päevadel, kui seal toimub hakkliha valmistamine. (6) Lihalõikusettevõttega koos asuvas tükilihast tooteid ja hakkliha käitlevas ettevõttes (v.a väikeettevõttes) teostatakse järelevalvet iga päev, kui seal toimub tootmistegevus. (7) Järelevalveametnik koostab pärast ettevõtte kontrollimist kahes eksemplaris protokolli, milles märgib nõuetele mittevastavused, tehtud ettekirjutused õiguserikkumise kõrvaldamiseks ja laboratoorsete uuringute põhjal tehtud otsused. Protokolli ühe eksemplari annab järelevalveametnik käitlejale. (8) Kui järelevalve teostamise käigus võetud kontrollproovide mikrobioloogiliste näitajate laboratoorse analüüsi tulemusena avastatakse nõuetele mittevastavusi, teavitab järelevalveametnik sellest ettevõtte juhti või ettevõtte tegevuse korraldamise eest vastutavat isikut. [RTL 2002, 74, 1131 - jõust.07.07.2002] 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 102. Määruse jõustumine (1) Määruse 4. peatüki 2. jagu jõustub 1. juulil 2002. a. (2) Kuni 1. jaanuarini 2002. a peab käitleja teostama eeskirja 4. peatüki 1. jaos sätestatud hakkliha ja tükilihast toodete proovide mikrobioloogilist analüüsi enesekontrolli süsteemi väliselt. (3) «Toiduseaduse» jõustumise ajal tegutsenud ja tunnustamisele kuulunud käitlemisettevõttes peavad selles eeskirjas kehtestatud ehituslikud ja tehnilised nõuded olema täidetud 1. juuliks 2002. a. 1 Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse direktiivi 94/65/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 10) nõudeid.