Eesti Haigekassa Nõukogu — Eesti Haigekassa 2001. aasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamine — RTL, 72, 1121

«Eesti Haigekassa seaduse» § 43 lõike 4, § 12 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määruse nr 3 «Eesti Haigekassa põhikiri» § 8 punkti 17 alusel juhatuse ettepanekul. 1. Kinnitada Eesti Haigekassa 2001. aasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne (lisatud). 2. Eesti Haigekassa seaduse § 38 lõike 2 alusel kanda Eesti Haigekassa reservkapitali 1/50 Eesti Haigekassa 2001. aasta eelarve mahust summas 89 000 000 krooni ja ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised summas 100 810 061 krooni, kokku 189 810 061 krooni. Eesti Haigekassa nõukogu esimees Siiri OVIIR EESTI HAIGEKASSA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2001 Nimi Eesti Haigekassa Maksumaksjate ja maksukinnipidajate riikliku registri number B0000001 Aadress Lembitu 10, 10114 Tallinn Telefon (0) 6208 430 Faks (0) 6208 449 E-post info@haigekassa.ee Kodulehekülje interneti aadress www.haigekassa.ee Majandusaasta algus 1. jaanuar 2001 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2001 Põhitegevusala riiklik ravikindlustus Juhatus Maris Jesse (esimees) Toomas Palu Andres Rannamäe Rein Parelo Audiitor: KPMG Estonia Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, audiitori järeldusotsusest ja tulemi jaotamise ettepanekust. EESTI HAIGEKASSA TEGEVUSARUANNE 2001 Käesolev aruanne koosneb kolmest alajaotusest. I Eesti Haigekassa tegevusaruanne «Eesti Haigekassa arengukava 2001–2003» ja 2001. aasta tegevusplaani täitmise kohta põhiülesannete lõikes. II Ravikindlustushüvitiste kasutamise analüüs ja tulemused 2001. aastal, eelarve täitmise seletuskiri. III Raamatupidamise aastaaruanne 31.12.2001 seisuga. Lühikokkuvõte Haigekassa tegevusplaan 2001 oli koostatud Eesti Haigekassa nõukogu poolt 2. märtsil 2001 kinnitatud «Eesti Haigekassa arengukava aastateks 2001–2003» alusel. Organisatsioonisiseselt oli 2001. aasta peamiselt süsteemide üles ehitamise ja juhtimisvalikute aasta, millega lõime eeldused oluliseks kvalitatiivseks arenguks ning majanduslikuks tõhususeks ravikindlustushüvitiste ja haigekassa organisatsiooni juhtimises. Haigekassa tegevusplaan 2001 täideti kõikides peamistes ülesannetes järgnevate tulemustega: 1. Haigekassa tugevdas oma rolli kindlustatute huvide kaitsel ning töötas välja süsteemsed alused ravikindlustushüvitiste kasutamise efektiivistamiseks ja kättesaadavuse tagamiseks: 1.1. Aastal 2001 kindlustatutele raviteenuste kättesaadavus jäi üldiselt samale tasemele võrreldes 2000. aastaga ning paranes järjekordade lühendamisega silmakaeoperatsioonidele ja liigesproteesimisele. 1.2. Ravikindlustushüvitiste planeerimises tugevdas haigekassa kindlustatukeskset (juhupõhist) lähenemist. 1.3. Ravikindlustushüvitiste kulude kasvu ohjamiseks töötas haigekassa välja ja on juurutamas uusi finantseerimise aluseid (komplekshinnad, referentshinnad, konkurents teenuste osutajate vahel). 2. Eesti Haigekassa organisatsioon on optimeeritud ja kvalitatiivselt uuenenud: 2.1. Haigekassa viis tulemuslikult läbi struktuuri reform ja on üles ehitatud ühtne juhtimissüsteem. 2.2. Tööprotsesside täielik kaardistus ja protseduuride tööplaan on eelduseks ühtsele kvaliteedile ja organisatsiooni efektiivsusele. 2.3. Loodi ühtne ja tsentraalne infosüsteem ning ühendati varasemad 17 eraldiseisvat kindlustatute andmebaasi üheks ühtseks andmebaasiks, edukalt käivitus üleminek standardsele majandustarkvarale. 2.4. Töötati välja süsteemne lähenemine töötajate kompetentsuse hindamiseks ja arendamiseks. 2.5. Töötajate rahulolu uuring tõestas läbiviidud muudatuste tulemuslikkust ning töötajate toetust sellele. 2.6. Klientide ja partnerite teenindamiseks on loodud kvalitatiivselt uus tase. Juhatus hindab haigekassa 2001 tegevusplaani ja eelarve täitmist ning tulemuslikkust hindega «hea». Täitsime kõik peamised planeeritud ravikindlustuse süsteemi ja haigekassa organisatsiooni arengulised ülesanded. Hüvitiste kasutust suutsime ohjata eelarve piires, v.a. ravimikulu, ning ravikindlustuse administreerimiskulud jäid 10% väiksemaks eelarves planeeritud tasemest. Tegevusplaani tähtaegadest kinnipidamisel tekkis mõningate ülesannete täitmisel viivitusi, mis olid tingitud nii sisemistest põhjustest (ülesannete keerukus ja väga suur arendusprojektide kontsentratsioon piiratud hulga spetsialistide peal ning liialt optimistlik planeerimine) kui haigekassavälistest põhjustest (mõnede teemade pikem aruteluperiood nõukogus, ravikindlustuse seaduse eelnõuga seonduvate rakenduste viibimine seoses viivitustega eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastusringil). Haigekassa tegevusaruanne Järgnev aruanne kajastab Eesti Haigekassa nõukogu kinnitatud Eesti Haigekassa arengukava 2001–2003 alusel kinnitatud haigekassa tegevusplaan 2001 täitmist plaani alajaotuste lõikes. Peamiste eesmärkide saavutamist on kirjeldatud seotuna püstitatud eesmärgiga. 1. Ühtne juhtimissüsteem ja efektiivne organisatsiooni struktuur 1.1. Eesmärk: Üleminek uuele struktuurile, tähtaeg 01.09.2001. Aastal 2001 viidi edukalt ja tähtaegselt läbi haigekassa juhtimissüsteemi ja struktuurireform. Endise 17 iseseisva haigekassa asemel moodustati 7 piirkondlikku osakonda, mille juhtimine on allutatud ühtsetele põhimõtetele ja reeglitele. 1.2. Eesmärk: Efektiivne organisatsioon. Haigekassa tegevusprotsesside ühtseks juhtimiseks ning teenuste osutamise standardiseerimiseks alustati IV kvartalis kogu haigekassat hõlmavate protsesside kaardistusega, millega on loodud alus haigekassa kulude optimeerimiseks ning tegevuste kvaliteedi tõusuks. 1.3. Eesmärk: Tulemusjuhtimise sisseviimine, tähtaeg 01.09.2001. Alates teisest poolaastast juurutati organisatsioonis tulemusjuhtimine, mida käesolevaks aastaks on oluliselt edasi arendatud. Kõik haigekassa töötajad omavad isiklikke tulemusplaane ning annavad nende alusel oma vahetutele juhtidele aru. Töötajate rahuloluuuringu alusel on töötajate ja juhtide hinnangul süsteemi juurutamine toonud kaasa selgust ja konkreetsust eesmärkide püstitamisse, ülesannete täitmisesse ning tagasiside andmisesse. 1.4. Eesmärk: Ühtse planeerimis- ja aruandlussüsteemi sisseviimine, tähtajad 31.06.2001 ja 31.07.2001. Haigekassa planeerimise süsteemi täiendati juhtimistasandite tulemuskaartide ja tegevusplaanide ühtlustamisega ning kinnitatud on aruandluse süsteem, mis määratleb ära kõikide juhtimistasandite ja valdkondade aruanded. Planeerimissüsteemi ja tulemuskaartide planeeritust pikem arutlusaeg nõukogus lükkas edasi ka vastavate rakenduste tähtaegasid. Aruandlussüsteem töötati välja novembris-detsembris ning kinnitati juhatuses 09.01.2002. 1.5. Eesmärk: Eelarvestamise süsteemi korrigeerimine ja juurutamine, tähtaeg 30.06.2001. Eelarve planeerimisel juurutati ressursi/vajadusekeskne planeerimine, viies sisse eelnevalt vastavad muudatused ka kuluarvestuspõhimõtetesse. Ressursikeskne ülapidamiskulude arvestus ja planeerimine olid esimesteks sammudeks üleminekul tegevuspõhisele kuluarvestusele. Aasta 2002 eelarve on koostatud tähtajaliselt ja uutel alustel. 1.6. Eesmärk: Efektiivne organisatsioon, üleminek uuele struktuurile, tähtaeg 01.09.2001. Loodi sisekontrolli osakond, mille põhimäärus kinnitati 25. juulil. Kuigi osakond oli aastalõpu seisuga veel lõpuni komplekteerimata, viidi läbi mitmeid auditeid nii põhi- kui ka tugiprotsessidest kinnipidamise kui ka protseduuride toimimise osas. Suurematest projektidest võib välja tuua arvete käsitlemise ja töövõimetushüvitiste arvestamise ning väljamaksmise õigsuse auditeid. 2. Ravikindlustuse vahendite efektiivne kasutamine ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine 2.1. Eesmärk: Tervise edenduse ja haiguste ennetuse prioriteetide kinnitamine, tähtaeg 30.06.2001. Rahvatervise näitajate ja vastavate ravikulude analüüsi alusel kinnitati tervise edendamise ja haiguste ennetamise prioriteedid ning tervise edendamise projektide rahastamise ja järelevalve põhimõtted. Selle tulemusena on haigekassa poolt projektidena teostatav edendus- ja ennetustegevus selgete eesmärkidega, arvestatakse tõenduspõhisust, teostajate pädevust ja projektide tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatakse tulemuslikkuse indikaatoreid. Rahastatavatel tegevustel on põhjus-tagajärg seosed vähendamaks haigekassa kulusid konkreetsete terviseprobleemide ravile. Eesmärk täidetud. 2.2. Eesmärk: Tervise edenduse ja haiguste ennetuse projektide juhtimise ja järelvalve mehhanismide kinnitamine, tähtaeg 30.06.2001. Mehhanismid projektide sisulise ja rahalise auditeerimise kohta kinnitas haigekassa juhatus otsusena. Tervise edendamise projektide puhul alustati aastast 2001 projektide kulu-tulususe hindamisega, mis loob alused kuluefektiivsemate projektide rahastamisele. Uus rahastamisskeem näeb ette projekti tegevuste eest tasumist vastavalt tegevuste kvaliteedi ja muude nõuete täitmisele. Eesmärk täidetud. 2.3. Eesmärk: Tervise edenduse ja haiguste ennetuse projektide tõenduspõhisuse ja tulemuslikkuse tõhustamine, tähtaeg 31.12.2001. Vastavalt juhatuse otsusele teostati 2001. a lõpus tervist edendavate projektide täiendav finants- ja sisukontroll, mille tulemusena saadi ülevaade projektide rahaliste vahendite sihipärasusest ning projektide tegevuste vastavusest plaanitule ning võimalikest takistustest. Eesmärk täidetud. 2.4. Eesmärk: Üldarstiabi tegevusaruande väljaarendamine, tähtaeg 30.04.2001. Projekti eesmärk oli tegevusaruande ühtse vormi väljatöötamine ja sobivate kvaliteediindikaatorite leidmine perearsti tegevuse hindamiseks struktuuri, protsessi ja tulemuste seisukohalt. Esialgne versioon tegevusaruandest oli välja töötatud ja edastatud perearstide seltsile 30.06.2001. a. Lõpliku versiooni väljatöötamine on edasi lükkunud haigekassa täitmata arst-spetsialisti ametikoha tõttu (2 konkurssi lõppenud tulemusteta). Perearstide seltsiga kokkuleppel peab aruanne valmima koostöös Eesti Perearstide Seltsiga 1.06.2002. Eesmärk täidetud osaliselt. 2.5. Eesmärk: Haigla- ja eriarstiabi tüüplepingu edasiarendamine, tähtaeg 31.03.2001. 2001. a tüüpleping välja töötatud tähtajaks, 2002. a tüüpleping töötatud välja 2001. a detsembriks. Eesmärk täidetud. 2.6. Eesmärk: Haigla- ja eriarstiabi tegevusaruande väljaarendamine, tähtaeg 30.05.2001. Projekti eesmärk oli tegevusaruande ühtse vormi väljatöötamine ja sobivate kvaliteediindikaatorite leidmine raviasutuse tegevuse hindamiseks struktuuri, protsessi ja tulemuste seisukohalt. Ülesande keerukuse ning Eesti kogemuse puudumise tõttu projekti etappide tähtajad pikenesid. 2001. a lõpuks oli välja töötatud esimene versioon, see testitud kahes piloothaiglas ning alustatud läbirääkimisi kooskõlastuseks erialaseltsidega ning Eesti Haiglate Liiduga. Eesmärk olulises osas täidetud. 2.7. Eesmärk: Haigla- ja eriarstiabi kättesaadavuse põhimõtete kinnitamine, tähtaeg 30.06.2001. 2002. a lepingute lisas kättesaadavuse kriteeriumid määratletud. Pika ooteajaga raviteenuse kättesaadavuse parandamiseks on juhatuses kinnitatud silmakae ehk katarakti operatsiooni ja liigeste endoproteesimise näidustuse hindamise protokollid, mille juurutamist alustatakse 2002. aasta märtsist pärast tarkvara valmimist. Ülesanne täidetud. 2.8. Eesmärk: Haigekassa rahastavate teenuste loetelu kujunemise põhimõtted, tähtaeg 31.12.2001. Töötati välja ja kinnitati nõukogu poolt (24.08.2001) teenuste loetelu kujunemise põhimõtted kindlustatu terviseuuringute, tervise säilitamise ja raviteenuste hinnakirja protseduuriga. Uue protseduuri kohaselt lähtub haigekassa tervishoiuteenuse hinnakirja lülitamise ettepaneku tegemisel reast kriteeriumidest, nagu tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus, kulutõhusus, vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ning vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele. Eesmärk täidetud. 2.9. Eesmärk: haiglavõrgu arengukava toetamine, tähtaeg 31.03.2001. Alates 2001. aasta tüüplepingust on iga statsionaarse raviasutusega sõlmitavas lepingus lisa, milles raviasutus ja haigekassa lepivad kokku lähema 3 aasta jooksul selles raviasutuses osutatavate ja haigekassa poolt tasutavates tervishoiuteenuste liikides. Kokkulepete sõlmimise tähtajad pikenesid seoses Lõuna-Eesti haiglavõrgu arengukava väljatöötamisega ning Tallinna haiglareformiga. Eesmärk täidetud hilinemisega. 2.10. Eesmärk: raviteenuste vajaduste analüüs, tähtaeg 31.10.2001. 2002. aastaks raviteenuste lepingute planeerimisel kasutati 2000. ja 2001. aasta 9 kuu raviteenuste kasutamise analüüsi, perearstide soovitusi eriarstiabi lepingupartnerite valikul ja andmeid plaanilise ravi järjekordade kohta. Vajaduste analüüs kajastatud 2002. a eelarve seletuskirjas. Eesmärk täidetud. 2.11. Eesmärk: soodusravimite loetelu kujunemise põhimõtete väljatöötamine, piirhindade ja piirmäärade läbivaatamine, tähtaeg 31.12.2001. Ravimihüvitiste paremaks planeerimiseks töötati välja spetsiaalne metoodika, kus arvestatakse retseptide arvu, retsepti keskmise maksumuse ja kogukulu muutusi ajas alates 1998. aasta algusest. Alates 2001. aastast on kõik soodusravimite retseptid arvutisüsteemis, mis võimaldab tõhusamat kontrolli, paremat kvaliteeti statistika osas ja detailset soodusravimite kasutamise analüüsi. Analüüsi ja eriala vajaduste määratlemisega viidi soodusravimite loeteludesse sisse kõik parandused, mis tagavad adekvaatse ravimistatistika. Soodusravimite väljakirjutamise piiranguid vähendati ja kogu süsteem muutus kindlustatusõbralikumaks, kaasajastati ravimiloetelusid (ebaefektiivsed ravimid arvati välja soodusravimite loeteludest), lisati 20 uut toimeainet tuginedes tõenduspõhisele meditsiinile. 2001. a töötati koostöös kliiniliste farmakoloogide ja südamehaiguste erialaarstidega välja ettepanekud piirhindade kehtestamiseks. Lisaks töötati välja: grupipõhised referentshinnad e referentshinnad ravimi sarnase toime alusel 40 toimeainele, mis on rühmitatud 8 gruppi ehk 8 hinda; toimeainepõhised referentshinnad 14 toimeainele; 7 toimeainet, millel on ravimihüvitise arvutamise aluseks kokkuleppehind. 2001. aastal valmisid ettepanekud ravimite hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestamiseks. Ettepanekud esitatud sotsiaalministri määruse eelnõuna Sotsiaalministeeriumile. Ülesanne täidetud vastavalt ajakavale. 2.12. Eesmärk: soodusravimite kasutamise analüüs, tähtaeg kvartaalne. 2001. aasta teisest poolest alustati läbi haigekassa piirkondlike osakondade kõigile perearstidele tagasiside andmist väljakirjutatud soodusravimite kohta. Tagasiside andmise eesmärgiks on mõjutada arstide arusaama retseptide väljakirjutamise harjumusest ning vähendada ravimikasutuse kulusid. Retsepti keskmise maksumuse stabiliseerumine 2001. a lõpul on positiivne märk tagasiside andmise efektiivsusest. Eesmärk täidetud. 2.13. Eesmärk: raviteenuste komplekshindade arendamine, tähtaeg 31.10.2001. Komplekshindade arendamiseks on haigekassa juhatus kinnitanud otsusega DRG-de rakendusplaani, mille alusel on võetud eesmärgiks üle minna alates 2003. aastast aktiivravi haiglajuhtude rahastamisele DRG-de alusel. 2001. a on grupeeritud vastavalt DRG loogikale haiglaravi juhud 2000. a andmete alusel, DRG-loogika tõlgitud, viidud läbi seminarid arstidega ja alustatud andmete puhastamist. Eesmärk täidetud vastavalt rakendusplaanile. 2.14. Eesmärk: ühtse töövõimetushüvitise arvestuse ja kontrolli sisseviimine, tähtaeg 1.04.2001. Töövõimetushüvitiste arvestuse ja kontrolli tõhustamiseks kehtivad juulist 2001 täiendavad ühtsed kohustuslikud kontrollprotseduurid sünnitus-, hooldus- ja haigushüvitise määramise ja isiku tulu ning sotsiaalmaksu maksmise kontrollimise kohta Maksuameti andmebaasist. Sotsiaalmaksu tasumise kontroll oli kohustuslik kõikide FIE-de töövõimetushüvitiste taotluste puhul ning samuti sünnitushüvitiste taotluste puhul. Meditsiinilise põhjendatuse kontroll oli kohustuslik kõigi üle 30-päevaste haigestumiste ning lapse hoolduslehe puhul alates 3-st korrast 6 kuu jooksul. Töövõimetushüvitiste arvestamise ja väljamaksmise õigsuse auditeerimisega alustas sisekontrolli osakond. Eesmärk täidetud hilinemisega. 2.15. Eesmärk: planeeritavate ravikindlustuse seaduse muutuste rakenduse ettevalmistus. Ravikindlustuse seaduse eelnõu rakenduste ettevalmistus algas oktoobris 2001. 3. Ajakohane, ühtne ja turvaline infosüsteem 3.1. Eesmärk: IT arengukontseptsiooni väljatöötamine, tähtaeg 20.03.2001. Koostati haigekassa IT arengukontseptsioon, mis seab eesmärgiks tsentraalse, funktsionaalse, elektrooniliste kanalite kaudu kasutatava, standarditel ja standardsetel tarkvaralahendustel põhineva turvalise infosüsteemi. 3.2. Eesmärk: IT süsteemi kohaldamine uuele struktuurile vastavaks, tähtaeg 01.06.2001. Kogu haigekassa põhitegevust toetav infosüsteem tsentraliseeriti aasta lõpuks täies mahus, mille käigus ühendati 17 andmekogu üheks. Vaheetapiks oli juuniks 17 andmebaasi ühendamine haigekassa uuele piirkondlikule struktuurile vastavaks 7 andmebaasiks. Keskandmekogu käideldavuse tagamiseks hangiti ja juurutati töösse uus keskserver, rakendustarkvara käitlemisel mindi üle terminaalserveri kasutamisele. Ülesanne täideti tähtajaliselt, täies mahus tsentraliseerimine planeeritust isegi varem. 3.3. Eesmärk: Andmeturbe kontseptsiooni koostamine ja rakendamine, tähtaeg 01.10.2002. Koostöös Eesti Ühispangaga koostati «Vaata Maailma» projekti toetusel Haigekassa andmeturbe kontseptsioon, millega reguleeriti infovaradele andmeturbe nõuded, kasutatavad turbemeetmed ja nende rakendamine, projekti realiseerimiseks vajalik inimressurss osutus planeeritust oluliselt suuremaks, millest tulenevalt koostati 2001 kontseptsioon, mille rakendamine toimub 2002. aastal. 3.4. Infosüsteemide arendus- ja hoolduskulude kasvu pidurdamiseks ja funktsionaalsuse parandamiseks/lisamiseks otsustati üle minna standardsele majandustarkvarale, edukalt viidi läbi hange, mille tulemusel hangiti majandustarkvara SAP ja koostati juurutusplaan. Hangitud majandustarkvara katab lisaks finantsarvestusele ka finantsplaneerimise-, ravikindlustushüvitiste kasutamise analüüsi-, personali- ja juhtimisarvestusvaldkondi. 3.5. Eesmärk: e-haigekassa arendamine. Laiendati olemasolevate kindlustatutele suunatud e-teenuste funktsionaalsust, lisades võimaluse jälgida töövõimetushüvitiste määramist ja maksmist, tööandajatele töötati välja pilootrakendus ettevõtte töötajate kindlustuse elektroonilises kanalis haldamiseks, raviasutustele/apteekidele töötati välja pilootrakendus raviarvete/soodusretseptide elektrooniliseks edastamiseks. Nimetatud rakenduste ulatuslik rakendamine 2002. aastal võimaldab viia olulise osa infovahetusest tööandjate ja raviasutustega elektroonilisse keskkonda. 4. Kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajad 4.1. Eesmärk: Ühtse personalipoliitika elluviimine. Töötati välja ja kinnitati ühtne ametikohtade süsteem koos ühtse personalijuhtimise dokumentatsiooniga (töölepingud, ametijuhendid jne). Töötati välja ja kinnitati ühtsed töötajate värbamise, valiku ja vabastamise protseduurid. 4.2. Eesmärk: Personali tegevust toetava koolitussüsteemi arendamine, tähtaeg 1.11.2001. Töötati välja töötajate teadmiste ja oskuste süsteemseks arendamiseks koolitussüsteem, mis käsitleb vajaduste määratlemisel põhinevat koolituse planeerimist ja ressursside kasutust. Koolituse prioriteediks oli klienditeenindajate ning usaldusarstide koolitus. Ülesanne täideti tähtaegselt. 4.3. Eesmärk: Personali tegevust toetava koolitussüsteemi arendamine. Tegevusplaani väliselt töötati välja töötajate kompetentsuse hindamise süsteem, mis on oluliseks aluseks ja abivahendiks pideval töötajate oskuste ja teadmiste arendamisel ning koolituse sihipärasel tõhustamisel. Kasutades antud kompetentsuse hindamise mudelit määratletakse individuaalselt iga-aastaselt töötaja kompetentsustase ning tema arendus- ja koolitusvajadused. 4.4. Eesmärk: Töötajate rahulolu-uuring, tähtaeg 1.11.2001. Oktoobris ja novembris 2001 viidi anonüümse ankeetküsitlusena läbi töötajate rahulolu- uuring, mis näitas objektiivselt töötajate arusaamasid haigekassa eesmärkide ja rollide selgusest ja toetust muudatustele organisatsioonis, hinnanguid töö korraldusele ning millistes valdkondades nähakse suuremaid probleeme. 5. Kliendikesksus ja klienditeenindus 5.1. Eesmärk: Klienditeenindusstandardi loomine, tähtaeg 1.11.2001. Klienditeeninduses kui kvalitatiivselt uues funktsioonis korrigeeriti klienditeeninduse struktuuri ja töö korraldust, kaardistati klienditeeninduse protsessid, töötati välja ja juurutati tähtaegselt klienditeenindaja suhtlusstandard. Kindlustatutele pikendati haigekassa liikmekaardi füüsilise kehtivuse aega (kuni 12.2006), eesmärgiga hoida kokku liikmekaartide vahetamisega seotud kulutusi ja vältida pidevaid järjekordi klienditeeninduspunktides. Juba esimesed koormusanalüüsid näitavad, et registrioperatsioonide maht seoses liikmekaartide väljastamisega on vähenenud ligikaudu 40%. 5.2. Eesmärk: Kliendi tagasisidesüsteemi loomine, tähtaeg 1.11.2001. Töötati välja kliendi tagasiside käsitlemise kord haigekassas, mis juurutati novembris. Oktoobris viidi läbi EMOR-i abil kindlustatute rahulolu-uuring haigekassa teenindamise ja tervishoiu teenuste saamise kohta. Agregeeritud rahulolu näitaja oli 87% «hea» või üle selle mainitud valdkondadega. RAVIKINDLUSTUSHÜVITISTE KASUTAMISE ANALÜÜS 2001. AASTAL Eesti Haigekassa 2001. aasta eelarve täitmise seletuskiri Kindlustatud Haigekassas oli kindlustatud 31.12.2001 seisuga 1 278 086 inimest, neist töötajaid 553 431, füüsilisest isikust ettevõtjaid 20 853, riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kindlustatud 40 140, kindlustatuga võrdsustatud 663 204. Kindlustatute arv võrreldes 31.12.2000 kasvas 1163 inimese võrra. Kasvanud on füüsilisest isikust ettevõtjate ja riigi poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kindlustatute arv, töötajaskond ja kindlustatuga võrdsustatud on vähenenud. Tulud Haigekassa eelarvetulude prognoos oli 4 457 021 tuhat krooni. Tulu laekus 4 564 298 tuhat krooni, 102.41% planeeritust. 2001. aastal laekus Eesti Haigekassa eelarvesse maksumaksjate poolt Maksuametile tasutud sotsiaalmaksust 4 542 090 tuhat krooni, mis moodustab aasta eelarvest 102,3%. 2000. aastal laekus 4 006 953,3 tuhat krooni. Sotsiaalmaksu kasv võrreldes eelmise aastaga on 13,3%. Kindlustusliik Tulu 2001 (mln kr) Kindlustatute arv Keskmine tulu kindlustatu kohta (kr) Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad kokku 4542,1 574 284 7908,9 sh töötajad1 4490,3 553 431 8113,6 sh FIE2 51,768 20 853 2488,8 Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kindlustatud 91,542 38 144 2399,9 Kindlustatuga võrdsustatud Puudub 665 429 0 1 Maksuameti esialgseil andmeil jaanuar 2002 2 Kindlustatute arvus on arvestatud ainult FIE-na registreeritud kindlustatud. Maksusumma sisaldab nii ainult FIE-na tegutsevate isikute (20 853 inimest) kui töötajate ja FIE-dena tegutsevate isikute (14 000 inimest) makstud sotsiaalmaksu. Seega on ühe ainult FIE-na tegutseva inimese tegelik keskmine panus veelgi väiksem tabelis toodust. Sissenõuded teistelt isikutelt 8154 tuhat krooni Sissenõude alus Summa (tuh krooni) Kohtutäiturite poolt sissenõutud kahjusummad 231,1 Tööandjalt sissenõutud enammakstud summa valeandmete esitamise korral 251,9 Vigastuses süüdiolevatelt isikutelt tagasi nõutud hüvitise ja ravikulude summad 287,8 Tagasi nõutud liikluskindlustusandjalt kui kannatanul on nõudeõigus kindlustuse vastu 3600,6 Tööandjalt tagasinõutud osa tööõnnetuse korral vastavalt kindlustatu ravirežiimile 3783,0 Kokku 8154,4 Finantstulud 6843 tuhat krooni Tulu reservkapitali ja kassatagavara halduri Riigikassa poolt tehtud investeeringutelt. Muud tulud 6953 tuhat krooni Sh retseptiblankettide müügist, haigekassa kaartide dublikaatide ning tõendite väljastamise eest 2139 tuhat krooni, 1793 tuhat krooni intressidena raviasutustele 1995–1996. aastal väljastatud laenudelt. Kulud Eesti Haigekassa kulud jagunevad: I. ravikindlustushüvitiste kuluks II. ravikindlustuse administreerimise ehk haigekassa ülalpidamiskuluks. 2001 eelarve 2001 tegelik Vahe Ravikindlustushüvitiste kulud 93,5% 93,2% –0,3% Haigekassa ülalpidamise kulud 1,9% 1,7% –0,2% Reservid 4,5% 5,1% +0,6% Kulud ravikindlustushüvitistele Raviteenuste kulud 2001. aasta eelarves olid haigekassa raviteenuste kulud esitatud järgmiste kuluridade kaudu: haiguste ennetus, üldarstiabi, eriarstiabi, hooldusravi ning hambaravi. Raviteenuse osutajatega lepingute sõlmimise alused, raviteenuste kättesaadavuse tingimused ja lepingupartnerite valiku põhimõtted kinnitas EESTI HAIGEKASSA nõukogu 16. veebruari 2001. a otsusega nr 7. Raviteenuseid rahastab Eesti Haigekassa lepingute kaudu raviasutustega. Kulurida (tuh kr) 2001 eelarve 2001 täitmine Haiguste ennetus 50 000 44 628 Üldarstiabi raviteenused 342 093 335 824 Eriarstiabi, sh 2 207 073 2 170 074 keskostu raviteenused 79 533 Hooldusravi 46 678 48 001 Hambaravi 231 006 225 158 KOKKU 2 876 850 2 823 685 Haiguste ennetus 2001. a kasutati ennetustegevuseks kokku 44, 6 miljonit krooni. Tabel. Suuremad ennetustegevused (tuh krooni) Ennetustegevus 2000. a tegelik kulu 2001. a tegelik kulu 2002. a eelarve Koolitervishoid 14 947 17 950 18 000 Ennetav tervisekontroll 2603 3806 9150 Naissuguelundite ja rinnanäärmete krooniliste haiguste ja pahaloomuliste kasvajate varajane avastamine 2800 4648 8000 B-hepatiidi vastane vaktsineerimine 4110 3860 6200 Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja suguliselt levivate haiguste ennetamine 466 1196 4300 Südamehaiguste riskitegurite skriining 920 550 2500 Osteoporoosi varane avastamine reumaatiliste põletikuliste haigustega ja pikaaegselt kortikosteroide tarvitanud patsientidel 185 163 1100 Fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringud 550 650 750 Noorsportlaste meditsiiniline kontroll 2000 2000 eriarstiabi hulgas Suuremad ennetustegevuse kulud olid: – 226 000 õpilase tervisliku seisundi jälgimine koolides, pearaha hinnaga 7,25 kroonini ühe õpilase kohta kuus, 11 kuud; – B-hepatiidi vastu vaktsineerimise lõpetamine 1987. aastal sündinud lastel ja 1988. aastal sündinud laste vaktsineerimise alustamine esimese kahe annusega – kokku haarati 22 000 last; – ennetavad läbivaatused tervistkahjustavale tööle asumisel summas 3,8 miljonit krooni. Sellele lisandus noorsportlaste meditsiinilise kontrolli projekt. Kooliealiste laste ennetustegevuses säilis 2001. a teatud dubleerimine perearsti tegevuse ja koolis töötavate tervishoiutöötajate vahel. Haigekassa peab oluliseks koolilaste tervise tagamise ülesannete tasemete määratlust ja rollide jaotust, mis tagaks paremad tulemused ning ka ravikindlusvahendite otstarbeka kasutuse. Lühiajaliste prioriteetide raames alustati projektiga «Vere kolesteroolitaseme määramine ja vere kõrgendatud kolesteroolitaseme mõjustamine riskigruppidel», kuluga kokku 0,55 miljonit krooni. Skriininguga hõlmati 3665 elanikku vanuses 30–60 aastat, neist väljendunud hüpertensioon leiti igal 5. naisel ja igal 4. mehel, raske hüperlipideemia igal 5. isikul ning hüperglükeemia igal 10. isikul ning avastatud patsiendid suunati asjakohase ravi saamiseks kõrgema etapi eriarsti juurde. Projekti tulemusi analüüsitakse spetsiaalse Eesti südame-veresoonkonna haiguste programmi andmebaasi alusel. Rinnavähi sõeluuringuks Tallinnas ja Tartus koos naissuguelundite ja rinnanäärmete krooniliste haiguste ja pahaloomuliste kasvajate varajase avastamisega kulus 2,4 miljonit krooni. Skriininguga hõlmati 7609 naist vanuses 45–59 aastat, neist rinnavähk avastati erinevates piirkondades 5–8 naisel 1000 uuritu kohta ning avastatud patsiendid suunati asjakohase ravi saamiseks onkoloogide juurde. Projekti oodatavaks tulemuseks on lokaalses arengustaadiumis rinnavähkide avastamise osakaalu tõus 25% uuritaval kontingendil võrrelduna Eesti keskmise näitajaga (39,3%) ja seeläbi rinnavähihaigete 5 a elulemuse tõstmine 10%. Osteoporoosi varaseks avastamiseks reumaatiliste põletikuliste haigustega ja pikaaegselt kortikosteroide tarvitanud patsientidel kulus 163 tuhat krooni, vastav uuring teostati 797 patsiendile. Vastsündinute fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuringute kulu oli ca 0,65 milj krooni. Skriininguga hõlmatud vastsündinute hulk 2001. aastal oli 98,6%. Skriininguga leiti 1 uus fenüülketonuuriahaige laps ning kaasasündinud hüpotüroosi diagnoositi 3 lapsel. Asjakohast ravi alustati avastatud haigustega lastel enne esimest elukuud. Üldarstiabi raviteenused 2001. aastal rahastas haigekassa 668 perearsti poolt kindlustatutele osutatavaid üldarstiabi raviteenuseid kokku summas 335,8 milj krooni. Harju osakond sõlmis 2001. aastal Tallinnas täiendavalt lepingud 100 uue perearstiga. Seetõttu suurenes kindlustatute perearstile tehtud visiitide arv. Kui perearsti visiidil käinud isikuid oli 2000. aastal 1000 kindlustatu kohta 422, siis 2001. aastal vastavalt 675. Seega suurenes perearsti visiidil käinud isikute arv 2000. aastaga võrreldes 60% võrra. 862 581 kindlustatut (67,5% kindlustatutest) käis 2001. aastal vähemalt 1 korra perearsti vastuvõtul. 2001. aasta perearstilepingu tingimuste kohaselt pidi kindlustatu pääsema perearsti vastuvõtule ägeda haiguse korral samal päeval ja kroonilise haiguse korral 3 päeva jooksul. Nendest kättesaadavuse kriteeriumitest ei õnnestunud kohati kinni pidada seoses 1. jaanuarist 2001 täies mahus jõustunud «Puuetega isikute sotsiaaltoetuste seaduse» rakendumisel perearstide koormuse olulise tõusuga puude ekspertiiside tegemisel. Ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenused Ambulatoorsete ja statsionaarsete eriarstiabi teenuste eest tasus Eesti Haigekassa 2001. aastal raviasutustele 2170 miljonit krooni. Haigekassa eesmärk oli arstiabi kättesaadavuse säilitamine vähemalt 2000. aasta tasemel. Seda tingimustes, kus 2001. aasta eelarves raviteenuste tasumiseks kasutatav raha suurenes 31,1 miljonit ning 1. aprillist 2001 tõusid haigekassa poolt raviasutustele tasutavate teenuste hinnad keskmiselt 3,6%. Hinnatõusu eesmärk oli kompenseerida raviasutustele inflatsioonist tulenevat kulude kasvu. Arstiabi kättesaadavuse taseme säilitamise tingimusteks olid perearstitöö tõhustamine, haiglaravijuhu keskmise kestvuse vähenemine keskmiselt 1 päeva võrra ning suurema tähelepanu pööramine ambulatoorse ehk haiglavälise kirurgia arendamisele. Sellekohaselt rääkis haigekassa läbi ka raviasutustega lepingute sõlmimisel. Kokkuvõtlikult võib öelda, et perearstide töö intensiivsus kasvas (kindlustatud said rohkem abi perearstide käest), haiglaravi keskmine kestus vähenes 1,2 päeva ning ambulatoorse kirurgia osakaal suurenes. Tulemused eriarstiabi kättesaadavuse suhtes varieerusid, teatud erialadel ületasid järjekorrad siiski ambulatoorsele eriarstiabile lepingutes kokkulepitud piire. Haigekassa suutis vähendada järjekordi endoproteeside ja silmakae operatsioonide osas. Eriarstide juures ambulatoorsel ravil oli 2001. aastal 750 533 kindlustatut ehk 58,7% kindlustatutest kokku 2 425 018 haigestumise juhuga. 2000. aastal olid arvud vastavalt 833 723 isikut ning 2 838 155 haigusjuhtu. Iga 2001. aastal eriarsti juures käinud kindlustatu külastas eriarsti keskmiselt 3,2 korda (2000. aastal 3,4 korda). Ühe kindlustatu kohta tuli eriarsti vastuvõtte 2001. aastal keskmiselt 1,9 korda (2000. aastal 2,2 korda). Haigekassa hinnangul vähenes eriarstile pöördumine 2001. a perearstisüsteemi edasise rakendumise ja tõhustumisega (pöördunud isikute arvu vähenemine) ning haigekassa nõudmisega esitada ühe haigusjuhu eest vaid üks raviarve (ravijuhtude arvu vähenemine). Erialadel, kus ooteajad ületasid lubatud piire (näiteks günekoloogiline abi Tallinnas) sõlmis haigekassa II poolaastal reservide arvelt lisalepinguid. Haigekassa tasus ambulatoorse eriarstiabi eest raviasutustele kokku 462 milj krooni. Haiglaravi eest tasus haigekassa 2001. aastal raviasutustele 1638 milj kr, s.o 79 milj krooni rohkem kui eelmisel aastal. Haiglaravil oli aasta jooksul 181 488 kindlustatud isikut, ehk 14,2% kindlustatutest. Kõik kindlustatud kokku olid 2001. aastal haiglas kokku 2 093 253 voodipäeva, mis on 346 436 voodipäeva vähem kui eelmisel aastal. Voodipäevade vähenemine on osaliselt selgitatav ravijuhu keskmise pikkuse vähenemisega, mida haigekassa oli lepingute sõlmimisel eesmärgiks seadnud. Ravijuhu keskmine kestvus vähenes 1,2 päeva võrra, s.t ühe ravijuhu keskmine pikkus 2001. aastal oli 7,8 päeva. Eriarstiabi voodipäevad on vähenenud ka seetõttu, et 2001. aastal käsitles haigekassa hooldusravi eraldi kulureana (2000. aastal käsitleti hooldusravi pikaravina eriarstiabi sees). Haiglaravi juhtude arv oli 2001. aastal 268 846, mis on 11 535 juhu ehk 4% võrra vähem kui 2000. aastal. Üheks haiglaravi juhtude arvu languse põhjuseks on ambulatoorselt tehtud operatsioonide arvu suurenemine. Ühe haiglaraviarve keskmine kulu oli 6090 krooni, suurenedes 2001. aastal 2000. aastaga võrreldes 683 krooni võrra, ehk 12,6%. Haiglaravi juhu maksumus tõusis haigekassa hinnangul seoses raviteenuste hindade tõusuga (3,6%), kergemate juhtude liikumisega ambulatoorsele ravile ning suhteliselt odavamate hooldusravijuhtude käsitlemisega eraldi hooldusravi all. Võrreldes ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi, võib tõdeda, et raviasutused on suutnud enam osutada raviteenuseid ambulatoorselt, inimest mitmepäevasele haiglasse viibimisele võtmata. Enim ravitakse ambulatoorselt Harju ja Tartu piirkondade kindlustatuid. Seetõttu on neis piirkondades olnud ka vajadus haiglaravi järele väiksem. Võrreldes erinevaid haigekassa piirkondi on sagedamini haiglas Pärnu ja Ida-Viru kindlustatud. Samas on Ida-Viru piirkonnas suur ka eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 1000 kindlustatu kohta. Eriarstiabi kasutuse näitajad 2001. aastal Eesti Haigekassa piirkondlikes osakondades 1000 kindlustatu kohta: Piirkondlik osakond Eriarsti amb vastuvõtte/ 1000 kindlustatut Eriarsti vastuvõtul olnud isikuid/1000 k Op-e haiglas/ 1000 k Op-e kokku/ 1000 k Isikuid haiglaravil/ 1000 k Ida-Viru 2781 581 74 86 224 Rakvere 2086 557 76 93 202 Pärnu 2123 529 72 91 225 Lääne 2113 562 71 103 211 Tartu 2407 593 64 103 181 Harju 3024 619 71 97 179 Kagu 1890 542 65 100 207 Kokku 2589 587 70 96 195 Operatsioonide arv kokku (nii ambulatoorseid kui statsionaarseid) 2001. aastal oli 123 146 (2000. a 122 547 operatsiooni). Operatsioonide arvu tõus on seotud sihtotstarbelise haigekassa poolse ressursi suunamisega silmakae ja endoproteeside järjekordade lühendamiseks. Raviasutuste efektiivsema töö tulemusel on 4,5% võrra vähenenud statsionaaris tehtavate operatsioonide arv ja 2,7% võrra on suurenenud ambulatoorsete operatsioonide arv (2000. aastal tehti ambulatoorselt 32 660, 2001. aastal 33 534 operatsiooni). Erinevate piirkondade kindlustatutele võrdsete võimaluste tagamiseks raviteenuste kättesaadavuse osas leppis haigekassa tervishoiuasutustega lepingutes kokku vastuvõtule/konsultatsioonile pääsemise ja hospitaliseerimise ooteaja ülempiirides. Haigekassa pööras tähelepanu kolmele haiglaravi kõige pikemale ooteajale (puusa- ja põlveliigeste endoproteesimine, katarakti ehk silmakae ja kardiokirurgia operatsioonid) eesmärgiga seda vähendada. 2001. aastal tasus haigekassa kindlustatutele tehtud 4577 silmakae operatsiooni eest, mis on 331 operatsiooni enam kui 2000. aastal, kokku summas 30,4 mln krooni. 2001. aastal tehti kindlustatutele 1704 endoproteesi operatsiooni kogukuluga 54,9 mln krooni. Seega tehti 247 endoproteesi operatsiooni rohkem kui 2000. aastal. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes 2001. aastal sünnituste arv 309 võrra. Kokku tasus haigekassa 2001. aastal 12 162 sünnituse eest raviasutustele 128,4 mln krooni. Tabel. Eriarstiabi kulude jaotus 2001. aastal ambulatoorsete ja haiglaravi juhtude kaupa rahvusvahelise haiguste klassifikatsioon 10 (RHK-10) gruppide lõikes RHK-10 grupid Raviteenuse tüüp Juhud Keskmine kulu EEK KOKKU tuh EEK Vereringeelundite haigused (I00-I99) 183 161 384 006 Ambulatoorsed raviteenused 140 658 242 34 046 Haiglaravi teenused 42 503 8234 349 959 Kasvajad (C00-D48) 141 041 242 048 Ambulatoorsed raviteenused 119 524 469 56 053 Haiglaravi teenused 21 517 8644 185 996 Lihas-luukonna ja sidekoehaigused (M00-M99) 225 053 177 471 Ambulatoorsed raviteenused 207 907 245 50 877 Haiglaravi teenused 17 146 7383 126 594 Vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed (S00-T98) 265 867 169 284 Ambulatoorsed raviteenused 250 015 225 56 144 Haiglaravi teenused 15 852 7137 113 140 Kuse-suguelundite haigused (N00-N99) 259 750 161 060 Ambulatoorsed raviteenused 241 594 318 76 835 Haiglaravi teenused 18 156 4639 84 225 Seedeelundite haigused (v.a stomatoloogiline abi) (K00-K93) 92 580 155 981 Ambulatoorsed raviteenused 68 707 250 17 164 Haiglaravi teenused 23 873 5815 138 817 Hingamiselundite haigused (J00-J99) 180 181 143 864 Ambulatoorsed raviteenused 152 352 286 43 618 Haiglaravi teenused 27 829 3602 100 246 Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99) 196 120 123 654 Ambulatoorsed raviteenused 180 836 154 27 882 Haiglaravi teenused 15 284 6266 95 773 Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood (O00-O99) 46 662 98 761 Ambulatoorsed raviteenused 18 930 469 8874 Haiglaravi teenused 27 732 3241 89 887 Nakkus- ja parasiithaigused (A00-B99) 143 454 76 718 Ambulatoorsed raviteenused 133 500 198 26 485 Haiglaravi teenused 9954 5046 50 233 Silma- ja silmamanuste haigused (H00-H59) 234 999 67 110 Ambulatoorsed raviteenused 229 856 172 39 635 Haiglaravi teenused 5143 5342 27 474 Tervise seisundit mõjustavad tegurid ja kontaktid terviseteenistusega (Z00-Z99) 241 933 56 313 Ambulatoorsed raviteenused 227 017 196 44 549 Haiglaravi teenused 14 916 789 11 764 Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (E00-E90) 103 601 51 232 Ambulatoorsed raviteenused 98 688 248 24 469 Haiglaravi teenused 4913 5447 26 763 Närvisüsteemihaigused (G00-G99) 84 490 51 026 Ambulatoorsed raviteenused 77 066 246 18 951 Haiglaravi teenused 7424 4320 32 075 Naha- ja nahaaluskoe haigused (L00-L99) 140 646 36 694 Ambulatoorsed raviteenused 135 876 147 19 944 Haiglaravi teenused 4770 3511 16 750 Sünniperioodis tekkivad teatavad seisundid (P00-P96) 4970 30 596 Ambulatoorsed raviteenused 1663 188 312 Haiglaravi teenused 3307 9157 30 284 Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomanomaaliad (Q00-Q99) 18 101 28 360 Ambulatoorsed raviteenused 15 820 319 5048 Haiglaravi teenused 2281 10 220 23 312 Kõrva- ja nibujätkehaigused (H60-H95) 84 496 21 005 Ambulatoorsed raviteenused 81 876 153 12 502 Haiglaravi teenused 2620 3246 8504 Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed (R00-R99) 46 091 15 038 Ambulatoorsed raviteenused 43 990 219 9643 Haiglaravi teenused 2101 2568 5395 Vere- ja vereloomeelundite haigused ning teatavad immuunmehhanismidega seotud haigusseisundid (D50-D89) 6557 9694 Ambulatoorsed raviteenused 5024 320 1608 Haiglaravi teenused 1533 5275 8087 KOKKU 2 699 753 2 099 915 Keskostu raviteenused Keskostu raviteenuste eest tasus Eesti Haigekassa 2001. aastal 79 533 tuhat krooni. Keskostuna tasus haigekassa kallihinnalise aparatuuri amortisatsiooni, peritoneaaldialüüsi lahuste, haiglate valmisoleku, fraktsioneerimisplasma kogumise, stoomihooldusvahendite, imikute ravikontaktläätsede, luuüdi siirdamise, põletushaigete surveriiete, kohtuarstlike lahanguekspertiiside, kallihinnaliste skolioosi raviks kasutatavate implantaatide ja eriliigesproteeside ning kindlustatute transpordi eest helikopteri või lennukiga vastavalt selleks kinnitatud eelarvele. Kindlustatute plaanilise ravi eest välisriigis tasus haigekassa 2497 tuhat krooni. Välisriiki erandkorras ravile suunati 17 kindlustatut (neist 15 lapsed), 2 juhul tasuti välisriigi arstide osutatud raviteenuste eest Eestis. Valdavalt oli tegemist harvaesinevate ja keeruliste kirurgilist ravi nõudvate juhtudega, mille lahendamiseks Eestis puuduvad arstlik kogemus ja meditsiiniline aparatuur. Ambulatoorne ja statsionaarne hooldusravi Alates 2001. a. käsitletakse hooldusravi eelarvet lahus üld- ja eriarstiabi eelarvest. 2001. aasta hooldusravi kulu oli 44,4 mln krooni ja 3,6 miljoni krooni eest tasuti kindlustatutele vajaminevate stoomihooldusvahendite eest. 2001. aasta eelarves oli hooldusravile planeeritud 46 678 tuhat krooni. Hooldusravina rahastati põhiliselt väikehaiglate osutatavat pikaraviteenust. Hooldusravi sisu ja konkreetse kindlustatu vajaduse hindamine vajab selgemat määratlust. Hambaravi 2001. a tasus haigekassa hambaravi eest 225 mln krooni. Hambahaiguste ennetuseks tasus haigekassa eraldi ennetuse eelarvest 7628 mln krooni. Ülevaatlikkuse huvides on järgnevalt analüüsitud hambahaiguste ja hambaravi kulusid 2001. aastal ühtses tabelis. Hambaravil käis 559 433 kindlustatut, ehk 43,8% kindlustatutest. Haigekassa prioriteedid hambaravi rahastamisel 2001. aastal olid kuni 18-aastaste laste hambaravi ja hambahaiguste ennetamine, pensionäride proteesid ja muude kindlustatute rühmade profülaktilise visiidi tasumine. Lepingutes olid sätestatud ka hambaravi vältimatu abi kriteeriumid. Hambaravi ja ennetuse kulu 2001. a. Vanusegrupid Raviteenuse tüüp 0–18 a 19–59 a üle 60 a Kokku hambaproteesid Summa (tuh EEK) 80 6971 41 253 48 303 ravitud isikuid 93 4662 28 118 32 873 raviteenuste arveid 111 5981 37 734 43 826 summa 1 arve kohta 718 1165 1093 1102 summa 1 isiku kohta 857 1495 1467 1469 Ortodontia ehk hambumushäirete ravi Summa (tuh EEK) 13 760 22 3 13 785 ravitud isikuid 19 474 21 5 19 500 raviteenuste arveid 57 439 39 5 57 483 summa 1 arve kohta 240 559 691 240 summa 1 isiku kohta 707 1038 691 707 Ennetus Summa (tuh EEK) 7623 4 0 7628 ravitud isikuid 88 496 83 1 88 580 raviteenuste arveid 102 230 83 1 102 314 summa 1 arve kohta 75 52 70 75 summa 1 isiku kohta 86 52 70 86 Hambaravi Summa (tuh EEK) 58 363 75 541 28 993 162 897 ravitud isikuid 127 463 214 120 76 897 418 480 raviteenuste arveid 230 243 405 373 156 128 791 744 summa 1 arve kohta 253 186 186 206 summa 1 isiku kohta 458 353 377 389 KOKKU summa (tuh EEK) 79 826 82 538 70 249 232 613 KOKKU ravitud isikuid 235 526 218 886 105 021 559 433 KOKKU raviteenuste arveid 390 023 411 476 193 868 995 367 KOKKU summa 1 arve kohta 205 201 362 234 KOKKU summa 1 isiku kohta 339 377 669 416 Esmased varajased proteesid ja ortoosid 2001. a hüvitas haigekassa esmaste varajaste proteeside väljastamist 5,4 mln krooni eest, proteeside ja ortooside valmistamist rahastati 450 isikule, sealhulgas 50 lapsele. Tervise edendamine Rahvatervise seaduse kohaselt on tervise edendamine inimese tervist väärtustav ja soodustav käitumine ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesti Haigekassa toetab tervise edendamist avaliku konkursi korras esitatud kodanikualgatusel põhineva projektitöö kaudu. 2001. aasta tervist edendavate projektide prioriteetideks kinnitas Sotsiaalministeerium liikumisharrastuse, tervisliku toitumise ja uuenduslikud ideed/meetodid tervise edenduses. Kokku esitati 2001. aastaks 686 projekti, neist üleriigilisi tegevusi sisaldavaid oli 155 ja maakondliku tähtsusega 531. Eesti Haigekassa eraldas tervist edendavate projektide rahastamiseks 2001. aastaks 13,5 miljonit krooni. Kokku finantseeriti 325 projekti, neist üleriigilisi tegevusi sisaldavaid oli 43 ja maakondliku tähtsusega 244 ja 38 arendusprojekti. Kokku kasutati tervise edendamiseks 12,9 miljonit krooni. Rahastatud projektidest jäid teostamata 10 projekti summas ca 276 000 krooni. Projektide mitte toimumise põhjuseks oli eelkõige taotlenud asutuse huvi puudumine lepingu sõlmimiseks ja projekti teostamiseks. Projektide rahastamine Haigekassa piirkonniti 2001. aastal EHK piirkond Summa terviseedenduseks 2001 Harju 2 255 000 Tartu 1 210 000 Ida-Viru 880 600 Pärnu 592 000 Rakvere 550 000 Kagu 534 600 Lääne 510 400 Projektide rahastamine 2001. aastal toetas solidaarsusprintsiipi, terviseedendus toimus kõigis maakondades ligikaudu võrdelises ulatuses maakonna elanike arvuga. Ulatusest ligi 2,5 korda suurem oli terviseedenduse rahastamine Hiiumaal. Kitsalt prioriteetsetele teemadele suunatud projektidele eraldatud summa moodustas 22% kõigist projektidest. Lisades prioriteetidega seotud üldised tervisekasvatuse projektid, südametervise projektid ning puuetega inimestele suunatud projektid, tuleb prioriteetidega seotud projektide osatähtsuseks ca 60% projektidele eraldatud mahust. Otseselt või kaudselt haarati eelmisel aastal terviseedenduse tegevusega vähemalt 1/3 elanikkonnast. Tervist edendavate projektide üritustel osales hinnanguliselt üle 45 000 lapse ja noore ning 33 000 täiskasvanu. Projektidest võttis osa ka ligi 2000 puudega inimest. Lasteaedade ja koolide pedagoogide koolitustel oli osalejaid üle 2500, lisaks said terviseedenduse täienduskoolitust ligikaudu 900 meditsiinitöötajat. Individuaalset nõustamisteenust sai üle 8000 inimese. Erinevaid tervisealaseid trükiseid anti välja kokku 65 kogutiraažiga ca 200 000 eksemplari. Videoklippe ja telesaateid tehti 20 erinevaid raadiosaateid 100. Projektide raames töötati välja või uuendati 10 terviseteemalist internetilehekülge. 2001. aasta tervist edendavate projektide tulemuseks on osalejate terviseteadlikkuse suurenemine ja tervislikuks eluks vajalike oskuste omandamine. Sportlikku tegevust sisaldavate projektide tulemusteks mõõdeti osalejate kehalise võimekuse paranemist. Projektide raames oli osalejatel võimalik testida oma tervislikku seisundit – mõõta vererõhku, kolesterooli, luutihedust, testida kehalist võimekust. Avastatud haigusseisundite puhul anti osalejale asjakohast nõu ning suunati edasisele ravile. Ravimid Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid – 627,9 mln krooni (ravimid 623,9 mln krooni + testiribad 4 mln krooni). Soodustingimustel väljastatud ravimitele kulus 2001. aastal 623,9 mln krooni, mis ületas aasta eelarvet 24,8%. 2001. aasta ravimite kulud ületasid 180 mln krooni võrra ehk 40% 2000. aasta kulusid. 2000. aastal omakorda kompenseeriti ravimeid 20% enam kui 1999. aastal. Lisaks soodustingimustel väljastatavatele ravimitele kompenseeriti kindlustatutele 2001. aastal 3990 tuhande krooni eest soodustingimustel väljastatavaid testiribasid veresuhkru määramiseks. 2001. a väljastati testribasid 2200 diabeetikule, kellest lapsed moodustasid ~10%. Keskmine testriba maksumus 2001. a oli 7,39 krooni. * üldine kulu on parempoolsel Y-teljel Kulu tõus oli tingitud 2001. aastal laienenud ravimisoodustuste tõttu mitme haigusrühma ja mitme uue kompenseeritava ravimi võrra. Sellega kaasnesid kindlustatupoolsete kulutuste vähenemine rea ravimite ostmisel. Näiteks südamehaigusi, närvihaigusi, psüühilisi haigusi, seedetrakti haigusi põdevatele isikutele vähenes rea nende haiguste raviks kasutatavate ravimite ostmisel rahaline omaosalus ja seeläbi paranes ravi kättesaadavus. 2001. aastal vähenesid mitmed varasemaid piiranguid, mis lubasid teatud soodusravimeid välja kirjutada vaid eriarstidel. Tõusid nii retseptide arv kui ka ühe retsepti keskmine maksumus. 2000. aastal kompenseeris haigekassa 3,4 mln retsepti, 2001. aastal 3,9 mln retsepti. Retseptide arvu tõus on tingitud isikute arvu tõusust, kellele ravimeid määratakse ja ühele inimesele väljakirjutatavate retseptide arvu tõusust. 2000. aastal oli keskmine retsepti kulu 128,6 krooni, 2001. aastal 158,7 krooni, seega tõus aasta jooksul 23%. Kõige enam on kasvanud II nimekirja retsepti maksumus (25%) ning alla 3-aastaste laste retsepti maksumus (23%). Positiivne, et 2001. a viimaste kvartalite jooksul on üldine keskmine retsepti maksumus olnud stabiilne. Retsepti kulu tõus on tingitud uute ja kallimate ravimite suuremast väljakirjutamisest ja ravimihindade tõusust. 2001. a algusest lisandus ravimitele 5% käibemaks, mis on olnud üks põhjus ravimite jaehindade tõusul. Sellest tulenev hindade tõus jagunes vastavalt soodustusele proportsionaalselt kindlustatu ja haigekassa vahel. Retseptide arv Retsepti keskmine maksumus Ravimite kulu on käesoleval ajal haigekassale «avatud» kohustus, sest ei ravikindlustusseadus ega ka haigekassa seadus ei anna haigekassale vahendeid ravimikulude kontrollimiseks. Ravimikulu tõusu pidurdamiseks on Eesti Haigekassa juhatuse poolt välja töötatud pikaajalise strateegia põhitegevused. Strateegiaks on nii referentshindade väljatöötamine kui ka arstide retseptikäitumise analüüs ja tagasiside neile. Kuna ravimeid välja kirjutavad arstid ei tunneta ravimite tegelikku kulu, siis käivitas haigekassa 2001. aastal perearstidele tagasiside andmise süsteemi. Selle eesmärgiks on retseptikäitumise analüüsi põhjal anda regulaarset tagasisidet arstidele nende poolt välja kirjutatud soodusravimite mahu ja kulu kohta, et mõjutada arste aru saama retseptide väljakirjutamise «harjumuse hinnast» ning vajadusele võrrelda end kolleegide käitumisega üle Eesti. Retsepti keskmise maksumuse stabiliseerumine aasta lõpul on positiivne märk tagasiside andmise efektiivsusest. Tsentraalselt soetatavad ravimid Tsentraalselt soetatavate ravimite eelarve 2001. aastaks oli 40 miljonit krooni, millest kulus 38 225,5 tuhat krooni ehk 95,6%. Riigihangete või üksikjuhtudena rahastati patsientidele nende haiguse tõttu vajalikke väga kalleid ravimeid, mis reeglina ei ole isegi apteekides jaemüügis oma suure hinna ja vähese tarbimise tõttu. 2001. aastal osteti ravimeid hematoloogiliste, onkoloogiliste, nefroloogiliste, gastroenteroloogiliste, reumatoloogiliste, neuroloogiliste, endokrinoloogiliste, günekoloogiliste ja uroloogiliste haigustega patsientide raviks ning lastele. Ravikuuri maksumused ühele inimesele olid vahemikus 10 000 kuni 195 000 krooni kuus. Tsentraalselt soetatavad ravimid hangiti riigihanke korras vähempakkumiste teel. Tsentraalsete ravimite jaotus toimus läbi nn kõrgema etapi raviasutuste kindlatel näidustustel. Lisaks hüvitati kalleid ravikuure 34 inimesele ning 8 erakordselt kallist statsionaarselt kasutatava ravimi juhtu. RHK-10 grupid Kasvajad (C00-D89) 18 657 695 Keskost 18 128 051 Üksikjuhud 529 644 Lihas-luukonna ja sidekoehaigused (M00-M99) 865 404 Keskost 599 605 Üksikjuhud 265 799 Kuse-suguelundite haigused (N00-N99) 4 724 349 Keskost 4 724 349 Üksikjuhud 0 Seedeelundite haigused (v.a stomatoloogiline abi) (K00-K93) 798 234 Keskost 798 234 Üksikjuhud 0 Psüühika- ja käitumishäired (F00-F99) 262 824 Keskost 0 Üksikjuhud 262 824 Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (E00-E90) 7 424 803 Keskost 3 582 538 Üksikjuhud 3 842 265 Närvisüsteemihaigused (G00-G99) 3 533 176 Keskost 3 443 806 Üksikjuhud 89 370 Sünniperioodis tekkivad teatavad seisundid (P00-P96) 1 117 137 Keskost 1 117 137 Üksikjuhud 0 KOKKU 37 383 622* * Summa ei sisalda albumiini hinna ja müügihinna vahe kompenseerimiseks kulunud summasid. Ajutise töövõimetuse hüvitised Ajutise töövõimetuse hüvitise kulu mõjutavad töötajate haigestumus ja viimase 6 kuu palgamuudatused. Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulu oli 2001. aastal 744,8 miljonit krooni, suurenedes võrreldes 2000. aastaga 2,6%. Võrreldes kinnitatud eelarvega oli kulu 1,9% kõrgem. Ajutise töövõimetuse hüvitised (tuh EEK) 2000 tegelik 2001 tegelik Haigushüvitised 497 017 493 427 Hooldushüvitised 77 043 85 440 Sünnitushüvitised 132 286 146 225 Tööõnnetushüvitised 19 480 19 737 Kokku TVH kulud 725 826 744 831 TVH kulud koos postikuludega* 726 422 * Kuna 2000. aastal maksti postikulud ravikindlustuseelarvest, lisanduvad 725 826 tuhandele kroonile postikulud, mis teeb ajutise töövõimetuse kuluks 726 422 tuhat krooni. (Alates 2001. aastast makstakse postikulud ülalpidamiskulude eelarvest.) Võrreldes 2000. aastaga kasvas 2001. aastal ühe töövõimetuspäeva keskmise hüvitise maksumus 9%. Samal ajal vähenesid 2001. aastal haigekassa poolt hüvitatud töövõimetuspäevad seoses oluliselt vähenenud haigestumisega I poolaastal ligi 7% (s.o 450 700 päeva), millest tulenevalt oli 2001. aasta ajutise töövõimetuskulu kasv suhteliselt madal, jäädes alla 2001. aasta üldisele palgakasvule. Tabel. Ajutiselt töövõimetu olnud kindlustatute arv 2001 võrreldes 2000. Hüvitist saanud isikute arv 2000. a Hüvitist saanud isikute arv 2001. a Muutus % Haigestumine 205 986 191 863 –7 Sünnitus 8469 8421 –0,5 Hooldus 38 964 39 676 2 Tabel. Töövõimetuspäevade arv TV päevi 2000. a TV päevi 2001. a Muutus % Haigestumine 5 098 614 4 658 517 –9 Sünnitus 1 067 677 1 047 232 –2 Hooldus 615 478 625 292 2 Töövõimetuspäevade arv ühe haigestunud isiku kohta oli keskmiselt 23 päeva. Keskmiselt oli töövõimetuspäevi iga töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtjana kindlustatu kohta 11 päeva. 2001. aastal on saanud vähemalt üks kord haigushüvitist 33% töötajatena või füüsilisest isikutest kindlustatuna kindlustatud isikutest. Ühe hüvitatava kalendripäeva keskmine tasu oli haigestumise puhul 2001. aastal 110 krooni, tõustes aastaga 7,8%. Piirkonniti oli haigestumise korral keskmine päevahüvitis 2001. aastal: Harju osakond 130 krooni Ida-Viru 100 Kagu 89 Lääne 96 Pärnu 100 Rakvere 95 Tartu 97 Hooldushüvitist saanud kindlustatute arv tõusis võrreldes 2000. aastaga 2% – 39 676 inimest 2001. a ja 38 964 inimest 2000. aastal. Keskmine hüvitatud päevade arv isiku kohta oli 9 päeva, mis on sama võrreldes eelmise aastaga. Keskmine päevahüvitis oli 137 krooni, mis on tõusnud võrreldes 2000. aastaga 9,6% (2000. a keskmine päevahüvitis oli 125 krooni). Sünnitushüvitist saanute kindlustatute arv on 8421 ja 2000. aastal 8469. Keskmine päevahüvitis oli 140 krooni, mis on 13% kõrgem eelmise aasta keskmisest päevahüvitisest (124 krooni). Töötrauma korral sai töövõimetushüvitist 5007 kindlustatut, hüvitatavate päevade arv langes 5% 149 564 päevale, keskmine päevahüvitis tõusis 123 kroonilt 131 kroonini. Muudel põhjustel ajutise töövõimetuse päevade arv tõusis 61 880 päevalt eelmisel aastal 65 021 päevani. Need on tervislikel põhjustel ajutiselt teisele tööle üleviimised 1299 kindlustatule. Keskmine päevahüvitis tõusis 7% – 72 kroonilt 77 kroonini päeva kohta. Haigekassa 2001. aasta prioriteedid ajutise töövõimetuse meditsiinilise põhjendatuse kontrollimisel olid üle 30-päeva kestvad haigestumised ja hoolduslehed. Muud kulud Ravikindlustusalaste välislepingutega seotud kulud Eesti Vabariigil on sõlmitud lepingud sotsiaalkindlustuse valdkonnas (kaasa arvatud ravikindlustus) Leedu, Läti, Ukraina, Rootsi ja Soomega. Lepingute alusel kindlustatakse Eesti riigis kindlustatud isikule vastavas välisriigis vältimatu arstiabi osutamine Eesti Haigekassa vahendite arvelt. Kokku tasuti välislepingute alusel 2001. aastal lepingutega seotud riikide kindlustatute vältimatu arstiabi eest Eesti raviasutustele 1,235 mln krooni, sh tasuti Soome kodanike vältimatu arstiabi eest 698,6 tuhat krooni, Rootsi kodanike eest 279,2 tuhat krooni, Läti kodanike eest 132,6 tuhat krooni, Leedu kodanike eest 65,0 tuhat krooni ja Ukraina kodanike vältimatu arstiabi eest 59,9 tuhat krooni. Ravikindlustuse administreerimise kulud e haigekassa ülalpidamiskulud Ravikindlustuse administreerimiskulu 2001. aastal oli 79,1 mln krooni. Planeeritud eelarvest kasutas haigekassa 91,86%. Personali- ja juhtimiskulud Personali- ja juhtimiskulud olid 2001. aastal 34 487 tuhat krooni. Personalikulude alla kuuluvad haigekassa töötajate, juhatuse ja nõukogu liikmete töötasu liigid: põhitöötasu ja tulemustasu ning sotsiaalmaks. Seisuga 01.01.2001 oli Eesti Haigekassas 444,5 ametikohta ja 347 töötajat, seisuga 31.12.2001 oli vastavalt 323 ametikohta ja 307 töötajat. Struktuurireformi käigus vähenes andmetöötlejate, klienditeenindajate ja raamatupidajate arv, samas loodi juurde ametikohti valdavalt usaldusarstidele, juristidele ja kesksete funktsioonide täitmiseks keskosakonnas. Töötasufondi kasutus tervikuna 2001. aastal moodustas 25 873 tuhat krooni ehk 86,69% eelarvest. Põhitöötasu kasutus moodustas 22 073 tuhat krooni ehk 99,23% eelarvest. Tulemusjuhtimine rakendus II poolaastast, millega seoses tulemusjuhtimise eelarvet kasutati 2317 tuhat krooni ehk 41,66% eelarvest. Töölepingud lõpetati tööandja algatusel ja poolte kokkuleppel 71 töötajaga ja maksti lahkumishüvitisi koos sotsiaalmaksuga 2141 tuhat krooni. Planeeritud reformikulusid kasutati seega 85,64% planeeritust. Juhatuse liikmetele maksti 2001. aastal töötasuks kokku 1483,2 tuhat krooni. Teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on lisagarantiina juhatuse liikmetele (v.a juhatuse esimees) ette nähtud kompensatsioon 3 kuupalga ulatuses. Majanduskulud Majandamiskulud olid kokku 15 427 tuhat krooni tuh EEK 2001 eelarve 2001 tegelik Vahe Majanduskulud 15 166 15 427 261 Kantseleikulud 5030 5057 27 Ruumide majandamiskulud 4813 4451 –362 Inventar 1019 2614 1595 Sõidukite ülalpidamiskulud 1694 1743 49 Lähetused 350 191 –159 Muud tegevuskulud 961 341 –620 Koolitus 1300 1030 –270 Kantseleikulud. Sidekulud vähenesid seoses EMT korporatiivkliendi lepingu sõlmimisega ja virtuaalvõrgu rakendamisega. Ruumide majandamiskulud. Osakondade ühendamise käigus vabaneti mittevajalikust büroopinnast, millega kasutatav büroopind vähenes kokku 800 m2 võrra. Ruumide majandamiskulud olid võrrelduna 2000. a 5543 tuhat krooni ja 2001. a 4451 tuhat krooni vastavalt. Seega kulud vähenesid aasta lõikes 19,7% ning moodustasid 2001. aasta eelarvest 92,5%. Inventar Suurem inventarikulu on tingitud 2001. a algsaldode auditi käigus kuludest tagasi võetud põhivara amortisatsioonist. Sõidukite ülalpidamiskulud. Vastavalt Eesti Haigekassa nõukogu otsusele võõrandati avalikul enampakkumisel 13 vananenud ja mittevajalikku sõiduautot. Müügist laekus puhastulu 413 tuhat krooni. Autode ülalpidamiseks kulutati 2001. a 1743 tuhat krooni võrrelduna 1927,3 tuhat krooni aastal 2000. Kuigi sõidukite kulud 2001. aastal ületasid eelarves planeeritu 49 tuhande krooni võrra, vähenesid kulud sõidukitele 9,6% võrrelduna aastaga 2000. Muud tegevuskulud. Planeeritud eelarvet delegatsioonide vastuvõtuks, esinduskuludeks ja muudeks tegevusteks kulutati tunduvalt vähem planeeritust. Samuti jäi korraldamata ravikindlustuse konverents, mis moodustas olulise summa antud eelarve realt. Koolituskulud. Erinevatel koolitustel osales eelmisel aastal kokku 227 töötajat ja koolitusele kulutati 1029,9 tuhat krooni. Infotehnoloogia kulud Infotehnoloogiakuludeks kasutati 12 471 tuhat krooni. Põhilised infotehnoloogiaalased arendustööd 2001. aastal olid: – 17 osakonna hajusandmebaaside üleviimine tsentraalsele andmebaasile, milline töö teostati kahes etapis a) 17 piirkondliku andmebaasi üleviimine 7 osakonna andmebaasile ja lisaks Vene Föderatsiooni mittetöötavate sõjaväepensionäride andmebaasile ning piirkondlike allüksuste üleviimine kaugtöötlusele (7+1 andmebaasi füüsiline paiknemine viidi üle Eesti Haigekassa keskosakonda) b) osakondade andmebaaside üleviimine tsentraalsele andmebaasile koos uue andmebaasi serveri hanke ja käikuandmisega (server SunFire 3800) – Andmeturbe koostööprojekti teostamine koos Eesti Ühispangaga – Majandustarkvara hanke teostamine ja juurutamise alustamine – E-teenuse arendustööde alustamine Infotehnoloogia kulude alakasutus 6% ulatuses tuleneb: – andmeturbe projekti realiseerimisest projekti «Vaata maailma» finantseerimisel – ravikindlustuse ja majandusinfosüsteemi infosüsteemi arenduste osalisest lükkumisest 2002. aastasse – uue keskserveri ja majandustarkvara litsentsihanke hanke realiseerumisest detsembris, mille tulemusena kujunes amortisatsioonikulu oodatust väiksemaks Ravikindlustushüvitiste arvlemisega seotud kulud Ravikindlustushüvitiste arvlemisega seoses kasutati 1529 tuhat krooni. 917 tuhat krooni kulus kindlustatutele 2000. aastal tasutud töövõimetushüvitistelt kinnipeetud tulumaksutõendite väljastamiseks, 612 tuhat krooni oli tasu Eesti Postile töövõimetushüvitiste maksmiselt «rahakaardina» posti kaudu. Arenduskulud Arendustegevuse eest tasumiseks kulus 553 tuhat krooni. Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonnas alustati eelmine aasta mitmeid arendusprojekte nagu komplekshindadele (DRG) üleminek, referentshindade väljatöötamine, perearstidele retseptide väljakirjutamise tagasiside andmine, haigla ja perearsti tegevusaruannete väljatöötamine. Haigekassa otsis aktiivselt arenduskulude katteks ka väliseid rahastamisallikaid ning Eesti Tervishoiuprojekt 2015 saadud rahalise toetuse summas 258 tuhat krooni abil oli võimalik kasutada haigekassa eelarve vahendeid vaid 44,6% ulatuses planeeritud 1,3 miljonist kroonist. Finantsteenuste kulud Finantskulud olid kokku 2001. aastal 537 tuhat krooni. tuh EEK 2001 eelarve 2001 tegelik Vahe Panga teenustasud 1800 537 –1263 Riigikassa haldamiskulud 500 03 3 Riigikassa poolt arve esitamata Panga teenustasude osas saavutati pangaga planeeritust parem hinnakokkulepe. Muud kulud Muud kulud summas 11 915 tuhat krooni hõlmavad trükiste kulu, järelevalve ja avalike suhetega seotud kulutusi. Muud kulud tuh EEK 2001 eelarve 2001 tegelik Vahe Blanketid ja trükised 6747 7442 695 Järelevalve 2500 454 –2046 Avalikud suhted/teavitamine 520 602 82 Muud kulud 450 0 –450 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 0 3417 3417 Muude kulude eelarves on kajastatud haigekassa nõukogu ja juhatuse liikmete vastutuskindlustus, mis on sõlmimata (450 tuh kr). Reservkapital Vastavalt Eesti Haigekassa seaduse § 38-le kantakse reservkapitali moodustamiseks vähemalt 1/50 aastaeelarve mahust kuni reservkapitali nõutud määra saavutamiseni, samuti kantakse reservkapitali sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ülelaekumised. 2001. aasta tulemi jaotamise ettepanek juhatuse poolt on kanda eraldisteks reservkapitali 2001. aasta eelarves planeeritud summa 89 mln krooni ja ülelaekunud sotsiaalmaksu ravikindluse osa summas 100,8 mln krooni. Kokku moodustab 2001. a reservkapitali summa 189,8 miljonit krooni. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Juhatuse deklaratsioon Juhatus deklareerib oma vastutust lehekülgedel 32 kuni 44 esitatud Eesti Haigekassa 2001. a raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsuse eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et: – raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses hea raamatupidamistavaga; – raamatupidamise aastaaruanne kajastab Eesti Haigekassa finantsseisundit ja majandustulemusi õigesti ja õiglaselt; – kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani 30.04.2002, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; – Eesti Haigekassa on jätkuvalt tegutsev. Kuupäev Allkiri Juhatuse esimees Maris Jesse 30.04.2002 .............................. Juhatuse liige Toomas Palu 30.04.2002 .............................. Juhatuse liige Andres Rannamäe 30.04.2002 .............................. Juhatuse liige Rein Parelo 30.04.2002 .............................. Bilanss 31.12.2000 31.12.2001 Lisa AKTIVA Käibevara Raha ja pangakontod 96 905 586 268 883 547 3 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 91 707 662 4 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 7 361 259 8 134 173 Ebatõenäoliselt laekuvad arved –14 623 –2 117 439 Kokku 7 346 636 6 016 734 Mitmesugused nõuded Muud lühiajalised nõuded 51 273 877 29 932 236 5 Viitlaekumised Intressid 2 919 392 4 103 805 Muud viitlaekumised 0 57 790 394 6 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 3 597 756 541 895 Varud Ostetud kaubad müügiks 971 367 1 439 596 Ettemaksed hankijatele 97 418 1030 Kokku 1 068 785 1 440 626 8 Käibevara kokku 163 112 031 460 416 899 Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Muud aktsiad, osad ja võlatähed 180 000 180 000 4 Mitmesugused pikaajalised nõuded 14 690 148 29 080 168 10 Kokku 14 870 148 29 260 168 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 12 747 140 3 501 796 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 860 288 483 966 Muu inventar (soetusmaksumuses) 27 159 129 30 250 366 Akumuleeritud põhivara kulum –26 323 352 –23 182 888 Kokku 14 443 205 11 053 240 9 Immateriaalne põhivara Ostetud litsentsid 2 269 786 2 279 357 9 Põhivara kokku 31 583 139 42 592 765 AKTIVA KOKKU 194 695 170 503 009 664 Bilanss 31.12.2000 31.12.2001 Lisa PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused 0 1 551 306 11 Võlad hankijatele Raviasutustele teenuste eest tasumata arved 163 972 554 215 388 612 Apteekidele soodustingimustel väljastatud ravimite eest tasumata arved 30 660 575 48 536 976 Teistele hankijatele ravikindlustuse hüvitiste eest tasumata arved 5 943 580 5 858 805 Muud hankijatele tasumata arved 965 395 3 138 948 Hankijatele tasumata arved kokku 201 542 104 272 923 341 Maksuvõlad 13 063 835 18 425 619 7 Viitvõlad Võlad töövõtjatele 1 290 536 1 958 966 Intressivõlad 2754 0 Muud viitvõlad 11 863 0 Kokku 1 305 153 1 958 966 Lühiajalised eraldised 0 125 214 Lühiajalised kohustused kokku 215 911 092 294 984 446 Pikaajalised kohustused 0 5 298 654 11 Kohustused kokku 215 911 092 300 283 100 Omakapital Eelmiste perioodide tulem –1 796 075 –28 034 370 Aruandeaasta tulem –19 419 847 230 760 934 Omakapital kokku –21 215 922 202 726 564 12 PASSIVA KOKKU 194 695 170 503 009 664 Tulemiaruanne 2000. a 2001. a Lisa Laekumised riigieelarvest ja sissenõuded teistelt isikutelt 4 106 519 677 4 550 244 404 13 Tegevuskulude sihtfinants. tervishoiuprojektist 0 257 599 Ravikindlustuse kulud –4 076 277 039 –4 254 217 767 13 Brutotulem 30 242 638 296 284 236 Üldhalduskulud –52 275 430 –76 392 910 13 Muud tegevustulud 1 569 897 5 160 407 Muud tegevuskulud –903 890 –2 925 421 Tegevustulem –21 366 785 222 126 312 Finantstulud muud intressi- ja finantstulud 1 977 883 8 634 622 Kokku finantstulud 1 977 883 8 634 622 Finantskulud muud finantskulud –30 945 0 Kokku finantskulud –30 945 0 Aruandeaasta tulem –19 419 847 230 760 934 Eesti Haigekassa seaduse § 38 kohaselt kantakse aruandeaasta tulemist reservkapitali vähemalt 1/50 eelarve mahust, 89 000 000 krooni, ja sotsiaalmaksu ülelaekumised, 100 810 061 krooni, kokku 189 810 061 krooni. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldine informatsioon Eesti Haigekassa on 14.06.2000 vastu võetud Eesti Haigekassa seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mis alustas nimetatud seaduse alusel tegevust 01.01.2001. Eesti Haigekassa on kuni Eesti Haigekassa seaduse jõustumiseni tegutsenud Keskhaigekassa ja piirkondlike haigekassade õigusjärglane. Eesti Haigekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab Eesti Haigekassa põhiosas riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summast, samuti ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumistest. Laekunud sotsiaalmaksu arvelt finantseerib Eesti Haigekassa ravikindlustatutele ja nendega võrdsustatud isikutele meditsiiniteenuste osutamist ja soodusravimeid ning maksab töövõimetushüvitisi. Üldpõhimõtted Eesti Haigekassa raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginevast heast raamatupidamistavast. Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2001 ja lõppes 31. detsembril 2001. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi kohaselt nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raamatupidamise aruanded koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi kohaselt, välja arvatud riigieelarvest laekuvate tulude osas. Aruandeskeemid ja algbilansi korrigeerimine Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruandena kasutatakse raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2, mille osa kirjeid on ümber nimetatud lähtudes Haigekassa tegevuse eripärast. Uute aruandeskeemide ja raamatupidamise seaduses kehtestatud arvestuspõhimõtete kasutuselevõtuga seoses on võrreldavuse tagamiseks korrigeeritud algbilanssi. Korrigeerimiste mõju algbilansi omakapitalile on toodud aastaaruande lisas 12. Välisvaluuta arvestus Välisvaluuta tehingud kirjendatakse raamatupidamises ümberhinnatult Eesti kroonidesse tehingupäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursi järgi. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva kursi alusel ja realiseerimata kursimuutused kajastatakse tulemiaruandes. Tulude ja kulude arvestus Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tekib nõudeõigus dividendidele. Finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalisteks finantsinvesteeringuteks on need väärtpaberid, mis on ettenähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) bilansipäevale järgneva majandusaasta jooksul või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. Lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite arvestus Lühiajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberid kajastatakse lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Erandiks on IOSCO liikmesriigi börsil noteeritud väärtpaberid, mis hinnatakse bilansipäeva noteeringust lähtuvalt. Väärtpaberite hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Pikaajaliste finantsinvesteeringute arvestus Aktsiate ja muude väärtpaberite portfellinvesteeringuid hinnatakse lähtudes sellest, mis on madalam, kas investeeringu soetusmaksumus või realiseerimismaksumus. Kui pikaajaliste võlakirjade soetusmaksumus erineb nende nimiväärtusest, siis jaotatakse soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestvuse perioodidele ning kajastatakse tulemiaruandes investeeringutuludes. Nõuete ja laenude arvestus Nõuded ja antud laenud hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded ja antud laenud, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Nõuded ja laenud, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, hinnatakse lootusetuks ning kantakse bilansist välja Varude arvestus Varud võetakse arvele soetusmaksumuses ja kantakse kuludesse FIFO meetodil. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Materiaalse põhivara arvestus Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: – hooned 20–25 aastat – masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara 3–10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kasutusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Kassatagavara Haigekassa eelarve kassatagavara on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv, mida juhatus kasutab haigekassa kulude finantseerimiseks ajutiste kassalünkade korral. Eesti Haigekassa seaduse § 37 järgi on kassatagavara suurus vähemalt 5 protsenti eelarve mahust. Reservkapital Haigekassa reservkapital on haigekassa eelarve vahenditest moodustatav reserv ravikindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks. Eesti Haigekassa seaduse § 38 järgi on reservkapitali suuruseks 8 protsenti eelarve mahust. Reservkapitali kantakse igal aastal vähemalt 1/50 haigekassa eelarve kogumahust ning ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu ülelaekumised kuni käesolevas seaduses sätestatud reservkapitali suuruse saavutamiseni või taastamiseni. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras Vabariigi Valitsuse korraldusega sotsiaalministri ettepanekul. Lisa 2. Rahavoogude aruanne 31.12.2000 31.12.2001 Rahavood põhitegevusest Laekunud sotsiaalmaks 4 093 224 131 4 578 437 928 Hankijatele tasutud arved 4 063 836 930 4 320 083 036 Töötajatele tasutud 16 097 407 21 085 820 Tasutud maksud 11 642 550 12 691 641 Tasutud intressid 0 0 Muud laekunud tulud 30 158 077 40 191 997 Muud tasutud kulud 0 980 147 Rahavood põhitegevusest kokku 31 805 320 263 789 281 Rahavood investeerimisest Tasutud põhivara eest 3 900 317 516 820 Laekunud põhivara müügist 0 413 163 Tasutud lühiajaliste finantsinvesteeringute eest 0 91 707 662 Rahavood investeerimisest kokku –3 900 317 –91 811 319 Raha ja pangakontode netomuutus 27 905 003 171 977 961 Pangakontod perioodi algul 69 000 583 96 905 586 Raha muutus 27 905 003 171 977 961 Pangakontod ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 96 905 586 268 883 547 sh lühiajalised deposiithoiused – 257 000 000 Lisa 3. Raha ja pangakontod 31.12.2001 Nõudmiseni hoiused 11 883 547 Tähtajalised hoiused 257 000 000 Kokku raha ja pangakontod 268 883 547 Tähtajalised hoiused tähtajaga: – kuni 1 kuu 227 000 000 – 1 kuni 3 kuud 30 000 000 Kokku 257 000 000 Lisa 4. Aktsiad ja väärtpaberid Lühiajalised investeeringud Võlakiri (kommertspaber) Algkuupäev Bilansiline maksumus (soetusmaksumus) Võlakirja lunastamise kuupäev Tootlus % Laekuv tulu SWE(CP) 16.11.2001 19 970 986,00 21.01.2002 3,40 123 900,00 SWE(CP) 16.11.2001 19 530 174,00 16.05.2002 3,80 374 940,00 SWE(CP) 30.11.2001 4 847 354,40 25.03.2002 3,40 52 645,60 SWE(CP) 30.11.2001 3 469 651,50 04.03.2002 3,35 30 348,50 ÜP(CP) 05.12.2001 14 937 600,00 21.01.2002 3,20 62 400,00 SWE(CP) 14.12.2001 4 938 940,00 22.04.2002 3,45 61 060,00 SWE(CP) 20.12.2001 14 731 875,00 20.06.2002 3,60 268 125,00 ÜP(CP) 28.12.2001 9 281 081,25 28.06.2002 3,60 168 918,75 KOKKU 91 707 662,15 1 142 337,85 Eesti Haigekassa kassatagavara vahendeid haldab ja investeerib Eesti Riigikassa. Pikaajalised finantsinvesteeringud Eesti Haigekassal on soetatud aktsiaid nimiväärtuses alljärgnevalt AS Viimsi Haigla aktsiad (soetusmaksumuses) AS Pärnu Mudaravila aktsiad (soetusmaksumuses) 2000 2001 2000 2001 Saldo aasta algul 90 000 90 000 90 000 90 000 Saldo aasta lõpul 90 000 90 000 90 000 90 000 Eesti Haigekassa omab nimetatud äriühingutes alla 20% aktsiatest. Lisa 5. Muud lühiajalised nõuded Sisu 31.12.2001 Lisa Nõue Vene Föderatsiooni Suursaatkonna juures asuvale Sotsiaalosakonnale1 15 475 469 Tallinna Diagnostikakeskusele nõue2 9 541 194 Väljastatud laenude lühiajaline osa 4 893 300 10 Terviseedendamise projektide kasutamata osa 10 838 Ülalpidamiskulude tagasimaksu nõue 11 435 Kokku 29 932 236 1 Vastavalt lepingule hüvitab Haigekassa Eestis elavate Venemaa sõjaväepensionäride ravikulud, mis tagastatakse Venemaa poolt. 2 Tallinna Diagnostikakeskuse hoone ehituseks eraldatud vahendid, mille tagasisaamise tingimuste üle käivad läbirääkimised. Lisa 6. Muud viitlaekumised Muude viitlaekumiste koosseisus on Riigikassa poolt seisuga 31.12.2001 üle kandmata sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa summas 57 790 393 krooni, mis oli maksumaksjate poolt tasutud 2001. a eest. Lisa 7. Maksud Maksuliik 31.12.2000 31.12.2001 ettemaks maksuvõlg ettemaks maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 3862 12 702 613 1109 16 526 830 Sotsiaalmaks 0 354 221 1314 1 851 362 Erisoodustuse tulumaks 0 7001 0 47 427 Maamaks 0 0 492 0 Kokku 3862 13 063 835 2915 18 425 619 Üksikisiku tulumaksuvõlg sisaldab Haigekassa poolt arvestatud kindlustatute töövõimetushüvitistelt arvestatud tulumaksu. Lisa 8. Varud Eesti Haigekassal on soetatud seisuga 31.12.2001.a retseptiblankette summas 1 439 596 krooni ja postimaksevahendeid summas 1030 krooni. Kokku on varusid summas 1 440 626 krooni. Lisa 9. Põhivara Materiaalne põhivara Põhivara rühm Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 01.01.2001 12 747 140 860 288 27 159 129 40 766 557 Soetatud põhivara 0 0 7 366 780 7 366 780 Müüdud põhivara 0 0 –1 846 767 –1 846 767 Tasuta võõrandatud/maha kantud –9 245 344 –376 322 –2 428 776 –12 050 442 31.12.2001 3 501 796 483 966 30 250 366 34 236 128 Akumuleeritud kulum 31.12.2000 4 004 013 806 807 21 512 532 26 323 352 Arvestatud kulum 293 088 13 957 3 631 252 3 938 297 Müüdud/maha kantud/ võõrandatud põhivara –2 426 896 –376 322 –4 275 543 –7 078 761 31.12.2001 1 870 205 444 442 20 868 240 23 182 887 Jääkväärtus 01.01.2001 8 743 127 53 481 5 646 597 14 443 205 31.12.2001 1 631 591 39 524 9 382 125 11 053 240 Sotsiaalministri 21. detsembri 2000 käskkirja alusel anti aruandeaastal Tervisekaitseinspektsioonile tasuta üle Tartus Põllu tn 1 asuv hoone jääkmaksumusega 6 818 448 krooni. Immateriaalne põhivara Põhivara rühm Ostetud litsentsid Kokku Soetusmaksumus 31.12.2000 3 694 940 3 694 940 Soetatud põhivara 1 566 706 1 566 706 31.12.2001 5 261 646 5 261 646 Akumuleeritud kulum 31.12.2000 1 425 154 1 425 154 Arvestatud kulum 1 557 136 1 557 136 31.12.2001 2 982 290 2 982 290 Jääkväärtus 31.12.2000 2 269 786 2 269 786 31.12.2001 2 279 357 2 279 357 Lisa 10. Eesti Haigekassa poolt antud laenud Seisuga 31.12.2001. a Raviasutus Laenu jääk 31.12.2001 laenu lühiajaline osa sh laenu pikaajaline osa Tasumata intressi jääk 31.12.2001 Mustamäe Haigla 16 633 500 0 16 633 500 4 068 529 Eesti Onkoloogiakeskus 13 046 668 600 000 12 446 668 0 Tallinna Keskhaigla 4 200 000 4 200 000 0 29 334 Ahtme Haigla 93 300 93 300 0 0 Kokku 33 973 468 4 893 300 29 080 168 4 097 863 Seisuga 31.12.2000. a Raviasutus Laenu jääk 31.12.2000 laenu lühiajaline osa laenu pikaajaline osa Tasumata intressi jääk 31.12.2000 Mustamäe Haigla 17 956 700 15 973 200 1 983 500 2 773 092 Eesti Onkoloogiakeskus 13 646 668 5 140 020 8 506 648 0 Tartumaa Polikliinik 858 297 858 297 0 0 Tallinna Keskhaigla 6 604 200 2 404 200 4 200 000 146 300 Ahtme Haigla 93 300 93 300 0 0 Kokku 39 159 165 24 469 017 14 690 148 2 919 392 Lisa 11. Kapitalirent ja kasutusrent Kapitalirent Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed kehtiva kapitalirendilepingu kohta (renditud on server) Põhivara liik Muu inventar Lepingu lõpptähtaeg 01.01.2006 Keskmine intressimäär 5,35% Varade soetusmaksumus 6 849 960 Akumuleeritud kulum 142 707 Aruandeaastal arvestatud kulum 142 707 Aruandeaastal tasutud, sh 0 a) esialgne sissemakse 0 b) tagasimaksed 0 Aruandeaastal arvestatud intressid 0 Kohustuste jääk 31.12.2001, sh 6 849 960 Tagasimaksed järgmisel aruandeaastal (intressita) 1 551 306 Kasutusrent Kasutusrendi makseid on aruandeaasta kasumiaruandes kajastatud kogusummas 1 154 623 krooni eest. Sellest 752 119 krooni tasuti arvutustehnika kasutusrendi eest ja 402 504 krooni transpordivahendite rendi eest. Lisa 12. Omakapitali muutuste aruanne Kapital Eelmiste perioodide tulem Aruandeaasta tulem Kokku 31.12.2000 16 892 991 131 353 630 –47 465 634 100 780 987 Algsaldode korrigeerimine –16 892 991 –133 149 705 28 045 787 –121 996 909 31.12.2000 korrigeeritud 0 –1 796 075 –19 419 847 –21 215 922 31.12.2000 0 –1 796 075 –19 419 847 –21 215 922 2000. a tulem –19 419 847 19 419 847 0 Hoone (Põllu 1a, Tartu) tasuta üleandmine –6 818 448 –6 818 448 Aruandeaasta tulem 230 760 934 230 760 934 31.12.2001 0 –28 034 370 230 760 934 202 726 564 Lisa 13. 2001. aasta eelarve täitmise aruanne Aruanne on esitatud tuhandetes kroonides 2000 tegelik 2001 eelarve 2001 tegelik 2001 tegeliku võrdlus eelarvega % Sotsiaalmaks 4 093 224 4 441 280 4 542 090 102,27 Sissenõuded teistelt isikutelt 10 870 10 000 8154 81,54 Finantstulud 990 3741 6843 182,92 Muud tulud 54 632 2000 6953 347,63 Sihtfinantseerimise tulu 258 Kokku tulud 4 159 716 4 457 021 4 564 298 102,41 Raviteenuste kulud 2 837 651 2 876 850 2 823 685 98,15 Haiguste ennetus 52 709 50 000 44 628 89,26 Üldarstiabi raviteenused 342 093 335 824 98,17 Eriarstiabi 2 207 073 2 170 073 98,32 Hooldusravi 46 678 48 001 102,83 Hambaravi kulud 240 831 231 006 225 158 97,47 Tervise edendamine 13 342 13 500 12 958 95,99 Ravimid 473 953 540 200 666 123 123,31 Kindlustatutele kompenseeritavad ravimid 443 969 500 200 627 897 125,53 Tsentraalselt soetatavad ravimid 29 985 40 000 38 226 95,57 Ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud 726 422 730 703 744 831 101,93 Muud kulud 1250 7200 6621 91,95 Ravikindlustusalaste välislepingutega seotud kulud 1250 1500 1235 82,33 Esmaste varajaste proteeside kulud 5700 5386 94,49 Ravikindlustuse kulud kokku 4 052 618 4 168 453 4 254 218 102,06 Personali- ja juhtimiskulud 29 568 39 695 34 487 86,88 töötasu 22 231 29 846 24 389 81,72 põhitöötasu 22 243 22 073 99,23 tulemustasu 5561 2317 41,66 juhatuse ja nõukogu liikmete tasu 2042 1483 72,62 sotsiaalmaks 7337 9849 8614 87,46 Majandamiskulud 16 725 15 166 15 427 101,72 Infotehnoloogia kulud 10 260 13 190 12 471 94,55 Ravikindlustushüvitiste arvlemisega seotud kulud 0,0 1700 1529 89,94 Arenduskulud 1000 1300 553,5 42,58 Finantskulu (pangateenused) 28 2300 537 23,35 Muud kulud 96 554 10 217 11 916 116,63 blanketid ja trükised 7938 6747 7443 110,32 ravikindl.süsteemi järelevalve 540 2500 454 18,16 muud kulud 88 076 970 4019 414,29 Haigekassa reformikulud 0 2500 2141 85,64 Ülalpidamiskulud kokku 154 135 86 068 79 061 91,86 Sihtfinantseerimise kulu 258 Reserv 202 500 230 761 113,96 Reservkapital 89 000 189 810 213,27 Kassatagavara 113 500 40 951 36,08 EELARVE KULUD KOKKU 4 206 753 4 457 021 4 564 297 102,41 Audiitori järeldusotsus Eesti Haigekassa nõukogule Oleme auditeerinud Eesti Haigekassa 31. detsembril 2001 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet, mis on esitatud lehekülgedel 32 kuni 44. Nimetatud raamatupidamise aastaaruande õigsuse eest vastutab Eesti Haigekassa juhatus. Meie ülesanne on anda auditi tulemustele tuginedes hinnang raamatupidamise aastaaruande kohta. Sooritasime auditi kooskõlas Eesti Vabariigi audiitortegevuse eeskirjadega. Nimetatud eeskirjad nõuavad, et audit planeeritaks ja sooritataks viisil, mis võimaldaks piisava kindlustundega otsustada, ega raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi vigu ja ebatäpsusi. Auditi käigus oleme väljavõtteliselt kontrollinud tõendusmaterjale, millel põhinevad raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajad. Meie audit hõlmas ka raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete ja juhtkonnapoolsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukohavõttu raamatupidamise aastaaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Arvame, et meie audit annab piisava aluse arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta. Oleme seisukohal, et ülalmainitud raamatupidamise aastaaruanne kajastab kooskõlas Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega olulises osas õigesti ja õiglaselt Eesti Haigekassa finantsseisundit seisuga 31. detsember 2001 ning siis lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Tallinn, 30. aprill 2002 AS KPMG Estonia Andres Root Taivo Epner Vannutatud audiitor Vannutatud audiitor Majandusaasta aruande allkirjad Eesti Haigekassa juhatus on koostanud 2001. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Eesti Haigekassa nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, tulemi jaotamise ettepanekust ja audiitori järeldusotsusest, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Nimi Kuupäev Allkiri Juhatus: Juhatuse esimees Maris Jesse 30.04.2002 .................. Juhatuse liige Toomas Palu 30.04.2002 .................. Juhatuse liige Andres Rannamäe 30.04.2002 .................. Juhatuse liige Rein Parelo 30.04.2002 .................. Nõukogu: Nõukogu esimees Siiri Oviir ................ .................. Nõukogu liige Kalle Jürgenson ................ .................. Nõukogu liige Toomas Vilosius ................ .................. Nõukogu liige Katrin Saluvere ................ .................. Nõukogu liige Endel Eero ................ .................. Nõukogu liige Harri Taliga ................ .................. Nõukogu liige Ene Tomberg ................ .................. Nõukogu liige Piia Tint ................ .................. Nõukogu liige Toomas Annus ................ .................. Nõukogu liige Sandor Liive ................ .................. Nõukogu liige Enn Veskimägi ................ .................. Nõukogu liige Helve Luik ................ .................. Nõukogu liige Harri Õunapuu ................ .................. Nõukogu liige Tiit Laja ................ ..................