Vabariigi Valitsus — Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks tingimuste loomise kord — RT I, 58, 364

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205) § 52 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks (edaspidi keele- ja kultuuriõpe) vajalike tingimuste loomise kord. (2) Emakeel käesoleva määruse tähenduses on keel, mis on vähemalt ühe lapsevanema (eestkostja) emakeel, mida ta igapäevases koduses suhtluses lapsega kasutab. § 2. Keele- ja kultuuriõppe ainekava Keele- ja kultuuriõppe ainekava koostamisel lähtub õpetaja sellest, et keele- ja kultuuriõppe eesmärgiks on õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine. § 3. Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine (1) Kool korraldab vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilase lapsevanemat (eestkostjat). (2) Kui sama keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös valla- või linnavalitsusega. § 4. Keele- ja kultuuriõppe korraldamine koolis (1) Keele- ja kultuuriõppe rühma moodustab kool vastavalt laekunud taotlustele kaks korda aastas. 2. oktoobrist 1. juunini laekunud taotluste põhjal korraldatakse keele- ja kultuuriõpe uue õppeaasta algusest, 2. juunist 1. oktoobrini laekunud taotluste põhjal aga hiljemalt teise poolaasta algusest. (2) Keele- ja kultuuriõppe jätkamiseks järgmisel õppeaastal esitab lapsevanem (eestkostja) taotluse hiljemalt 1. juuniks. (3) Keele- ja kultuuriõppe rühma võib moodustada ka erinevate klasside ning koolide õpilastest. § 5. Emakeele õpetamine võõrkeelena (1) Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka, võimaldab kool õpilasel emakeelt õppida A-võõrkeelena. (2) Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on antud võõrkeel, võib kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma. § 6. Keele- ja kultuuriõppe koordineerimine (1) Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks vajalike materjalide hankimist koordineerib Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. (2) Keele- ja kultuuriõppe õpetajate ettevalmistamist koordineerib Haridusministeerium. § 7. Rakendussätted (1) Haridusministeerium korraldab keele- ja kultuuriõppe õpetajate koolituse õppekavade ettevalmistamise hiljemalt 1. jaanuariks 2003. a. (2) Paragrahvid 2, 3 ja 4 jõustuvad 1. septembril 2003. a. Majandusminister ning teede- ja sideminister peaministri ülesannetes Liina TÕNISSON Haridusminister Mailis RAND Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK