Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 17 kinnitatud Kuressaare linna põhimääruse muutmine ja Kuressaare Linnavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 59, 1283

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 22 lõike 1 punkti 9, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare linna põhimääruse muudatused vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada Kuressaare Linnavolikogu töökord vastavalt lisale 2. 3. Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määruse nr 17 punkt 2 Kuressaare Linnavolikogu reglemendi kinnitamine. 4. Kuressaare Linnavolikogu kantseleil korraldada linna põhimääruse tervikteksti koostamine arvestades punktis 1 kinnitatud muudatusi. 5. Määrus jõustub 6. mail 2002. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 13 KURESSAARE LINNA PÕHIMÄÄRUSE MUUDATUSED 1. Viia Kuressaare linna põhimääruse teksti järgmised muudatused ja täiendused: 1.1. Sõna «reglemendi» asendada tekstis sõnaga «töökord» vastavas käändes; 1.2. Sõnad «korraline istung» asendada tekstis sõnaga «istung» vastavas käändes; 1.3. §-s 15 asendada sõna «elanike» sõnaga «rahvastiku»; 1.4. § 17 lõige 2 välja jätta; 1.5. § 20 lõigetes 4–7 «linnavolikogule» asendada sõnaga «valimiskomisjonile»; 1.6. muuta § 21 tekst ja sõnastada see järgmiselt: «§ 21. Kuressaare Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse §-des 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Linna valimiskomisjon teeb põhimääruse §-des 19, 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnasekretärile. Kui linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 või § 20 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 või § 20 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 20 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.»; 1.7. Täiendada põhimääruse teksti uue § 21¹ järgmises sõnastuses: «§ 211. Kuressaare Linnavolikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.»; 1.8. § 22 pealkiri sõnastada «Kuressaare Linnavolikogu ainupädevus»; 1.9. § 26 lõikesse 3 lisada teine lause: «Päevakorraprojekt koos eelnõude ja muude materjalidega on volikogu kantseleis kättesaadav neli päeva enne volikogu istungi algust.»; 1.10. § 26 lg 4 muuta ja sõnastada: «(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu istungi linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku kuue päeva jooksul arvates nõude registreerimisest volikogu kantseleis.»; 1.11. § 27 lg 1 muuta ja sõnastada : «(1) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ja aseesimehe. Esimehe ja aseesimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. » 1.12. § 27 lg 5 tunnistada kehtetuks; 1.13. § 27 lg 12 muuta ja sõnastada järgmiselt: «(12) Valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega. Otsus volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kohta avaldatakse kohalikus ajalehes.»; 1.14. täiendada § 27 lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: «(15) Teiste linnavolikogu pädevusse antud isikuvalimiste puhul valmistab linnavolikogu kantselei ette hääletamissedelid. Linnavolikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon kannab sedelitele linnavolikogus esitatud kandidaatide järjekorranumbrid ja nimed tähestikulises järjekorras ning viib läbi salajase hääletamise. (16) Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.»; 1.15. § 28 lg 4 muuta ja sõnastada: «(4) Eestseisus vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud, mida ei ole arutanud volikogu komisjon või linnavalitsus. Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra eelnõu ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.»; 1.16. § 28 lg 5 teine lause muuta ja sõnastada: «Protokollidega on võimalik tutvuda volikogu kantseleis.»; 1.17. § 29 lg 3 p 4 sõnastada järgmiselt: «4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja isikute avalduste kohta;»; 1.18. § 29 lõikesse 5 lisada teine lause: «Eelnõude, kirjade, avalduste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele.»; 1.19. Välja jätta tekstist peatüki nimetus «III KURESSAARE LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD» ja muuta vastavalt peatükkide edasist numeratsiooni; 1.20. § 33 lg 2 välja jätta; 1.21. § 33 lg 6 muuta ja sõnastada: «(6) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.» 1.22. § 33 lõikest 10 täiendatakse pärast sõnu «linnavalitsuse liikmed» sõnaga «linnasekretär»; 1.23. § 33 lõikest 12 välja jätta sõnad «ja umbusalduse avaldamine»; 1.24. Muuta § 36 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 36. Umbusaldusmenetlus Kuressaare Linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusaldushääletuse õiguslikke tagajärgi reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.»; 1.25. § 37 lg 1 p 2 muuta ja sõnastada järgmiselt: «2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;»; 1.26. § 39 lg 5 teine lause välja jätta; 1.27. § 41 lg 7 välja jätta; 1.28. § 59 lg muuta ja sõnastada: «§ 59 Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Kuressaare linna õigusaktidega sätestatud korras.»; 1.29. muuta § 66 lg 4 ja sõnastada järgmiselt: «(4) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab volikogu üle ja esitab maavalitsusele tulemused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast linnavolikogu korralist valimist;»; 1.30. § 68 välja jätta; 1.31. § 73 lg lisada pärast sõna «linnavolikogu» sõna «linnavalitsus»; 1.32. Muuta § 76 lg 3 viimane lause ja sõnastada järgmiselt: «Vastuvõetud õigusaktid on täiendavalt avalikustatud Saare Maakonna Keskraamatukogus ja Kuressaare linna veebilehel.»; 1.33. Täiendada põhimäärust uue § 321 järgmises sõnastuses: «§ 321 Kuressaare Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnapeal ja linnavalitsusel; 5) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 sätestatud alustel ja korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.»; 1.34. § 80 välja jätta; 1.35. § 83 lg 3 välja jätta. Lisa 2 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 13 KURESSAARE LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Üldsätted 1.1. Kuressaare Linnavolikogu (edaspidi volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu töökorralduse lähtudes Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest õigusaktidest ning linna põhimäärusest. 1.2. Volikogu töökorra kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu. 2. Volikogu istungi ettevalmistamine 2.1. Õigusaktide eelnõud valmistavad üldjuhul ette linnavalitsus, volikogu komisjonid või volikogu kantselei. 2.2. Eelnõud, mida ei ole esitanud linnavalitsus, tuleb vajadusel saata läbivaatamiseks ning seisukoha andmiseks linnavalitsusele. 2.3. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed) või volikogu komisjon. Volikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 2.4. Linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu peab olema enne päevakorra kavasse kandmist eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis või eestseisuses. Volikogu otsusel võidakse menetleda päevakorras esitatud eelnõud, mille kohta puudub komisjoni või eestseisuse arvamus . 2.5. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse eelnõu peab olema esitatud volikogu kantseleisse hiljemalt 15 kalendripäeva enne istungi algust. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 2.5.1. õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2.5.2. milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 2.5.3. milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 2.5.4. õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 2.5.5. linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud linnapea või linnavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 2.5.6. eelnõu esitaja, esitamise kuupäev, koostaja nimi ja allkiri ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. Eelnõu peab olema kooskõlas seadusandlusega ning normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 2.6. Kui volikogu esimees leiab eelnõu või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 2.7. Volikogu kantseleis registreeritud eelnõu suunab volikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks volikogu komisjonile või linnavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui seitse tööpäeva enne istungi algust. 2.8. Eelnõu võib vajadusel koos selle juurde kuuluvate materjalidega esitada ekspertiisiks asjatundjale. Asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. Volikogu võib kasutada asjatundja või komisjoni abi eelnõude läbivaatamiseks ka istungi ajal või selle vaheajal. 2.9. Volikogu istungi päevakorra kava koostab volikogu esimees või tema asendaja laekunud ettepanekute põhjal. Volikogu istungi päevakorra kava arutatakse läbi volikogu eestseisuses. 2.10. Alternatiiveelnõu võib volikogu või valitsuse liige esitada istungi või päevakorraküsimuse alguses. 2.11. Päevakorra kinnitab volikogu istung. 3. Volikogu istungi kokkukutsumine 3.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt 10 korda aastas. Juulis või augustis reeglina volikogu istungeid ei toimu. 3.2. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku kuue päeva jooksul arvates nõude registreerimisest volikogu kantseleis. Ettepanekule peavad olema lisatud õigusaktide nõuetekohaselt vormistatud eelnõud. 3.3. Volikogu istungid toimuvad reeglina iga kuu teisel ja/või neljandal neljapäeval. 4. Kodukord 4.1. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev linnavolikogu liige. 4.2. Istungi avamine hõlmab: 4.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile; 4.2.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 4.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 4.3. Volikogu istungid algavad reeglina kell 16.00. Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. 4.4. Istungi töö lõpetatakse reeglina kell 20.00. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 4.5. Päevakorraküsimuste arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 4.6. Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 4.6.1. proteste protseduurireeglite kohta; 4.6.2. teadete edasiandmist; 4.6.3. töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 4.6.4. ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 4.7. Ettenähtud aeg on: 4.7.1. ettekandeks – kuni 20 min; 4.7.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 4.7.3. ettekandja lõppsõnaks – kuni 5 min; 4.7.4. kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 4.7.5. sõnavõttudeks – kuni 5 min; 4.7.6. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 min; 4.7.7. arupärimise esitamiseks – kuni 5 min; 4.7.8. arupärimisele vastamiseks – kuni 10 min; 4.7.9. küsimustele vastamiseks – kuni 10 min. 4.8. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni 3 minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. 4.9. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. 4.10. Küsimusi võib esitada ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele. 4.11. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 4.12. Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 4.13. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 4.14. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 4.15. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 4.16. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 4.17. Kui istungil tuleb ette kuulajate või volikogu liikmete korrarikkumisi või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel selle päevakorrapunkti arutamise lõpuni. 4.18. Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt otsekohe või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist. 5. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused 5.1. Volikogu istungi juhataja: 5.1.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 5.1.2. jälgib istungi päeva- ja kodukorrast kinnipidamist; 5.1.3. vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 5.1.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, vajadusel teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 5.1.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 5.1.6. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 5.1.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 5.1.8. kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 5.2. Volikogu istungi juhataja ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult. 6. Õigusaktide menetlemine 6.1. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Linnaeelarve menetlemisel võib läbi viia kolm lugemist. Määruse või otsuse eelnõu algataja nõusolekul võib komisjon esitada eelnõu volikogule arutamiseks või esimesele lugemisele muudetud kujul. 6.2. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või fraktsioon, samuti 1/3 volikogu liikmete arvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele või kolmandale lugemisele panemine hääletamisega. 6.3. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 6.3.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 6.3.2. kohalike maksude kehtestamine; 6.3.3. linna põhimääruse kinnitamine ja sellesse sisuliste muudatuste tegemine. 6.4. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. 6.5. Volikogu liikmed, fraktsioonid, komisjonid ja linnavalitsus võivad esitada volikogule arutamisel oleva eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid, millised vaatab läbi volikogu esimehe poolt määratud komisjon. 6.6. Komisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 6.6.1. arvestada täielikult; 6.6.2. arvestada osaliselt; 6.6.3. arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 6.6.4. jätta arvestamata. 6.7. Muudatusettepanekud vormistab komisjon või tema ettepanekul linnavalitsus loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, komisjoni ja eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta. 6.8. Kui komisjon arvestab volikogu liikme muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu volikogu liikme muudatusettepaneku järele ka ettepaneku komisjoni redaktsiooni. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst projektist välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus esitatud. 6.9. Muudatust, mis on eelnõusse viidud hääletamise tulemusena volikogus, ei või komisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Volikogu poolt eelnõusse hääletatud muudatust võib muuta ainult volikogus hääletamise teel. 6.10. Komisjon või tema ettepanekul linnavalitsus valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, millesse on viidud sisse muudatused, lähtudes komisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest. 6.11. Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib volikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, mis vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigus tehtud ettepanekud. 6.12. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta arutelu ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. 6.13. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või volikogu sellekohase otsuse põhjal. 6.14. Volikogu võib küsimuse arutelu katkestada selle igal etapil, välja arvatud projekti esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb projekti algataja, katkestatakse arutamine hääletamiseta. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele. Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist. Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, määrab volikogu arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski kohalolev volikogu liige seda ei vaidlusta). 6.15. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uue arutelu. 7. Hääletamise kord 7.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra. 7.2. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». 7.3. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10 minutit vaheaega. 7.4. Linnavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 7.5. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et rohkem kui pooled volikogu liikmed hääletavad poolt. 7.6. Muudatusettepanekud paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. 7.7. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. Hääletamise järjekord on järgmine: 7.7.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 7.7.2. sisulised muudatusettepanekud; 7.7.3. redaktsioonilised ettepanekud; 7.7.4. eelnõu tervikuna. 7.8. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 7.9. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 7.10. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 7.11. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. 7.12. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.13. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 7.14. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 7.15. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 7.16. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu «Määrus/otsus on vastu võetud». 8. Istungi protokoll 8.1. Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokollilise teenindamise tagab volikogu kantselei. Protokollija puudumisel määrab protokollija volikogu. 8.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 8.3. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. 8.4. Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 8.5. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokollile allakirjutamata jäämise põhjuste kohta. 8.6. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 8.7. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 8.8. Kui volikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. 9. Istungi lõpetamine 9.1. Enne istungi lõpetamist informeerib istungi juhataja istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 9.2. Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 26. augustil 1999. a määrusega nr 17 Muudetud Kuressaare Linnavolikogu 9. detsembril 1999. a määrusega nr 28 Muudetud Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuaril 2000. a määrusega nr 2 Muudetud Kuressaare Linnavolikogu 25. aprillil 2002. a määrusega nr 13 Terviktekst seisuga 25. aprill 2002. a. Sõnad «linnavolikogu reglement» asendada tekstis sõnadega «linnavolikogu töökord» vastavas käändes. Sõnad «korraline istung» asendada sõnaga «istung» vastavas käändes. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprillil 2002. a määrus nr 13) KURESSAARE LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kuressaare linna põhimääruse mõiste Kuressaare linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kuressaare linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, juriidiliste ning füüsiliste isikutega. § 2. Kuressaare linna omavalitsuse mõiste (1) Kuressaare linna omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kuressaare linna omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (3) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 3. Kuressaare linna omavalitsuse põhimõtted Kuressaare linna omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Kuressaare linna omavalitsuse õiguslikud alused (1) Kuressaare linn kohaliku omavalitsusüksusena (edaspidi linn ) juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Kuressaare linna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Linn otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (4) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 5. Kuressaare linna omavalitsusorganid Linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Kuressaare linna kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Linna ülesanne on korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) linnasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Linna ülesanne on linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse ning teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Linn täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulu ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab linnavolikogu. (5) Linna ülesanne on arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning linna elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on linna võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (6) Linna ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine linna kui terviku arengu huvides. § 7. Kuressaare linna õiguste kaitse (1) Ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata ei tohi linna kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta. (2) Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Linnal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 8. Kuressaare linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna (1) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) Linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 9. Kuressaare linna esindamise kord (1) Linna esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega neile antud pädevuse piires linnavolikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. Kuressaare linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud linna õigusaktidega sätestatud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (2) Linnavolikogu: 1) esindab linna suhetes Riigikoguga; 2) esindab linna suhetes Vabariigi Presidendiga; 3) otsustab linna astumise rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või lahkumise ja esindatuse neis; 4) volitab isikuid või esindusi sõlmima välislepinguid, kui viimastega kaasnevad kulutused linna eelarvest, ja kinnitab välislepingud; 5) koos linnavalitsusega arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ja sõlmib koostöölepinguid; 6) esindab linna kohalikus omavalitsuste liidus; 7) esindab linna suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 8) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus. (3) Linnavolikogu esimees esindab linnavolikogu. (4) Linnavalitsus: 1) esindab linna suhetes Vabariigi Valitsuse, sellele alluvate riigiasutuste (sh maavalitsuse), -ametite ja organisatsioonidega; 2) esindab linna ja sõlmib lepinguid kõigi teiste isikutega, v.a juhul, kui see kuulub volikogu pädevusse; 3) koos volikoguga sõlmib koostöölepinguid sõpruslinnadega; 4) esindab linna omavalitsuste liitudes, ühendustes jne; 5) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus. (5) Linnapea esindab linnavalitsust. (6) Käesolevas paragrahvis toodud esindusjaotus kehtib ka välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kohta, olenevalt sellest, keda vastav organisatsioon esindab. § 10. Kuressaare linna sümbolid (1) Linna sümbolid on ajaloolised vapp ja lipp (käesoleva põhimääruse lisa 1). (2) Linnapea kasutab pidulikel juhtudel oma ametiülesannete täitmisel ametiraha ja -saua vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud statuudile. (3) Linna sümboolika muutmine või täiendamine kuulub linnavolikogu kompetentsi. § 11. Kuressaare linna sümbolite kasutamise kord (1) Linna vappi on lubatud kasutada: 1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse, linnakantselei pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) linna autasudel, meenetel ja samuti alapunktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähistel ning linna ametiasutuste siltidel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4) Linnalipp heisatakse: 1) alaliselt linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone ees asuvasse lipumasti; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (8) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. (9) Linna visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavalitsus. § 12. Kuressaare linna aukodanik (1) Kuressaare linna aukodaniku nimetuse võib anda üksikisikule Kuressaare linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. (2) Linna aukodaniku statuudi kinnitab linnavolikogu. § 13. Kuressaare linna teenetemärk (1) Kuressaare linna teenetemärk antakse austusavaldusena Kuressaare linnale silmapaistvaid teeneid osutanud üksikisikule. (2) Teenetemärgi statuudi kinnitab linnavolikogu. § 14. Kuressaare linna piir (1) Linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 31. jaanuari 1975. a seadlusega «Kingissepa linna administratiivpiiri muutmise kohta» ja kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivale seadusele. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (2) Linna piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras linnavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (3) Linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja on kirjeldatud käesoleva põhimääruse lisas 2. § 15. Kuressaare linna elanik Linnaelanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht Kuressaare linnas. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) II. KURESSAARE LINNAVOLIKOGU § 16. Kuressaare linna esinduskogu (1) Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest. (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul tema asendaja. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 17. Kuressaare Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (3) Linnavolikogus peab olema vähemalt 21 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (4) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse linnavolikogu otsusega üks valimisringkond hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva, määratakse selle piirid, number ja mandaatide arv valimisringkonnas. (5) Linnavolikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. (6) Linnavolikogu valimisi valmistavad ette ja korraldavad Kuressaare linna valimiskomisjon ja jaoskonnakomisjonid, kelle volituste kestus on kolm aastat. (7) Linnavolikogu moodustab Kuressaare linna valimiskomisjoni hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva kuni seitsmeliikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe, samuti kuni kolm asendusliiget. (8) Hääletamise korraldamiseks jaotab linnavalitsus valimisringkonna valimisjaoskondadeks hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva, määrates kindlaks nende arvu, piirid ning ühtse numeratsiooni ja jaoskonnakomisjonide asukohad. (9) Linnavolikogu moodustab jaoskonnakomisjonid kuni üheksaliikmelisena, määrates kuni neli asendusliiget. (10) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 18. Kuressaare Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) kasutada linna ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi volikogu kantseleist selle korraldamiseks; 8) saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras; 9) jääda hääletamisel eriarvamusele, mis kantakse protokolli. (5) Linnavolikogu liikmel on kohustus: 1) esitada majanduslike huvide deklaratsioon seaduses sätestatud korras; 2) teavitada volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. § 19. Kuressaare Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist antud linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule. (4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linnavolikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates linnavolikogule. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 20. Kuressaare Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja linnavalitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab valla- või linnasekretär vastava teate linna valimiskomisjonile. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle linna valimiskomisjonile. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle linna valimiskomisjonile. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 21. Kuressaare Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse §-des 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Linna valimiskomisjon teeb põhimääruse §-des 19, 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 201 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnasekretärile. Kui linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 või § 20 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 või § 20 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 20 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 211. Kuressaare Linnavolikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 22. Kuressaare Linnavolikogu ainupädevus (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna nime või linna piiride muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade piiride ja numbri ning valimisringkonna mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse asutamine ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 23. Kuressaare linna elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus otsustada Kuressaares linnakodanike küsitluse läbiviimine linnaelu olulistes küsimustes. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 24. Kuressaare Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. (2) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (3) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Linnavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei, mis on linna ametiasutus. Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu. § 25. Kuressaare Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Kuressaare linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) on õigustatud nõudma linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri ja koosseisu; 5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) omab tööandja volitusi volikogu kantselei koosseisu suhtes ning annab välja käskkirju linnavolikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 8) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 9) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus; 10) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 11) korraldab fraktsioonide koostööd; 12) võib osaleda linnavalitsuse istungitel ja nõupidamistel; 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees. Kui ka temal ei ole võimalik linnavolikogu esimehe ülesandeid täita, on linnavolikogu esimehe asendajaks vanim kohalolev linnavolikogu liige. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 26. Kuressaare Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid, avaldatavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Päevakorraprojekt koos eelnõude ja muude materjalidega on volikogu kantseleis kättesaadav neli päeva enne volikogu istungi algust. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu istungi linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku kuue päeva jooksul arvates nõude registreerimisest volikogu kantseleis. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 27. Kuressaare Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ja aseesimehe. Esimehe ja aseesimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (3) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad alfabeetilises järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (5) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (6) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (8) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (9) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (10) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (11) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (12) Valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega. Otsus volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kohta avaldatakse kohalikus ajalehes. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (13) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega. (14) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras. (15) Teiste linnavolikogu pädevusse antud isikuvalimiste puhul valmistab linnavolikogu kantselei ette hääletamissedelid. Linnavolikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon kannab sedelitele linnavolikogus esitatud kandidaatide järjekorranumbrid ja nimed tähestikulises järjekorras ning viib läbi salajase hääletamise. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (16) Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 28. Kuressaare Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus on volikogu esimehele nõu andev organ, mille kutsub kokku ja mille tööd juhib volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning sinna kutsutud isikud. Eestseisuse koosolekust võivad osa võtta linnavalitsuse liikmed. (4) Eestseisus vaatab läbi volikogu õigusaktide eelnõud, mida ei ole arutanud volikogu komisjon või linnavalitsus. Eestseisus vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra eelnõu ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollidega saab tutvuda volikogu kantseleis. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest. § 29. Kuressaare Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab alatised komisjonid ja määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. (3) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja isikute avalduste kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) 4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse ja selles tehakse muudatusi esimehe esildisel volikogu poolt. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu esimees. Eelnõude, kirjade, avalduste ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (6) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 1/2 komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (7) Linnavolikogu esimees määrab vajadusel linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab ühe nädala jooksul pärast määramist esitama kantseleile oma otsuse kas: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja nende kaudu linna ametiasutuste hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantseleiga. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (10) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja täpsem töökord määratakse kindlaks linnavolikogu töökorras ja komisjoni põhimääruses. (11) Komisjoni tegevuse võib lõpetada volikogu otsusega. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13). § 30. Kuressaare Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3) Revisjonikomisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste hallatavate asutuste (sh linna ametiasutuste) raamatupidamise õigsust ja linna äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 31. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimiste läbiviimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, linna põhimäärusest ja revisjonikomisjoni põhimäärusest. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnavalitsuse kantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige. (3) Töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja linnavolikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrollimine toimub kirjaliku kontrolliülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitav asutus, kontrolliülesanne, kontrolli plaaniline algus ja lõpp, teostaja, vajadusel märked ka ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta. (5) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (6) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (7) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (8) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega või takistada kontrollitava asutuse tööd. (9) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel volikogu. § 32. Kuressaare Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu fraktsiooni registreerimise otsuse teeb linnavolikogu. (3) Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu vastava otsuse tegemisest. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta. 8) esimehel on õigus osaleda eestseisuse koosolekutel. (6) Fraktsiooni tegevuse ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. § 32¹. Kuressaare Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: linnavolikogu liikmel; linnavolikogu komisjonil; linnavolikogu fraktsioonil; linnapeal ja linnavalitsusel; linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 sätestatud alustel ja korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 33. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul või enesetaanduse juhul juhatab linnavolikogu istungit aseesimees. (2) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (3) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi volikogu töökorras sätestatud korras. (4) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (5) Videovõtted ning tele- ja raadioülekanded linnavolikogu istungisaalist toimuvad istungi juhataja loal. (6) Volikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (7) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (8) Pärast linnavolikogu otsust kuulutada linnavolikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad linnavolikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud linnavolikogu kantselei poolt tehtav fonosalvestus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. (9) Linnavolikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida linnavolikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja linnavolikogu kantselei teenistujad. (10) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (11) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. (12) Salajase hääletamise teel otsustatakse isikuvalimised. Salajane hääletamine toimub volikogu töökorras sätestatud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (13) Igal linnavolikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist vastavalt volikogu töökorra sätetele. (14) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (15) Linnavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (16) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. § 34. Arupärimine (1) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. (3) Linnavolikogu esimees edastab arupärimise linnapeale. (4) Arupärijale tuleb vastata kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul. Teine eksemplar vastusest edastatakse volikogu kantseleile volikogu teavitamiseks. § 35. Kuressaare Linnavolikogu liikme enesetaandamine (1) Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 36. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusaldushääletuse õiguslikke tagajärgi reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 37. Kuressaare Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kaks kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) III. KURESSAARE LINNAVALITSUS § 38. Kuressaare Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides linnale pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. (2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste hallatavate asutuste (v.a linnavolikogu kantselei) tegevust ja osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. § 39. Kuressaare linnapea valimise kord (1) Linnavolikogu võib linnapea kandidaatide leidmiseks kuulutada välja avaliku konkursi. (2) Linnapeaks valib linnavolikogu teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. Linnapea ei või olla samaaegselt volikogu esimees. (3) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 40 lõigetes 5, 6, 7 ja 8 sätestatud tähtaegadel. (4) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (5) Linnapeakandidaadi linnavolikogus ülesseadmine ja linnapea valimine viiakse läbi linna põhimääruses sätestatud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 40. Kuressaare linnapea (1) Linnapea on linnavalitsuse juht. Ta esindab Kuressaare linna ja linnavalitsust suhetes riiklike ja muude asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii linnas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadustele ning linna põhimäärusele ja juhib linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tööd. (2) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste (v.a linnavolikogu kantselei) struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 6) nimetab kooskõlastatult linnavalitsusega ametisse linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 7) nimetab ametisse ning vabastab linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ning linna ametiasutuste hallatavate asutuste juhtidega; 8) annab linnavalitsuse nimel volitusi; 9) kinnitab linnavalitsuse haldusaparaadi sisekorraeeskirjad; 10) esindab linna pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja linna osalusega äri- või mittetulundusühingus ning sihtasutuses ilma erivolituseta; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3) Linnapea ametitunnused on linnapea ametiraha ja ametisau. Ametiraha ja ametisaua statuudi kinnitab linnavolikogu. (4) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks. Linnapea ja volikogu kinnitatud asendaja üheaegsel puudumisel asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. (5) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (7) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (8) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. § 41. Kuressaare Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad seaduse alusel linnapea ja volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse ametnikud. Linnapea võib linnavalitsuse koosseisu esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse teenistuses oleku ajaks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (4) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana. Linnavalitsuse koosseisu hilisemal muutmisel nimekirja nõuet ei rakendata. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (6) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub esitatud nimekirja alusel salajasel hääletamisel. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (7) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (8) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub kandidaat, kui linnapea esitatud valitsuse liikmete nimekiri on saanud volikogus hääletamisel poolthäälte enamuse. (9) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälte enamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse koosseisu esitamiseks linnavolikogule. (10) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 42. Kuressaare Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsuse kinnitab linnavolikogu linnapea volituste ajaks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000 määrus nr 2.) (3) Uue linnapea valimise korral kehtivad linnavalitsuse volitused kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Linnapea võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (4) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6) Kui linnavalitsusele avaldatakse umbusaldust, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue linnapea valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. § 43. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. (3) Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle volikogule. Linnavolikogu rahuldab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest linnapeale. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (4) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust mitmele linnavalitsuse liikmele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni täiendavate linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni. (5) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitist käesoleva põhimääruse §-s 51 sätestatud korras. § 44. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse või kinnitatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 41 sätestatud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 45. Kuressaare Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 3) organiseerib linna vara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale; 4) korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna Kuressaare linna kohtus; 6) esindab Kuressaare linna volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 46. Kuressaare Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töökord määratakse: 1) linnavalitsuse reglemendiga, mis kinnitatakse linnavalitsuse määrusega; 2) haldusaparaadi sisekorraeeskirjadega, mille kinnitab linnapea; 3) osakondade, ametite ja struktuuriüksuste põhimäärustega, mis kinnitatakse linnavalitsuse määrusega; 4) ametijuhenditega, mis töötatakse välja lähtuvalt juhtimisstruktuurist ja alluvusvahekorrast. (2) Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel struktuuriüksustele, linna ametiasutuse hallatavatele asutustele ja äraühingutele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliidule ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab linnavalitsus volikogu ees. (3) Linnavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsuse reglement. (4) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (6) Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (7) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. § 47. Kuressaare Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. § 48. Kuressaare linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ja esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldusetele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras temale pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva § lõikes 2 sätestatud tingimustele. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) IV. KURESSAARE LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 49. Kuressaare linna asutused, nende moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. (2) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnavalitsus struktuuriüksustega. Linna ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (3) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, mis tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise. (4) Linnakantselei on linna struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga. (5) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. (6) Linnavolikogu kantselei ametnikud nimetab ametisse linnavolikogu esimees. (7) Linna ametiasutuse hallataval asutusel on oma eelarve, arveldusarve, oma logo ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. § 50. Kuressaare linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. § 51. Kuressaare linna teenistujate teenistusalased õigused (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (2) Eelmises lõikes ettenähtud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku enda algatusel, v.a lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt uueks tähtajaks. (3) Linnavolikogu kantselei juhataja, linnasekretäri ja linnavalitsuse nõuniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikule hüvitist, kui ta on teenistuses olnud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat või linna ametiasutustes pidevalt: 1) 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 2) 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; 3) üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. (4) Lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitise maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid linna reservfondist. (5) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega või ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitist lisaks seaduses ettenähtud hüvitisele, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: 1) 3–6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 2) 6–10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 3) üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud hüvitistele. (7) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (8) Lõigetes 6 ja 7 ettenähtud hüvitist ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik on põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. V. KURESSAARE LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 52. Kuressaare linnaeelarve sisu (1) Linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 53. Eelarve avalikustamine Linna eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud linna õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 54. Kuressaare linna eelarve tulud ja kulud (1) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna ametiasutuse hallatavatest asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 3) eraldised riigieelarvest seadusega linnale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Kuressaare linna eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) linna reservfondi moodustamiseks. § 55. Kuressaare linna eelarve projekti koostamine (1) Linna eelarve koostamise aluseks on linna arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu kehtivast seadusandlusest lähtudes. (2) Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja ametiasutuse hallatavad asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. aprilliks linnavalitsusele eelarve projekti omatulude ja vajaminevate kulude kohta koos seletuskirjaga. (3) Eelarve projekti koostab linna ametiasutuse hallatavate asutuste esitatud taotlusi, linna arengukava ja linnavalitsuse seisukohti arvestades linnavalitsus ja esitab selle linnavolikogu menetlusse hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (4) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (5) Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud linnaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (6) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. (7) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni volikogu poolt täidetuks kinnitatud eelarves ettenähtud kulutustest. (9) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. (10) Eelarve menetlemise üksikasjalikuma korra kehtestab volikogu. § 56. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmist võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu rahanduskomisjon, vähemalt linnavolikogu kaks alatist komisjoni (sealhulgas rahanduskomisjon), linnavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu. (5) Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed vahendite kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. § 57. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Linnavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (5) Eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud linna õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 58. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab volikogu seaduse alusel enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. § 59. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorra eeskirjade täitmiseks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (2) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Kuressaare linna õigusaktidega sätestatud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) Lõiked 3–8 tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) VI. KURESSAARE LINNA VARA § 60. Kuressaare linna vara mõiste (1) Linnavara on linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust ja linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu määrusega sätestatud korras. § 61. Linnavara register (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud registripidamise korras. § 62. Linna osalemine majandustegevuses (1) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna ametiasutuste hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Kuressaare linna ja Eesti Vabariigi õigusaktidega lubatud majandustegevus. (2) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. (4) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (7) Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks neile eraldatud eelarve piires sõlmida lepinguid. § 63. Munitsipaalvaru (1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Kuressaare linna kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul linna haldusterritooriumil asuvaile elanikele. (2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub linnavolikogu poolt seaduse alusel sätestatud korras. VII. KURESSAARE ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 64. Kuressaare linna arengukava mõiste (1) Arengukava on dokument, mis sätestab linna majanduse ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi hetkeolukorra, selle analüüsist tulenevate muutuste süsteemse prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused eesmärgiga tagada linna terviklik areng. (2) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus linna põhimääruses sätestatud korras. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 65. Maa-alade planeerimine (1) Planeerimis- ja ehitustegevus linnas võib toimuda ainult volikogu poolt kehtestatud planeeringute alusel (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) (2) Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev linna kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine. (3) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Kuressaare linna planeerimis- ja ehitusmääruse. (4) Linna planeerimis- ja ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja linna ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 66. Üldplaneering (1) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Üldplaneeringuga kehtestatakse linna või linnaosa üldised maakasutuse ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. (3) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (4) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab volikogu üle ja esitab maavalitsusele tulemused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast linnavolikogu korralist valimist. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 67. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab linnavalitsus ja kehtestab linnavolikogu. Üld- ja detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise kord on sätestatud linna ehitusmääruses. (Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 2.) § 68. Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) § 69. Alalhoidliku arengu üldprogramm Agenda 21 (1) Linn järgib säästva arengu põhimõtet, mis ei sea piiranguid majanduse arengule, vaid on keskkonda säästev arengutee kõrgema elukvaliteedi saavutamiseks. (2) Omavalitsuse ülesandeks on ergutada linnaelanikke leidma ise võimalusi elulaadi muutmiseks senisest keskkonnasõbralikumaks. Lõppeesmärk on inimese tervis, mis kujuneb inimese ja looduse vaheliste suhete tasakaalu kaudu. (3) Linnaelanike tervise kaitsmist, tarbimistavade muutmist, ressursside säilitamist ja kasutamist ning muid alalhoidliku arengu küsimusi sätestab täpsemalt Kuressaare Agenda 21 programm. § 70. Kuressaare – Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Tervislike Linnade projekti liikmeslinn (1) Linn rakendab Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Tervislike Linnade projekti põhimõtteid ja ideid, mille eesmärk on võimalikult palju kõigi elanikkonna gruppide vajadusi ja huve arvestades luua ning tagada tervislik elukeskkond. (2) Linn arvestab otsuste tegemisel nende mõjuga linnaelanike füüsilisele ja vaimsele tervisele. (3) Linn kaasab elanikke, organisatsioone, ettevõtteid ja institutsioone projekti elluviimisse. Kuressaare on Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Tervislike Linnade projekti liikmeslinn (käesoleva põhimääruse lisa 3) ja tal on oma sümboolika (käesoleva põhimääruse lisa 4). VIII. KOOSTÖÖ- JA SÕPRUSSUHTED § 71. Kuressaare linna suhted riigiorganitega (1) Linna ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Linn ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. § 72. Kuressaare linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. § 73. Kuressaare linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (2) Linna esindab rahvusvahelistes suhetes linnavolikogu või linnavalitsuse poolt määratud esindus. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (3) Rahvusvahelised lepingud kinnitab linnavolikogu. § 74. Kuressaare linna suhted sõpruslinnadega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud sõpruslinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (2) Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. IX. KURESSAARE LINNA ÕIGUSAKTID § 75. Kuressaare linna omavalitsusorganite poolt vastuvõetavad õigusaktid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil, samuti linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kuressaare linna haldusterritooriumi. § 76. Kuressaare Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu poolt vastuvõetud määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Vastuvõetud määrused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnavolikogu kantseleis. Vajadusel avalikustatakse linnavolikogu määrus ka ajalehes, milles kohalik omavalitsus avaldab oma ametlikke teateid. (2) Linnavolikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest. Vastuvõetud õigusaktid on täiendavalt avalikustatud Saare Maakonna Keskraamatukogus ja Kuressaare linna veebilehel. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.) (4) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui otsuses ei ole jõustumise tähtaega märgitud, siis jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (5) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. (6) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (8) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid peavad olema eelmisest istungist seitsme päeva möödudes kättesaadavad linnavolikogu kantseleis, kus nendega on võimalik tutvuda kohapeal. (9) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnavolikogu kantselei koostöös linnakantseleiga. § 77. Kuressaare Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis ja linnavalitsuse infolauas. (2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. (4) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse määrused ka ajalehes, milles Kuressaare linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas linnavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär. (5) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (7) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik alates neljandast päevast pärast nende vastuvõtmist tutvuda linnavalitsuse kantseleis ja infolauas. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutustele kasutamiseks. (9) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. § 78. Kuressaare linna õigusaktide täitmise kontroll Linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. X. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 79. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus ja linnavalitsuses. § 80. Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusega nr 13.) § 81. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 82. Muudatuste taotlemine Kuressaare linna õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XI. KURESSAARE LINNA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 83. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse kehtestab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud sisuline muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Tunnistatud kehtetuks. (Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 2002. a määrus nr 13.)