Kolga-Jaani Vallavolikogu — Kolga-Jaani valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 59, 1281

Lähtudes jäätmeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend, 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) § 21 lõikest 1, Kolga-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Kolga-Jaani valla jäätmehoolduseeskiri». 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. augustil 2002. a. Volikogu esimees Mati TOOMSALU Kinnitatud Kolga-Jaani Vallavolikogu 29. mai 2002. a määrusega nr 43 KOLGA-JAANI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kolga-Jaani valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Kolga-Jaani vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes elavad või viibivad Kolga-Jaani valla haldusterritooriumil. 4. Jäätmehooldust Kolga-Jaani vallas korraldab Kolga-Jaani Vallavalitsus. II. MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 5.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.2. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised jäätmed; 5.3. biolagundatavad jäätmed – jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; 5.4. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 5.5. heitmed – käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmisvõimsuste või tehnoloogiliste lahenduste puudumise tõttu mittekasutatavad looduskeskkonda suunatavad jäätmed; 5.6. jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 5.7. jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvarahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 5.8. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 5.9. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 5.10. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmelaos ettenähtud tingimustel; 5.11. jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 5.12. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koosseis muutub; 5.13. jäätmete eeltöötlus – ladestuseelseid füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse hõlmavad toimingud, sortimine kaasa arvatud, mille eesmärk on vähendada jäätmete hulka ja keskkonnaohtlikkust ning hõlbustada nende käitlust ja taaskasutust; 5.14. jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 5.15. jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 5.16. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 5.17. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 5.18. klaaspakend-jäätmed – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend; 5.19. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 5.20. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 5.21. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid ja vannid, kraanikausid, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 5.22. ohtlikud jäätmed – oma omaduselt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse § 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel [vanad akud, happed, patareid, õlid, õlijäätmed, taimekaitsevahendid, igat liiki kummitooted, plastmassid, kiled, päevavalguslambid, elavhõbedat sisaldavad mõõteriistad-termomeetrid, värvid, lahustid, plahvatusohtlikud ained ja vedelikud, aegunud ravimid, liimid jne (määratletud EV KKM 29.09.1991 a määrusega nr 14 kinnitatud «Eesti jäätmeklassifikaatoris») ]; 5.23. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ohtlikke jäätmeid; 5.24. prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta. Prügilad jagunevad: – ohtlike jäätmete prügilateks; – tavajäätmete prügilateks; – püsijäätmete prügilateks; 5.25. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; 5.26. reoveepuhastite sete – heitvee puhastusseadmete jääkmuda; 5.27. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 5.28. sega-olmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 5.29. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 5.30. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 5.31. tootmisjäätmed – toodangu valmimisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 5.32. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 5.33. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 5.34. vanaõli – mis tahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks selle algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 5.35. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 7. Kõik valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale. 8. Kolga-Jaani Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 9. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 10. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 11. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 11.1. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 11.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 11.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 12. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 13. Kõik jäätmete tekitajad Kolga-Jaani vallas peavad omama individuaalseid kogumisvahendeid või kasutama ühiskogumisvahendeid või omama jäätmekogumisvahendi kasutamise lepingut või ühinema korraldatud jäätmeveoga. 14. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 14.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 14.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid; 14.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 14.4. võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu kokkupressimise teel enne kogumisvahendisse asetamist. 15. Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. 16. Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: – jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; – jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; – tuleohu vältimist; – võimaliku lekke vältimist. 17. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kaetud kotihoidlas; – jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 18. Jäätmete kogumisvahend peab olema kompaktne ning ei tohi põhjustada tervisehäireid. Ümbruskonna saastamise vältimiseks tuleb kogumisvahendeid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. 19. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. 20. Kogumisvahendi puhtuse ja korrashoiu eest hoolitseb jäätmetekitaja, v.a juhul, kui jäätmetekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud lepinguga ei ole sätestatud teisiti. 21. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab prügikonteinerid vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade või asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügikonteineriga ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 22. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 23. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljaspoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 24. Jäätmetekitaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületaks piirnormi 50 kg 0,1 m 3 kohta. 25. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott või prügikonteiner tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta. 26. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kolga-Jaani Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 26.1. Sõltumata kogusest tuleb klaaspakend paigutada klaaspakendi kogumise mahutite olemasolul nendesse või anda klaastaara vastuvõtupunkti. Eelnevalt tuleb klaaspakendilt eemaldada metall- ja plastmasskorgid ning muud metall- ja plastmass lisandid. 26.2. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutisse ei ole lubatud. 26.3. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ning kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 40 °C). 26.4. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 26.5. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. 26.6. Mahukad jäätmed tuleb üle anda vastavasse jäätmekäitluskohta. 27. Taaskasutatavate ja prügilatesse viidavate jäätmete kogumisvahenditesse ei tohi koguda: – ohtlikke jäätmeid; – üle 40 °C kuuma tuhka; – lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; – vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; – käimlajäätmeid; – kogumiskaevude setteid; – nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; – radioaktiivseid jäätmeid; – erikäitlust vajavaid jäätmeid (jäätmeseadus, § 26); – jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; – aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 28. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu valdaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: – ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; – spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; – komposteerimisväljakud; – muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa). V. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 29. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu Kolga-Jaani Vallavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjatega. 30. Kolga-Jaani Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustustest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmise korral aru Kolga-Jaani Vallavalitsusele. 31. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutust Kolga-Jaani vallas tohivad läbi viia ainult ettevõtted, kes omavad jäätmeluba. 32. Jäätmevedu teostav ettevõte on kohustatud: 32.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 32.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 32.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 32.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 32.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 32.6. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 32.7. korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 21.00–6.00. 33. Jäätmete kogumisettevõtte töötaja ei tohi jäätmeid sorteerida, neid jäätmeveokist, jäätmetekitaja või kogumisettevõtte territooriumilt eemaldada väljaspool oma tavapäraseid tööprotseduure. 34. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid, seda võivad teha ainult jäätmeveoettevõte ja jäätmeid kogumisanumasse paigutanud isik. 35. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 35.1. sõlmima reaalses mahus lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks; 35.2. organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete ja punktis 4.12 sätestatud piirväärtusi ületavate jäätmekoguste äraveo ning kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 36. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. 37. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 37.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 37.2. jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 37.3. tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed. 38. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad aia- ja toidujäätmed kompostida kinnistes kompostihoidlates-kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 39. Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostorites või Kolga-Jaani Vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel. 40. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 41. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 42. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tühjendab vastavalt nende täitumisele vastavat teenust osutav ettevõte paakautodega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas. Tühjendusprodukte võib ladustada ainult vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. 43. Käimlajäätmete hulka ei tohi panna muid jäätmeid. 44. Kogumis- ja heitveekaevude sisu tohib kompostida ainult Kolga-Jaani Vallavalitsuse nõusolekul, kes väljastab vajaduse korral täiendavad nõuded. 45. Kogumis- ja settekaevude vedelaid jäätmeid kogutakse vastavalt vajadusele. 46. Reovee kogumis- ja filterkaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks väljaspool sellekohase jäätmeloaga ettevõtja spetsiaalset käitluskohta. 47. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 48. Sõnnikut ei tohi laotada lumele ega külmunud maapinnale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel järgida keskkonnakaitse nõudeid. 49. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduse küttesüsteemis. 50. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 51. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides lubatud põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. 52. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 53. Jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtades liikudes tuleb järgida seal töötava personali korraldusi. Jäätmekoormat tohib tühjendada ainult selleks ettenähtud paika. 54. Olmejäätmete ladestamine on lubatud vaid selleks spetsiaalselt kohaldatud ametlikus tavajäätmete prügilas. Kolga-Jaani valla läheduses asuvad prügilad on loetletud käesoleva eeskirja lisas. 55. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. 56. Kõrvalistel isikutel on keelatud prügilasse ladestatud jäätmeid sorteerida, laiali laotada, eemaldada ja põletada. 57. Prügilasse ei tohi ladestada: – vedeljäätmeid; – prügila tingimustes plahvatusohtlikke, sööbivaid, oksüdeeruvaid, tuleohtlikke või isesüttivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – nakkusttekitavaid haigla- ega loomakliiniku jäätmeid vastavalt jäätmeseadusele; – teaduslike uuringute või õppeasutuste tegevuse tulemusena tekkinud identifitseerimata keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele ja/või keskkonnale ei ole teada (nt laboratooriumijäägid jt); – jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada, mille ladestuskõlblikkus ei ole analüüsidega kindlaks tehtud või mida on analüüsitud akrediteerimata laboratooriumis; – loomakorjuseid. VI. OHTLIKUD JÄÄTMED 58. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe allpool loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale: H1 – plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökidele ja hõõrdumisele tundlikumad kui dinitrobenseen; H2 – oksüdeeruvad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni; H3A – kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 °C (kaasa arvatud eriti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase; H3B – süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21°C ja võrdne või alla 55 °C; H4 – ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletikku; H5 – kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski; H6 – mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma; H7 – kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; H8 – sööbivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada; H9 – nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist; H10 – teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust; H11 – mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust; H12 – ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid; H13 – ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel, muud ained, millel on mis tahes punktides H1–H12 loetud omadused; H14 – ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmel keskkonnakomponendile. 59. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 60. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 61. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 62. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt väljaantud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 63. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 64. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleandnud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 65. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 66. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesisest ohtlike jäätmete hoiuruumi, mis kooskõlastatakse Kolga-Jaani Vallavalitsusega. 67. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist. 68. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 69. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 70. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkavad jäätmed tuleb kehtiva korra kohaselt üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 71. Koostöös Viljandimaa Keskkonnateenistusega korraldatakse kaks korda aastas kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete (patareid, akumulaatorid, vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalgustuslambid jm) kogumist. VII. JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 72. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 73. Jäätmeloa taotlused tuleb esitada Kolga-Jaani Vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes 21 päeva jooksul ning esitab need maavanemale. 74. Jäätmeloa annab maavanem. 75. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 76. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. VIII. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUPERSPEKTIIVID KOLGA-JAANI VALLAS 77. Juhindudes Viljandi maakonna jäätmekavast, koostab Kolga-Jaani Vallavalitsus oma arengukava osana valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 78. Kolga-Jaani valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted on kohustatud koostama Kolga-Jaani Vallavalitsuse nõudmisel jäätmekavad, mis käsitlevad ettevõtte tegevusega seotud jäätmekäitlust. IX. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 79. Kolga-Jaani Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõttele määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 80. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-st 48. 81. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 82. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida reostuse likvideerimise kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Kolga-Jaani Vallavalitsus. Kolga-Jaani Vallavolikogu 29. mai 2002. a määruse nr 43 lisa 1 LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD Viljandi Linnahoolduse AS – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Leola 10, 71003 Viljandi Telefon: (243) 33 904 AS MASP – ohtlike jäätmete kogumine ja transport Aadress: Laki 25, 12915 Tallinn Telefon: 639 3034 Ragn-Sells Eesti AS Lõunapiirkond – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress: Sepa 26, 51013 Tartu Telefon: 07 301 770 Tavajäätmete prügila – Pärsti vald, Viljandimaa Lahtiolekuajad: E–P 8.00–20.00 Alternatiivsed olmejäätmete prügilad – puuduvad Vanametalli vastuvõtt – Eesti Metallieksport AS EMEX Tartu osakond, Teguri 53, 51013 Tartu Ohtlike jäätmete kogumine (kodumajapidamistest) – kaks korda aastas