Raasiku Vallavolikogu — Valla arengukava kinnitamine — KO, 58, 1268

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) § 22 lõike 1 punkti 7, Raasiku Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Raasiku valla arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Käesolev määrus jõustub 1. mail 2002. a. Volikogu esimees Ants KIVIMÄE RAASIKU VALLA ARENGUKAVA 2002–2005. A Raasiku Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määruse nr 5 lisa SISSEJUHATUS Käesolev dokument on Raasiku valla arengukava perioodiks 2002–2005. Arengukava on avalik dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 332; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220) tulenevalt (§ 37) on arengukava omavalitsuse eelarve koostamise aluseks. Kuna arengukava mõjutama lähiaastate elu vallas, siis peab see arvestama oma valla elanike huve ja nõudmisi ning peab olema kõigile asjast huvitatud isikutele kättesaadav. Kohalikul omavalitsusel tuleb oma territooriumil tegeleda erinevate ülesannete ja küsimustega. Need ülesanded on loetletud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (§ 6). Selleks et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, peab olema ka vastav kava. Arengukava peab ühelt poolt andma hinnangu antud omavalitsuse sotsiaal-majanduslikule olukorrale ning teiselt poolt määratlema arengusuunad. Kuna arengukava on omavalitsuse eelarve vastuvõtmise aluseks, ei tohi arengusuunad olla liialt üldistavad. Raasiku valla arengueesmärkideks on eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, tasakaalustatud maakasutuse reguleerimine, säästlik loodusvarade kasutamine ja keskkonna üldine kaitse (sh tarbijate õhutamine keskkonnasäästlikule tarbimisele). Kõik need eesmärgid on üksteisest sõltuvad. Käesolevas arengukavas sisalduvad järeldused ja hinnangud tulenevad otseselt arengukava koostamise eri etappidel toimunud intervjuudest ning aruteludest valla ametnike, allasutuste juhtide ning valdkondade spetsialistidega. Arengukava koostamise käigus koostati Raasiku valla eri valdkondi hõlmavad SWOT-analüüsid (haridus–noorsootöö, sotsiaalhoolekanne–tervishoid, kultuur – vaba aeg, infrastruktuur, turvalisus), kuhu kaasati valdkondade ametnikke, spetsialiste ning huvigruppide esindajaid. Arutati vastava valdkonna hetkeolukorda, peamisi probleeme ning arengueeldusi. Järeldused, milleni jõuti, on formuleeritud käesolevas töös arenguvõimalustena. Käesoleva töö autorid on Tallinna Pedagoogikaülikooli riigiteaduste osakonna haldusjuhtimise eriala 3. kursuse tudengid. Töö autorid tänavad meeldiva koostöö eest Raasiku valla ametnikke, vallvolikogu liikmeid ning kõiki teisi, kes osalesid käesoleva arengukava koostamise protsessis. Lisaks soovime tänada Tallinna Tehnikaülikooli prof Sulev Mäeltsemeest, kes juhendas ja toetas metoodiliste nõuannetega arengukava koostamist. Jaak Põlluaas Reimo Sildvee 1. RAASIKU VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Raasiku valla senisest arengust ja ajaloolis-administratiivsest kujunemisest annavad lähema ülevaate käesolevale arengukavale eelnenud arengukavad ja 1995. aastal koostatud «Raasiku valla üldplaneeringu esimene etapp». 1.1. Pindala, piirid ja nende muudatused Raasiku valla suurus on 158,8 km2, mis moodustab 3,8% Harju maakonnast. Plaanitav haldusreform lisab Raasiku valla senistele asumitele juurde veel Anija vallast Linnakse ja Salumäe küla ning Jõelähtme vallast Aruaru ja Sambu küla. Samas nähakse ette Kiviloo küla liitmist Anija valla ja Kehra linna baasil loodavasse uude omavalitsusüksusesse. (Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2001. a korraldus nr 437-k «Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas» (RTL 2001, 80, 1102; 113, 1600).) Oma praegustes piirides paikneb vald endise Harju-Jaani kihelkonna territooriumil, hõlmates endiste Rae valla ida- ja Raasiku valla lääneosa ning suurema osa omaaegsest Peningi vallast. 1.2. Geograafiline asend Raasiku vald on üks Harjumaa väiksemaid valdu, kuid tänu Tallinna lähedusele ja asukohale Tallinn-Peterburi raudtee ääres üks tihedamalt asustatud valdu. Raasiku vald paikneb Harju maakonna idaosas piirnedes põhjas Jõelähtme, idas Anija, lõunas Kose ja läänes Rae vallaga. Seega asetub Raasiku vald Tallinna lähiümbruse nö kuldsesse vööndisse. Valda ei läbi ükski riikliku prioriteetsusega maantee, küll aga regionaalse tähtsusega teedevõrk. 1.3. Territoriaalne sisestruktuur Raasiku valda iseloomustab kahe tugeva ja suure asustuskeskuse olemasolu. Aruküla, kuhu on koondunud valla administratiivaparaat ja teine, vallale nime andev, Raasiku alevik. Lisaks kahele suuremale nimetatud asumile on vallas veel ka 13 küla. Raasiku vallas on sisse seatud ka külavanema statuut. Raasiku vallal puuduvad osavallad. 1.4. Asendigeograafilised eeldused Tänu oma Tallinna lähedasele asukohale on Raasiku vald väga tugevalt mõjutatud pealinna elurütmist. Kuigi vallas on välja kujunenud kaks suuremat tõmbekeskust, on Tallinna mõju Raasiku valla elanikele tõmbekeskusena suur. Paljudel vallaelanikel on võimalus kasutada kõiki linna pakutavaid teenuseid võrdväärselt kohalike teenustega. Samuti on Tallinn kohalikule tootmise-töötlemisega tegelevale ettevõtjale suureks ja logistilises mõttes lihtsasti lähenetavaks turuks, sest kahtlemata ei suuda Raasiku vald oma väikese elanike arvu ja piiratud ressurssidega olla piisavaks turuks. Pealinna lähedus tõstab ka Raasiku valla kui linna- ja looduslähedase elukoha väärtust, seda enam et Raasiku vallas on välja pakkuda mitmeid uusi individuaalelamu ehituspiirkondi. Ühtlasi tagab Tallinn ka stabiilse tulubaasi Raasiku valla elanikele ja seeläbi Raasiku valla eelarvele. 1.5. Muud valla arengu eeldused Lisaks pealinna lähedusele on Raasiku valla arengueeldusteks ka kohaliku infrastruktuuri pidev arendamine ja uuendamine. Soodsad elamistingimused tagavad vallale stabiilse rahvastiku. Raasiku valla arengueeldusteks on väljakujunenud sotsiaalsfääri teenindusvõrgustiku ning alus- ja põhihariduse kättesaadavus. Olulist rolli valla arengus mängivad ka väljakujunenud ja pikaajalised kultuuri, seltsielu ja huvihariduse traditsioonid. 1.6. Peamised arengut takistavad tegurid Pealinna lähedusest tulenevalt ja transpordivõimaluste paranedes on võimalik, et kohalikes teeninduskeskustes tegutsevate eri teenuste osutajate turg ja klientide hulk kahaneb. Väikeettevõtlus ei suuda luua valda juurde piisavalt palju uusi töökohti ja seega jätkub tendents, kus enamus valla tööealisest elanikkonnast käib Tallinnas tööl. Arengut takistavaks teguriks võib osutuda Raasiku valla madal keskkonnataluvus ja põllumajandusliku tootmise madalseis. Valla väiksemate külade ja piirkondade ääremaastumine ja hääbumine ning rahvastiku vananemine tõstavad sotsiaalsfäärile tehtavaid kulutusi. 2. LOODUSRESSURSSIDE ISELOOMUSTUS 2.1. Maa Raasiku vald kuulub maastikuliselt Põhja-Eesti lavamaa piiridesse. Valla maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad, keskmiselt 10–15 m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud. Raasiku aleviku ümbruses on moreenkate paksem ja seega ka viljakam maa. Valla lõuna osa on tasasema reljeefiga ja madalamatel aladel levivad niisked puisniidud ning sood. Raasiku valla üldist maakasutust ja strukturaalset jaotust iseloomustab väljavõte maabilansist seisuga 28.08.2001 Üldpindala, ha Haritav maa, ha Looduslik rohumaa, ha Metsapind, ha Õuemaa, ha Muu maa, ha 5585,3032 1806,0137 907,6739 1782,1589 251,8012 837,6555 Taotlusega maaüksused: 5475 ha, millest ca 1500 ha on katastri järjekorras ehk tegelikkuses juba vormistatud maa (sh ca 900 ha riigimetsa) Maabilansi seisuga 28.08.2001 oli vaba põllumajandus- ja metsamaad järgmises jaotuses: Haritav maa, ha Looduslik rohumaa, ha Metsamaa, ha Muu maa, ha Üldpindala, ha 1700 500 2500 130 4830 Raasiku vald on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald – põllumajandusmaa osatähtsus valla territooriumil on suur ja mullastik küllalt kõrge tootlikkusega. Põllumajandusliku tootmise eeldused on praegu suures osas kasutamata. 2.2. Metsaressursid Metsavaeses Tallinna ümbruskonnas on valla metsasus küllalt suur. Suur osa metsadest kannatab liigniiskuse all. Metsal on valla looduslike ressursside seas tähtis osa nii puiduallikana, puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, jahiressurss) kui ka oluliselt keskkonda mõjutava faktorina (vee ja tuulekaitse – Aruküla männik). Metsade paiknemine on ebaühtlane, metsad hõlmavad valda enam põhja-, lääne- ja lõunaosas. Metsamaa kasutuse ja sellele esitatavad piirangud kehtestab Raasiku valla üldplaneeringu esimene etapp. 2.3. Veeressursid Oluline koht valla looduslike ressursside seas on põhjaveel, mis vastavalt veeseadusele kuulub riigi omandisse. Valla lääneosa veestavad Pirita ja idaosa Jägala (Jõelähtme) jõe lisajõed. Valla lõunaosas esineb karstinähteid – kurisuid ja jõgede kadumist maa alla. Järvedest on esindatud vaid ainult Lõilaskme järv. Valla territooriumile jääb ka Peningi soo idaosa. Soo kogupindala on 7552 ha. Veekogu nimi Valgala suurus, km2 Kalda ulatus, m Järsi pkr 9,2 Leivajõgi 100,0 200 Aruküla kr 24,7 100 Jõelähtme jõgi 321,0 200 Raasiku pkr 11,2 100 Perila pkr 24,3 100 Silmsi oja 92,2 200 Jägala–Pirita kanal 13,1 200 Igavere pkr 10,2 100 Lõilaskme järv 11,6 ha 200 Tabel 1. Raasiku valla veekogud. 2.4. Muud loodusvarad Tähtsaim mitteriiklik loodusressurss Raasiku valla territooriumil on Peningi raba turvas. Sealse turba tööstuslasundi pindala on 5157 ha ja turbalasundi paksus on 2,5–8,3 m. Peningi turbamaardla varud on suured. Hinnanguliselt on 403 ha suurusel tootmisalal 3,89 miljonit tonni erinevat tarbevaru turvast. Lisaks on reservvaru ca 26,27 miljonit tonni. Ülejäänud valla maavaradel ei ole tootmislikku tähtsust. Aruküla lubjakivi levikualal loetakse lubjakivi tootmine perspektiivituks arvestades kattekihi suurt paksust ja hüdroloogilisi tingimusi. Kruusa- ja liivakarjäärid on ammendatud. 2.5. Rekreatsiooniressursid Raasiku vallas puuduvad looduslikke rekreatsiooniressursse kasutavad rajatised või ettevõtted, asutused. Samas tuleb tunnistada, et erilisi ja atraktiivseid rekreatsiooniressursse valla territooriumil ei esine. Suurimat tähelepanu tuleb pöörata Raasiku aleviku läbivale Jõelähtme jõele. Tõenäoliselt on võimalik sinna rajada üldkasutatav nõuetele vastav suplus- ja ujumiskoht. Samuti tuleb tähelepanu pöörata 2001. aasta kevadel väljatöötatud Raasiku valla matkaraja edasisele arendamisele ja tähistamisele. Kuna vallas puudub seni ametlik ujumis- ja supluskoht, tuleb asuda vastava koha leidmisele ja tähistamisele. Rekreatsioonilist ressurssi kujutavad endast ka Raasiku valla metsad. 3. Rahvastiku ja asustuse iseloomustus 3.1. Valla rahvaarv, soolis-vanuseline struktuur Elanike arvu dünaamikat jälgides selgub, et valla elanike arv suurenes tunduvalt 1960-ndatel aastatel (3480 elanikku) ja hiljem on see kasv stabiliseerunud. 2001. aasta 20. juuli seisuga on Raasiku valla elanikeregistris kirjas 4339 inimest, neist 2242 on mehed ja 2097 on naised. Järgides kogu riigis valitsevat suunda on ka Raasiku valla rahvastik vananev. Loomuliku iibe madalseisu korvab mõningal määral mehhaaniline iive, kuna viimastel aastatel on valda tulnud elama rohkem inimesi, kui on end välja registreerinud. Nii on alates 1997. aastast kuni 2001. a juulini valda elama tulnud 72 inimest rohkem kui lahkunud. Rännet valda iseloomustab ka tabel 2. Aasta Valda registreeritud Välja registreeritud Rände saldo 1997 153 145 8 1998 78 76 2 1999 123 98 25 2000 78 98 –20 01.07.2001 99 42 57 Kokku 531 459 72 Tabel 2. Raasiku valla ränne aastatel 1997–2001. Kuna iive on negatiivne ja rände saldo ei suuda seda täielikult korvata ka tulevikuperspektiivis, siis tuleb ka valla arengut prognoosides lähtuda vananevast ja kahanevast rahvastikust. Raasiku valla rahvastiku arengut prognoosides perioodiks 2001–2026. aastaks kasutati kahte erinevat stsenaariumi, mille erinevus seisnes vaid teguri TFR (TFR –total fertility rate, sündimuse summaarne kordaja, mis näitab potentsiaalseid sünde ühe naise kohta) erinevustes. Optimistliku stsenaariumi puhul on TFR võrdne 2-ga ja pessimistliku stsenaariumi puhul võrdne 1-ga. Nagu näha jooniselt 1, omavad mõlema prognoosi trendid langustendentsi, mis tähendab, et mõlemal juhul rahvaarv kahaneb. Optimistliku prognoosi kohaselt on aastaks 2026 Raasiku valla rahvaarv kahanenud 4217 elanikule ning enam kui pool valla elanikkonnast on vanemad kui 39 aastat (mediaanvanus 39 eluaastat). Samas pessimistlikuma prognoosi kohaselt on samad näitajad vastavalt 3499 elaniku ja 45 eluaastat. Viimase stsenaariumi puhul kahaneb elanike arv tulenevalt sündivuse vähenemisest 2005. aastaks juba 4215 elanikule ning saavutab 4000 elaniku piiri aastaks 2012. Tulenevalt eelnevast väheneb ka Raasiku valla tööealiste inimeste hulk. 2001. aasta tasemelt (2799 inimest) esialgu selle elanike grupi osakaal tõuseb kuni aastani 2009, kui saavutatakse 2784 inimese piir. Seejärel hakkab aga langusperiood ning prognoosiperioodi lõppedes jõutakse optimistliku stsenaariumi kohaselt 2722 elanikuni vanuses 16–64 eluaastat. Samas pessimistlik stsenaarium kahandab aga seda vanusegruppi vaid 2454 inimeseni. Arvestada tuleb ka sellega, et seetõttu pensioniealiste elanike osakaal kogu rahvastikust tõuseb. Joonis 1. Raasiku valla rahvastiku kahanemise optimistlik ja pessimistlik prognoos aastateks 2001–2026. 3.2. Valla koosseisu kuuluvad asulad, nende elanike arv ja dünaamika Raasiku valda iseloomustab kahe tugeva ja suure asustuskeskuse olemasolu. Aruküla, kuhu on koondunud valla administratiivaparaat, ja vallale nime andud Raasiku alevik. Lisaks kahele suuremale nimetatud asumile on vallas veel ka 13 küla, millest enamike elanike arv jääb allapoole saja piiri. Suurim küladest on Peningi, mis oma 204 elanikuga asub geograafiliselt valla asulaid ühendava teedevõrgu ristumiskohas. Põllumajandusliku tootmise ümberkujundamine ja muud ühiskondlikud muutused on muutnud ka rahvastiku paigutust valla sees ning mõjutanud sündivust. Raasiku valla asulate elanike arvu dünaamikast annab ülevaate tabel 3. Asula nimi 01.01.1998 01.01.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.08.2001 Aruküla alevik 1718 1731 1751 1755 1785 Raasiku alevik 1344 1343 1331 1308 1313 Härma 152 150 151 150 154 Igavere 84 80 93 94 94 Järsi 125 129 129 128 127 Kalesi 178 180 176 171 171 Kiviloo 69 68 68 73 73 Kulli 45 49 56 55 55 Kurgla 72 71 70 66 77 Mallavere 64 62 63 61 71 Peningi 219 221 214 205 204 Perila 116 117 113 108 107 Pikavere 42 44 48 47 49 Rätla 26 25 23 22 22 Tõhelgi 53 55 54 54 54 KOKKU 4307 4325 4340 4297 4356 Tabel 3. Elanike arvu dünaamika Raasiku valla asumite järgi 1998–2001. Asula/aasta 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001. aug Aruküla 20 19 21 22 16 18 5 Igavere 3 1 1 – 1 1 – Järsi – 2 3 1 1 – – Härma – 1 2 3 3 – 1 Kalesi 3 2 2 2 1 2 – Kiviloo – – 1 – – – – Kulli – 2 – 1 – – – Kurgla – – 1 – – – 1 Mallavere – – – – – – – Peningi 4 4 4 3 – 2 1 Perila 1 1 – 1 1 – – Pikavere 1 1 2 2 – 1 – Raasiku 5 6 7 12 13 7 4 Rätla – – – – – 2 – Tõhelgi 2 – 1 1 – 1 – Tabel 4. Raasiku valla sünnid 1995–2001 asumite järgi. 3.3. Kohalikud teenindamiskeskused Raasiku vallas on kaks suuremat tõmbekeskust, milleks on Aruküla ja Raasiku alevik, mis pakuvad elanikele mitmekülgseid teenuseid osutavaid ettevõtteid ja asutusi alates koolidest ja tervishoiuasutustest ning lõpetades tööstuskaupadega. Väiksemaid teeninduskeskusi (kauplused, poed) asub ka valla teistes asulates. Samas tuleb aga arvestada, et Tallinna lähedus tingib selle, et kõik suurlinna poolt pakutavad teenused on suhteliselt lihtsalt kättesaadavad ning seetõttu pole nende järele vajadus oma vallas väga suur. 4. Raasiku valla majandusstruktuur Majandustegevus on valla arengu aluseks. Valla majandusstruktuur on mitmekesine, valdav on väikeettevõtlus. Tänu oma soodsale asukohale, olemasolevale vajalikule infrastruktuurile, teedevõrgule, haritud elanikkonnale, maksujõulisele klientuurile, piisavale hulgale tööjõule, aga ka vajalike tootmispindade olemasolule on vallas keskkond ettevõtluseks soodne. Ent samas pole keskkond piisavalt atraktiivne, et ligi meelitada suuremaid tööstusettevõtteid. Linnalähedus seab ettevõtlusele kõrgemad kvaliteedinõuded, seepärast on ettevõtluse toetamine ja igakülgne arendamine vallas esmatähtis. Tulenevalt linnalähedasest asukohast ja üldisest põllumajanduspoliitikast on põllumajanduse osatähtsus vaatamata hea põllumaa olemasolule muu majandustegevuse kõrval tagasihoidlik. Valla ettevõtlus- ja tööhõivestruktuuri ning kohapealsete ettevõtete-ettevõtjate tundmine loovad head eeldused valla kui terviku ja valla investeerimisvõimaluste sihipäraseks tutvustamiseks. Olulisel kohal uute investeeringute hankimisel on infrastruktuuride (teed, soojusenergeetika, veevarustus ja kanalisatsioon, telekommunikatsioonid) seisukord ja potentsiaalsete ettevõtlus- ja elamupiirkondade arenguperspektiivid. 4.1. Ettevõtlus Kokku on Raasiku valda registreeritud 78 ettevõtet või äriühingut, milles töötab ca 640 töötajat. Suurim töötajate arv ühes ettevõttes on 179 töötajat. Enamus vallas tegutsevatest ettevõtetest on väikeettevõtted. Lisaks neile on valla poolt pakutav tööhõive valla teenistujate ja valla asutustes töötavate inimeste näol. Kokku on valla teenistujaid ja valla asutustes töötavaid inimesi 102. Enamik tööealistest isikutest käib tööl väljaspool valda. Toimetulekutoetust saab 50 inimest. Tegevusala Kergetööstusettevõtteid 21 Kaubandusettevõtteid 17 Teenindusettevõtteid 11 Põllumajandusettevõtteid 9 Autotranspordi ettevõtteid 7 Puidu töötlemise ettevõtteid 3 Ehitusettevõtteid 2 Meditsiiniasutusi 2 Toiduainetööstuse ettevõtteid 1 Muu tegevusala 5 Tabel 5. Raasiku valla ettevõtluse struktuur. 2001. aasta septembrini oli välja antud 16 kauplemisluba tähtajaga üks aasta eri kauplustele ja muudele müügipunktidele. Raasiku vallale kuulub täielikult OÜ Raven, mis tegeleb Arukülas sooja tootmisega ning Arukülas, Raasikul, Peningil ja Härmakülas vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamisega, samuti haljastusteenuse osutamisega. 4.1.1. Probleemid 4.1.1.1. Struktuurne tööjõupuudus, ei jätku piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. 4.1.1.2. Arengutaseme erinevus keskuste ja äärealade vahel. Vallas tegutsev ettevõtlus on paigutunud eelkõige Arukülla ja Raasikule. 4.1.1.3. Vallas on puudu konkurentsivõimelisest elamispinnast, et meelitada ligi uusi tööandjaid ja ka töötajaid. 4.1.1.4. Valla väike atraktiivusus ettevõtlusinvesteeringute jaoks, sest puuduvad võimaliku suurtootmise jaoks potentsiaalsed tootmispinnad. 4.1.1.5. Valla kui Tallinna lähedase investeerimispiirkonna vähene tutvustamine. 4.1.2. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 4.1.2.1. Tutvustada valda kui potentsiaalset tuleviku piirkonda Tallinna lähedal. 4.1.2.2. Kasutada ära valla Interneti kodulehe võimalusi valla majanduselu ja investeerimisvõimaluste tutvustamiseks. 4.1.2.3. Säilitada ettevõtluse jaoks soodne maksupoliitika ja mitte seada sisse kohalikke makse. 4.1.2.4. Uute elamuehituspiirkondade määratlemine asulates ja nende tutvustamine kinnisvara arendajatele. 4.1.2.5. Valla ja Raasiku valla territooriumil asuvate ettevõtete koostöö pidev arendamine. 4.1.2.6. Vabade töökohtade vahendamine töödotsivatele inimestele valla ettevõtetes. 5. SOTSIAALSFÄÄR 5.1. Haridus 5.1.1. Olukorra kirjeldus Raasiku valla haridusasutused (2 lasteaeda, 3 põhikooli) hõlmasid 2000/2001. õ-a kevadel 734 last. Lisaks vallakoolidele tegutseb Aruküla mõisahoones veel erakoolina Aruküla Vaba Waldorfkool (52 lapsega) ning selle juures ka Waldorf eralasteaed (2001. a – 14 last). Vallas puudub gümnaasium. Aruküla piirkonna lastel on mõõduka tasu eest (võrreldes Tallinna lastega) võimalus end täiendada huvialakeskuses «Pääsulind». Raasiku valla arengukava 1998–2001 sätestab valla hariduse üldeesmärkideks: • terve ja vaimselt tasakaalustatud inimese arendamise • konkurentsivõimelise hariduse võimaldamise Üldjoontes tulevad valla koolid ja lasteaiad nende üldiste eesmärkide täitmisega toime. Kuigi Tallinna lähedus pakub võimaluse õppida ka Tallinna koolides, pole märgata lapsevanemate poolset massilist tungi Tallinna koolidesse. See tõsiasi kinnitab inimeste usaldust Raasiku valla haridusasutuste vastu. Pakutav haridusteenus on üldjuhul ka konkurentsivõimeline. Kinnituseks on asjaolu, et valla koolide lõpetajad on suutnud edukalt jätkata õpinguid gümnaasiumides ja kutsekoolides. Väljaspool Raasiku valda tarbis 2000/2001. õ-a haridusteenust ca 136 Raasiku valla last: • Tallinna linn — ca 100 õpilast • Rae vald — 19 õpilast • Kehra linn — 12 õpilast • Anija vald — 5 õpilast Raasiku valla haridusasutustes õppis 2000/2001. õ-a väljapoolt Raasiku valda (sissekirjutuse põhjal) 125 last: • Anija vald — 41 last • Jõelähtme vald — 31 last • Tallinna linn — 27 last • Rae vald — 21 last • Vasalemma vald — 2 last • Loksa vald — 2 last • Saku vald — 1 laps Raasiku valla lapsed on keskharidust sunnitud saama väljaspool koduvalda, kuna Raasiku vallas puudub gümnaasium. Paljud lapsed, kes on kantud teiste omavalitsuste registritesse, elavad tegelikult Raasiku valla territooriumil. Arengukavast 1999–2001 on realiseerunud: • Raasiku põhikooli söökla ehitus 2000 • Aruküla põhikooli söökla remont 1999 • Aruküla lasteaia akende vahetus (osaliselt) • Pikavere põhikoolis 2000. a uus elekter, kanalisatsioon • Lastepäevakeskus Raasikul Tegevuskava realiseerimise puudujäägid: • Raasiku lasteaia maja küsimus on endiselt lahenduseta • Ei ole suudetud lahendada pedagoogide elamispinna probleeme • Pikavere kooli aknad ja spordiväljak 5.1.2. Aruküla põhikool Hoones (ehitatud 1974. a) vajavad teostamist mitmesugused remonttööd. Kooli ruberoidkatus (600 m2) lekib kohati, amortiseerunud on 1978. a pärit keskküttesüsteem (2000. a 4 avariid). Silmi rikub halb laevalgustus, kaasajastamist vajavad inventar ning õppematerjalid. Algklassid asuvad ruumipuuduse tõttu ühes hoones koos Aruküla lasteaiaga. Sealsed ruumid ei ole projekteeritud koolitundide läbiviimiseks. Aruküla Põhikooli tänane võimla on ehitatud aulana, spordisaali funktsioon on tekkinud olude sunnil. Vananenud on kooli staadion (asfaltkattega rada). Kooli juurde kavandatav uus võimla ei peaks olema ainult koolivõimla, vaid ka valla kultuuri-spordi objekt. Õhtune aeg jääks vallaelanike teenindamiseks – omatasuvus väikesel määral. 2000/2001 õ-a oli Aruküla põhikoolis 263 last, moodustades 11 klassikomplekti. Klassiruumide mahutavus on piiratud – lastel on tunnis kitsas. Algklasside osas on kasutusel paralleelklassid, kuna klassi kohta tuleb rohkem kui 36 õpilast. Demograafiline seis näitab, et kooliminekuealiste laste arv kasvab, saavutades oma tipu ilmselt aastal 2004. Siiski ei halva kerge demograafiline puhang kooli õppetööd, raskustega tullakse toime. Teoreetiliselt peaksid Aruküla ja Raasiku põhikool 2008. aastal suutma vastu võtta ka 7. klassi lapsi tänase Pikavere põhikooli teeninduspiirkonnast (eeldades viimase muutumist algkooliks). Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Aruküla 20 19 21 22 16 18 Igavere 3 1 1 0 1 1 Järsi 0 2 3 1 1 0 Kalesi 3 2 2 2 1 2 Kulli 0 2 0 1 0 0 Kurgla 0 0 1 0 0 0 Kokku 26 26 28 26 19 21 Tabel 6. Kooliminekuealiste laste arv Aruküla Põhikooli teeninduspiirkonnas aastatel 2002–2007. Kooli palgal on 22 õpetajat (18 kõrgharidusega, 4 kesk-eriharidusega). Õpetajate keskmine vanus on ca 41 aastat ning tulevikus see langeb. Raskusi on vajaliku kvalifikatsiooniga aineõpetajate leidmisega. 5.1.3. Raasiku Põhikool Raasiku Põhikool on ehitatud 1963. a. Suurem sanitaarremont tehti hoones 1994. aastal ning 2000. aastal valmis juurdeehitusena söökla. Plastikmaterjalist aknaraamid põhjustavad probleeme siseruumide loomulikus ventilatsioonis. Väljavahetamist vajab laevalgustus. Õpilasi oli Raasiku põhikoolis 2000/2001 õ-a 214, moodustades 10 klassikomplekti. Raasiku põhikooli ametlikku teeninduspiirkonda kuuluvad vaid Raasiku vallast Raasiku alevik ning Tõhelgi küla. Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Raasiku 5 6 7 12 13 7 Tõhelgi 2 0 1 1 0 1 Kokku 7 6 8 13 13 8 Tabel 7. Kooliminekuealiste laste arv Raasiku Põhikooli teeninduspiirkonnas aastatel 2002–2007. Kuna Raasiku on tõmbekeskuseks ka piirkondadele Anija ning Jõelähtme vallast, siis õpib koolis lapsi naabervaldadest. 1999 2000 2001(3 kvartalit) Jõelähtme vald Aruaru 2 4 2 Sambu 0 0 0 Anija vald Salumäe 0 1 0 Linnakse 0 0 0 Kokku 2 5 2 Tabel 8. Aastatel 1999–2001 sündinud laste arv külades, mis Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2001. a korralduse 437-k «Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas» (RTL 2001, 80, 1102; 113, 1600) kohaselt liituksid Raasiku vallaga riikliku haldusreformi käigus. Koolis töötab 15 õpetajat, kelle keskmine vanus on ca 40 aastat. Kaadri vanem osa vahetub ca 5 aasta jooksul. Kooli kõrval asub endine õpetajate maja, mille kõik korterid on erastatud. Erastatud korterelamu lõhub kooli territooriumi terviklikkuse. De facto elavad kooli territooriumil võõrad inimesed. Selgust pole kommunaalteenuste osas (nt soojamajandus – soojatrass õpetajate majja tuleb läbi kooli jne). Samal ajal on probleeme kvalifitseeritud õpetajate värbamisega väljastpoolt valda, kuna napib vaba elamispinda. 5.1.4. Pikavere põhikool Pikavere põhikool (taasavatud 1987. a) asub Pikavere mõisahoones. 2000. a uuendati kooli elektri- ja kanalisatsioonisüsteeme. Koolis õppis 2000/2001 õ-a 113 õpilast, sh 21 last Rae vallast. Pikavere kooli teeninduspiirkonnas (Pikavere, Peningi, Rätla, Perila, Kiviloo, Härma ja Mallavere küla) kahaneb kooliminevate laste arv niivõrd, et pikemas perspektiivis võib üles kerkida küsimus Pikavere kooli sulgemisest. Ent Pikavere kool ei täida pelgalt kooli ülesandeid, vaid on kohalik sotsiaalobjekt ka laiemas mõistes. Kool oma ruumide ja aktivistidega on kujunenud ka kohalikuks kultuuri- ja seltsielu keskuseks. Kooli kadumine tooks kaasa raskusi ka raamatukogule. Seega võib Pikavere kooli sulgemine tuua kaasa piirkonna ühiskondliku tegevuse hääbumise, pikemas perspektiivis ääremaastumise. Siiski on Pikaveres põhikooli pidamine keeruline. Põhikooli säilitamine toimub õppekvaliteedi arvelt, puudus on kvalifitseeritud aineõpetajatest. Ühe võimalusena võiks Pikaveresse jääda vaid algkool. Üleminek algkoolile peaks toimuma järk-järgult, sest praeguse seisuga 7.–9. klassis õppijaid valla teised koolid vastu võtta ei suuda. Küll oleks aga reaalne aastal 2008 paigutada Aruküla ja Raasiku kooli Pikaveres 6. klassi lõpetanud õpilased, s.o lapsed, kes lähevad kooli aastal 2002. Alghariduse peaksid Pikavere piirkonna lapsed saama kodulähedases koolis. Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Pikavere 1 1 2 2 0 1 Peningi 4 4 4 3 0 2 Rätla 0 0 0 0 0 2 Perila 1 1 0 1 1 0 Kiviloo 0 0 1 0 0 0 Härma 0 1 2 3 3 0 Mallavere 0 0 0 0 0 0 Kokku 6 7 9 9 4 5 Tabel 9. Kooliminekuealiste laste arv Pikavere kooli teeninduspiirkonnas aastatel 2002–2007. Pikavere koolis on 15 õpetajat, kelle hulgas pensionäre ei ole. Vallas tegutseb 2 alusharidust pakkuvat lasteaeda: Aruküla lasteaed «Rukkilill» ning Raasiku Lasteaed. Mõlemas lasteaias puuduvad vabad kohad, eksisteerivad järjekorrad. Valiku tegemisel on eelisseisundis teeninduspiirkonna lapsed ning oma valla inimesed (sissekirjutuse alusel). Raasiku lasteaeda on palju soovijaid ka Anija ning Jõelähtme vallast. Lasteaedade mööbel on vananenud. 5.1.5. Aruküla lasteaed «Rukkilill» Aruküla lasteaed «Rukkilill» jagab lasteaiaks projekteeritud hoonet Aruküla Ambulatooriumiga ning põhikooli algklassidega. Võimalik ruumide vabanemine lahendaks lasteaia ruumikitsikuse. Lasteaias oli 2001. a kevadel 6 rühma – 113 last. 5.1.6. Raasiku Lastead Raasiku Lasteaia maja ei vasta kehtivatele normatiividele. Valusaim küsimus seondub lasteaia köögile esitatavate nõuetega. Köögi võimalik kadumine tõenäoliselt halvaks lasteaia töö. Alternatiiv kohalikule köögile – tuua valmistoit Raasiku põhikoolist – on keerukas, kuna Raasiku põhikooli köök on koormatud ning toidu transport keerukas. Raasiku lasteaial puudub arvuti, mistõttu dokumendid käsikirjas. Lasteaia vajalikkuses Raasikul ei saa kahelda. Ka tulevikus peaks püüdma alevikku hoida atraktiivsena noorte perede jaoks, eriti silmas pidades lapsevanemate Tallinnas tööl käimise perspektiivi. Lasteaias oli 2001. a kevadel 2 rühma – 31 last. 5.1.7. Huvialakeskus «Pääsulind» Huvialakeskus «Pääsulind» jagab Aruküla mõisahoonet Waldorfkooliga. Hoone ühine kasutamine jaguneb – Waldorfkool hommikusel ajal ning pärast lõunat algavad mitmesugused huvikooli ringid-tunnid. Valla seisukohalt on mõisa põhikasutaja huvikool «Pääsulind». Maja ühiskasutus toob endaga kaasa probleeme – heli kostab läbi seinte, puudus on panipaikadest ja klassiruumidest. Huvikooli arenguperspektiiv mõisahoones on limiteeritud. Huvialakeskuses «Pääsulind» on tegevad 130 last (enamasti Aruküla piirkonnast). Raasiku põhikooli juures alustab tegevust 2001. a sügisest huvialakeskuse muusikaosakonna filiaal, mis laiendab noorte huvitegevust ka väljaspool Aruküla alevikku. 5.1.8. Probleemid 5.1.8.1. Lasteaedade (eriti Arukülas) kaader on vananev ja puudub kvalifitseeritud järelkasv. 5.1.8.2. Koolides on puudu nõuetele vastava kvalifikatsiooniga aineõpetajaid (nt keemia, poiste tööõpetus, lisaks on vaja ka logopeedi ja psühholoogi). Töö- ja puhkeaja seaduse eranditeta rakendumine (tõenäoliselt 2002/2003. õppeaastal) toob kaasa täiendava õpetajate kaadri vajaduse. 5.1.8.3. Kvalifitseeritud pedagoogide madalad palgad. 5.1.8.4. Puudub vaba elupind meelitamaks valda tööle uusi pedagooge. 5.1.8.5. Erakooli ja valla vahelised suhted on määratlemata. 5.1.8.6. Raasiku lasteaia maja ei vasta elementaarsetele lasteaedadele esitatavatele nõudmistele. 5.1.8.7. Aruküla lasteaed ei suuda ruumi puudusel vastu võtta kõiki soovijaid. Sama probleem on ka Raasiku lasteaias. 5.1.8.8. Koolides asjaajamise kvaliteet madal ja seadustest tulenevad nõuded asjaajamisele muutuvad keerulisemaks. 5.1.8.9. Koolides halb valgustus. 5.1.8.10. Kooliminevate laste arv Pikavere kooli teeninduspiirkonnas väheneb. 5.1.8.11. Aruküla ja Raasiku põhikoolis puudus õppetööks sobilikest ruumidest – klassiruumid on väikesed. 5.1.8.12. Raasiku kooli territooriumil, endises õpetajate majas elavad kooliga mitte seotud inimesed. Segane on olukord kütte, vee, elektri ja prügikastide kasutamise eest tasumisega. 5.1.8.13. Huvikoolil «Pääsulind» ei ole võimalik kasutada Aruküla mõisa ruume täies mahus. 5.1.9. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 5.1.9.1. Kvalifitseeritud kaadri toomiseks Raasiku valla haridusasutustesse tuleb luua pedagoogide korterifond (vajadusel korterite vallale tagasiostmise teel). 5.1.9.2. Waldorfkooli staatus ja vallapoolse finantseerimise alused on vaja fikseerida. Erakooli tegevuse jätkamise osas Aruküla mõisas tuleb võtta kindel seisukoht. 5.1.9.3. Raasiku lasteaia maja tuleb renoveerida ja vajadusel teha juurdeehitus viimaks maja vastavusse lasteaedadele esitavatele nõuetele. Alternatiiv — kavandada lasteaia ehitamist vana ambulatooriumi krundile, projekti sobivusel kinnistut mitte müüa. 5.1.9.4. Aruküla lasteaia ruumipuuduse lahendamise võimalikud versioonid: – otsida võimalusi ambulatooriumi ümberviimiseks mujale, sobivamatesse ruumidesse – jätkata samades ruumides, võimalusel suunata väljajäävad lapsed eralasteaeda 5.1.9.5. Ühtlustada asjaajamiskorda valla allasutustes ja leida võimalusi asjaajamise täiendavaks arvutiseerimiseks. Kaugemaks eesmärgiks olgu Interneti-põhine asjaajamine kogu vallas. 5.1.9.6. Valla allasutustes luua sekretäri ametikohad. 5.1.9.7. Tagamaks lastele paremat õpikeskkonda: – vahetada välja laevalgustus – uuendada mööblit – teha haridusasutuste hoonetes pidevalt remonti vastavalt vajadustele 5.1.9.8. Koostada Pikavere kooli reorganiseerimise kava aastaks 2005. Õpilaste arvu kahanemisel riiklikult kehtestatud miinimumini (60 last), näha ette ühe võimlausena kujundada Pikavere põhikool järk-järgult ümber algkooliks. Pikavere põhikooli hoonele leida täiendavaid rakendusi. 5.1.9.9. Aruküla Põhikooli võimla juurdeehitus. 5.1.9.10. Raasiku PK õpetajate maja küsimuses tuleks selgelt määratleda erakorterites elavate inimeste ja kooli (valla) suhe. Vallapoolne huvi – korterite elanikud ei tohi segada kooli toimimist. Alternatiiv – aja jooksul korterid tagasi osta ning majutada sinna reaalselt koolis õpetavaid pedagooge. 5.1.9.11. Raasiku vallas tuleb hakata koguma haridusstatistikat, mis käsitleks õpilaste vallasisest ja välist mobiilsust ning edasi õppima asumist pärast vallakoolide lõpetamist. Käivitada tuleb koolide kohta käiva tagasiside kogumise süsteem. 5.2. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid 5.2.1. Olukorra kirjeldus Raasiku vallas töötav sotsiaaltöötajate kaader omab vastavat erialast ettevalmistust. Suhteliselt edukalt on käivitunud ka perearstisüsteem ning hea on tõdeda koostööd valla sotsiaal- ja meditsiinitöötajate vahel. Edukas koostöö avaldub loodetavasti ka valmiva Raasiku tervisekeskuse tulevases töös. Raasiku valla sotsiaalhoolekanne arvudes: • toimetulekutoetuse saajaid – ca 50 • puuetega inimesi 130, puuetega lapsi 40 • hooldekodudes viibib 5 täiskasvanut ja 8 last • koduhooldusel on 24 isikut Arukülas ja Raasikul tegutsevad noorte päevakeskused (Arukülas avatud 12–18, Raasikul 12–19-ni), mis on sisu poolest omaaegsete koolide juures asunud pikapäevarühmade järeltulijad. Päevakeskuses on lapsel pärast kooli võimalik turvaliselt aega veeta ning lapsevanemale jääb teadmine, et tema laps on n.ö «heas seltskonnas». Kahjuks suudavad päevakeskused hõlmata vaid nooremaid koolilapsi ning riskigrupp põhikooli vanemad õpilased võivad ikkagi muutuda probleemseteks noorteks. Teisisõnu, päevakeskused ei rahulda põhikooli kesk- ja kõrgemate klasside õpilaste vajadusi. Vallas on ilmselgelt vajadus ka noortekeskuse järele. Noortekeskuse loomise võtmeküsimus on projektile sobiva (kvalifikatsioon ja isikuomadused) ja teotahtelise eestvedaja leidmine. Raasiku vallas puudub vanurite hooldekodu, kuid vald teeb palju, et abistada oma vanureid. Väiksemalgi määral kodust hooldamist kannatavate vanurite puhul toimib avahooldus. Paunküla hooldekodusse viiakse vaid voodihaiged. Avahooldust teevad piirkondlikul alusel 3 avahooldusõde, kel on tööks vanuritega ka vastav ettevalmistus. Sotsiaaltöötajad on paljuski ka inimestele nõuandjad-infojagajad. Praktiline vajadus nõustamise (ka anonüümse nõustamise) järele on tegelikult suurem, kui sotsiaaltöötajad täna pakkuda suudavad. Vallas on kaks kvalifitseeritud meditsiinilise kaadriga ambulatooriumi – Aruküla ambulatoorium ja Raasiku ambulatoorium. Lisaks tegutseb Pikavere kooli hoones Pikavere tervishoiupunkt. Tervishoiuteenusega on kaetud valla kõik kolm piirkonda. Olemas on ka apteek ning hambaarstiteenus. Raasiku ambulatoorium eksisteerib juulis 2001 veel hoones, mis ei vasta meditsiiniasutustele esitatud nõuetele. 2001 lõpp /2002 valmiva Raasiku tervisekeskuse uued ruumid loovad võimaluse paremaks arstiabi andmiseks Raasiku piirkonna elanikele. Tervisekeskusesse on planeeritud ka sotsiaalkorter kriisisituatsioonide puhuks, kavandatud on ka pesemisvõimalus vanuritele. Aruküla Ambulatoorium asub Aruküla lasteaia maja ruumides ning sealne seisukord vastab nõuetele mööndustega. Siiski tulevad ruumid lähitulevikus täpsemalt kohaldada nõudmistele. Alternatiiv on ambulatooriumile uute ruumide leidmine (võimalus näiteks vallamaja hoones). Pikavere tervishoiupunkt ei vasta spetsialistide hinnangul isegi nõukogudeaegsetele nõuetele. Samas on Pikavere piirkonna inimestel puuduva transpordi tõttu raske pääseda arsti juurde Arukülla või Raasikule. Lahendada tuleb üks probleemidest: kas kohaldada Pikavere tervishoiupunkt kehtivatele nõudmistele või kardinaalselt edendada vallasisest ühistransporti. Kuna riiklikust tervishoiukorraldusest kaob velskripunkti mõiste, saab esmane arstiabi Pikavere piirkonnas tuleneda ainult kooli juures asuvast tervishoiukabinetist. Alternatiivina tervishoiukabineti kulukale renoveerimisele võib vald mõelda inimeste transportimisele arsti juurde Arukülla või Raasikule. Intensiivse haigete transpordiga Pikavere piirkonnas peaks seotud olema kindel liiklusvahend. 5.2.2. Probleemid 5.2.2.1. Raasiku vallas puudub nõustamine ja psühholoogiline abi. 5.2.2.2. Sotsiaaltöötajatel ei jätku muu töö kõrvalt piisavalt aega, et tegeleda eraldi ka nõustamisega, samas on vallas vajadus psühholoogi järele. 5.2.2.3. Puudub ülevaade «illegaalidest» ja mittekindlustatud isikutest. 5.2.2.4. Meditsiiniasutuste ruumid ei vasta kehtivatele nõuetele (Pikavere, Aruküla ambulatoorium) 5.2.2.5. Vallasisene ühistransport on hõre ja raskendab arstiabi kättesaadavust. 5.2.2.6. Suurlinna lähedus (narkomaania, kriminaalne kontingent jne). 5.2.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 5.2.3.1. Tihendada volikogu sotsiaalkomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni vahelist koostööd: – ühisistungid – komisjonide võimalik liitmine 5.2.3.2. Spetsialistide suurem kaasamine otsustusprotsessi tagab reaalsete vajaduste kajastumise otsustes. 5.2.3.3. Kaasata töötuid ja noori inimesi heakorratöödele. Jätkuvalt organiseerida suviseid töö- ja puhkelaagreid noortele. 5.2.3.4. Aruküla ambulatooriumi ruumid tuleb paremini kohaldada kehtivatele nõuetele. 5.2.3.5. Pikavere tervishoiukabinet ei vasta ka nõukogudeaegsetele normidele, mistõttu tuleb tegeleda haigete transpordiga teistesse valla meditsiiniasutustesse. 5.3. Noorsootöö 5.3.1. Olukorra kirjeldus 2001. aasta seisuga on Raasiku vallas toimuv noorsootöö koordineerimata ning toimib vaid üksikprojektidena, kui mitte arvestada Arukülas tegutsevat huvikooli, mis laieneb kooliaasta alguseks ka Raasikule. Koolide juures tegutsevad ringid ja ELO rühmitused, mis on peamiselt suunatud nagu ka huvikool kaunite kunstide õpetamiseks. Vähe on spordiringe, mis oleks suunatud poistele vanuses 12 aastat ja rohkem. Peamiselt on tähelepanu pööratud valla põhikoolides õppivatele lastele ja noortele ning tähelepanuta on jäänud põhikooli lõpetanud noored. Tänaseni puuduvad kindlad kriteeriumid üksikprojektide vallapoolseks toetamiseks (aastateks 1999–2001 koostatud arengukava ei sisalda endas noorsootöö arengu kirjeldust). Suurlinna lähedus ning üleminekuühiskonnale omane alkoholi jt psühhotroopsete ainete tarbimise kasv on loonud noortele võimalusi ja eeskujusid alkoholi ning muude joovastavate ainete tarbimiseks. Lahendusena tuleb siin minna kindlasti maailma praktikas edukaks osutunud alternatiivide pakkumise teed. Seni puudub vallas noortekeskus, mis pakuks lisavõimalusi kaunitele kunstidele, põhikooli baasilisele huvitegevusele ning esmatähtsana alternatiivi tegevusetusele, kuritegevusele ja mõnuainete tarbimisele. Eelkõige tuleb mõelda sellele, kuidas vald tagab endale ka tuleviku jaoks terve ja kindla sissetulekuga elaniku. Seega peab käesoleva arengukava perioodi jooksul võtma eesmärgiks järgmise: – lähtuda vallapoolses noorsootööalases tegevuses Raasiku valla noorsootöökontseptsioonist – luua noorte vaba aja veetmiseks ja kuritegevuse ning mõnuainete tarbimise ennetamiseks noortele mõeldud vaba aja keskus, koos professionaalsete noorsootöötajatega 5.3.2. Probleemid 5.3.2.1. Raasiku vallas on noorsootöö ja noorte huvitegevus ühtlaselt koordineerimata ja seni puuduvad kindlad ühised arusaamad edasisest tegevusest. 5.3.2.2. Vallas puuduvad noortele mõeldud avatud noortekeskused, mis pakuksid noortele võimalust koos käia ja tegeleda mitte otsese koolivälise huvitegevusega. 5.3.2.3. Huvikool ja koolide juures tegutsevad ringid ei suuda katta kogu valla noorte vajadusi. 5.3.2.4. Ohuks võib osutuda suurenev alkoholi, tubaka ja teiste narkootiliste ning tervistkahjustavate ainete tarbimise tõus noorte seas. 5.3.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 5.3.3.1. Koostöös volikogu komisjonide, vallaametnike ja lastevanemate ning noorte esindajatega pidevalt kaasajastada ning täiustada Raasiku valla noorsootöö kontseptsiooni. Noorsooalases tegevuses lähtuda kontseptsioonis püstitatud põhimõtetest. 5.3.3.2. Tuleb luua valla noortele kättesaadavad avatud noortekeskused (eeldab aktiivset eestvedajat-noorsootöötajat). 5.3.3.3. Tuleb parandada koolivälise sportimise võimalusi. 5.3.3.4. Vältimaks narkomaania ja alkoholismi levikut vallas, tuleb lähtuvalt üldistest tavadest välja töötada Raasiku vallas rakendatavad vastu- ja preventiivmeetmed. Peamiseks ülesandeks peab saama alternatiivide loomine noortele noortekeskuse kaudu. 5.3.3.5. Koostöös raamatukogude ja koolidega avardada noorte võimalusi kasutada tasuta elektronposti ja Internetti. 5.3.3.6. Kasutada ära Raasiku valla välissuhteid ja rahvusvahelisi noorsootöö võimalusi pakkuvaid asutusi (näiteks Euroopa Liidu noorsoo- ja haridusprogrammid) elavdamaks valla noorsootöö rahvusvahelist mõõdet. 5.3.3.7. Noorsootöö arendamisel kasutada ära Harju-Jaani ja Jüri kiriku koguduste poolt pakutavaid võimalusi. 5.3.3.8. Kaasata noori inimesi heakorratöödele. Jätkuvalt organiseerida suviseid töö- ja puhkelaagreid noortele. 5.4. Kultuur 5.4.1. Olukorra kirjeldus Raasiku vald on igati toetanud vallaelanike omaalgatust – Arukülas ja Raasikul on kultuuritegevus üle antud mittetulundussektori organisatsioonidele. Praeguse seisuga tegutseb aktiivselt ja edukalt MTÜ Aruküla Kultuuriselts. On korraldatud mitmeid üritusi, märgatav on asjaosaliste omainitsiatiiv. Toimunud on kultuuriürituste organiseerimise edukas üleandmine 3. sektorile. MTÜ Raasiku Rahva Maja ei ole suutnud oma tegevust samaväärsel tasemel vallaelanikele teadvustada. Inimesed ei ole läinud MTÜ Raasiku Rahva Maja tegevusega arvestataval määral kaasa. Tõsiasi on, et kultuurialane isetegevus on Raasiku alevikus viimaste aastatega soikunud – üleminek 3. sektorile ebaõnnestunud. Põhjuseks on ilmselt isikutevahelised suhted, vastuolud. Võtmeküsimused kultuuritegevuse elavdamisel Raasikul on sobivate eestvedajate leidmine ning Harju-Jaani kiriku kaasamine. Pikavere piirkonna kultuuritegevus püsib Pikavere koolil ning kooliga seotud inimestel. Realiseerunud: • Aruküla raamatukogu asub nõuetele vastavates ruumides • Arukülas kultuuriteenuse edukas üleandmine MTÜ-le 5.4.2. Probleemid 5.4.2.1. Raasikul 3. sektor kultuuripakkujana ei toimi. 5.4.2.2. Madalad palgad-töötasud. 5.4.2.3. Puudub ettenägematute kulutuste reserv. 5.4.2.4. Vähe rahvaspordiüritusi – puudus eestvedajatest. 5.4.2.5. Puudub kaasaegne inventar ja aparatuur. 5.4.2.6. Kultuuri rahastamise kriteeriumid (prioriteedid) vajavad täpsustamist. 5.4.2.7. Huvikoolil ei ole võimalik kasutada Aruküla mõisa ruume täies mahus. 5.4.2.8. Arvutialasteks koolitusteks pole piisavalt vahendeid. 5.4.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 5.4.3.1. Kaasata aktiivseid inimesi heategevuslikel üritustel. 5.4.3.2. Arendada koostööd kultuuriseltside ja haridusasutuste vahel ning valla territooriumil tegutsevate äriühingutega heategevuse ja sponsorluse alusel. 5.4.3.3. Kommertsürituste arvelt toetada laste üritusi. 5.4.3.4. Suunata noorte kultuuritarbimist – noortekeskuse loomine. 5.4.3.5. Taotleda projektidega lisavahendeid. 5.4.3.6. Arendada rahvusvahelist koostööd (sõprusvallad + projektid). 5.4.3.7. Fikseerida kultuuri rahastamise kriteeriumid. 5.4.3.8 Aruküla mõisakompleks kui kultuurikeskus – säilitada ja hoida kui vaatamisväärsust. 5.4.3.9. Matkaraja jätkuv tutvustamine ja propageerimine. 5.4.3.10. Infotehnoloogiliste võimaluste laiem kasutamine. Otsida võimalusi valla raamatukogude fondide elektrooniliseks ühendamiseks. Valla lugeja kujundamine. 5.4.3.11. Otsida võimalusi osalemiseks erikoolitustel ja koolitamiseks kohapeal. 5.4.3.12. Aruküla põhikooli sportimisvõimaluste laiem kasutamine. 5.4.3.13. Raasikul kaasata rohkem kultuuriürituste korraldamisse Harju-Jaani kirik. Prioriteedid: • Traditsioonide säilitamine • Omaalgatuse toetamine • Motiveerimine (palgad) • Äärealad – Pikavere kool • Noortekeskus • Raamatukogude töö täpsustamine/fikseerimine (näit Interneti-punkt) • Infotehnoloogia (eelkõige tarkvara) arendamine, vallasisene ühtlustamine 6. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 6.1. Elamu- ja kommunaalmajandus 6.1.1. Olukorra kirjeldus Enamus Raasiku valla elamispinnast on ühepereelamud. Siiski on ka märkimisväärne osakaal korterelamutel, mis eriti väljaspool Aruküla alevikku on võrdlemisi vanad. Üha kasvav on nõudlus vaba elamispinna, eelkõige korterite järele. Selle tingib siseriiklik ränne riigi lõuna- ja idaosast Tallinna kui arenenud piirkonna suunas. Tõenäoliselt kasvavad korterite ja kinnisvara niigi kõrged hinnad veelgi. Seda tuleb silmas pidada ka uute vallakorterite soetamisel. Valla omandis on 32 korterit. Kuigi vallas on ka lihtsalt erastamata kortereid, on valla korterid paljuski hõivatud sotsiaalsfääriga seotud inimeste poolt. Viimased konkursid vabadele ametikohtadele näitasid, et vallapoolne elamispind ei ole siiski tähtsaim eeldus valla ametikohtade täitmiseks. Olemas on ka sotsiaalkorterid, mis annavad varju endaga mittetoimetulevatele inimestele. Sotsiaalkorterite tehniline olukord on valla keskmisest hulga kehvem. Eriti kehvas seisukorras on 3 hoonet: • Aruküla vana rahvamaja (1 korter) • Peningi vana koolimaja (2 korterit) • Aruküla mõisa juures asuv veskimaja (1 korter) Need hooned on tehniliselt väga halvas seisukorras. Majanduslikult otstarbekam on osta juurde sotsiaalkortereid, kui teha korda olemasolevaid käestlastud hooneid. Kiireloomuliselt on seega vaja 4 korterit asendada. Aruküla ja Raasiku korterelamutes toimivad korteriühistud, kes paraku oma vahenditega ei suuda hooneid piisavalt remontida. Samas on (eriti Raasiku alevikus, ent ka Arukülas) hoonete remondivajadus ilmne. Poliitiline otsustus – kas vald toetab korteriühistuid majade remondis või mitte? 6.1.2. Probleemid 6.1.2.1. Puudus elamispinnast. Üha kasvav nõudlus. 6.1.2.2. Vallal vähe sotsiaalkortereid. 6.1.2.3. Aruküla vana rahvamaja, Peningi vana koolimaja ning Aruküla mõisa veskihoone on äärmiselt amortiseerunud. 6.1.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.1.3.1. Koostada osaplaneeringud suurematele asulatele, millega luua alus uute elamukruntide väljaandmiseks. Võimalus – määratleda uusi alasid korterelamute rajamiseks. 6.1.3.2. Võimalusel osta vallale kortereid juurde. Sotsiaalkorterite jätkuv remont. Kasutada ära võimalikke ostueesõigusi. 6.1.3.3. Valla omandis olevad üliamortiseerunud hooned lammutada, elanikele leida uus elupind. 6.1.3.4. Jätta müümata Raasiku vana haigla hoone, kuhu on võimalik asustada 7 korterit. 6.2. Veevarustus ja kanalisatsioon 6.2.1. Olukorra kirjeldus Raasiku vallas on 7 veetrassi: – Arukülas 2 trassi – uus trass reostuspiirkonnas ning vana trass korterelamute rajoonis – Raasikul 3 trassi – Tehase tee trass, raudtee trass ja kultuurimaja trass – Peningi trass – Härmaküla trass Kõikidest veetrassidest on heas seisukorras ning kaasaegsetele nõuetele vastav vaid Aruküla uus veetrass, mis rajati põhjavee reostuse tõttu 1990-ndate keskel. Ülejäänud veetrassid on amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist. Trasse teenindab valla ainuosalusega OÜ Raven. Alevike individuaalelamupiirkondades puudub ühtne heitvee kanalisatsioon. Elanikkonna seas puudub ka arusaam ühtse kanalisatsiooni vajalikkusest, mis seostub eelkõige täiendavate kuludega. Siinkohal on vajalik omavalitsusepoolne selgitustöö. Tulenevalt 10. veebruaril 1999. a vastu võetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668) peab omavalitsusel olema volikogu poolt kinnitatud iseseisev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava vähemalt 12-aastase perioodi kohta. 6.2.2. Probleemid 6.2.2.1. Kanalisatsiooni- ja veetorustik amortiseerunud. 6.2.2.2. Alevike (eriti Aruküla) madalad tamponeerimata individuaalomandis šahtkaevud kujutavad reostusohtu põhjaveele. 6.2.2.3. Tuletõrjel puuduvad veevõtukohad väljaspool alevikke. 6.2.2.4. Joogivee kättesaadavusega on külades kohati probleeme. 6.2.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.2.3.1. Vee- ja kanalisatsioonitrasside järkjärguline kavandamine–arendamine, ka külades. Töötada esmajoones välja alevike heitvee kanaliseerimisprojektid. Vaja on luua iseseisev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. 6.2.3.2. Aktiivne selgitustöö elanikkonna hulgas kanalisatsiooni vajalikkusest. Teavitada inimesi ka tulevikunormide ja -sanktsioonide karmistumisest, pidades silmas ka Euroopa Liidu suunalt tulenevaid nõudeid. 6.2.3.3. Osaleda võimaliku Kehra–Tallinn heitvee suurtrassi planeerimisel-rajamisel. 6.2.3.4. Alternatiivse suurtrassi realiseerumiseni täiustada puhastusseadmete tööd vallas. 6.3. Energiavarustus ja soojamajandus 6.3.1. Olukorra kirjeldus Arukülas toimib tsentraalküte, Raasikul on süsteem lagunenud (2 majal eraldi küte). Aruküla korterelamutes on elektri hinna tõusu tagajärjel elektriküttele üleminejaid üha vähem. Arukülas toimiva kaugkütte kasulikkust on vaja korterielanike seas propageerida. Kaugküttekuludes võib saavutada kokkuhoidu, kui õnnestub vähendada trassi soojakadu. Võimalusel tuleb tegeleda ka alternatiivsete kütteliikidega. Soojusenergia tootmise ja müügiga (sh jaotusvõrkude teenindamisega) tegeleb valla ainuosalusega OÜ Raven. Aruküla korterelamute maaalused elektrivõrgud on tänase seisuga kaardistamata ning omanikuta. Kõigi korterite võimalik üleminek (juhul kui peaks seiskuma tsentraalküte) elektriküttele võib tuua kaasa kaardistamata võrkude ülekoormuse ning avarii. Väljaspool alevikke on reaalsus ka elektriliinide madal pinge. Üksikul inimesel või ettevõttel on raske siin midagi muuta. Vähesel määral aitaks pinget tõsta elektriliinide aluste puhastamine. 6.3.2. Probleemid 6.3.2.1. Aruküla soojatrass on vana ja suure soojakaoga. 6.3.2.2. Külades on elektripinge kohati madal ja pärsib elu arengut. 6.3.2.3. Aruküla korterelamute kaardistamata maa-alused elektrivõrgud. 6.3.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.3.3.1. Säilitada Arukülas kaugküte ja tegeleda soojakadude minimeerimisega. Jätkuvalt propageerida elanike seas kaugkütte kasulikkust. 6.3.3.2. Aruküla korterelamute maa-alused võrgud tuleb anda Eesti Energia omandisse. 6.3.3.3. Vald peab kaitsma elanike huve suhtlusel monopoolse ettevõttega saavutamaks standardset elektripinget kogu valla territooriumil. 6.4. Turvalisus 6.4.1. Olukorra kirjeldus Raasiku vald asub Harju maakonna Päästeteenistuse Assaku ja Kehra depoo puutepunktis, mistõttu kulub päästeteenistuse autodel liiga palju aega õnnetuskohale jõudmiseks. Raasiku valla vabatahtlik tuletõrjeühing saab vallaeelarvest tulenevate, päästetegevuse seisukohast nappide ressursside abil tegeleda vaid kergemate tulekahjude kustutamisega oma valla territooriumil. Tulevikunõuded päästegevusele (eelkõige päästevarustusele) vajavad niipalju ressursse, et ilma maakondliku Päästeteenistuse otsese majandusliku toeta on ühingul keeruline edukalt jätkata. Rohkem rõhku tuleb panna hoonete ekspluateerimise järelevalvele kui preventiivsele tegevusele. Tänase seisuga on päästeteenistuse järelevalveinspektori töö kasutegur minimaalne. Vaja oleks tihedamat koostööd kohalike inimestega. Tuleohtu Raasiku vallas ei tohi alahinnata – 2000. aastal oli tuletõrjeühingul 49 väljasõitu, sh. 10 väljaspool valda. Päästetegevust ei tohiks aga käsitleda ainult tuletõrjumise seisukohast, suur riskioht tuleneb ka valda läbivast raudteest. Kaugemate külade tuleohutuse madalat taset annaks tõsta lokaalsete tuletõrjevahendite punktide loomisega. MTÜ Raasiku Korrakaitse täidab (eriti Aruküla alevikus) reaalselt tühimikku, mille tekitab alalise politsei puudumine. Korrakaitseühingu liikmed on abipolitseiniku staatuses. Ühingu liikmete arv on võrreldes varasemate aastatega vähenenud. Kuritegevuse tase ei ole katastroofiline, ent siiski arvestatav. Kohalik initsiatiiv avaliku korra tagamisel vajab ka edaspidi omavalitsusepoolset toetust. Kuna Raasiku vallas elab palju eakaid koduseid inimesi, on suuremad asulad soodsad naabrivalve rakendamiseks. 6.4.2. Probleemid 6.4.2.1. Päästeteenistuse autodel kulub palju aega kohalejõudmiseks. 6.4.2.2. Kohapeal puudub alaliselt politsei. Koostöö kohaliku korrakaitseühingu ja kaitseliidurühma vahel on vähenenud, samuti vähene koostöö vallaga. 6.4.2.3. Tuletõrjel puudub koostöö maakondliku järelevalveinspektoriga. 6.4.2.4. Tuletõrjeühingu ülalpidamine on kulukas, karmistuvad nõuded päästevarustusele. 6.4.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.4.3.1. 24 h valve loomine tuletõrjeühingus. Tuletõrjeühingu võimalik liitmine Päästeameti alluvusse. 6.4.3.2. Korrakaitseühingu vallapoolne jätkuv toetamine. Korrakaitseühingu ning kaitseliidu vahelise koostöö tõhustamine. 6.4.3.3. Naabrivalve rakendamine. 1999 2000 2001(8 kuud) Isikuvastased kuriteod Tapmised 0 0 0 Vägistamised 0 0 0 Varavastased kuriteod Salajased vargused 40 59 25 Avalikud vargused 2 0 1 Huligaansused 0 1 4 Ärandamised 1 4 2 Tabel 10. Raasiku valla kuritegevus 1999–2001 (allikas Harju Politseiprefektuur). 6.5. Teede ja tänavate võrk 6.5.1. Olukorra kirjeldus Raasiku valla teed ja tänavad vajavad jätkuvalt remonti. Vald peab pidevalt taotlema riigiteede jätkuvat remonti. Tänase seisuga ei ole valla hallata olevad teed munitsipaalomandis. Kuigi teede ja tänavate remondile kulub aastas ca 0,4 miljonit krooni, tasandab see tegevus vaid amortisatsiooni. Ilmne vajadus on spetsialistide poolt koostatud iseseisva teede arendamise plaani ja remondikava järele, mis sätestaks prioriteedid ja fikseeriks tegevuste põhjendatud maksumuse. Luua tuleks ka valla teede register. 6.5.2. Probleemid 6.5.2.1. Teid ei suudeta piisavalt remontida. 6.5.2.2. Puudus on teeviitadest ja teede tähistusest. 6.5.2.3. Asulate tänavavalgustus pole piisav ja vajab täiustamist. 6.5.2.4. Raskeveokid alevikes – rikuvad tänavaid. 6.5.2.5. Pikavere kooli juures puudub parkla. 6.5.2.6. Küladel puuduvad plaanid. 6.5.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.5.3.1. Riigi haldusest välja jäävad teed-tänavad tuleb taotleda munitsipaalomandisse. 6.5.3.2. Omavalitsuse halduses olevate teede-tänavate remontimiseks ja jätkuvaks arendamiseks peavad spetsialistid looma Raasiku valla teede-tänavate investeerimiskava, mis sätestaks prioriteedid. Üldine arengusuund: • Järk-järgult muuta asulate teid tolmuvabadeks ning viia mustkatte alla • Ratsionaliseerida alevike tänavatevõrku • Parandada alevikest väljasõiduvõimalusi: – Arukülast Harju tänava läbimurre Tallinna mnt-le – Aruküla–Järsi–vene kiriku tee – Raasiku Võidu tänava muutmine tolmuvabaks, viimine mustkatte alla 6.5.3.3. Tulenevalt tänavavalgustuse auditist jooksvalt tegeleda tänavavalgustuse täiustamisega (ka külades). 6.5.3.4. Riigiteede olukorra parandamise pidev taotlemine. 6.6. Ühistransport 6.6.1. Olukorra kirjeldus Üldjoontes on kasvanud autotranspordi osatähtsus. Inimesi, kes sooviksid kasutada ühistransporti pole piisavalt transporditeenuse majanduslikuks äratasumiseks. Õpilastele kompenseeritakse transpordipileteid. Toimib sotsiaaltransport, mille kandepinda tuleb ilmselt veelgi laiendada. Vanematele ja majanduslikult vähemkindlustatud äärealade elanikele muutuvad hõreda ühistranspordi tõttu raskesti kättesaadavaiks valla alevikes asuvad teeninduskeskused. Esmajoones peab omavalitsus tagama tervishoiuteenuse kättesaadavuse. Mõningat sotsiaalset leevendust pakub koolibuss, mis aga suvekuudel vedusid ei teosta. 6.6.2. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.6.2.1. Osaleda Tallinna ja Harjumaa Ühistranspordi Keskuse loomisel ja selle tegevuses. 6.6.2.2. Vallapoolne jätkuv sotsiaaltransport. 6.6.2.3. Bussiootepaviljonide täiustamine Raasikul. 6.7. Keskkonnakaitse, jäätmemajandus 6.7.1. Olukorra kirjeldus Olmejäätmete valdajad tiheasutusega aladel (Aruküla ja Raasiku alevikus) peavad jätkuvalt olema kohustatud tõendama korraldatud olmejäätmevedu. Prügivedu korterelamutest toimib, ent teostuse kvaliteet kannatab vähese järelevalve tõttu. Olmejäätmete liigiti kogumises elanikkonnalt peitub arenguperspektiiv, praegu teostab liigiti kogumist (pudel-plastik, vanapaber) vähesel määral AS Vaania. Individuaalelamute elanikud ei mõista täna prügiveolepingute vajalikkust ning hoiduvad lisaväljaminekuid põhjustavaid lepinguid sõlmimast. Veelgi suuremad väljaminekud seonduvad individuaalelamute elanike jaoks heitvee kanaliseerimisega. Keskkonnakaitse seisukohast on äärmiselt vajalik saavutada heitvete kanaliseeritus ning välistada isetegevuslik prügiladestamine. Raasiku valla territooriumil asetseb ca 2,5 ha suurusel maa-alal Perila–Esku prügila, milles jäätmete ladustamiskoguse määr aastas on 10 000 m3. Ladustamiskoha koosseisu kuulub ka surnud loomade matmispaik. Õigust korraldada olme- ja ehitusjäätmete ladustamist ja sorteerimist ladustamiskohal omab 2000. a-st lepingu alusel AS Vaania. Raasiku valla tootmisettevõtetelt tulenevad jäätmed: • puidujäätmeid — ca 2000 t aastas • vaibajäätmeid — ca 50 t aastas • marja ja puuviljajäätmed — ca 50 t aastas • pudeliklaas — ca 6 t aastas Tulenevalt 10. juunil 1998. a vastu võetud jäätmeseadusest (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565) peab valla jäätmekava olema valla arengukava osa, mis juhindub maakonna jäätmekavast. Harju maakonna jäätmekava on (seisuga 2001 sügis) koostamisel, mistõttu Raasiku valla jäätmekava on võimalik koostada lähimas tulevikus. Jäätmekava olemasolu võib osutuda oluliseks kriteeriumiks erinevatest, näiteks Euroopa Liiduga seotud, välisprojektidest investeeringute taotlemisel. 6.7.2. Probleemid 6.7.2.1. Alevike individuaalelamute kanaliseerimata heitvesi. 6.7.2.2. Alevike madalad tamponeerimata kaevud ohustavad põhjavett. 6.7.2.3. Amortiseerunud puhastusseadmed vajavad väljavahetamist. 6.7.2.4. Prügimajanduse teostuses puudujäägid (ka järelevalve küsimus). 6.7.3. Võimalikud lahendused (tegevuskava) 6.7.3.1. Aktiivne selgitustöö individuaalelamute elanike seas: • heitvee kanalisatsiooni vajalikkusest • lahtiste šahtkaevude ohtlikkusest põhjaveele • prügiveolepingute vajalikkusest 6.7.3.2. Jätkata ning propageerida igakevadist heakorrakuu kampaaniat. Vallaelanike ja vabatahtlike ühenduste poolt korraldatavate koristuste toetamine (tehnika, transport, prügilasse ladestamine jms). 6.7.3.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumise laiendamine, ka suurematesse küladesse. 6.7.3.4. Tõhustada keskkonnakaitsealast järelevalvet vallas. 6.7.3.5. Juhindudes koostamisel olevast Harju maakonna jäätmekavast, koostada lähiaastatel Raasiku valla jäätmekava valla arengukava osana. 6.7.3.6. Võimalusel liituda Harju maakonnas planeeritava jäätmekeskuse tegevusega. 7. VALLA MAAKASUTUS NING SELLE EDASISED PERSPEKTIIVID 7.1. Raasiku alevik Asula maakasutusel on kaks tähtsamat ülesannet: 1) Jägala mnt ja Põllu tn, Mängu tn, Meierei tn ning Nurme tn vahelise ala planeerimine ja võimalik Jägala mnt alevikupoolse ääre haljastamine. 2) Raasiku aleviku võimaliku laiendamise uurimine Tallinna tn ja Paju tn vahelisel suunal. 7.2. Aruküla alevik Asula maakasutusel on kaks suuremat ülesannet: 1) Aleviku laienemise võimalike suundade ja sobivuse väljaselgitamine – Aruküla männik (sh ka endise sõjaväebaasi ala) – Tallinna mnt ja Talve tee, Sügise tn vaheline ala 2) Vastavalt väljaselgitatud laienemissuundadele asuda vastavate alade detailsemale kavandamisele ja võimalikule munitsipaalomandisse taotlemisele. 8. RAASIKU VALLA RAHANDUS, SENINE ARENG JA ARENGUPERSPEKTIIVID Raasiku valla eelarve koostamise põhimõtteks on olnud tasakaalus eelarve. Seda ka seadusest tulenevat nõuet on suudetud ka järgida. Kuigi enamikel eelarveaastatel on tulude pool olnud planeeritust suurem ja seega on tulnud vastu võtta lisaeelarveid ning tehtud esialgses eelarveplaanis mitteplaneeritud kulutusi. Tasakaalustatud eelarve printsiipi tuleb ka edaspidi järgida ja üritada võimalikult täpselt eelarve tulusid ja kulusid kokku arvutada. Üldise eelarve kasvu prognoosimisel tuleb lähtuda kogu riigi majanduskasvust ja valla varaga tehtavatest tehingutest ning teenuste osutamise eeldatavatest mahtudest. Üheks eelarve planeerimise printsiibiks peab olema oluliste püsiinvesteeringutega arvestamine. Valla arengu seisukohalt on oluline arvestada pideva investeerimisega infrastruktuuri objektidesse (teede ja tänavate korrastamine, rajamine). 8.1. Eelarve tulud Raasiku valla eelarve tuludeks on kõik valla- ja linnaeelarve seaduses (RT1 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332) nimetatud tuluallikad. Ühtegi seaduses võimaldatud kohalikku maksu pole Raasiku vallas kehtestatud, seega on eelarvetuludeks maksude osas üksikisiku tulumaks ja maamaks. Perioodil 1999–2001 tulenes peamine lisalaekumine üksisiku tulumaksust. Näiteks oli 1999. aastal planeeritud üksikisiku tulumaksuks 11,1 miljonit krooni, laekus aga 12, 4 miljonit krooni. Suurusjärgu poolest teisel kohal eelarve tulude poolel on arvlemised ja ülekanded teiste kohalike omavalitsustega. 8.1.1. Laenupoliitika Omavalitsuste laenude võtmine on reguleeritud valla- ja linnaeelarve seaduse paragrahvis 8: (1) Vald ja linn võivad võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad ) järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542; 1997, 16, 263) sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastal kavandatud eelarvetuludest; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. Raasiku valla senine laenupoliitika on olnud tagasihoidlik. Võetud on lühiajalisi ning vähese koormusega laene. Ka käesolevas arengukavas ettenähtud investeerimisobjektide finantseerimiseks tuleb võtta laenu. Konkreetsed mahud tuleb aga välja arvutada pärast volikogus tehtud investeerimiskava puudutavat otsust. Lähema ülevaate eelarve tuludest annab lisa 3. 8.2. Eelarve kulud Kõige suuremaks eelarve kulutuseks on kulutused ja investeeringud haridusele ja laiemalt kogu sotsiaalsfäärile. Nii moodustasid kulutused haridusele 1999. aastal 40% kogu valla eelarvest, 2000. aastal 47% ja 2001. aasta prognoositav ulatus valla kogueelarvest on 48%. Kulutuste mahult järgnevad valla majanduskulud ning üldvalitsemisega seotud kulutused. Need kaks kuluartiklit on sellised, mille puhul on võimalik edaspidine ratsionaliseerimine, näiteks valla kasutuses olevate hoonete otstarbekohasema kasutamise tulemusena. Tuleb arvestada, et iga tulude poolel kajastuv laen on ühtlasi ka kulutus, sest elatakse tuleviku arvelt ja seetõttu tuleb arvestada tulevikus suurenenud kulutustega ning eelarve tulude poole stabiliseerumisel ka laenu tagasimaksmise perioodil vähenenud tuludega. Lähema ülevaate eelarve kuludest annab lisa 4. 9. VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR Raasiku vallas töötab 17 avalikku teenistujat. Kuigi ametnike arv on suur, ei leidu valla haldusstruktuuris otseselt dubleerivaid ametnikke. Praktiliselt puuduvad teenused, mida omavalitsus saaks avalikust sektorist välja delegeerida. Reaalne sisuline võimalus peitub valla ja tema allasutuste tarbitavas infotehnoloogilises teenuses. See tooks endaga kaasa infotehnoloogiliste kulutuste suurenemise. Arvestades moderniseeruvat ühiskonda ning ka seadustest tulenevaid nõudeid (näiteks erinevad avalikud online-registrid, mida omavalitsus peab haldama, jne) on tulevikus infotehnoloogiliste kulutuste suurenemine siiski paratamatu. Joonis 2. Raasiku valla juhtimisstruktuur. 9.1. Probleem 9.1.1. Vallaelanikud soovivad enam informatsiooni volikogu ja vallavalitsuse tegemistest. 10. VALLA KOOSTÖÖ 10.1. Piirkondlik koostöö Omavalitsusliku piirkondliku koostöö potentsiaal on suurim eri koostöö tasanditest. Lähimate naabritega on omavalitsusel ka sarnasemad huvid. Reaalne koostöö lähinaabritega (Aegviidu vald, Anija vald, Kehra linn, Rae vald ning lisaks Harju Maavalitsus) on juba avaldunud reisirongiliikluses pretsedendi loomises, millega kaitsti piirkondlikult koolilaste huve. Analoogne koostöö lähinaabrite, mittetulunduslike organisatsioonide ning riiklike struktuuridega on vajalik ka piirkondliku heakorra ja turvalisuse tagamisel. Samuti on koostöö vajalik ka teistes valdkondades. 10.2. Üleriigiline koostöö Üksik omavalitsus saab riigi keskvõimu mõjutada ainult üleriigilises koostöös teiste omavalitsusüksustega. Osalemine omavalitsusliitudes on seega vajalik kaitsmaks valla huve. 10.3. Rahvusvaheline koostöö Raasiku vallal on sõprusvald Rootsis. Rahvusvahelise koostöö tasand pakub võimaluse õppida välismaistest kogemustest. Samuti aitab koostöö rahvusvaheline mõõde võimalike kultuurikontaktide kaudu mitmekesistada kohalikku elu. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algaastatel, kui riigis valitses sotsiaal-majanduslik madalseis, tõid rahvusvahelised kontaktid endaga kaasa ka otsese abi. Raasiku Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määruse nr 5 lisa 1 PROJEKTIDE FINANTSEERIMISE KAVA AASTATEKS 2002–2005 Võttes aluseks programmides püstitatud eesmärgid ja nende elluviimiseks väljapakutud toimingud, koostati projektide finantseerimiskava aastateks 2002–2005. Tabelis esitatud summad on ligikaudsed, kuna iga projekti puhul on vajalik täpsustada eelarvet. Soovitavalt võib iga eelarveaasta alguseks täpsustada aastast projektide finantseerimiskava. Projektide rahastamise lähteülesanded: – Valla eelarve investeerimismaht kasvab 5% aastas. – Investeeringuteks ja projektide rahastamiseks kulub aastas 4–4,5 miljonit krooni valla eelarvest. – Laenude teenindamiseks ei kulu rohkem kui 40% investeerimise mahust aastas. – Laenu on arvestatud võtta 5 aastaks 10% intressiga ja kasutatud laenutestrit. Projekti nimi 2002 2003 2004 2005 Valla teede kap remont vastavalt kavale 500 000 500 000 450 000 550 000 Tänavavalgustite remont ja väljaarendamine 100 000 150 000 100 000 150 000 Aruküla veetrassi ehitus vastavalt kavale 380 000 300 000 300 000 500 000 Vee- ja kanalisatsiooni seadmete uuendamine 100 000 Aruküla lasteaia maja akende vahetus 250 000 250 000 100 000 250 000 Aruküla Põhikooli võimla juurdeehitus 5 500 000 1,2 eelarvest 4,3 laen Aruküla Põhikooli katuse remont 100 000 Aruküla mõisa akende vahetus 100 000 100 000 Aruküla mõisa välisfassaadi remont 100 000 100 000 Pikavere Pk aknad 100 000 300 000 Raasiku lasteaia uusehitus 200 000 4 milj laen Raasiku rahvamaja katus ja põrand 200 000 200 000 Raasiku koolistaadioni suurendamine jalgpallistaadioniks 100 000 100 000 Psühholoogiline nõustamine ja eriõpe 80 000 40 000 40 000 80 000 Sotsiaalkorterite sisustus ja parendamine Raasikul 30 000 50 000 50 000 Noorte tegevuseks ruumide sisustamine 15000 150 000 Keskkonna seisundi kaardistamine 40 000 Prügimajanduse korraldamine 65 000 60 000 60 000 120 000 Planeeringute koostamine 105 000 100 000 50 000 150 000 Tervisekeskuse laenu teenindamine 614 350 569 400 524 450 Võimla laenu teenindamine 125 000 1 172 500 1 104 350 1 035 000 Lasteaia laenu teenindamine 153 600 871 300 825 430 Kokku 3 789 350 3 895 500 4 150 100 4 410 430 Koos laenatud summaga 8 089 350 7 895 500 Seega on planeeritud investeerida ja rahastada eri projekte 4 aasta jooksul kokku 24 miljoni krooni eest. Kuna on planeeritud laenu võtta, siis intresside maksmiseks kulub ca 1,2 milj krooni. Tabelist nähtub, et juhul, kui arvestada Raasiku Lasteaia ehitamiseks võtta laenu 4,3 milj krooni 5 aastaks, siis aastatel 2006 ja 2007 kulub laenude teenindamiseks ligi 50% investeerimise mahust. Kavas pole planeeritud rahalisi vahendeid välisprojektides osalemiseks. Kuna need on ühekordsed ja planeerimatud, siis omaosaluse tasumiseks kasutada eelarvelisi vahendeid või reservfondi. Seega tuleks reservfondi suuruseks planeerida minimaalselt 300 000 krooni. Valminud ehitusprojektide alusel tuleks raha taotleda ka riigieelarvest (RIP), mis vähendaks valla koormust. Kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tuleb tutvuda pikaajaliste välislaenu võimalustega sihtprojektide kaudu. Raasiku Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määruse nr 5 lisa 2 RAASIKU VALLA NOORSOOTÖÖ KONTSEPTSIOON Sissejuhatus Noorsootöö kontseptsiooni koostamisel on lähtutud Eesti üldisest noorsootöö kontseptsioonist. Viimase lähtealus on noorsootöö seadus (RTI 1999, 27, 392). 1. Noorsootöö eesmärk Noorsootöö eesmärk on tingimuste loomine noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemekoolitust ja tööaega, et toetada noort sotsialiseerumisprotsessis ning soodustada tema kujunemist ühiskonnas hästi toimetulevaks liikmeks. 2. Noorsootöö põhimõisted Noor on seitsme- kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööd. Noorsootöö sisuks on sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustav noore vaimset ja füüsilist arengut. Noorsootöötaja on sobiva ettevalmistusega isik, kes on tegev noorte projektides, programmides ja noorsootöö struktuurides. Noorsootööasutus on asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine. Erinoorsootöö on noorsootöö valdkond, mis on suunatud riskioludes elavate ja/või sotsiaalselt hälbiva käitumisega noorte kasvamis- ja arengueelduste tagamiseks, nende võimete ja oskuste aktiviseerimiseks ning motivatsiooni suurendamiseks. Noorsootegevus on noorte vaba tahte alusel väljaspool perekonda, õppekava ja tööd toimuv noori arendav tegevus. Noorteühing on noorte poolt aktsepteeritud ühistegevuse institutsionaliseeritud vorm, kus noored tegutsevad oma liikmete huvidest lähtuvalt ning osalevad endi valitud viisil ühiskonna arengus. 3. Noorsootöö põhimõtted 3.1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega. Noored on kaasatud noori puudutavate otsuste tegemisse. 3.2. Noorsootöö eeldab noore omaalgatust ja vabatahtlikku osalust ning loob tingimused vabatahtlikuks noorsootegevuseks. 3.3. Vallavolikogu määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla arengukavas. 3.4. Noorsootöö sisu tuleneb noorte tegelikest vajadustest, huvidest ja soovidest, mis ei ole vastuolus seadusandlusega. 3.5. Noorsootöö tegemisel on suur roll kolmandal sektoril ehk noorsootöö ühingutel, vabatahtlikel noorsootöötajatel ning formaalsetel ja mitteformaalsetel noorteühingutel. 3.6. Avalik sektor loob tingimused kolmanda sektori kaasamiseks noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel. 3.7. Noorsootöö prioriteetseks aspektiks on ühiskonnapädevuse suurendamine, lojaalse kodanikkonna kujundamine. 4. Noorsootöö põhimõtted ja struktuur Raasiku vallas 4.1. Noorsootegevuses on prioriteetne koht huvikoolil ja noortekeskusel ning noorteühingutel ja omaalgatusel. Noorsootöö ja -tegevuse rahastamine toimub projektitaotluse põhimõttel reglemendi alusel. 4.2. Noorsootöö struktuur tagab noorte reaalsete vajaduste esindatuse otsustamisprotsessides, eelkõige arengukava ja noorsootöö rahaliste vahendite jaotamise kavandamises. 4.3. Kohaliku omavalitsuse tasandil on noorsootöö korraldamise ülesanded delegeeritud vähemalt ühele kohaliku omavalitsuse ametnikule, noorsootöö vahetuks korraldamiseks kohaliku omavalituse poolt on asutatud huvikool. 4.4. Noorsootöö on ametkondi läbiv ühiskonnaelu valdkond, mille toimimiseks on vajalik kogu valla ametkondade, erasektori ja kolmanda sektori tihe koostöö. Raasiku vallas olemasolev huvihariduse struktuur peab olema integreeritud noorsootöö struktuuri osa. 4.5. Noorsootöö tulemuslikkuse tagab noorsootöö valdkondade (erinoorsootöö ja kriminaalpreventsioon, huviharidus, erivajadustega noorte integratsioon, rahvusvaheline noorsootöö, noorte tööhõive, noorte nõustamine ja teavitamine, noorsoo organiseerumine, koolitus) süsteemne töökorraldus. 4.6. Noorsootööd koordineerib Raasiku vallas vallavalitsus, mis koostab perioodiliselt noorsootöö tegevuskava. Raasiku Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määruse nr 5 lisa 3 RAASIKU VALLA EELARVE TULUDE POOL AASTATEL 1999–2001 Valdkond 1999 2000 2001 Plaan Tegelik Plaan Tegelik Plaan Tegelik* 011 Maksud 12 337 000 13 535 397 14 033 500 14 639 399 15 090 831 11 988 931 01 Üksikisiku tulumaks 11 100 000 12 379 529 13 213 500 13 677 053 14 040 831 10 903 833 11 Maamaks 1 237 000 1 155 869 820 000 926 344 105 000 1 085 098 012 Riigilõiv 2000 2280 1000 1335 5000 7005 013 Segatulud 0 20 098 7000 12 869 10 000 8861 014 Tulu varadelt 164 000 171 020 194 000 269 666 620 000 427 705 015 Intressid pangakontodelt 0 54 042 55 000 57 744 30 000 47 919 016 Laekumine majandustegevusest 279 430 236 000 314 000 350 259 27 000 169 583 017 Arvlemised ja ülekanded 289 938 323 609 305 100 577 507 531 742 459 322 018 Kulude katteks suunatud jääk 1 144 654 1 144 653 2 521 482 2 521 482 1 966 107 1 966 107 019 Pikaajaline 0 0 0 0 1 500 000 159 Kokku eraldised 2 320 382 2 320 382 335 000 1 035 500 4 289 800 3 515 000 03 RE toetusfond 930 000 930 000 343 000 343 000 374 000 241 000 Kokku tulud 18 596 469 18 773 409 18 617 140 19 618 601 25 099 184 20 385 595 Kassatagavara 10 000 10 000 10 000 10 000 50 000 50 000 Bilanss 18 606 496 18 783 409 18 627 140 19 628 601 25 149 184 20 435 595 * aasta esimesed 9 kuud Raasiku Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määruse nr 5 lisa 4 RAASIKU VALLA EELARVE KULUDE POOL AASTATEL 1999–2001 *aasta esimesed 9 kuud Raasiku Vallavolikogu 9. aprilli 2002. a määruse nr 5 lisa 5 RAASIKU VALLA RAHVASTIKU PROGNOOS 2002–2026 (SPECTRUM)