Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 69, 1092

(õ) 13.05.2009 14.20 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565) § 20 lõike 1 alusel. 1. Asjaolud ja menetluse käik V. Z. (sünd 21.09.1966) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti menetlusse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos 27. detsembril 2000. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et V. Z. asus 1983. a õppima Kaliningradi Kõrgemas Sõjaväeinseneride koolis, mille lõpetas 1988. a leitnandi auastmes. Aastatel 1988–1990 jätkas V. Z. teenistust Siseministeeriumi konvoiväeosas nr 7409 (Vologda linnas), kus ta täitis insenertehniliste valveseadmete rühma ülema kohuseid. 1990. a omistati V. Z-le vanemleitnandi auaste, tema teenistus jätkus aastatel 1990–1992 Siseministeeriumi konvoiväeosas nr 7519 (Tallinnas), kus ta täitis side- ja insenertehniliste valveseadmete rühma ja hiljem insenerteenistuse ülema kohuseid. V. Z. arvati reservi 1992. aastal. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 21. veebruari 2002. a kirjaga nr 15.2-20/6539 V. Z-d teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. V. Z. palub oma 14. märtsi 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjas anda talle Eesti kodakondsus, esitades Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsuse osas järgmised vastuväited: 1) tema teenistus Eesti NSV Siseministeeriumi valverügemendis ei ole olnud ohtlik Eesti riigile ja julgeolekule; 2) teenistuses täitis ta sisuliselt tsiviilülesandeid, mis sisaldasid vanglate tehnilise valve korraldamist ja töötajate juhatamist; 3) käesoleval ajal teeb ta samasisulist tööd Vanglate Ametis; 4) ta on Eestis sündinud ja kasvanud ning on abielus Eesti kodanikuga. 2. Õiguslikud järeldused Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 6 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab kaadrisõjaväelasele Eesti kodakondsuse andmise, sõltumata teenistuskohustuse liigist, laadist või iseloomust. Õiguslikku tähendust omab üksnes asjaolu, et isik on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. V. Z. kinnitab teenimist kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes elulookirjelduses. Seega vastab V. Z. nimetatud seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 2 kohaselt võidakse Eesti kodakondsus anda välisriigi relvajõududest erru läinud isikule, kes on olnud sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikuga abielus vähemalt viis aastat ja see abielu ei ole lahutatud. V. Z. abikaasa on Eesti kodakondsuse omandanud naturalisatsiooni korras Vabariigi Valitsuse 26. juuli 1994. a määrusega nr 266 «Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmine» (RTL 1994, 37, lk 1285). Seega ei ole V. Z. abielus sünnilt Eesti kodanikuga, mistõttu ei oma V. Z. poolt vastuväitena toodud asjaolu abielu kohta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuga Eesti kodakondsuse andmise või andmisest keeldumise otsustamisel õiguslikku tähendust. Samuti ei oma õiguslikku tähendust Eesti kodakondsuse andmise või andmisest keeldumise otsustamisel V. Z. poolt vastuväitena toodud asjaolud tema sünni ja pikaajalise Eestis elamise ning käesoleval ajal tehtava töö kohta, kuna «Kodakondsuse seaduses» puuduvad alused nende arvestamiseks Eesti kodakondsuse andmise põhjendusena. 3. Otsus Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 6 mitte anda Eesti kodakondsust V. Z-le. 4. Vaidlustamine «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavakstegemise päevast arvates. 5. Korralduse teatavakstegemine Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. Z-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.