Tamsalu Vallavolikogu — Sääse Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 56, 1232

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454) § 91 lõike 3 alusel Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Sääse Lasteaia arengukava 2002–2005 2. Määrus jõustub 3. mail 2002. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Lisa Tamsalu Vallavolikogu 25. aprilli 2002. a määrusele nr 7 SÄÄSE LASTEAIA ARENGUKAVA 2002–2005 1. Sissejuhatus «On lihtsam pärale jõuda, kui tead, kuhu oled teel...» Karupoeg Puhh Sääse Lasteaed on töötanud 1974. aastast. Algul oli lasteaed 6-rühmaline, ööpäevane, lapsi 156. Lasteaed oli ametkondliku alluvusega, kuulus Põdrangu sovhoosile. 1993. aastast, pärast Põdrangu sovhoosi likvideerimist, kuulub lasteaed Tamsalu vallale. Nüüd on lasteaias neli rühma, lapsi umbes 80, töötajaid 25. Lasteaias on alati püütud leida võimalusi oma töö mitmekesistamiseks, huvitamaks ja paremaks muutmiseks. 1985–1988. a oli Põdrangu sovhoosil tellitud lepinguline uurimistöö maalasteasutuste kohta Tallinna Pedagoogilise Instituudi koolieelse kasvatuse kateedrilt. See oli lasteaiale väga edasiviiv periood. Ped Instituudi õppejõud ja üliõpilased viisid läbi uurimusi lastega, nõustasid lastevanemaid, korraldasid metoodilisi päevi kasvatajatele. 2000. aastast on lasteaed tervistedendav lasteaed. Eelkooliealistel lastel on eakohaselt soov olla kehaliselt aktiivne, sportida koos eakaaslaste ja perega. Hea enesetunne, mis lapsel tekib regulaarse füüsilise aktiivsuse tulemusena, muudab ta enesehinnangut ja parandab tulemusi ka vaimses töös. Targemaks saamise teid on palju. Kuidas tekib lastes austus elu, vanemate ja looduse vastu? Mida saavad ja peaks selle heaks tegema vanemad ja vanavanemad kodus? Kuidas saab sellele kaasa aidata lasteaed? Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja, ainult üheskoos saame pidurdada lapses negatiivsete algete teket ning edasi arendada isiksuse positiivseid omadusi. Lasteaias on olnud püsiv kaader, kes on huvitatud enesetäiendamisest. 2. Sääse lasteaia missioon Lasteaed on perekonda ja kodu toetav ja abistav asutus. Lasteaed: võimaldab eelkooliealistele lastele alushariduse omandamist; toetab ja täiendab perekonda lapse kasvatamisel ja arendamisel; soodustab lapse individuaalsuse arvestamist. Kuna lasteaed on kasvatusasutus, on võimalik lastevanematel saada alati vajalikku informatsiooni kasvatusküsimustes. 3. Lasteaia arengukava koostamise põhimõtted lasteaed on avatud kogu piirkonna lastele Tamsalu vald tunnetab lasteaia vajalikkust lasteaia majanduslik kindlustatus hea koostöö lastevanemate, Tamsalu Gümnaasiumi ja vallaga head suhted kollektiivis, hea mikrokliima. 4. Sääse lasteaia eesmärgid Eesmärgistamine eeldab: nähtuste vaatlemist süsteemsetes seostes; tuleviku prognoosimist; teatud keskkondlike ning isiklike tingimuste arvestamist. Lasteaia eesmärgid: eelkooliealiste laste hoidmine, kasvatamine ja neile alushariduse andmine; laste päevahoiuks vajalike mängu- ja arengutingimuste loomine; paindliku mõtlemise, arenemisvõimelise ja kõrge enesehinnanguga lapse kujundamine; laste kõlbeliste omaduste kujundamine; laste kehaline arendamine; lasteaia ja perekonna koostöö tugevdamine; vastastikuselt mõistvate suhete jätkamine Tamsalu vallaga. Sääse Lasteaia hetkeseis Et saavutada püstitatud eesmärke, peab teadma lasteaia hetkeseisu: lasteaia tugevad küljed; lasteaia nõrgad küljed; välised tegurid; lasteaia võimalused. 5. Lasteaia tugevad küljed normaalne üldine majanduslik olukord püsiv eriharidusega kaader lasteaia pikaajalised kogemused laste kasvatamisel ja õpetamisel traditsioonide olemasolu hea side lastevanematega, sealt tagasiside püstitatud eesmärkide elluviimine aktiivne osavõtt üritustest. 6. Lasteaia nõrgad küljed tehniliste vahendite vähesus õuemänguvahendite uuendamise ja kaasajastamise vajadus. 7. Välised tegurid tööpuudus piirkonnas töötajate madalad palgad. 8. Lasteaia võimalused personali täiendusõppe võimalus omavalitsuse mõistev suhtumine lastevanemate toetus ühiskonna teavitamine lasteaia vajalikkusest Sääse Lasteaia ülesanded aastateks 2002–2005 Lähtudes lasteaia hetkeseisust ja eesmärkidest püstitasime järgmised ülesanded: õppe- ja kasvatustöö. Vaimne kasvatus: arendada laste mälu ja mõtlemist; arendada vaatlusoskust; arendada loovust. Esteetiline kasvatus: tutvustada rahvuskultuuri olemust; arendada ilumeelt, õpetada nägema ilu enda ümber; äratada huvi eri kunstiliikide vastu. Füüsiline kasvatus: luua piisavalt liikumisvõimalusi; arendada kehalisi võimeid – osavust, vastupidavust, kiirust; tagada tervise säilimine ja tugevdamine; Ülesanded 2001/2002. õppeaastaks. Vahendid vaimseks ja füüsiliseks arenguks Eesmärk: Tagada lasteaialapse mitmekülgne liikumistegevus, mis on eeltingimuseks tema üldisele arengule ja tervena püsimisele. Mitmekülgne liikumistegevus ei arenda ainult füüsilise oskusi, vaid see loob aluse ka lapse isiksuse arengule. 9. Tegevuskava Koostada projektid: «Kogu perega terviserajale» ja «Ujumisoskused igale mudilasele». Taotleda vahendeid projektide elluviimiseks Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast. Taotleda eelarvesse kindla eesmärgiga summasid õuevahendite muretsemiseks. Võtta osa liikumisalasest täienduskoolitusest. Kaasata lastevanemaid terviseüritustele. Tõsta lastevanemate huvitatust laste kehalise arengu vastu. Korraldada spordipäevi, matku ja kiirrännakuid. Loodus Eesmärgid: muuta laste õuetegevus varasemast mitmekesisemaks ja sihipärasemaks; kaasata lastevanemaid tervisüritustesse; pakkuda lastele avastamisrõõmu; laste vabastamine ruumistressist. Tegevuskava: koos laste ja lastevanematega läbida loodusõpperada tutvustades vaatluspunkte; loodusõpperajal saadud teadmisi kinnistada mujal looduses viibides. Ujula Eesmärgid: laste tervise tugevdamine ujumise teel; koostada terviseedenduslik projekt, et tagada ujumisoskus lasteaia lastele. Tegevuskava Ujumisprojekti rahastamise tulemusena Sotsiaalministeeriumi poolt lahenevad ujumisega seotud probleemid. Lasteaia omapära ja traditsioonid Eesmärgid: lasteaia tutvustamine ja tähtsustamine piirkonnas; lasteaiapere ühtekuuluvustunde tugevdamine; kohalike traditsioonide teadvustamine lastele ja üritusest osavõtt. Tegevuskava: lasteaia maskoti kujunduse väljatöötamine ja maskoti valmistamine (Päiksejänku); olemasoleva embleemi kaasajastamine (uus materjal); 2002/2003. õppeaasta. Kirjandus, õppematerjal, metoodika lasteaiaõpetajale Eesmärgid: tõsta lasteaia personali erialast pädevust; lasteaiatöö efektiivsuse suurendamine ja võimete arendamine. Tegevuskava: Pedagoogidel külastada maakonna metoodilist kabinetti info saamiseks uute materjalide kohta. Osta paljundusaparaat 2003. aastal. Jätkata täienduskoolitusel saadud materjalide tutvustamist pedagoogilisele kaadrile. Lasteaia ümbrus ja õueala Eesmärgid: Tagada lasteaialaste mitmekülgne liikumistegevus õuealal. Pakkuda emotsionaalset ja meeldivat sportimiskogemust, mis innustaks harrastama tervisesporti looduses kogu perega. Tegevuskava: õuevahendite uuendamine; terviseraja kasutamine; sotsiaalsete oskuste kujundamine. Eesmärk: kujundada lastes koostöövalmiduseks vajalikke oskusi. Tegevuskava: aidata lapsel tunnetada oma kohta keskkonnas; selgitada lastevanematele sotsiaalsete oskuste kujundamise vajalikkust lapse elus. Päevakava ja reeglid Eesmärgid: lapse vaimse ja füüsilise tasakaalu saavutamine päevakavast kinnipidamise kaudu; tagada lasteaias tervislik töökorraldus ja õpikeskkond. Tegevuskava: Rühmasiseste reeglite kohandamine vastavalt laste eale ja olukorrale 2003/2004. õppeaasta. Lasteaiaõpetaja – lapsevanem – laps – lasteaia personal Eesmärgid: lapsevanema ja lasteaia täiendavate koostöösidemete loomine; ühitada pere ning lasteaia võimalused, teadmised ja praktilised tegevused, et saavutada paremaid tulemusi lapse vaimsel ja füüsilisel arendamisel. Tegevuskava: koostada küsitluslehed lastevanemate soovide ja kasvatushoiakute väljaselgitamiseks; individuaalsed vestlused lastega, nende eelistused lasteaias, lapse enesehinnang ja selle mõjutajad; sõbralik vestlusring: laps – lapsevanem – lasteaiaõpetaja. Pädev personal Eesmärgid: toetada personali õiget orienteerumist situatsioonides; soodustada personali arenguvõimelisust. Tegevuskava: lasteaia töötajate tervise väärtustamine (stressi vähendamine ja sellest hoidumine); positiivse mikrokliima ja mõttelaadi kujundamine. Inimene areneb HEA kaudu (selleks vajab ta elamisrõõmu, suhete soojust ja julgust). Tutvustada ja propageerida täienduskursuseid Koostöö koolidega Eesmärgid: Tagada laste vaimne ja füüsiline ettevalmistus kooliks Leida ühiseid võimalusi laste stressivabaks kooliminekuks Tegevuskava: soov on, et kooliõpetajad külastaksid ka lasteaeda; ühtlustada nõudeid kooliga kooliminevate laste teadmiste osas. Stressivaba kooliminek Eesmärgid: ennetada laste vaimse tervise probleeme ja psüühikahäireid; toetada laste iga pingutust ka siis, kui tulemus ei ole kõige parem. Tegevuskava: suunata vaimse tervise probleemiga laps nõustamiskeskusesse 2004/2005. õppeaasta. Spontaanne mäng Eesmärgid: osata näha lapse imepärast maailma ning arendada ja rikastada seda mängu kaudu; mõjutada lapse tahte arengut, vaimset arengut ja tundemaailma. Tegevuskava: spontaanse mängu kaudu leida võimalusi lapse fantaasia rikastamiseks. Tervislik toit Eesmärgid: Tagada lastele täisväärtuslik toit Kujundada lastes tervislikke toitumisharjumusi Tegevuskava: viia läbi ankeetküsitlus lastevanemate hulgas laste toitumissoovide välja- selgitamiseks; Lastevanemate Kooli raames tutvustada lastevanematele toorsalateid, võieleivakatteid ja lastele mõeldud piimasaaduseid; muretseda lastevanematele mõeldud toitumisalast kirjandust; erivajadustega lapse menüü koostamisel konsulteerida lapse perearstiga; korraldada menüüde analüüs koos vallaarstiga üks kord kvartalis. Laste soovidega arvestamine Eesmärgid: arvestada laste soovide, huvide ning vajadustega; kasvatada laste oskust arvestada enamuse soovidega; soovitada lastevanematele oma lapse soove toetada ja vajadusel suunata. Tegevuskava: pakkuda välja individuaalseid tegevusi õppekava raames. Lapse iseärasuste teadmine ja nendega arvestamine Eesmärgid: pakkuda lastele muutuvat ja paindlikku keskkonda; näidata üles lugupidamist laste vastu ja hinnata nende ideid. Tegevuskava: lasteaiaõpetajatel võtta osa laste iseärasusi puudutavatest koolitustest; individuaalsed vestlused lastevanematega. Et ülesanded täituksid, on vajalik: lasteaiaõpetajate valmisolek uuendusteks ja enesetäienduseks; laste ealiste iseärasuste mõistmine; õpetamisvõtete mitmekesistamine; tihe koostöö lasteaiaõpetajate ja juhtkonna vahel; koostöö lastevanematega; koostöö Tamsalu Gümnaasiumiga; koostöö Tamsalu Vallavalitsusega. 10. Töökorraldus lähiaastatel 2002–2005 Võimalusel jätkata lasteaias tööd nelja rühmaga: üks maimikurühm kolm mudilasrühma 11. Materiaal-tehniline baas Remondi vajadused: WC ja puhketoa sanitaarremont 2002. a Toidublokkide remont 2002. a Õuemänguvahendite uuendamine ja kaasajastamine 2002–2003. a Rühmaruumide remont 2004. a Rühmaruumide remont 2005. a Materiaal-tehnilise baasi täiendamine Osta paljundusaparaat 2003. a Täiustada valgustussüsteemi 2003. a Osta värviteleviisor 2004. a Osta videokaamera 2005. a 12. Koostöö lastevanematega Laste füüsiline ja emotsionaalne heaolu ning nende arenguvõimalused sõltuvad paljuski perekonnast ja tema väärtushinnangutest. Lasteaia ülesanne on täiustada head kodust kasvatust ning abistada ja toetada perekonda lapse kasvatamisel ja õpetamisel. Lasteaia ja perekonna koostöö võimalused Pakkuda lastevanematele kõikvõimalikku informatsiooni ja nõu, mis on seotud lapse igakülgse arenguga. Pidada väga oluliseks infovahetust lasteaia töötajate ja lastevanemate vahel. Korraldada lasteaias lahtiste uste päevi (kaks korda aastas). Korraldada planeeritud vestlusi lastevanematega lapse arengu kohta. Korraldada koos vanematega ühiseid üritusi – perepäevad, tervisepäevad. Selgitada välja, millised on lastevanemate ootused lasteaiale. Saavutada pingevaba koostöö ning meeldiv omavaheline suhtlemine. Suunata majanduslikes raskustes olevate perede lapsed lasteaeda valla toetusel. Jätkata Lastevanemate Kooli tööd. Sääse Lasteaia hoolekogu töö Hoolekogu koosseisu kuulub igast rühmast üks lapsevanem, valla esindaja ja juhataja aruandjana Hoolekogu: kuulab ära juhtaja aruande lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; annab soovitusi lasteaia eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; osaleb oma esindaja kaudu juhataja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud komisjoni töös; otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse; hoolekogu koosolek toimub vähemalt üks kord kvartalis. «Hea Alguse» rühma arengusuunad Sääse Lasteaias töötab «Hea Alguse» rühm alates 1997. aastast. Oluline on lapsekeskse rühmaruumi täiustamine selleks, et innustada lapsi: valikuid tegema; innukalt mängima; tegema koostööd ja üksteisest hoolima. Lastevanemate kaasamine rühma tegevusse, et nad: mõistaksid rohkem lapse arengut; õpiksid nägema oma last suhetes teistega; õpiksid tundma ja lugu pidama lasteaiaõpetajatest; õpiksid tegevusi, mida on mõnus lapsega kodus ette võtta. Rühma personali täienduskoolitus Mida tahame saavutada. Luua kõikvõimalikud tingimused laste arenguks ja alushariduse omandamiseks. Personali hea koostöö laabumine hariduseesmärkide püstitamisel ja töö teostamisel. Lasteaiaõpetajate oskust alati lapsevanemat ära kuulata ja koos leida positiivseid lahendusi. 13. Kokkuvõte Arengukava koostamine näitas seda, et meie ümber on palju asju, mida me ise saame muuta ainult siis, kui me olukorda endale teadvustame ning oleme aktiivsed ja koostöövalmid. Tagasiside lastevanematelt ja lastelt on just see, mis annab võimaluse liikuda pidevalt edasi ja parandada oma tööd. Tehes koostööd lastevanematega, kogu lasteaia personaliga ja paikkonna esindajatega, suureneb nende huvi lasteaiaelu ja laste vastu. Selleks et oma tööd hästi teha, tuleb paika panna, mida me tahame saavutada ja kuhu välja jõuda. Hea ja õppimist soodustav keskkond pakub lastele võimalusi mõtlemiseks, tegutsemiseks, uurimiseks, avastamiseks, järelduste tegemiseks ja probleemide lahendamiseks.