Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus — KO, 56, 1220

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse § 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmäärus (edaspidi määrus) kehtestatakse kohalike oludega arvestamiseks, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse ning planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel Pärnu linnas. 2. Määrus reguleerib Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu), Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. II. PLANEERIMIS-, PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSALA KORRALDAMINE 3. Volikogu pädevuses on: 3.1. linna üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes linna üldplaneeringust ning arengukavast; 3.2. üldplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 3.3. detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, välja arvatud käesoleva määruse punktis 5.3 sätestatud juhul; 3.4. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 3.5. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine. 4. Volikogu vaatab hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi kehtestatud planeeringud üle ning esitab ülevaatuse tulemused maavalitsusele. 5. Linnavalitsuse pädevuses on: 5.1. linna üldise ehituspoliitika elluviimine; 5.2. planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine struktuuriüksuste kaudu; 5.3. detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringu projekti vastuvõtmine, kui detailplaneering ei too kaasa kehtestatud üldplaneeringu muutmist; 5.4. kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 5.5. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine. III. ÜLDPLANEERING 6. Üldplaneering koostatakse linna haldusterritooriumi kohta ning selle koostamise aluseks on linna arengukava. Üldplaneeringut võib muuta detailplaneeringu kaudu. 7. Üldplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsuse planeerimisosakond (edaspidi planeerimisosakond), kes töötab välja üldplaneeringu lähteülesande ning pärast üldplaneeringu algatamise otsustamist ja lähteülesande kinnitamist volikogu poolt korraldab üldplaneeringu projekti koostamise. 8. Üldplaneeringu lähteülesandes määratakse lähtepunktid üldplaneeringu koostamiseks, toetudes seadusega sätestatud üldplaneeringu ülesannetele. 9. Üldplaneeringu projekt tuleb kooskõlastada lähteülesandes määratud ja seaduses sätestatud kooskõlastajatega, kelle ülesandeks on üldplaneeringu projekti läbivaatamine ja õigusaktidele ning arengukavale vastavuse kontrollimine oma valdkonnas. Projekti kooskõlastamata jätmist peavad nimetatud kooskõlastajad põhjendama kirjalikult, viidates õigusaktidele, millele projekt ei vasta. 10. Volikogu kehtestab üldplaneeringu pärast selle avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist. 11. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning antakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. IV. DETAILPLANEERING 12. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Linna territooriumi väiksem osa on vastavalt vajadusele minimaalselt üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala ja nende teenindamiseks vajalik maa-ala. 13. Detailplaneeringu algatamiseks esitab huvitatud isik vormikohase avalduse planeerimisosakonnale. 14. Planeerimisosakond koostab kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast detailplaneeringu lähteülesande. 15. Loa detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras annab linnavalitsus detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisel. 16. Detailplaneering koostatakse lähteülesandes fikseeritud mahus, millele võivad lisanduda planeeringu koostamise ja kooskõlastamise käigus ilmnevad täiendavalt vajalikud tööd. 17. Detailplaneeringu lähteülesandes määratakse muuhulgas: 17.1. planeeritava ala piir ja suurus; 17.2. planeeringu koostamise eesmärk ja alused; 17.3. arvestamisele kuuluvad kehtivad planeeringud; 17.4. nõuded ja tingimused planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks; 17.5. detailplaneeringu kehtestamiseks vajalikud kooskõlastused; 17.6. keskkonnamemorandumi koostamise vajalikkus lähtudes sellest, kas detailplaneeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. 18. Linnavalitsus kinnitab korraldusega detailplaneeringu projekte kooskõlastavate spetsialistide nimekirja. Detailplaneeringu lähteülesandes võib ette näha vajadusel lisaks muid kooskõlastajaid. 19. Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat. 20. Lähteülesandele kirjutavad alla selle koostajad ja planeerimisosakonna juhataja ning lähteülesanne esitatakse kinnitamiseks linnavalitsusele. Kui detailplaneering võib kaasa tuua üldplaneeringu muutmise, esitatakse lähteülesanne kinnitamiseks volikogule. 21. Detailplaneeringu projekti koostab planeerimisosakond või linnavalitsuse volitatud esindaja sõlmib lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala planeeringu koostamisest. 22. Planeerimisosakond korraldab detailplaneeringu eskiisprojekti tutvustamise, mille eesmärgiks on välja selgitada selle vastavus lähteülesandele, avalikele huvidele ja kehtivatele õigusaktidele. Eskiisprojekti mahus esitatakse põhimõttelised lahendused, milleks on planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitistevahelised kujad, tehnovõrkude ja rajatiste paigutus. Eskiisprojekti tutvustamisele kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid. 23. Detailplaneeringu eskiisprojekti vastavust lähteülesandele, avalikele huvidele ja kehtivatele õigusaktidele kinnitatakse eskiisi tutvustuse protokollilise otsusega, millele kirjutab alla planeerimisosakonna juhataja. 24. Kui eskiisprojekt ei vasta lähteülesandele, avalikele huvidele või kehtivatele õigusaktidele, fikseeritakse see eskiisi tutvustuse protokollis. Protokollile kirjutab alla planeerimisosakonna juhataja. Parandused viiakse detailplaneeringu projekti sisse enne detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamist. 25. Detailplaneeringu projekt tuleb kooskõlastada lähteülesandes määratud kooskõlastajatega, kelle ülesandeks on planeerimisosakonda vähemalt 10 päeva enne kooskõlastamise lõpptähtpäeva laekunud projektide läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma pädevuse piires iga kuu 1. ja 3. nädala teisipäevaks. Projekti kooskõlastamata jätmist peavad nimetatud isikud põhjendama kirjalikult, viidates õigusaktidele, millele projekt ei vasta. Detailplaneeringu koostaja esitab vajalikud parandused või vastuväited, mille kohta annab kooskõlastav spetsialist paranduste või ettepanekute saamisest kolme tööpäeva jooksul oma seisukoha, mis peab olema fikseeritud projekti kooskõlastuslehel. 26. Lähteülesandele ja seadusele vastavalt kooskõlastatud detailplaneeringu projekt esitatakse vastuvõtmiseks, lähtudes määruse punktist 3.3. Vajadusel (välja arvatud lihtsustatud korras koostatud detailplaneeringu puhul) lisatakse projektile maavanema seisukoht. 27. Vastuvõetud detailplaneeringu projekti avalikustamise ja avaliku arutelu korraldab planeerimisosakond. Avalikustamise ja avaliku arutelu käigus ei või nõuda täiendavaid, lähteülesandes määramata kooskõlastusi. 28. Planeerimisosakond võib nõuda detailplaneeringu koostajalt enne detailplaneeringu avalikustamisele suunamist detailplaneeringut illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. 29. Avaliku arutelu tulemuste alusel korraldab planeerimisosakond või planeeringu koostaja detailplaneeringu projektis vajalike paranduste ja täienduste tegemise. Vajalikud parandused määratakse planeerimisosakonna juhataja, ettepaneku esitaja ja detailplaneeringu koostaja vahelise arutelu alusel. 30. Kui detailplaneeringu koostamise või avalikustamise käigus selgub, et linnavalitsuse poolt algatatud detailplaneering toob kaasa üldplaneeringu muutmise vajaduse, siis toimub planeeringu menetlemine vastavalt käesoleva määruse punktile 3.3. V. KINNISTUTE JAGAMINE JA ÜHENDAMINE 31. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk, samuti ehitise teenindamiseks määratud maa vastavalt maareformi seaduse § 7 lõikele 5 ja § 221 lõikele 6. Krunt on kinnistu moodustamise aluseks. 32. Kinnistu suuruse ja piiride määramisel tuleb lähtuda järgmistest planeeringunõuetest: 32.1. loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 32.2. kinnistu sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 32.3. kinnistule otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 32.4. kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 32.5. kinnistu kiildumise ja ribasuse vältimine; 32.6. teede, liinide ja muude ehitiste otstarbekas rajamine ja kasutamine. 33. Kinnistut jagatakse või ühendatakse vastavalt kehtestatud detailplaneeringule. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute kinnistute moodustamisele ja olemasolevate kinnistute piiride muutmisele. 34. Kehtestatud detailplaneeringu alusel tellivad kinnistu piiride muutmise taotlejad katastrimõõdistamise. VI. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 35. Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustab projekteerimistingimuste või ehitusloa väljaandja, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusest. 36. Ehitiste projekteerimine toimub vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele ja planeerimisosakonna poolt välja antud projekteerimistingimustele. 37. Väikehoone, mille ehitamiseks ei ole detailplaneering kohustuslik, ehitamise aluseks on planeerimisosakonna kirjalik ehitise asukoha kooskõlastus. Planeerimisosakond annab kirjaliku kooskõlastuse kolme tööpäeva jooksul. 38. Projekteerimise algatamise õigus tekib alates detailplaneeringus ettenähtud kinnistu moodustamise hetkest kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus, ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajal vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 70 lõikele 2 (edaspidi hoonestaja). 39. Projekteerimistingimuste taotluse peab hoonestaja esitama planeerimisosakonna poolt kehtestatud vormil. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 39.1. projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 39.2. koopia kinnistamisotsusest või muu maakasutusõigust tõendav dokument; 39.3. projekteeritava ehitise asukoha plaan mõõtkavas 1:500; 39.4. tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, sajuvee kanalisatsioon, soojus, elekter, side jne) kohta; 39.5. vajadusel kaasomanike nõusolek. 40. Planeerimisosakond väljastab projekteerimistingimused kahe nädala jooksul taotluse esitamise päevast. Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimused kinnitab planeerimisosakonna juhataja. Planeerimisosakonna juhatajal on õigus projekteerimistingimuste kehtivusaega pikendada kuni ühe aasta võrra. 41. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik planeerimisosakonna ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordse projekteerimisloa väljaandmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 42. Ehitusprojekt peab vastama Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 kinnitatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 43. Hoonestaja esitab ehitusprojekti kahes eksemplaris planeerimisosakonnale, kes informeerib sellest projekteerimistingimustes ettenähtud kooskõlastavaid spetsialiste järgmise tööpäeva jooksul. 44. Linnavalitsus kinnitab korraldusega ehitusprojekte kooskõlastavate spetsialistide nimekirja. Projekteerimistingimustes võib näha ette vajadusel lisaks muid kooskõlastajaid. 45. Ehitusprojekti kooskõlastavate spetsialistide ülesanne on planeerimisosakonda vähemalt kümme päeva enne kooskõlastamise lõpptähtpäeva laekunud projektide läbivaatamine ja tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimine oma pädevuse piires iga kuu 1. ja 3. nädala teisipäevaks. Projekti kooskõlastamata jätmist peavad kooskõlastavad spetsialistid põhjendama kirjalikult, viidates õigusaktidele, millele projekt ei vasta. Projekteerija esitab vajalikud parandused või vastuväited, mille kohta annab vastav kooskõlastav spetsialist paranduste või ettepanekute saamisest kolme tööpäeva jooksul oma seisukoha, mis peab olema fikseeritud projekti kooskõlastuslehel. 46. Punktis 45 ettenähtud korras kooskõlastatud, samuti kui mõni kooskõlastav spetsialist on jäänud eriarvamusele, ehitusprojekti läbivaatamise tulemused kinnitab planeerimisosakonna juhataja koos otsusega lubada või mitte lubada väljastada ehitusluba. 47. Punktis 46 nimetatud otsuse kinnitab vastava ala abilinnapea. 48. Suvila, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ning muud lihtsad ja väiksemahulised projektid või projektid, mis käsitlevad ainult tehnovõrkude liitumist ehitisega, kinnitab planeerimisosakonna juhataja projekteerimistingimustes nõutud kooskõlastuste alusel. VII. EHITAMINE 49. Planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalvet teostavad Pärnu linna haldusterritooriumil Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse (edaspidi ehitusjärelevalve teenistus) juhataja ning ehitusjärelevalve insenerid. 50. Õiguse ehitise püstitamiseks annab ehitusluba. Ehitusloa väljastab ehitusjärelevalve teenistus hoonestaja esitatud vormikohase taotluse ja kinnitatud ehitusprojekti alusel. 51. Enne ehitamise alustamist tuleb tellida hoonestajal vastavat litsentsi omavalt isikult ehitise mahamärkimine ning esitada mahamärkimise joonised planeerimisosakonna geodeesiateenistusele. 52. Ehitamist võib alustada pärast ehitise mahamärkimise materjalide kooskõlastamist planeerimisosakonna geodeesiateenistuse juhataja poolt, kes peab oma vastuse andma kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest. 53. Ehitise lammutamine toimub lammutusloa alusel. Lammutusloa väljastab ehitusjärelevalve teenistus hoonestaja esitatud vormikohase taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument, taotluse vormil nõutud lisadokumendid ning asjaomaste ametkondade kooskõlastused. Lammutustööde projekti koostamise vajaduse määrab ehitusjärelevalve teenistuse juhataja. 54. Ehitusloa pikendamiseks peab hoonestaja esitama põhjendatud taotluse ehitusjärelevalve teenistusele. 55. Ehitusloa andmisest või selle pikendamisest keeldumisest teatab planeerimisosakond hoonestajale kirjalikult koos vajalike põhjendustega. 56. Kruntide vahelist piiret võib rajada krundipiirile ilma ehitusprojektita ja ehitusloata asendiplaanil fikseeritud naabrite kirjaliku nõusoleku alusel. Krundi tänavaäärse piirde ehitamiseks tuleb piirde joonis esitada kooskõlastamiseks planeerimisosakonnale, kusjuures vanalinna muinsuskaitse alal ehitamiseks on nõutav muinsuskaitseameti kooskõlastus. 57. Ajutine ehitis on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püstitatud piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ning mis likvideeritakse linnavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 58. Ajutise ehitise püstitamise lubamine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Loa saamiseks pöördub taotleja avaldusega planeerimisosakonna poole. 59. Maaga püsivalt ühendamata (ilma kapitaalse vundamendita, kergelt demonteeritavad või teisaldatavad) ehitiste nagu tänava- ja pargiinventari, arhitektuursete väikevormide ja valgustuse, ajutiste müügikioskite ja paviljonide, kuuride ja garaažide, lavade ja telkide, atraktsioonide ning teisi linna välisilmet mõjutavate kujunduselementide paigaldamiseks ja fassaadide värvimiseks on vajalik planeerimisosakonna kooskõlastus ning maaomaniku või -valdaja kirjalik nõusolek. 60. Ehitise kasutamise korral üürilepingu alusel tuleb ehitise omanikul arvestada Eesti Vabariigi elamuseaduse §-s 44 sätestatud nõudeid. 61. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaži ehitustöid võivad enda tarbeks planeerimisosakonna kirjalikul nõusolekul teha ja juhtida nende omanikud. Tehnorajatistega seotud töid võivad nimetatud hoonetes teha vastava eriala litsentseeritud spetsialistid. 62. Hoonestaja on kohustatud teatama ehitamise alustamisest planeerimisosakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ehitusloas ei ole ette nähtud teisiti, ja esitama andmed ehitustöövõtja kohta. 63. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab hoonestaja viivitamatult avariiohu kõrvaldama. 64. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab planeerimisosakond litsentseeritud järelevalveinseneri. VIII. EHITISE KASUTUSLUBA 65. Ehitist võib kasutama hakata pärast kasutusloa saamist planeerimisosakonnalt. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 66. Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatamise käigus tehtud ettekirjutuste täitmist ja käesoleva määrusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist planeerimisosakonnale. 67. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab hoonestaja esitama planeerimisosakonnale alljärgnevad dokumendid: 67.1. ehitise mahamärkimise akt (uusehitusel); 67.2. ehituse täitedokumentatsiooni; 67.3. ehitustööde päevikud (v.a punktis 41 nimetatud objektide puhul); 67.4. varjatud tööde aktid (v.a punktis 41 nimetatud objektide puhul); 67.5. teostusmõõdistamise joonised ja ehitusjärgse mõõdistamise joonised; 67.6. tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutamise alustamiseks; 67.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload; 67.8. kasutatud materjalide ja toodete sertifikaadid. 68. Ehitise ülevaatuse aja ja teostajad kooskõlastab hoonestaja planeerimisosakonnaga. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mille kinnitab planeerimisosakonna juhataja. 69. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kasutusluba otstarbe muutmiseks väljastatakse, kui detailplaneeringuga krundile määratud sihtotstarve vastava otstarbe ette näeb. 70. Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab planeerimisosakond taotluse esitajale kahe nädala jooksul taotluse laekumise päevast, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. 71. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. 72. Planeerimisosakond väljastab käesoleva määruse punktis 71 nimetatud linnavalitsuse korralduse alusel ehitise kasutusloa. 73. Ehitised, v.a väikehooned, piirded, arhitektuursed väikevormid, valgustid, tänava- ja pargiinventar ning ajutised ehitised, kantakse ehitusregistrisse projektikohaste näitajatega enne ehitusloa väljastamist. Ehitusregistrit peab planeerimisosakond. 74. Ehitiste andmed täpsustatakse ehitusregistris pärast kasutusloa väljaandmist. Täpsustatud (lõpetatud) ehitusregistri kaardi koos kasutusloaga esitab ehitise omanik hooneregistrile kahe nädala jooksul omandiõiguse registreerimiseks. 75. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist püstitatud omavolilise ehitise kasutusloa taotlemiseks esitab ehitise omanik ehitusjärelevalve teenistusele avalduse, mis sisaldab pärast kasutusloa taotluse ja taotleja rekvisiitide ehitist iseloomustavaid andmeid (orienteeruv ehitusaasta, kasutamise sihtotstarve koos tehnoloogilise protsessi ja energiaressursside kasutamise lühikirjeldusega) ning kahes eksemplaris järgmised dokumendid: 75.1. ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid; 75.2. maa kasutamise õigust tõendavad dokumendid; 75.3. ehitusprojekt (olemasolu korral); 75.4. maa-ala geodeetiline alusplaan (asendiplaan); 75.5. ehitiste täitejoonised (ülesmõõtmisprojekt, trasside teostusjoonised); 75.6. fotod ehitisest. 76. Ehitusjärelevalve teenistus vaatab avalduse ja esitatud dokumendid läbi kahe nädala jooksul nende laekumise päevast. Pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist valmistab ehitusjärelevalve teenistus ette linnavalitsuse korralduse eelnõu, millele on lisatud muuhulgas ehitise ülevaatuse akt. Kõik omavolilise ehitise kasutusloa andmisega seotud kulud kannab omavolilise ehitise omanik. 77. Omavolilise ehitise kasutusloa andmine otsustatakse linnavalitsuse korraldusega. Omavolilise ehitise kasutusluba ei anta, kui ehitis võib takistada linna arengukava, üldplaneeringu, detailplaneeringute ja muude õigusaktide täitmist. 78. Kui kasutusluba ei anta, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima ehitusjärelevalve teenistuse juhataja poolt ettekirjutuses määratud korras ja tähtajal. IX. KRUNDI JA EHITISTE KORRASHOID 79. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise, selle juurde kuuluva krundi ja sellega piirneva puhastusala korrashoiu ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel Pärnu linna heakorraeeskirja kohaselt. Kui ehitustööde tegemiseks on vajalik kasutada naaberkruntide maa-ala, võib see toimuda naaberkruntide omanike nõusolekul ning lähtudes asjaõigusseaduse §-st 147. 80. Ehitise omanik on kohustatud likvideerima omavolilise ehitise ehitusjärelevalve teenistuse juhataja või ehitusjärelevalve inseneri ettekirjutusega määratud korras ja tähtpäevaks. 81. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. 82. Hoonele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, rõdude ja lodžade kinniehitamine, ehitise värvitooni muutmine või muul viisil hoone välisilme muutmine võib toimuda ainult planeerimisosakonna loal, kusjuures kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga. Loa annab planeerimisosakond, kooskõlastades värvipassi või muudatuste projekti. Kirjalik kooskõlastus on aluseks ehitusloa väljastamisele. X. RAKENDUSSÄTTED 83. Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid kinnitab planeerimisosakonna juhataja käskkirjaga. 84. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. 85. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 19. aprilli 2001. a määruse nr 15 «Planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine» punkt 1. 86. Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Volikogu esimees Väino LINDE