Keskkonnaminister — Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord ning nõuded toetuse maksmiseks — RTL, 67, 1061

Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord ning nõuded toetuse maksmiseks Keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määrus nr 41 Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21) § 271 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab kaitseala kaitsekorrast tuleneva tegevuse toetamiseks kinnisasja valdajale (edaspidi valdaja) makstava loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise, nõuded toetuse maksmiseks ning toetuse maksmise korra. § 2. Loodushoiutoetus (1) Loodushoiutoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse kaitsealadel asuvate poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks. (2) Toetust antakse käesolevas lõikes loetletud tegevuste eest: 1) puisniidu hooldamine; 2) rannaniidu hooldamine; 3) loopealse hooldamine; 4) lamminiidu (luha), soostunud või sooniidu hooldamine; 5) puiskarjamaa hooldamine; 6) aruniidu hooldamine; 7) tarade ehitamine käesoleva korra järgseks karjatamiseks poollooduslikel kooslustel; 8) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvus 0,2–0,4); 9) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvus 0,5–0,7); 10) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvus 0,8–1); 11) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil. (3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevusteks antakse toetust juhul, kui taotleja kasutab lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevuste läbiviimiseks loomi. (4) Erinevate tegevuste toetamiseks antavad toetused liidetakse. (5) Loodushoiutoetust ei maksta tegevuseks maatükil, mille suhtes hüvitatakse jooksval aastal kaitsealuse looma ja kevadrändel viibivate lindude tekitatud kahju «Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras. § 3. Toetuse taotleja Toetust on õigus taotleda kaitseala sihtkaitse- või piiranguvööndis paikneva maaüksuse valdajal (omanik, rentnik, kasutamine ajutise kasutusõiguse alusel), kes kasutab maad õiguslikul alusel: 1) millel tulenevalt kaitsekorrast ja kooskõlas «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 131 lõikega 1 on kohustuslik tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses; 2) kus tulenevalt kaitse-eeskirjast on lubatud tegevused poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks. § 4. Taotluse esitamine (1) Taotleja esitab kaitseala valitsejale (edaspidi Korraldaja) määruse lisas nr 3 toodud vormi kohase taotluse jooksva aasta 10. aprilliks. (2) Taotlusele peab olema lisatud: 1) maakasutuse õiguslikku alust tõendav dokument; 2) hooldatava ala skemaatiline kaart. (3) Toetust ei saa taotleda valdaja esindaja. § 5. Nõuded toetuse maksmiseks (1) Toetust makstakse tingimusel, et taotleja kohustub poolloodusliku koosluse hooldamisel või taastamisel täitma järgmisi nõudeid: 1) mitte kasutama kasvuregulaatoreid; 2) mitte künda ja külvata, mitte rajada kuivendussüsteeme ning kasutada pestitsiide või väetisi (sh meliorante); 3) puisniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, hein riisuda ja ära vedada, tagada puistu ja põõsastiku liituvus hõredana (0,2–0,5), niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületada karjatamiskoormust 0,5 lü/ha; 4) lamminiidu (luha), soostunud niidu ja sooniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada; 5) aruniidu hooldamisel tuleb niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada; 6) loopealse hooldamisel tuleb karjatada koormusega 0,2–1,0 lü/ha, hoida põõsastik hõreda liituvusega (0–0,4), hoida rohustu madalmurune; 7) rannaniidu hooldamisel tuleb karjatada koormusega 0,4–1,3 lü/ha või erandina niita vastavalt lamminiidule kehtestatud nõuetele, karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune; 8) puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,3–1,0 lü/ha, vajadusel hõrendada puistut ja põõsastikku; 9) niitude või loopealsete võsast puhastamisel ja määruse § 2 lg 2 p-s 11 nimetatud töö teostamisel tuleb raiutud võsa koristada, põletada või peenestada; 10) lamminiidu, soostunud või sooniidu kuni 1,5 meetri kõrgusest võsast puhastamisel võib raiutud võsa mitte koristada, põletada või peenestada; 11) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvust ei tohi vähendada korraga rohkem kui 4 astme võrra. (2) Ühele loomühikule (lü) vastab: 1) üks täiskasvanud veis või hobune; 2) kaks mullikat või sälgu; 3) kolm vasikat või varssa; 4) viis lammast. (3) Karjatamisel tuleb tagada loomade viibimine maatükil kalendriaasta jooksul vähemalt 120 päeval. § 6. Taotluse läbivaatamine ja otsuse tegemine (1) Korraldaja registreerib esitatud taotlused ja kontrollib esitatud andmete õigsust. (2) Arvestades kontrollimise tulemusi ja toetuseks ettenähtud rahasumma suurust otsustab Korraldaja taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise hiljemalt jooksva aasta 1. juuniks. (3) Pärast § 4 lõikes 1 nimetatud tähtpäeva esitatud taotlused vaadatakse läbi ühe kuu jooksul, rahaliste vahendite olemasolul rahuldab Korraldaja taotluse, kui teised käesolevast korrast tulenevad tingimused on täidetud. (4) Taotluse rahuldamata jätmise põhjendatud otsuse ärakiri saadetakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (5) Taotluse rahuldamise korral saadab Korraldaja taotlejale loodushoiutoetuse lepingu projekti. § 7. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 1) taotlejal pole õigust toetust saada; 2) taotleja ei ole esitanud kõiki selles määruses ettenähtud andmeid ja neid tõendavaid dokumente; 3) taotleja on esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid (edaspidi valeandmed); 4) taotleja ei võimalda Korraldaja esindajal tutvuda taotleja tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida kinnisasjal või hoones; 5) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks; 6) selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Taotlusi läbi vaadates ja hinnates määrab Korraldaja taotluses esitatud andmete alusel taotlejate eelisjärjestuse, eelistades määruse § 3 punktis 1 kirjeldatud maaüksusi sama paragrahvi punktis 2 kirjeldatud maaüksustele. Kui eelisjärjestuses eespool olevatele taotlejatele toetuse määramise järel puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks, jäetakse taotlus rahuldamata, kuigi taotleja vastab kõigile toetuse saamiseks selles määruses ja teistes tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele. § 8. Loodushoiutoetuse leping Korraldaja sõlmib taotlejaga taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul käeoleva määruse lisas 1 toodud vormikohase loodushoiutoetuse lepingu (edaspidi leping), milles määratakse kindlaks: 1) lepingupooled; 2) taotleja kohustused §-s 2 nimetatud tegevuste osas; 3) toetussumma § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste osas iga tegevuse kohta eraldi ning kõigi tegevuste kohta kokku; 4) taotleja vastutus kohustuste mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. § 9. Toetuse maksmine, toetuse maksmise lõpetamine ja toetuse tagasimaksmine (1) Korraldaja maksab kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates toetusesaajale 25% toetussummast selle määruse § 2 lg 2 p-s 7 nimetatud tegevuse puhul või juhul, kui tegevuse läbiviimiseks kasutatakse kütust tarbivat tehnikat. (2) Ülejäänud toetussumma proportsionaalselt tehtud tööde mahuga maksab Korraldaja toetusesaajale pärast tööde teostamist, Korraldaja esindaja poolt ülevaatamist ja määruse lisas 4 toodud akti vormistamist, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta 1. detsembril. (3) Korraldaja lõpetab lepingu ning toetuse maksmise ja nõuab toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse, kui: 1) toetusesaaja ei täida või täidab mittenõuetekohaselt lepingus võetud kohustusi või esitab valeandmeid tehtava töö kohta; 2) Korraldaja on otsuses määranud toetusesaajale tähtaja järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks, kuid toetusesaaja ei ole avastatud puudusi tähtpäevaks kõrvaldanud; 3) toetusesaaja ei võimalda tutvuda tegevusega või dokumentidega kohapeal, viibida ettevõttes, sealhulgas kinnisasjal või hoones; 4) pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et toetusesaaja on esitanud taotluses valeandmeid. (4) Kui Korraldaja lõpetab lepingu ennetähtaegselt, kohustub toetuse saaja tasuma riigieelarve tuludesse leppetrahvi, mille suurus on 10% lepingu- järgsest toetusest. § 10. Järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle (1) Järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab Korraldaja. (2) Korraldajal on õigus: 1) kõrvaldamist võimaldavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 2) kõrvaldamist mittevõimaldavate puuduste avastamisel või eelmises punktis nimetatud tähtajaks puuduste mittekõrvaldamisel lõpetada toetusesaajaga sõlmitud leping ja lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse saanud isikult ettemaksuna antud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse. § 11. Aruandlus Korraldaja esitab hiljemalt jooksva aasta 15. detsembriks Keskkonnaministeeriumile: 1) määruse lisaga 2 kinnitatud vormi kohase aruande sõlmitud loodushoiutoetuse andmise lepingutest ja hinnangust loodushoiutoetuse maksmise korraldamise ja tulemuste kohta, eristades aruande veerus «Täidetud lepingute pindala» era-, riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade pindalad; 2) kaardimaterjali iga sõlmitud maahooldustoetuse lepingu alusel hooldatava maatüki kohta kas paberkandjal, kasutades maakatastri aluskaarti mõõtkavas 1:10 000, millele on kantud hooldatava maatüki piir või digitaalselt MapInfo formaadis. § 12. Andmete säilitamine Korraldaja säilitab taotlusi ja lepinguid kümme aastat. § 13. Määruse rakendamine (1) Käesoleva määruse § 4 lg-s 1 nimetatud tähtaeg on 2002. aasta 1. juuli. (2) Käesoleva määruse § 5 lg-s 3 nimetatud kohustuslik loomade viibimise päevade arv 2002. aastal on 105. (3) Käesoleva määruse § 6 lg-s 2 nimetatud tähtaeg on 2002. aasta 20. juuli. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 41 lisa 1 1.2. Valdaja kinnitab, et 1.2.1. tal on õigus Maatükki Lepingus kirjeldatud loodushoiutöö teostamiseks kasutada ning et ta ei tegutse omaniku nimel volikirja või käsundi alusel; 1.2.2. ta (kui ei ole Maatüki (ainu)omanik) on kokku leppinud Maatüki omaniku/omanikega loodushoiutöö tulemusena tekkivate viljade (nt hein jms) omandiõiguses või tulu kuuluvuses; 1.2.3. ta on omaniku(e)ga kokku leppinud tingimuses, et kinnistu võõrandamisel kohustub omanik enne võõrandamislepingu sõlmimist informeerima võimalikku uut omanikku loodushoiutööst Maatükil ning pärast võõrandamislepingu sõlmimist nädala jooksul teavitama sellest Valdajat; 1.2.4. ta on teadlik asjaolust, et Maatükil, mille suhtes hüvitatakse loodushoiutööde teostamise aastal kaitsealuse looma või rändel viibivate lindude tekitatud kahju «Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras, ei maksta loodushoiutoetust. 1.3. Valdaja (kui on Maatüki omanik) kohustub informeerima kinnistu võõrandamisel enne võõrandamislepingu sõlmimist uut omanikku käesolevast lepingust. 1.4. Valdaja kohustub teavitama Korraldajat Maatüki müümisest kohe pärast sellest teadasaamist. 2. Valdaja kohustused 2.1. Valdaja võtab endale kohustuse teha Maatükil järgmisi loodushoiutöid (lepingu sõlmimisel mittevajalik tekstist välja jätta, vajadusel täiendada): 2.1.1. alustada Maatüki niitmist mitte hiljem kui ...........; 2.1.2. hein riisuda ja ära vedada; 2.1.3. loodushoiutöödega tagada Maatükil puistu ja põõsastiku liituvus hõredana (.........); 2.1.4. niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületada karjatamiskoormust ........ lü/ha; 2.1.5. niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil; 2.1.6. karjatada koormusega .......... lü/ha; 2.1.7. hõrendada puistut ja põõsastikku. 2.2. Loodushoiutööde tulemusena peab olema tagatud ______________ ______________________________________________________________. 2.3. Valdaja kohustub loodushoiutööd lõpetama hiljemalt ____________, seejärel sellest Korraldajat teavitama ja koos Korraldajaga koostama loodushoiutööde lõppemise akti. 2.4. Valdaja ei või Lepingust tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele (v.a perekonnaliikmed) ilma Korraldaja kirjaliku nõusolekuta. 2.5. Valdaja kohustub informeerima Korraldajat oma kontaktandmete, elukoha või pangarekvisiitide muutumisest hiljemalt ühe nädala jooksul vastavate muudatuste toimumisest. 2.6. Valdaja kohustub teavitama kohe Korraldajat kõikidest asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada loodushoiutööde eesmärgi saavutamist. 2.7. Valdaja teostab loodusoiutööd omal riisikol (vastutusel), sh tagab loodushoiutöödel enda ja teiste inimeste, samuti loomade ohutuse ja loomade nõuetekohased pidamistingimused. 2.8. Valdaja kohustub loodushoiutööde teostamisel järgima Korraldaja juhiseid ja soovitusi, samuti kehtestatud kaitse-eeskirju. 2.9. Valdaja tagab, et Maatükki ei väetata kunstlikult Lepingu kehtivusajal ning aasta jooksul pärast selle lõppemist ning et Lepingu kehtivusajal ei kasutata Maatükil lindude peletamise vahendeid. 3. Korraldaja kohustused 3.1. Korraldaja kohustub tasuma Valdajale loodushoiu tööde teostamise eest kokku ............ krooni, millest ............ krooni tasutakse ettemaksuna Valdaja arvelduskontole loodushoiutöödeks vajalike vahendite muretsemiseks 10 pangapäeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist ning ........... krooni 10 pangapäeva jooksul pärast loodushoiutööde lõppemise akti koostamist Valdaja arvelduskontole. Füüsilisest isikust ettevõtjale ning juriidilistele isikutele tehakse lepingujärgsed maksed esitatud arvete alusel. 3.2. Korraldaja kohustub Valdaja nõudmisel andma juhiseid hooldustööde teostamiseks. 3.3. Kui Valdaja informeerib Korraldajat loodushoiutööde lõppemisest, kohustub Korraldaja kuu jooksul koos Valdajaga Maatüki üle vaatama ja koostama loodushoiutööde lõppemise kohta akti, kus märgitakse teostatud tööde maht ja Korraldaja seisukoht, kas loodushoiutööd on nõuetekohaselt teostatud. Kui ilmnenud puuduste likvideerimine on 15 päevaga võimalik, annab Korraldaja Valdajale aja puuduste kõrvaldamiseks. 4. Loodushoiutoetuse maksustamine 4.1. Loodushoiutoetus ei kuulu maksustamisele üksikisiku maksudega (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks). 4.2. Kui Valdajaks on käibemaksukohustlane, lisatakse loodushoiutoetuse määradejärgsele summale lepingus käibemaks. 5. Loodushoiutoetuse mittemaksmine 5.1. Korraldajal on õigus loodushoiutoetuse maksmisest keelduda ja lõpetada ennetähtaegselt käesolev leping ning sõlmida loodushoiutoetuse maksmiseks mõne teise isikuga uus leping, kui Valdaja ei täida oma kohustusi, loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele või kui Valdaja esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid. Viimasel juhul on Korraldajal õigus makstud loodushoiutoetus pärast Lepingu lõppemist täielikult tagasi nõuda. 5.2. Loodushoiutööde tegemata jätmisel ei maksta loodushoiutoetust ning Valdaja kohustub p-s 3.1 nimetatud ettemaksuna saadud rahasumma tagastama Korraldajale. Loodushoiutööde teostamisel kokkulepitust väiksemas mahus või kvaliteedis makstakse loodushoiutoetust proportsionaalselt loodushoiutööde tulemusele, kui Korraldaja ei pea vajalikuks rakendada lepingu punkti 5.1. 5.3. Kui Korraldaja lõpetab Lepingu ennetähtaegselt, kohustub Valdaja tasuma Korraldaja osundatud arvelduskontole riigi tuludesse leppetrahvi, mille suurus on 10% käesoleva lepingu järgsest summast. 6. Vääramatu jõud 6.1. Pool ei vastuta lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise või nende osalise või täieliku mittetäitmise eest, kui lepingu täitmise teevad võimatuks asjaolud (Force majeure ), nagu näiteks tulekahju, loodusõnnetus ja muud sarnased pooltest sõltumatud asjaolud, mis tulevad ilmsiks pärast käesoleva lepingu sõlmimist. 6.2. Poolel lasub kohustus teatada kohe teisele poolele vääramatu jõu ilmnemisest ja lakkamisest ning võtta tarvitusele kõik abinõud selle mõjude vältimiseks, kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 6.3. Kui Maatükil käesoleva lepinguga kavandatud hooldustööd jäävad lepingu kehtivusajal tegemata vääramatu jõu tagajärjel, makstakse Valdajale tasu proportsionaalselt tegelikult teostatud loodushoiutööde mahule. 7. Muud sätted 7.1. Leping jõustub allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni lepingulised kohustused on täidetud. 7.2. Käesoleva lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega ettenähtud korras. 7.3. Kõik käesoleva lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamise hetkest mõlema poole poolt või poolte kirjalikult määratud tähtajal. 7.4. Käesolev leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb Valdajale ja teine Korraldajale. 8. Lepingu lisad 8.1. Kõik Lepingu lisad ning selle muudatused ja täiendused on nende allakirjutamise hetkest alates Lepingu lahutamatuteks osadeks. 8.2. Allakirjutamise hetkel on Lepingu lisadeks: a) Maatüki asukohakaart; b) Maatüki kasutusõigust tõendava dokumentatsiooni koopia. 9. Poolte allkirjad ........................................ ........................................ Korraldaja Valdaja Keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 41 lisa 2 Keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 41 lisa 3 Keskkonnaministri 10. juuni 2002. a määruse nr 41 lisa 4