Kernu Vallavolikogu — Kernu Vallavolikogu 6. detsembri 2001. a määrus nr 27 «Kernu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2002¿2013 kinnitamine» — KO, 57, 1246

Kernu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2002–2013 kinnitamine Kernu Vallavolikogu 6. detsembri 2001. a määrus nr 27 Kuulanud ära vallavanem Enn Karu ettekande ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 esimese lõike ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668) § 4 esimese lõike, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kernu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2002–2013 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 6. detsembri 2001. a määrusega nr 27 KERNU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2002–2013 Sissejuhatus Kernu vald asub Harjumaal. Põhjas piirneb see Harjumaa Vasalemma, Keila ja Saue vallaga. Täisnurksel kirdetipul on ühine piir Raplamaaga – idas Kohila valla, kirdes Rapla valla ja lõunas Märjamaa vallaga. Läänes külgneb Kernu vald Harjumaa Nissi vallaga. Kernu valla idaosa läbib põhjast lõunasse Tallinn–Pärnu maantee. Maantee äärde jäävad Kernu kool, teenindusettevõtted ja looduskaitse all olev kadakas. Valla keskus asub Haiba külas. Haiba jääb Tallinn–Pärnu maanteelt 2 km kaugusele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omapära maakohtades on see, et ei ole mõtet pikki ja kalleid trasse rajada, joogivee ja heitvee puhastus tuleb lahendada väikeseadmetega või heitvee osas äraveoga (purgimisega). Kernu valla suurimad veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemid saavad olema Laitse, Vansi ja Kaasiku külas, kus on hulgaliselt suvilaid. Iga suvila on veega varustamise ja heitvee kanaliseerimise lahendanud omamoodi. Kaasaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni puudumine on aiandus- ja suvilaühistute üks probleeme kogu Eestis. 22. märtsil 1999. a jõustus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise korraldamist ning sätestab riigi, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused (§ 1 punkt 1). Seaduse kohaselt on: 1. igal kliendil õigus saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust (edaspidi ÜVK teenus). ÜVK arengukava peab olema koostatud nii, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni; 2. kohalikul omavalitsusel kohustus rajada ÜVK arengukava alusel ühisveevärk ja -kanalisatsioon. ÜVK arengukava ei taga vajalikke investeeringuid, kuid on nende taotlemiseks ja saamiseks hädavajalik. 1. Seadusandlus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt on veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvate probleemide lahendamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Veemajanduse osas baseerub kohaliku omavalitsuse tegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusel. Veeseaduse kohaselt peab igal veekasutajal olema vee erikasutusluba, kui: – võetakse põhjavett enam kui 5 m3 ööpäevas; – juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse. Vee erikasutusloa alusel tekib vee erikasutusõigus. Vee erikasutusloa koostisosa on saasteluba. Vee erikasutusluba on tähtajaline ja sellega määratakse vee kasutamise lubatud maht, tingimused ja kord ning veekasutaja õigused ja kohustused. Vee erikasutusloa annab veekasutaja kirjaliku taotluse põhjal kasutatava veekogu, veevõtukoha või suubla asukohajärgne maavalitsus või keskkonnaministri määratud asutus. Keskkonnaminister on kehtestanud vee erikasutuslubade andmise ja tühistamise korra, puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord, veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ning põhjaveevaru hindamise korra. Olenemata sügavusest rajatakse ja likvideeritakse puurkaevud projekti alusel. Põhjaveetarbe puhul üle 500 m3 ööpäevas on vajalik eelnevalt kinnitada põhjaveevaru. Puurkaevu puurimisloa (kehtib üks aasta) annab Eesti Geoloogiakeskus puurkaevu projekti alusel. Puurkaevude projekteerimiseks, puurimiseks ja likvideerimiseks peab ettevõtjal olema vastav litsents. Puurkaevu projekt koostatakse mahus, mis võimaldab anda hinnangut rajatava veehaarde vastavusele põhjavee kasutuse ja kaitse nõuetele. Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ülesanne on kindlustada veehaaret ümbritseval maa-alal põhjavee ning veehaarderajatiste kaitse. Ühisveevarustuse tarbeks rajatud põhjaveehaarde sanitaarkaitseala moodustub 50 m raadiuses ümber puurkaevu. Vee erikasutuse tasumäärad veevõtul veekogust ja põhjaveekihist kehtestab Vabariigi Valitsus. Saastetasu seadus sätestab saastetasu maksmise kohustuse saastavate ainete viimisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse. Saastetasu eesmärk on ennetada ja vähendada saasteainete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse saastetasu seaduses nimetatud saasteainete keskkonda viimisel. Keskkonnaminister on kehtestanud saastekahju hüvitise arvutamise ja maksmise korra heitvee ja vett saastavate ainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Vabariigi Valitsus on kehtestanud saastekahju hüvitise määrad. Maakonna keskkonnateenistus kontrollib saastaja esitatud andmete ja arvutuste õigsust ning kinnitab ja registreerib tasumisele kuuluva saastetasu arvutuse. Saastaja taotleb saasteloa (on vee erikasutusloa osa) saasteainete viimiseks veekogusse, põhjavette või pinnasesse, arvutab veekogusse, põhjavette või pinnasesse viidud saasteainete kogused, esitab vee saastetasu arvutuse hiljemalt kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks kvartali jooksul keskkonda viidud saasteainete koguste kohta koos neid tõendavate dokumentidega ning tasub saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a määrusega nr 11 (21. detsembri 1998. a määrusega nr 290 kinnitatud täiendustega) määrati kindlaks, millistele nõuetele peab vastama heitvesi, mida tohib juhtida veekogusse või pinnasesse. Pärast 1. jaanuari 1999. a käikuantavad uued reoveepuhastid peavad rahuldama nõuetekohaseid heitvee reostusnäitajate piirväärtusi. Olemasolevate reoveepuhastite puhastusvõime ei tohi väheneda. Alates 1. jaanuarist 1999. a peab üle 100 ie reostuskoormusega asulate reovett puhastama vähemalt bioloogiliselt vastavalt järgmistele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25,0 ≥ 80 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125,0 ≥ 75 Hõljuvaine ehk heljum 35,0 ≥ 75 31. detsembriks 2007. a peab asulates reostuskoormusega kuni 1999 ie puhastama vähemalt 95% reoveest. Asulates reostuskoormusega kuni 1999 ie peab reovee puhastama vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitajate piirväärtusele, mis ei tohi olla rangemad, kui: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Heljum 25,0 ≥ 80 Üldfosfor 2,0 ≥ 70 Tundlikku suublasse juhitavast heitveest peab olema fosfori ärastamine kohustuslik vastavalt vee erikasutusloas antud reovee nõutavale puhastusastmele ja heitvee reostusnäitaja piirväärtusele, mis ei tohi olla rangemad kui: Reostusnäitaja Piirväärtus, mg/l Reovee puhastusaste, % Üldfosfor 1,0 ≥ 80 Heitvett kuni 50 m3 ööpäevas võib pärast mehaanilist puhastust immutada pinnasesse, välja arvatud joogiveeallika sanitaarkaitsealadel ja nende välispiirist lähemal kui 50 m, kui juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee reostumise ohtu. Bioloogiliselt puhastamata reovee pinnasesse immutamine linnade tiheasustusaladel on keelatud. Reostustundlikel aladel, kus põhjavesi on reostuse eest nõrgalt kaitstud, võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Reostustundlikel aladel, kus põhjavesi on reostuse eest kaitsmata, on süvapuhastamata heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Joogivee kvaliteedi määrab praegu Eesti Standard EVS 663:1995 «JOOGIVESI. Üldnõuded», mis seab nõuded joogiveeallikate valikule, joogivee kvaliteedile ning selle kontrollile ja kehtestab veeanalüüside tegemise korra. Standardi koostamisel on arvestatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) nõudeid ja soovitusi. Organoleptiliste omaduste ja neid mõjutavate ainete ning üldreostusnäitajate piirsisalduse järgi jagatakse joogivesi praegu kolme kvaliteediklassi: väga hea, hea ja rahuldav. 31. juulil 2001. a on sotsiaalministri määrusega nr 82 (RTL 2001, 100, 1369) kehtestatud «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid». Määrus jõustub 1. juunil 2002. a. Siseministri 13. septembri 2000. a määrus nr 58 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» (RTL 2000, 101, 1587) kehtestab tuletõrje veevarustuse normid. 2. ÜVK arengukava koostamise põhimõtted Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada teatud soovitustega, mis tulenevad seadusandlusest, normidest ja ÜVK arengukavade koostamise praktilistest kogemustest: 1. Võimalikult palju rajatisi (puurkaevud, pumbamajad, puhastusseadmed, torustikud) tuleb omandiprobleemide vähendamiseks rajada valla või riigi maale. 2. Pumba tühikäigukulude vähendamiseks piisab 1500 inimese kohta ühest puurkaev-pumbamajast. 3. Vajadusel ei maksa karta uue puurkaevu rajamist, sest halva vee puhastamine läheb tihti kallimaks kui uue kaevu rajamine sobivasse veehorisonti. Vajalik on siiski vastav eeluuring, loa taotlemine ja vana(de) kaevu(de) tamponeerimine. 4. Otstarbekas on kasutada võimalikult ülemise reostumata veehorisondi vett. Sügavamate puurkaevude vesi sisaldab tihti rohkem raskestieemaldatavaid võõriseid ja selle kättesaamiseks kulub rohkem energiat. Seoses veetarbimise mitmekordse vähenemisega tuleb kontrollida, kas ei saaks uuesti hakata vett ammutama ülemistest kihtidest. 5. Tuletõrjevett on vaja puhastada ainult siis, kui see puutub kokku joogiveega. Viimastel aastatel on paljude puurkaevude vanad, suure tootlikkusega pumbad välja vahetatud uute ja väiksemate vastu, pumpade survetorud peenemate roostevaba või plasttorude vastu, veemagistraalidele on sisse tõmmatud peenemad torud. Võib juhtuda, et selliselt muudetud asula veevarustussüsteem ei suuda toita olemasolevaid hüdrante ja need on muutunud tarbetuks. Ühe kaasaegse hüdrandi tootlikkus on Q=30 l/s (108 m3 /h), veevarustuse tänavavõrgu korral Q=50 l/s (180 m3/h). Selline vooluhulk peab olema tulekahju korral tagatud 2...3 tunni jooksul. Q=50 l/s ja t=2 h korral on praktiliselt vaja 400 m3 tuletõrjevee mahtu. Puhta vee reservuaarides ei tohi vesi seista üle 48 tunni. See tähendab, et ühise joogi- ja tuletõrjevee süsteemi korral peab 400 m³ joogivett olema tarbitud kahe ööpäeva jooksul ehk ööpäevane vee tarbimine peab olema 200 m3/d. Seega peab ühise joogi- ja tuletõrjevee süsteemi normaalseks rakendamiseks asulas elama vähemalt 2000 inimest. Alla 2000 elanikuga ja teiste suuremate veetarbijateta asulates peaks joogivee kvaliteedi tagamiseks olema eraldi joogi- ja tuletõrjevee süsteemid. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise maksumuse hindamisel on kaevetööde hinna osakaal võrreldes torustikega nii suur, et ÜVK arengukava koostamisel ei ole alati vajadust hinnata eri läbimõõduga torustike maksumust, eriti raskete kaevetingimuste korral. Need määratakse vajadusel hiljem, eelarvestamise ja pakkumiste käigus. Nii plastmasstorudest veetrassi D=100 mm kui kanalisatsioonitrassi D=200 mm rajamine normaaltingimustes on ühes hinnas, ca 1000 krooni meeter. Vee- ja kanalisatsioonitoru paigaldamisel ühte kaevikusse on maksumus ca 1500 krooni meeter. See 25% kokkuhoid tuleb tänu vähenevatele mullatöödele. Kaevetööde maksumuseks paepinnases (vesi 50...63 mm ja kanalisatsioon 100...150 mm, kaeviku tagasitäide liivaga) võib võtta samuti 1000 krooni/m. Eelduseks on vaba trass, freesiga ja Roxor’iga töötamise võimalus. Vee- ja kanalisatsioonitrassi paigaldus paekihi peale, külmumispiirist kõrgemale nõuab soojendatavate (nt UPONOR ECOFLEX) torude kasutamist. Sellise D=50 toru maksumus on ~400 kr/m, D=110 mm korral ~700 kr/m, lisaks kaevetööd ca 200 krooni/meeter. See tähendab, et soojendusega veetoru (D=25...50 mm) on mõtet paigaldada paekihi peale, kanalisatsioonitoru aga mitte. Toru peab mehaaniliste vigastuste vältimiseks olema vähemalt 50...60 cm sügavusel. ÜVK arengukava koostamisel on arvestatud: – veevarustuse hoonesisendi keskmise maksumusega (veeühendus, maakraan ja 10 m toru koos paigaldusega) 10 000 krooni; – klaasplastist 10 m³ kogumiskaevu maksumusega (koos paigaldusega) 30 000 krooni, paigaldamisel paepinnasesse 35 000 krooni; – puurkaevu puurimise hinnaga ca 1000 krooni/m; – puurkaevu 4" pumba maksumusega 10 000 krooni; – tuletõrjepumba maksumusega olenevalt tüübist, tootlikkusest ja tõstekõrgusest 45 000 krooni (veeseadmed, Itaalia) kuni 101 000 krooni (Merx; Grundfos). Projekteerimistööde maksumust on hinnatud 1998. a ilmunud «Arhitektide ja inseneride töö tasustamise korra» (AITK) alusel. Selle järgi kuuluvad projekteerimistööd I....II tasurühma. Esialgse lahendusena võib projekteerimiskulusid hinnata 5%-le tööde kogumaksumusest. Geodeetilise alusmaterjali tellimisel tuleb arvestada hindadega 5000...6000 krooni hektari kohta + lähetuskulud. 3. Elanikkonna ja ettevõtluse prognoos Perspektiivne veetarbimine Kernu valla külade ja elanike arvu nimekiri seisuga 1. detsember 2001. a: Tabel 1 KÜLA NIMETUS ELANIKE ARV 1. Haiba 384 2. Laitse 258 3. Kohatu 143 + 68* 4. Kaasiku 146 5. Ruila 109 6. Muusika 106 7. Kernu 58 8. Mõnuste 87 9. Allika 41 10. Hingu 45 11. Kibuna 38 12. Vansi 43 13. Kustja 25 14. Metsanurga 24 15. Kirikla 16 16. Kabila 25 17. Pohla 11 KOKKU 1559 + 68* = 1627 * Kernu hooldekodu hoolealused Kernu vallas on ainult kaks suuremat kontsentreeritud veetarbijat: 1) AS FERAX HAlBA lehmalaut ja vasikalaut Haiba külas veetarbimisega ~15.000 m3 aastas; 2) LAITSE FARM veetarbimisega ~10 000 m 3 aastas. ÜVK-süsteemide hooldusega tegeleb kogu vallas OÜ Haiko Teenused. Kogu Eestis on veetarbimine viimasel aastakümnel üle kahe korra vähenenud. Ka kõigi mugavustega elamise korral ei ületa veetarbimine inimese kohta 150 liitrit ööpäevas, maakohtades on see alla 100 l/d. Iga küla osas tuleb eraldi otsustada, kas on võimalik küla varustamine veega ühe puurkaevu baasil, kas on vaja veepuhastust, kas piisab reovee kogumiskaevudest ja selle äraveost või tuleb odavam ehitada oma puhastusseadmed, kuidas lahendada tuletõrje veevajadus. Käesolevas ÜVK arengukavas on käsitletud külasid, kus juba on olemas mingi ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon. Need külad on Haiba, Kohatu, Laitse, Ruila ja Kernu. Eraldi käsitlemist leiavad Kernu kool ja Kernu hooldekodu. 4. Ühisveevärgi olukord, arengud ja investeeringud 4.1. Haiba küla Haibas on Kernu valla ainus hüdrantidega ringveevõrk, kuid seda ainult nime poolest. Kaheksakujulist ringveevõrku toidetakse kahest puurkaevust – nr 1 (valminud 1982. a) ja nr 2 (1965. a). Ringveevõrk on selle lõunaosas katkenud ning kesksed hooned – vallamaja, rahvamaja, kauplus ja nendega külgnevad elamud saavad ainult vana puurkaevu halba vett. Puurkaevude pumbad on uuendatud ainult joogivee tarbimist arvestades ning ei suuda vajadusel hüdrante toita. Puurkaev nr 1 (registrinumber 5007) puuriti 45 m sügavusena 1981. aasta suvel, kuid selle vesi oli reostunud. Järgmisel aastal puuriti puurkaev sügavamaks (155 m), kambro-ordoviitsiumi (II) veehorisonti. Perforeeritud 4» manteltoru ulatub 150 m sügavusele. Puurkaevude projektid on säilinud, olemas on ka puurkaevu nr 5007 pass. Selle puurkaevu projekteeritud ja maksimaalne tootlikkus on 10m³/h. Veepind on 30...40 m allpool maapinda. Puurkaevu on 50 m sügavusele paigaldatud 2,2 kW võimsusega WILO pump GS 4-22. Pumba plastmass-survetoru läbimõõt on 50 mm. 6x12 m pumbamajas on 10 m3 hüdrofoor. Puurkaev nr 2 on vanem, 60 m sügavune (8" manteltoru kuni 25 m) ja toitub ordoviitsiumi ülemisest veehorisondist (IV). Kaevu veepind on 8...10 m sügavusel, WILO pump GS 8-30 (3,0 kW) ~30 m sügavusel. Puurkaevude 1 ja 2 pumbad peaks olema paigutatud vastupidi (kaevus nr 1 võimsam pump). Puurkaevu hoone on mõõtmetega 3x6 m, hoone põrand 1 m allpool maapinda. Puurkaevu hoonest ulatub osaliselt muldesse 6 m³ hüdrofoor. Aastail 1995... 1999 on neist kahest puurkaevust võetud neli veeproovi (lisa 3 ja koondtabel 2). Tulemused ei kõigu palju ja on järgmistes piirides: Tabel 2 NÄITAJA ÜHIK PUURKAEV 1 PUURKAEV 2 EVS STANDARD EU STANDARD 1. Lõhn Palli 0 0 1...2 Kõrvalise lõhnata 2. Maitse " Kõrvalise maitseta 3. Värvus Kraadi 2...3 3...22* 5...25 1...20 4. Hägusus Mg/l 0... 0,59...1 0,58...2,9 0,23...2,33 5. pH 7,8...8,04 7,5...7,87 6,0...9,0 6,5...8,5 6. Raud Mg/l 0,04...0,14 0,1...0,55* 0,1...1,0 0,05...0,2 7. Mangaan " 0,04 0,03 0,1...0,2 0,02...0,05 8. Ammoonium " 0,11...0,32 0,1...0,23 0...1,0 0,05...0,5 9. Nitritid " 0...0,1 0...0,1 10. Nitraadid " 1,0...45,0 25...50 11. Kloriidid " 64...65 10...15 100...350 0...25 12. Hapendumus MgO2/l 0,8...1,2 0,8...0,96 1,0...4,0 2,0...5,0 13. Üldleelisus Mg-ekv/l 3,8...4,26 5,2...5,62 14. Üldkaredus Mg-ekv/l 2,65...4,6 4,7...5,7 5...10 * – EU standardile (varsti ka Eesti standardile) mittevastav näitaja. Eesti Standardis EVS 663: 1995 on esitatud «väga heale» ja «rahuldavale» vastavad piirid. EU standardis on esitatud soovitav tase (GL, guide level) ja maksimaalselt lubatud kontsentratsioon (MAC, maximum admissible concentration). Coli-laadseid baktereid pole analüüsides leidunud (koli-indeks on olnud Haiba arenguvariant A Aa – joogiveevarustus I ETAPP – maksumuse hinnang (milj krooni): Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Puurkaevu nr 1 kogu asulat joogiveega toitva pumba paigaldamine 0,030 2. Puurkaevu nr 2 tamponeerimine 0,010 3. Kaevude VK-32 ja VK-31 vahelise 219 m pikkuse ringveevõrgu osa taastamine plasttoru sissetõmbamisega 0,060 4. Ühistute veemõõdusõlmedesse 20 liiva-eelfiltri paigaldamine 0,200 (Eramute veemõõdusõlmedesse ~30 liiva-eelfiltri paigaldamine)* (0,300)* II ETAPP (investeeringute vajadus on pikaajaline): 1. 2 km plastmasstoru sissetõmbamine ringveevõrku 0,500 2. 700 m kvartalisisese veevõrgu uuendamine 0,700 3. 40 siibrikaevu korrastamine, hüdrantide likvideerimine 0,600 4. Projekteerimine 0,110 Kokku a) 2,210 * koos eramute liiva-eelfiltritega 2,510 Ab – tuletõrje veevarustus I ETAPP – maksumuse hinnang (milj krooni): Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Olemasolevate tuletõrje veemahutite ülevaatus ** Veepidavuse kontroll, täitetorustike ja juurdepääsude korrastamine 0,030 2. Uue 200-m³ tuletõrje veemahuti ehitamine keskusesse 0,310 3. Sama, torustikud ja juurdepääs 0,050 II ETAPP: 1. Olemasoleva 200-m³ veemahuti korrastamine seestpoolt 0,140 2. Olemasoleva 200-m³ veemahuti korrastamine väljastpoolt 0,090 3. Olenevalt ülevaatuse ** tulemustest vajalik lisainvesteering (0,260)** 4. Uue tuletõrje veemahuti ehitamine eramute piirkonda 0,310 5. Sama, torustikud ja juurdepääs 0,050 6. Projekteerimine 0,050 Kokku b) 1,030 ** koos võimalike lisavajadustega 1,290 KOKKU a) + b) 3,540 ** koos võimalike lisavajadustega ... 3,800 Puurkaevu nr 1 sobib tõenäoliselt WILO pump 8 GS-40 vooluhulgaga Q=9,3 m 3/h ja tõstekõrgusega H=90 m. Valik vajab hüdraulilist kontrollarvutust võrgu rõhukadude osas, et toidetud oleks ka kaugeimad tarbijad. Puurkaev nr 2 tuleb esialgu lihtsalt välja lülitada ja jätta reservi, hiljem tamponeerida. Arvestades kvartalisisese torustiku seisukorda, on liivafiltrite paigaldamine kiire vee kvaliteedi parandamise viis ja seda saab teha järk-järgult. Plasttorude ringveevõrku sissetõmbamine ja siibrikaevude rekonstrueerimine plasttorude variandile peab toimuma üheaegselt. Ka enamus kvartalisisest veevõrku tuleb aja jooksul paratamatult uuendada. Kas teha seda kohe või järjekordseid lekkeid oodates, sõltub majanduslikest võimalustest. Eramute hoonesisendite renoveerimine on omanike probleem. Hoonesisese veevõrgu väljavahetamisest ei pääse ka ühistud, ühisveevärgi piir lõpeb majakraaniga. Haiba arenguvariant B Ba – joogiveevarustus Tähendab praktiliselt uue plastmasstorudest joogiveevõrgu rajamist. A-variandist jääks ainult esimene punkt, st toide ainult puurkaevust nr 1. I ETAPP – maksumuse hinnang (milj krooni): Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Puurkaevu nr 1 kogu asulat joogiveega toitva pumba paigaldamine 0,030 2. Puurkaevu nr 2 väljalülitamine, jääb tuletõrjemahuti täitmiseks II ETAPP: 1 10 m³ hüdrofoori renoveerimine (sisemine uretaankaitsekile), pumbamaja korrastamine 0,100 2. Olemasolevasse torusse peenema p/m toru sissetõmbamine (puurkaev nr 1... VK-1... VK-6, kokku ~300 m) 0,075 3. Uue p/m veetoru paigaldamine olemasoleva malmtoru kõrvale (VK-6... VK-10... VK-12... VK-35, kokku ~640 m) 0,320 4. Sama, VK-1... VK-27... eramud + VK-6... VK-2... VK-25, ~670 m 0,330 5. Uue veetrassi rajamine piki peateed (paas) VK-2... VK-35, 490 m 0,500 6. Uued siibrikaevud 10 tk 0,200 7. Uued maakraanidega hoonesisendid 30 tk 0,300 8. Kvartalisisese veevõrgu uuendamine 700 m 0,700 9. Projekteerimine 0,150 Kokku a) 2,675 Bb – tuletõrje veevarustus I ETAPP – maksumuse hinnang (milj krooni): Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Olemasoleva 200-m3 veemahuti korrastamine seestpoolt 0,140 2. Olemasoleva 200-m3 veemahuti korrastamine väljastpoolt 0,090 3. Uue tuletõrjepumba maksumus 0,050 4. Pumba paigaldamine, torustikud, armatuur, elekter ja automaatika 0,100 5. Uue 200-m3 tuletõrje veemahuti ehitamine puurkaevu nr 2 kõrvale 0,310 6. Uus tuletõrjepump, torustikud, elekter, automaatika 0,100 7. viie maapealse hüdrandi paigaldamine olemasolevale torustikule 0,110 8. üheksa uue hüdrandi paigaldamine 0,198 9. Ümberlülimised (~30 vana siibrikaevu likvideerimine) 0,030 10. Projekteerimine 0,042 Kokku b) 1,170 KOKKU a) + b) 3,845 VARIANTIDE A ja B lõppmaksumused on suurusjärgult sarnased – vastavalt A=3,800 miljonit ja B=3,845 miljonit krooni. Kattuvaid töid on mõlema variandi korral 1,43 miljoni krooni ulatuses (sh projekteerimine 0,16 milj kr). ARENGUVARIANDI A (kasutada olemasolev ringveevõrk ära joogiveevarustuseks) selge eelis on, et arengukava võib ellu viia järk-järgult. Väga hea joogivee kvaliteet saavutatakse minimaalsete kulutustega. Tuletõrje mahuteid võib hakata samuti kohe korrastama ja ükshaaval juurde rajama. VARIANDI A puhul on 1,81 milj. krooni olemasoleva süsteemi korrastamise raha (pos. 1...4) vaja välja käia alles pikema aja, kuni 10 aasta jooksul. Tuletõrje veemahutite korrastamiseks on varusse jäetud veel 0,26 milj krooni (ETAPP II-3). Selle vajadus vajab uuringuid. Eramute hoonesisendite uuendamine ja liivafiltrite paigaldamine (0,3 milj.) jääb kinnistu valdajate valikuks. Seega on I variandi eelistamisel reaalselt vaja üle kahe miljoni krooni vähem investeeringuid. ARENGUVARIANDI B korral saab tuletõrje veevarustussüsteemi hakata rajama alles siis, kui uus joogiveesüsteem on valmis. See vajab 3-miljonilist kapitalimahutust. Harjumaa päästeamet nõuab tuletõrjeveele kummaski võrgu otsas 200 m3 mahutit ja võimsaid pumpasi. Ilmne on, et 400 elanikuga küla ei vaja tuletõrjevee tänavavõrku hüdrantidega iga 150 m tagant, mis sest, et torustik praktiliselt olemas on. SOOVITATAV UURIMISTÖÖ: – Joogivee agressiivsuse määramine ja vee stabiliseerimise võimaluste uurimine – maksumus 25 000 krooni. Haiba ühisveevärgi arendamise tööde järjekord: I ETAPP – tuletõrje veemahutite korrastamine, joogivee kvaliteedi parandamine (milj krooni) – soovitav omavahenditest: Nr Töö nimetus Maksumus 1. Olemasolevate tuletõrje veemahutite ülevaatus, veepidavuse kontroll, täitetorustike ja juurdepääsude korrastamine 0,030 2. Puurkaevu nr 1 kogu asulat joogiveega toitva pumba paigaldamine 0,030 3. 219 m veemagistraali taastamine plasttoru sissetõmbamisega kaevude VK-31 ja VK-32 vahel (ringveevarustuse taastamine) 0,060 4. Puurkaevu nr 2 väljalülitamine ja jätmine reservi 5. Ühistarbijate veemõõdusõlmedesse 20 liiva-eelfiltri paigaldamine koos filtrite uhtevee kanalisatsiooni ehitamisega 0,200 Kokku I etapp 0,320 II ETAPP – tuletõrje veemahutite renoveerimine (milj. krooni) – laenu- või abiprogrammide vahenditest: Nr Töö nimetus Maksumus 1. Uue 200-m3 tuletõrje veemahutite ehitamine keskusesse 0,310 2. Sama, torustikud ja juurdepääs 0,050 3. Olemasoleva 200-m3 veemahuti korrastamine seestpoolt 0,140 4. Sama, väljastpoolt 0,090 5. Sama, torustikud ja juurdepääs 0,050 6. Uue 200-m³ tuletõrje veemahuti ehitamine eramute rajooni 0,310 7. Sama, torustikud ja juurdepääs 0,050 Kokku II etapp 1,000 KOKKU I + II ETAPP 1,320 I ja II etapi töödega tagatakse joogivee hea kvaliteet ja tuletõrje veevaru. III etapi tööd sisaldaks juba süsteemi viimistlemist ja vanade osade väljavahetamist. 4.2. Kernu kool Kernu kool asub Tallinn–Pärnu maantee ääres, Haibast ca 2 km kaugusel. Kooli kompleksi kuuluvad koolimaja, katlamaja koos saunaga ja söökla (vt asendiplaan). Koolist ja sööklast 70 m kaugusel asub umbes 10 aasta vanune maa-alune puurkaev-pumbamaja. 50 m sügavuses kaevus, 10...15 m sügavuses on uus 4" pump GS 2-5. Puurkaevust viib hoonete poole D=50 mm terastoru. Koolis on 140 õpilast, päevane veetarvidus ca 3 m 3. Koolihoones on vesi ja kanalisatsioon selle juurdeehitatud osas. Olemasolev puurkaev on kooli ja staadioni vahel intensiivse tegevuse piirkonnas, kaev ise on küllalt madal, kuid otsest joogivee reostumise ohtu ei ole. Hooned on kaevust piisaval kaugusel ja kanaliseeritud, kaevu ümber on 50 m ulatuses sanitaarkaitsetsoon. Selle peaks tähistama. Kernu kooli kõige suurem oht on tuletõrjevee puudumine. Kõige lihtsam, odavam ja kiirem lahendus oleks EHITADA PUURKAEVU KÕRVALE 100-m3 TULETÕRJE VEEMAHUTI, mille täitumine toimuks puurkaevu pumbaga (vajalik on paigaldada ka täitmistoru) – maksumus ca 200 000 krooni Edaspidi on võimalik süsteem lõpetada hüdrandiga: – paigaldada olemasolevasse maa-alusesse puurkaev-pumbamajja tuletõrjepump (koos torustike ja elektrilise ühendamisega) – 60 000 krooni – näha ette koolihoonete juurde siibrikaev maapealne hüdrant – 40 000 krooni – ühendada tuletõrjepump ja hüdrant torustikuga (70 m D=100 mm) – 70 000 krooni kõik kokku 200 000 … 370 000 krooni TULETÕRJE VEEVARU LOOMINE KERNU KOOLI JUURDE ON KERNU VALLA VEEVARUSTUSE ARENGU PRIORITEET Tervisekaitse kinnitusel vastab Kernu kooli joogivesi standardile. 1997. aastal AS Calleveli tehtud veepuhastusfiltri vajaduse määramise veeanalüüs (lisa 4a) andis järgmised tulemused: rauasisalduse (0,1 mg/l), mangaanisisalduse (0,02 mg/l) ja üldkareduse (13,1 °dH ehk 4,7 mg-ekv/l) poolest vastab vesi «väga hea» nõuetele. 24.11.1999. a joogivee üldanalüüs (lisa 4b) kinnitab seda – puurkaevu vesi on hea kvaliteediga (rauasisaldus ainult 0,011 mg/l). Ainult vee karedus veidi suurem (5,9 mg-ekv/l = 16,5 °dH) kui varasemas. Tulevikus tuleks eri hoonete veesisenditele paigaldada veepehmendusfiltrid, et mitte lasta sanitaartehnilistel seadmetel katlakiviga ummistuda. Uus suur veepehmendusfilter maksab sama palju kui kolm väiksemat, kuid eeldab kanaliseeritud paigalduskohta ühisel veetrassil. 45 l/min veepehmendusfilter maksab koos paigaldusega ~20 000 krooni . Veepehmendusfiltrid vajavad igakuist hooldust ja soola lisamist. Soola kulu ühe filtri automaatseks regenereerimiseks (~ igal kolmandal öösel) on 1,9 … 4,8 kg, kuus ca 50 kg. Ühe filtri soola maksumus ~350 krooni kuus + hooldustasu teist samapalju, ühe veepehmendusfiltri ekspluatatsioonikulud on seega kokku ~700 krooni kuus. 4.3. Kernu staadion Kernu koolist 200 m lääne pool metsas on alustatud staadioni ehitusega. Idee ja koht on suurepärased, kuid probleeme tekitab staadioni olmehoone ehitus. Olmehoonesse on planeeritud riietus- ja duširuumid ning saun. Uue olmehoone torustikega vundament jääb 190 m kaugusele koolimaja puurkaevust. Teest hooneni on veel 45 m, kokku veidi alla 250 m. Tegemist on paekihil lasuva väga õhukese kattepinnase kihiga. Meetripikkuse trassi maksumuseks võib hinnata paekihis koos liiva tagasitäitega ca 1000 krooni. Toru osamaksumus on siin võrreldes tööga väike. Paekihi peale, külmumispiirkonda saab paigaldada ainult elektriliselt soojendatava toru. D=50 mm Uponor ECOFLEX veetoru maksumus on ~600 krooni/m, selle paigaldamine maksab ~200 kr/m. Kanalisatsioonitoru D=110 mm ja 160 mm on juba targem panna kalletega ja allapoole külmumispiiri, hind tuleb sama või isegi odavam. Vee tarbimine on staadioni olmeruumides väga väike. Isegi 2 WC (0,1 l/s) ja 4 duši (0,2 l/s) vooluhulk on maksimaalselt 1 l/s ehk 60 l/min. Inimese kohta ei kulu siin rohkem kui 50...100 l vett, kuid ka sellisel koormusel saab 10 m3 kogumiskaev täis pärast 100...200 ökonoomsusduši all pesijat. Staadioni veevarustus lahendati 2000. a oktoobris uue puurkaevu rajamisega (puurkaevu pass nr 1302, riiklik registri nr 15 527). Staadioni muru kastmiseks tuleb välja ehitada kogu staadioni kattev (suvine) veevarustussüsteem. 4.4. Kohatu küla Kohatu puurkaev asub küla keskel ja toidab nii hooldekodu kui küla. Küla 125 inimesest tarbivad veevõrgu vett umbes 50. Puurkaev on puuritud 1966. aastal hooldekodu ja elamute vahele, torustikud valmisid aasta-paar hiljem. Puurkaev toitub maapinnalt esimesest põhjavee horisondist. Selle, ordoviitsiumi ülemise horisondi (IV) alumise alahorisondi (IVa) veekihi sügavus on 3...42 m. Staatiline veepind on 3...4 m sügavusel maapinnast. Olenevalt sademete hulgast kõigub veepind ca 1,5 m ulatuses. 40 m sügavuse puurkaevu projekteeritud maksimaalne võimsus on 4 m³/h, mille juures veepinna alandus on 5 m. Praegu on puurkaevus uus 4" ameerika pump võimsusega 0,75 kW. Pinnakate paksusega ligikaudu 2 m koosneb siin II kat kruusa ja lubjakivi tükkidega liivsavist (QIIIgl). Aluspõhjalised kivimid sügavuses 2...32 m on ülemordoviitsiumi nabala (O3nb) lademe III kat lubjakivid ja sügavuses 32...42 m III kat. tihedad valkjad lubjakivid (O3rk). Sügavamale jäävad kesk- ja alam-ordoviitsiumi ning kambriumi settekivimid, mis lasuvad kristalsel aluskorral. Puurkaevust väljub 12 krt elamu poole D=65 mm malmtoru, hooldekodu taha ja sealt edasi lauda poole D=50 mm terastoru. Ka muud harud on terastorud vanusega üle 25...30 aasta. Elanikud kurdavad, et hommikuti tuleb lasta kraanist veel kümmekond minutit joosta, enne kui see muutub nii lõhna kui maitse poolest tarvitamiskõlblikuks. Nagu veeanalüüsidest näha, oli vesi juba kümme aastat tagasi hägune, algne hägususe näitaja puudub. Rauasisaldus on suurenenud enam kui kolm korda. Vee ebameeldiva lõhna põhjustavad ilmselt mädamunalõhnalise väävelvesiniku H2S ja lämmastiku segu. Gaasid eralduvad rõhu langedes hüdrofooris ja torustikus, eriti hommikuti on see veekraane avades hästi tunda. Koos hapendunud 3-valentse rauaga (põhjavees on raud lahustunud, 2-valentsel kujul) tekitavad nad ebameeldiva vee lõhna ja sademe. Ammoonium ja nitritid lähevad teel puurkaevust tarbija kraanini üle nitraatideks, kuid ei ületa normidega lubatud piiri. Andmed vee kvaliteedi kohta pärinevad puurkaevu projektist ja 3. märtsil 1989. a võetud veeproovidest. NÄITAJA ÜHIK PUURK. PROJ. KAEV Analüüs KÖÖK Analüüs EVS STANDARD EU STANDARD 1. pH 7,8 7,5 7,5 6,5...9,0 6,5...8,5 2. Kloriidid mg/l 26 10,0 100...350 0...25 3. Sulfaadid " 37,5 10,0 100...500 25...50 4. HCO3 " 286,7 305,0 5. Kaltsium " 52 56,1 6. Magneesium " 18,3 26,8 7. Raud " 0,2 0,66 0,1...1,0 0,05...0,2 8. Ammoonium " 0,2 0,25 0,16 0...1,0 0,05...0,5 9. Nitritid " 0,00 0,019 0,015 0...0,1 0...0,1 10. Nitraadid " 0 0,45 1,0...45,0 25...50 11. Üldkaredus mg-ekv/l 4,1 5 5...10 12. Hägusus mg/l 4,1* 0,58...2,9 0,23...2,33 13. Värvus kraadi 5 5...25 1...20 14. Hapendumus Mg O2/l 0,8 1,0...4,0 2,0...5,0 15. Kuivjääk mg/l 269,0 16. Na + K mg/l 2,5 17. Üldleelisus mg-ekv/l 5,0 18.Väävelvesinik H2S mg/l 0...0.05 Mittetabatav * toonases standardis ΓOCT 2874-82 oli hägusus lubatud kuni 2,0 mg/l Kohatu küla ja hooldekodu veeprobleemid on kõige tõsisemad Kernu vallas. Siin ei piisa veepuhastusfiltrite valikust vee analüüsi põhjal, vaja on põhjalikke vee (ka gaasisisalduse) analüüse ja veepuhastustehnoloogia väljatöötamist pilootseadmel. Sama puurkaevu kasutamisel on tõenäoline kaheastmelise veetöötluskompleksi ja vee pumpamise vajadus. Kas kasutada olemasolevat puurkaevu või puurida uus, vajab täiendavaid uuringuid ja projekteerimise lähteandmeid. Kui uuest puurkaevust paremat vett ei saa, tuleb vett töödelda mitmeastmelise lahtise veepuhastusskeemi (aeratsioon, kemikaalidega töötlemine, filtrimine) järgi. Sellise süsteemi ehitamine on kallis, parima tulemuse saavutamiseks tuleb kasutada kaheastmelist vee pumpamist (puurkaevu pump ja II astme pumbad). Vajalik on siis ka puhta vee mahuti. Tuletõrje tarbeks oleks kõige lihtsam paistiigi väljavoolu rekonstrueerimine ja sinna tuletõrje veevõtukoha (kaldakaevu) ehitamine. Väljavoolu rekonstrueerimine on vajalik ka seetõttu, et olemasolev sõlm ei suuda mõnikord piisavalt vett ära juhtida, põhjustades uputusi. VAJALIKUD KAPITALIMAHUTUSED ON: – Veevarustusallika määramine ja veepuhastustehnoloogia alased uurimistööd – 0,050 milj krooni – veetöötluskompleksi ehitamine – 0,500 " " – veevõrgu uuendamine (~400 m) – 0,400 " " – tuletõrje veevõtukoha- D=1500 mm kaldakaevu rajamine koos d=200 mm täitetorustikuga järvest (~10 m) ning platsiga tuletõrjeautode ümberpööramiseks – 0,020 " " – projekteerimine – 0,050 " " KOKKU 1,020 milj krooni Paisjärve äravoolu rekonstrueerimine ei ole ÜVK arengukava küsimus. 4.5. Laitse küla Laitse on jagatud seda läbiva asfaltteega kaheks veeriigiks. Endises raadio-saatekeskuses on oma puurkaev, mis teenindab 48 inimest. Teisel pool teed asuv puurkaev-pumbamaja kuulub vallale ja teenindab 200 inimest (veetarbimine 25...30 m3/d) ja farmi (28 m3 /d), kokku seega kuni 60 m3 (mõningail andmeil kuni 82 m 3) ööpäevas. Vallale kuuluva suurema pumbamaja mõõtmed on 2,5x4 meetrit, põrandapind on maapinnast 0,5 m allpool. Pumbamajas on p/m survetoruga ühendatud uus pump. Mõlemal pool teed olevad veetorustikud moodustasid varem ühise võrgu, kuid on erastamise käigus jäänud eri omanikele ja eraldatud pimedatega. Endise ühtse süsteemi ühe poole mingil rikkel on teine lahkesti nõus aitama, eemaldama pimeda ja taastama ajutiselt ühise (ring)veesüsteemi. Valla puurkaevu vee kohta on aastatest 1995, 1996, 1997 ja 1999 järgmised iseloomustavad andmed: – raud 0, 11...0,37 mg/l (maja nr 41 krt 9 kraanist 7.01.1999. a ainult 0,08 mg/l !) – karedus 4,3...5 mg-ekv/l – värvus 2...12 kraadi (maja nr 41 krt 9 kraanist 7.01.1999. a 37 kraadi, norm 25) Analüüsid näitavad, et tegelikult on puurkaev väga hea veega. Torustik ei ole enam ringveevõrk, on vana ja roostes ning lööb aeg-ajalt mõned vee kvaliteedi näitajad alla. See tähendab, et praktiliselt kogu veetorustik tuleks välja vahetada. Soodne oleks ringveevõrgu säilitamine või torustiku renoveerimisel uue, väiksema ringveevõrgu loomine. Selge on see, et Laitse-suurusel 250 inimesega külal on luksus hoida töös kahte puurkaevu, kuid omandiprobleemid ei luba odavamat lahendust. Vajalikud kulutused Laitse ühisveevärgi korrastamiseks: 200 m3 tuletõrje veemahuti rajamine – 310 000 krooni kvartalisisese veevõrgu ja siibrikaevude rekonstrueerimine – 1 200 000 " kokku 1 510 000 krooni Teist numbrit on võimalik pea poole võrra vähendada, loobudes malmtorudest veetrassi torude renoveerimisest ja paigaldades tarbijate veesisenditele liiva-eelfitrid (nagu Haiba veevõrgu rekonstrueerimise variandil A). See tähendab, et Laitse ühisveevärgi korrastamiseks on vaja esialgu ca 1 000 000 krooni. Laitse veevärgi kordategemise kulusid hinnati esialgu tunduvalt suuremaks, kuna see hõlmas ka Laitse ümbruse suvilaühistute veevarustuse ja kanalisatsiooni kontseptsiooni väljatöötamise pilootprojekti. Aga see, kuidas lahendada linnalähedaste aia- ja suvemajade eramuteks ümberehitamisel tekkivaid probleeme veevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrjevee osas, vajab riiklikku investeeringut. Kas need on kohalike omavalitsuste või eraprobleemid? Kuidas saada teavet väikeste, reostusohtlike ja enamasti mitteametlike puurkaevude kohta ja vähendada nende arvu? Kas piisab heitvee probleemi lahendamisest kogumiskaevudega või on ühistutes võimalik rajada ühiskanalisatsiooni trasse ja väikepuhasteid? Nendele küsimustele ei ole täna väga selgeid vastuseid. 4.6. Ruila küla 1998. aastal tehti Ruilas korda puurkaev-pumbamaja ja paigaldati uued plastmasstorudest veetrassid elamutesse, koolimajja ja hobusetalli. Tööd on fikseeritud teostusjoonistega (joon.). Puurkaev-pumbamaja suurus on 3x6 m, puurkaevus on uus itaalia pump, pumbamajas on 200 l uus hüdrofoor. Pumbamajas on torud isoleeritud, sealt väljub kaks haru – D=63 mm kooli, D=32 mm kahe kivielamu suunas. Uute torustike pikkused on koolimaja poole ca 250 ja elamute poole ca 150 m. Ruila asub Vasalemma jõel paisutatud veehoidla ääres ja tundub, et sellega on lahendatud kõik probleemid, ka tuletõrjevee osas. Ruila asulas elab sadakond inimest, veetarbimine on ca 12 m3 /d. Koolis õpib ca 120 õpilast, veetarbimine on väike (ca 2 m³/d). Koos hobusetalliga (1 m³/d) on ööpäevane pumbamaja poolt antav veehulk ca 16 m 3. Koolimaja sööklas on veesisendil Rainfresh/USA/ valge 1" padrunkiudfilter. Pärast veetorustiku uuendamist toimunud olukorra muutumist kinnitab veeanalüüs: torustiku roostest põhjustatud vee liigne värvus ja hägusus on kadunud. Veeanalüüse on 4, aastatest 1995…1999: Tabel 4 NÄITAJA ÜHIK 1995 1996 1997 1999 Värvus kraadi 28* 2 28* 11 Hägusus mg/l pruun sade* 3* Ammoonium " 1,70* 0,17 0,16 Raud " 2,81* 0,74* 0,21* 0,22* Üldkaredus mg-ekv/l 6,4 7,2 5,9 6,1 *– ülenormatiivsed näitajad Ühisveevärgi seisukohalt ei ole Ruila puurkaevu vesi korras. Seda näitab peale veeanalüüsi ka see, et puurkaevu pumba survetoru muutub kiiresti ligaseks. See tähendab, et vesi sisaldab rauda FeOH kujul. Kui vesi on veel kare nagu Ruilas (sisaldab kaltsiumi), tekibki torustikul libe sade, mis harjaga pestes hõlpsalt eemaldub. Must sade pumba torustikul näitab väävlibakterite olemasolu, seda ohtu ja põhjavee reostust Ruilas ei ole. Vee pH on piirides 7,35…7,65. Vajalikud on uuringud ja katsed pilootseadmel parima veepuhastustehnoloogia määramiseks, vee neutraliseerimiseks ja stabiliseerimiseks. Puurkaev-pumbamajja on vaja rauaärastus-filtrit tootlikkusega 45…65 l/min ja filtrite uhtevee äravoolutorustiku paigaldamist. Koolimajja peaks peale olemasolevat padrunfiltrit paigaldama veepehmendusfiltri. TULETÕRJE VEEVARU LOOMISEKS RUILAS TULEKS RAJADA ENNE UUT MAANTEESILDA VASALEMMA JÕELE UUS PAIS. Ruila keskus saaks tagasi oma endise kauni ilme, kui taastataks vana veskipais pärast silda ehk ehitataks uus pais enne silda. Maanteesilla uuendamisega rajati pais allapoole jõge. Tuletõrje veevõtukoht uue paisu juurde ei sobi, kuna jääb hoonetset liiga kaugele ja on korraliku juurdepääsuta. Vana veskipaisu lammutamisega langes jõe veepind, kuivaks jäi ka jõest toituv tuletõrje veevõtukoht. RUILA ÜHISVEEVÄRGI KORDATEGEMISEKS OLEKS VAJA: – rauaärastusfiltrite paigaldamine pumbamajja* – 80 000 krooni – veepehmendusfiltri paigaldamine koolimajja – 20 000 " – tuletõrje veemahuti 200 m³ rajamine puurkaevu juurde – 310 000 " KOKKU 410 000 krooni * koos filtrite uhtevee äravoolu rajamisega Sobiva veepuhastustehnoloogia ja selle maksumuse täpseks määramiseks on vaja teha veepuhastuse tehnoloogilised katsed – 25 000 krooni Nende käigus hinnatakse ka vee agressiivsust ja stabiilsuse tagamist. Uue paisu rajamine vajab eeluuringut, et arvestada ülalpool jõge hiljem ehitatud süsteemidega, hinnata ehituse mahtu ja maksumust. 5. Ühisveevärgi arengukava kokkuvõte ÜVK arengukavas on vaadeldud valla suuremaid külasid, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on juba olemas. On esitatud ettepanekud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korrastamiseks ja arendamiseks seaduses ja normides nõutud tasemele, vajalik tööde loetelu, järjekord ning maksumused. Kernu valla mitme küla ja koha kõige kiiremat lahendust vajav probleem on tuletõrje veevaru loomine. See on paljude meie maakohtade valupunkt, millele pole pikka aega tähelepanu pööratud. Praegu puudub tuletõrje veevaru valla kolmes olulises paigas – Kernu koolis ning Laitse ja Ruila külas. Kohe on vaja rajada: 1) Kernu kooli juurde 100-m3 tuletõrje veemahuti – hind 200 000 krooni 2) Laitse külla 200-m3 tuletõrje veemahuti – hind 310 000 krooni 3) Ruila külla 200-m3 tuletõrje veemahuti – hind 310 000 krooni Ruilas tuleks eelnevalt kontrollida, kas ka karmima talve tingimustes on võimalik tuletõrjevee ammutamine maanteesillalt. Tuletõrjevee mahuti on siiski kindel ja parem lahendus. Kui tuletõrje veevaru tagamine on prioriteetne ülesanne, siis teine eelistus on töödel, mida tehes saab kõige väiksema vaeva ja hinnaga kõige rohkem parandada olemasolevat olukorda. Veel parem, kui seda saab teha järk-järgult ja omavahenditega. Kernu vallas on selleks Haiba tuletõrje- ja joogiveesüsteemi lahutamine, vee ammutamine ainult väga hea vee kvaliteediga puurkaevust ning tarbijate veesisenditele liiva-eelfiltrite paigaldamine. Haiba, Laitse, Kohatu ja Ruila küla, Kernu kooli ning staadioni ühisveevärgi – veevõrgu korrastamise, veepuhastuse ja tuletõrje veevaru tagamise vajalike tööde loetelu ja maksumused on: Haiba küla Kavandatud on (soovitatav variant A): – kogu asula joogiveetarvet katva pumba paigaldamine, ringveevõrgu katkise osa taastamine, hoonesisenditele (ka eramutes) liiva-eelfiltrite paigaldamine – (0,30)+0,30 milj krooni – tuletõrje veemahutite ülevaatus, uue ehitus keskusesse – 0,39 milj krooni – tuletõrje veemahutite korrastamine, uue ehitus eramutele – (0,26)+0,64 milj krooni – kvartalisisese veevõrgu ja kaevude korrastamine, projekteerimine – 1,91 milj krooni KOKKU 3,54...3,80 milj krooni (variant B 3,845 milj krooni) Kernu kool – tuletõrje veemahuti 0,20 milj krooni – tuletõrje hüdrant 0,17 milj krooni – veepehmendusfilter 0,02 milj krooni Kernu staadion 0,07...0,17 milj krooni KOKKU 0,46...0,56 milj krooni Laitse küla – tuletõrje veemahuti 0,31 milj krooni – veevõrgu ja siibrikaevude rekonstrueerimine 1,20 milj krooni KOKKU 1,51 milj krooni Ruila küla – tuletõrje veemahuti 0,31 milj krooni – veepuhastusfiltrid 0,10 milj krooni KOKKU 0,41 milj krooni Kohatu küla – veevarustusallika määramine ja veepuhastustehnoloogia alased uurimistööd – 0,050 milj krooni – veetöötluskompleksi ehitamine – 0,500 milj krooni – veevõrgu uuendamine (~400 m) – 0,400 milj krooni – tuletõrje veevõtukoha- D=1500 mm kaldakaevu rajamine koos d=200 mm täitetorustikuga järvest (~10 m) ning platsiga tuletõrjeautode ümberpööramiseks – 0,020 milj krooni – projekteerimine – 0,050 milj krooni KOKKU 1,02 milj krooni KÕIK KOKKU 6,9... 7,3 milj krooni Vajalikud uurimistööd: – vee stabiilsuse uuringud Haibas 0,025 milj krooni – veepuhastustehnoloogilised uurimused Ruilas 0,025 milj krooni – paisu rajamise võimalikkuse uuringud Ruilas – hüdrogeoloogilised hinnangud Kernus* (ja Kohatus**) – veepuhastustehnoloogilised uurimised Kernus* (ja Kohatus**) * Kernu joogivee kvaliteet ei vasta normidele, vajalikud on lisauuringud. ** Kohatu hooldekodu ja puurkaev ei kuulu vallale. Vesi on seal väga halb, veetöötlus ja veevõrgu renoveerimine võivad seal maksma minna 1,5...2 milj krooni 6. Ühiskanalisatsiooni olukord ja arengud 6.1. Haiba küla Haiba küla kanalisatsiooni juhitakse keskmiselt 98 m3 heitvett ööpäevas. Põhiliselt on tegemist elamutest pärineva olmeveega, kuid kanalisatsiooni juhitakse ka olemasoleva farmi piimaploki ja lüpsiplatsi heitvesi. Kõik elamud Haibas ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga, vaid heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse, kust toimub selle perioodiline väljavedu. Kogumiskaevud ei ole vettpidavad, mistõttu heitvesi imbub sealt pinnasesse, ohustades põhjavett. Selles piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud või üldse kaitsmata. Olemasolev remonditöökoda suunab oma heitvee (koguses 0,5 m 3 ööpäevas) läbi puhastusseadme-septiku kraavi, mis suubub Haiba peakraavi. Samasse kraavi suunatakse ka masinate pesu- ja sademevesi pärast lokaalset õli-mudapüüdjat. Heitvee kanaliseerimiseks remonditöökojast kanalisatsiooni on vaja ehitada ca 0,4 km torustikku, kuid heitvee kogust (0,5 m3/d) arvestades on see ebamajanduslik. Heitvee kanaliseerimine remonditöökojast kanalisatsiooni on mõeldav töökoja rekonstrueerimise käigus, kui on ette näha heitvee koguste ja reostusmahtude suurenemist. Käesoleval ajal on töökoja olemasolevas kanalisatsioonisüsteemis vajalik piirduda jooksva remondiga (parandada trassikaevud) ning puhastada korrapäraselt septikut ja õli-mudapüüdjat. Haiba küla kanalisatsioonitorustikud ei ole tehniliselt korras, eriti isevoolne torustik 0,4 km pikkusel lõigul ülepumpamisjaamast pargi suunas. Torustikku infiltreerub hulgaliselt pinnavett, eriti vihmasadude ning kevadise lumesula perioodil. Sel ajal puhastusseadmetele suunatav heitveekogus suureneb mitmekordselt ning heitveepumpla pumbad ei suuda kogu vett puhastile pumbata. Selline heitveekoguse mitmekordne suurenemine halvab puhastusseadme tööd (toimub aktiivmuda väljakandumine puhastist ja biotiikide mudastumine). Heitvee puhastamiseks on olemas puhasti PRP-135 koos järelpuhastusega kahes biotiigis. Antud momendil on puhasti töökorras ja töötab, kuid oma tehnoloogilise lahenduse poolest ei vasta moraalselt ja tehniliselt varustatuselt kaasaja nõuetele. Seade on energiamahukas. Heitvee efektiivsemaks puhastamiseks ja olukorra parendamiseks on vaja: 1. rekonstrueerida olemasolev heitvee puhastusseade (mudatagastus- ja aeratsioonisüsteem ning seadme betoonkonstruktsioonid) või rajada uus ja kaasaegne heitveepuhasti; 2. ühendada heitvee kogumiskaevuga varustatud eramud asula kanalisatsiooniga; 3. rekonstrueerida tehniliselt mittekorrasolevad torustikud ja rajada uued plastikust kontrollkaevud; 4. puhastada farmi lüpsiplatsi pesuvesi enne nende juhtimist kanalisatsiooni lokaalses sõnnikupüüdjas; 5. asendada olemasolevad ülepumpamisjaamad (farmi juures ja peapumbajaam) uute kompleksete pumplatega. Haiba küla puhastatud heitvesi juhitakse Haiba peakraavi kaudu Vasalemma jõkke (38,7 km kaugusel suudmest). 6.2. Kernu kool Kernu koolimaja heitvesi on kanaliseeritud raudbetoonrõngastest kogumiskaevu. Arvutuslik heitveekogus 3,0 m3/d. Piirkonnas põhjavesi on reostuse eest kaitsmata. Kernu kooli heitvee kanaliseerimine on võimalik lahendada järgmiste skeemide kohaselt: A) Ülepumpamine Haiba külla. Süsteemi (2 km kanalisatsioonitorustikku) orienteeruv maksumus on 2,5 miljonit krooni + ülepumpla 0,2 milj krooni. Kulutused 1 m3 heitvee kanaliseerimiseks moodustavad ligikaudu 0,9 milj krooni, mis on ebareaalselt kallis. B) Heitvete kanaliseerimine ja puhastamine lokaalses bioloogilises puhastusseadmes koos järgneva immutamisega pinnasesse. Süsteemi orienteeruv maksumus on: – kanalisatsioon ca 0,2 milj krooni – ülepumpla 0,2 milj krooni – reoveepuhasti koos imbsüsteemiga 0,2 milj krooni KOKKU 0,6 miljonit krooni Erikapitalimahukuselt 4...5 korda odavam eelmisest lahendusest. 6.3. Kernu staadion KANALISATSIOONI VÕIMALIKUD LAHENDUSED: 1) rajada väike biopuhasti ja imbväljak kooli puhastusseadmete väljakule – maksumus 80 000...100 000 krooni + trass staadionilt puhastini ~200 m – maksumus 200 000 krooni KOKKU 300 000 krooni Tõenäoliselt on vaja ka ühe- või kahekordset ülepumpamist. 2) Kogumiskaevu kasutamine – 10 m³ plastmassist mahuti süvistamisega paasi KOKKU 35 000 krooni Mahu suurendamise soovil on õigem kasutada mitut paaki. Staadioni olmehoone tuleks viia koolimaja (puurkaevu) ligidusse, heitvee kanaliseerimine toimuks koos koolimaja heitveega. 6.4. Kohatu küla Kohatu kanalisatsioonitrassid on nagu veevõrkki vana ja amortiseerunud. Elamute poole kulgevad kanalisatsioonitrassid on asbesttorudest, hooldekodu poole kulgevad – betoonist. Trassid on välja ehitatud koos hoonetega järk-järgult. Reovesi voolab isevoolselt septikusse ja sealt kahte biotiiki. Biotiikidest voolab selginenud reovesi ~60 m pikkuse d=200 mm isevoolse toru kaudu Vasalemma jõkke. Kohatu kanalisatsiooni perspektiivseks vooluhulgaks võib hinnata ca 50 m 3 ööpäevas. Sellise hulga reovee puhastamiseks tuleks praeguse kanalisatsioonitrassi lõppu, septiku ja lauda sõnnikuhoidla nurka ehitada bioloogiline väikepuhasti. Kahest mudatiigist võib ühe alles jätta, selle muda aga tõsta teise tiiki ja kompostrida. Kaalumist vajab, kas ja kuidas teine mudatiik tulevikus likvideerida. VAJALIKUD KAPITALIMAHUTUSED ON: – kanalisatsioonivõrgu uuendamine – 0,4 milj krooni – bioloogilise väikepuhasti rajamine – 0,5 milj krooni – olemasoleva septiku likvideerimine – 0,005 milj krooni – ühe mudatiigi tühjendamine teise ja muda komposteerimine – 0,1 milj krooni – projekteerimine – 0,045 milj krooni – hinnang ühe tiigi likvideerimisele ja vajadusel selle teostamine KOKKU 1,050 milj krooni 6.5. Laitse küla Laitse küla kanalisatsioonisüsteem on välja ehitatud Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse poolt ja heitvee puhastamiseks on rajatud puhasti BIO-50 koos biotiikidega. Heitvee kogus on 30 m3/d. Külas on kanaliseeritud ainult elumajad. Osa elamuid on kanalisatsiooniga ühendamata. Samuti ei ole kanalisatsiooni ühendatud Laitse farm. Kanalisatsioonirajatised (trassid ja ülepumpamisjaamad) vajavad rekonstrueerimist ning kanalisatsioonivõrguga on vajalik ühendada kogumiskaevudega varustatud elamud ja farm. Laitse küla heitvesi suunatakse pärast puhastamist ca 2 km pikkuse kraavi kaudu Vasalemma jõkke 30,5 km kaugusel suudmest. Laitse külas on vajalik osaliselt rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik ja kontrollkaevud. Ülepumpamisjaamad on vaja asendada uutega, kuna nad on amortiseerunud. Puhasti on põhimõtteliselt töökorras, kuid aeratsioonisüsteem vajab rekonstrueerimist ning paigaldada tuleb õhupuhurid. Välja tuleb vahetada kanalisatsiooni survetorustik ülepumpamisjaamast kuni puhastini. Puhasti ja biotiigid tuleb korrastada (puhastada võsast, korrastada ülevoolud). 6.6. Ruila küla Ruila külas on kanalisatsioonivõrk Ruila Põhikoolil, kust heitvesi kahekambrilise septiku kaudu pinnasesse immutatakse. Elamutest on kanaliseeritud 8- ja 12-korterilised elamud läbi septiku ja biotiigi Vasalemma jõkke. Tallist on olmevesi kanaliseeritud kogumiskaevu. Heitveekogused: elamutest 12 m3/d, koolist 3 m 3/d, tallist 1 m3/d. Olemasolev kanalisatsioon ja puhastusseadmed ei tööta efektiivselt ja vajavad rekonstrueerimist. Septikus ja biotiigis puhastatud heitvesi juhitakse Vasalemma jõkke enne Ruila paistiiki, 35 km kaugusel suudmest. Ruilas on vajalik välja arendada ühtne kanalisatsioonivõrk koos heitvee puhastusseadmetega. 6.7. Heitvee reostusnäitajad Haiba küla Kuupäev Puhastisse siseneva heitvee reostusnäitajad, mg/l Puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad, mg/l Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Nafta 12.06.96 13 7,35 37 11,6 2,8 22 09.04.97 3 8,00 8,0 4,5 0,15 20 09.09.98 70 7,35 46 17 4,5 15 28.09.98 4 7,75 18 13 4,7 15.06.99 24 7,45 11 4,4 1,4 13.12.99 80 7,4 57 12 1,2 33 10 7,5 15 21 4,7 28 Laitse küla Kuupäev Puhastisse siseneva heitvee reostusnäitajad, mg/l Puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad, mg/l Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Nafta 12.06.96 17 7,85 72 6,7 1,5 23 09.09.96 48 7,50 150 34 7,9 14 09.04.97 4 8,20 10 3,4 0,18 32 15.06.98 2 8,40 15 12 2,4 28.09.98 9 7,65 28 28 7,7 15.06.99 14 7,65 5,8 5,0 1,7 13.12.99 42 7,3 40 24 3,9 90 15 7,4 19 14 33 18 Ruila küla Kuupäev Puhastisse siseneva heitvee reostusnäitajad, mg/l Puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad, mg/l Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Nafta 09.04.97 5 7,70 30 28 1,3 25 Haiba töökoja olme- ja sademevesi Kuupäev Puhastisse siseneva heitvee reostusnäitajad, mg/l Puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad, mg/l Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Nafta 13.12.99 95 7,3 22 1,8 1,3 63 1,68 Haiba töökoja autopesu- ja sademevesi Kuupäev Puhastisse siseneva heitvee reostusnäitajad, mg/l Puhastist väljuva heitvee reostusnäitajad, mg/l Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Hõljum pH BHT7 Nüld Püld Sulfaat SO4 Nafta 12.12.99 28 7,3 7,2 20 0,29 24 0,17 7. Ühiskanalisatsiooni investeeringuprojektid Projekt A Kuluartiklite ligikaudne jaotumine Haiba külas Projekt Haiba isevoolsete ja surveliste kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning reoveepumplate rekonstrueerimine Projekti kood A Asukoht Kernu vald, Haiba küla Projekti eesmärk Riisipere mnt äärsete elamute heitvee kokkukogumine, ühendamine Haiba küla kanalisatsioonivõrku ja heitvee puhastile Põhiväljund Olemasolevate reoveepumplate rekonstrueerimine ja kaasajastamine Põhiväljundite parameetrid Reovee vooluhulgad kahes eri pumplas: 1. Farmi reoveepumpla Qmax = 5 m3/h Qkesk = 3,5 m3/h Pumpade arv: 2 (üks reservis) 2. Haiba küla heitvee ülepumpla: Qmax = 16,1 m3/h Qkesk = 10,7 m3/h Pumpade arv: 2 (üks põhiliselt reservis) Maksumuse hinnang (milj krooni) Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Uuringud ja projekteerimine 1.1. Uuringud (3 %) 0,055 1.2. Projekteerimine (7 %) 0,130 Kokku 1: 0,185 2. Materjalide ja seadmete tarne, ehitustööd ja seadmete paigaldus 2.1. Ettevalmistus, puhastus ja lammutustööd 0,030 2.2. Üldehitustööd 0,100 2.3. Kanalisatsioon 1,500 2.4. Automaatika, side 0,200 2.5. Haljastus, teed, platsid, piirded 0,020 Kokku 2: 1,850 3. Ettenägematud kulud, hinna kõikumised (10 %) 0,185 4. Projekti juhtimine, ehitusjärelevalve 0,095 KÕIK KOKKU: 2,315 Projekti elluviimise peamised eeldused: – Tagada nõuetekohane ehituskvaliteet nii isevoolsete kollektorite kui survetorustike renoveerimisel, vähendamaks miinimumini lekete osakaalu kanalisatsioonitorustikel. – Tagada vajalik töökvaliteet reoveepumplate renoveerimisel ja optimeeritud pumpade paigaldamisel. Efekt projekti juurutamisest: – Väheneb keskkonna ja põhjavee reostamine, kuna projekti käigus likvideeritakse suuremad kanalisatsioonitorustike lekked. Samuti väheneb kontrollkaevude renoveerimisega sademevee ja põhjavee sissevalgumine kanalisatsioonisüsteemi ning seega väheneb ka pumbajaama ja puhasti koormus. Likvideeritakse kogumiskaevud. – Reoveepumplate renoveerimisega optimeeritakse energiatarvet reovee ülepumpamiseks – väheneb elektrienergia kulu. Lisaks on võimalik edaspidi fikseerida pumplaid läbivaid reoveevooluhulki igal ajahetkel. Projekt B Haiba küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Olemasolevad heitvee puhastusseadmed on ehitatud 1981. a. Puhastuskompleks koosneb survekanalisatsioonist, puhurite hoonest ja puhastist PRP-135 koos järelselgiti ja biotiikidega. Puhasti arvutuslik reovee koormus on praegu 98 m3/d, kuid arvutustes (arvestades perspektiivi) mitte üle 150 m3/d. Olemasolev puhasti on moraalselt ja tehniliselt vananenud ning mõeldav on puhasti asendamine uue seadmega. a) Kuluartiklite ligikaudne jaotumine heitvee puhastusseadmete rekonstrueerimisel Projekt Heitvee puhastusseadmete rekonstrueerimine Projekti kood Ba Asukoht Kernu vald, Haiba küla Projekti eesmärk Haiba küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Põhiväljund Puhastusseadme kaasajastamine Põhiväljundite parameetrid Puhasti rekonstrueerimine kaasaja nõuetele vastavaks vooluhulgaga 150 m3/d Maksumuse hinnang (milj krooni) Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Uuringud ja projekteerimine 1.1. Uuringud (3 %) 0,038 1.2. Projekteerimine (7 %) 0,086 Kokku 1: 0,124 2. Materjalide ja seadmete tarne, ehitustööd ja seadmete paigaldus 2.1. Ettevalmistus, puhastus ja lammutustööd 0,120 2.2. Üldehitustööd 0,100 2.3. Seadmed koos paigaldusega 0,800 2.4. Automaatika, side 0,180 2.5. Haljastus, teed, platsid, piirded 0,050 Kokku 2: 1,250 3. Ettenägematud kulud, hinna kõikumised (10 %) 0,125 4. Projekti juhtimine, ehitusjärelevalve 0,061 KÕIK KOKKU: 1,560 Projekti eluviimise peamised eeldused: – Tagada nõuetekohane ehituskvaliteet puhasti betoonkonstruktsioonide renoveerimisel. – Tagada vajalik töökvaliteet aeratsioonisüsteemi ja aktiivmuda tagastussüsteemi ehitamisel. Efekt projekti juurutamisest: – Väheneb keskkonna saastamine osaliselt puhastatud heitveega. Paraneb heitveepuhasti töö. – Ökonoomse aeratsioonisüsteemi väljaehitamisega vähenevad ekspluatatsioonilised kulutused, kuna väheneb elektrienergia tarbimine. b) Kuluartiklite ligikaudne jaotumine uue heitvee-puhastusseadme rajamisel: Projekt Haibas uue heitvee-puhastusseadme rajamine Projekti kood Bb Asukoht Kernu vald, Haiba küla Projekti eesmärk Haiba külas uue heitveepuhasti rajamine Põhiväljund Kaasaegse puhastusseadme rajamine Põhiväljundite parameetrid Uus kaasaegne heitvee-puhastusseade vooluhulgale 150 m3/d Maksumuse hinnang (milj krooni) Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Uuringud ja projekteerimine 1.1. Uuringud (3 %) 0,065 1.2. Projekteerimine (7 %) 0,150 Kokku 1: 0,215 2. Materjalide ja seadmete tarne, ehitustööd ja seadmete paigaldus 2.1. Ettevalmistus, puhastus ja lammutustööd 0,200 2.2. Üldehitustööd 0,100 2.3. Puhasti koos paigaldusega 1,600 2.4. Automaatika, side 0,200 2.5. Haljastus, teed, platsid, piirded 0,050 Kokku 2: 2,150 3. Ettenägematud kulud, hinna kõikumised (10 %) 0,215 4. Projekti juhtimine, ehitusjärelevalve 0,110 KÕIK KOKKU 2,690 Projekti elluviimise peamised eeldused: – Tagada projekteerimistööde käigus kaasaegse puhastusseadme tüübi valik. – Tagada vajalik töökvaliteet heitvee-puhastusseadme ehitamisel. – Tagada vajalik töökvaliteet isevoolsete ja surveliste kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel ja reoveepumplate rekonstrueerimisel (Projekt A eelnev ellurakendamine). Efekt projekti juurutamisest: – Väheneb keskkonna saastamine osaliselt puhastatud heitveega. – Tagatakse heitvee nõuetekohane ja optimaalne käitlemine. Projekt C Kuluartiklite ligikaudne jaotumine Kernu koolis Projekt Isevoolsete ja surveliste kanalisatsioonitorustike ning reoveepumpla ehitamine koos puhastusseadmega Projekti kood C Asukoht Kernu vald, Kernu kool Projekti eesmärk Kernu koolimaja heitvee kanaliseerimine ja puhastamine lokaalses puhastis Põhiväljund Kernu kooli varustamine kanalisatsiooniga ja heitveepuhastiga Põhiväljundite parameetrid Kernu kooli heitvee kanaliseerimine ja puhastamine: 1. Heitveepumpla: Qmax = 3,5 m3/h Qkesk = 2,5 m3/h Pumpade arv: 2 (üks reservis) 2. Heitveepuhasti (näiteks septik + turvasfilter + imbväljak): Qmax = 6 m3/h Maksumuse hinnang (milj krooni) Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Uuringud ja projekteerimine 1.1. Uuringud (3 %) 0,018 1.2. Projekteerimine (7 % 0,042 Kokku 1: 0,060 2. Materjalide ja seadmete tarne, ehitustööd ja seadmete paigaldus 2.1. Ettevalmistus, puhastus ja lammutustööd 0,020 2.2. Üldehitustööd 0,100 2.3. Kanalisatsioon 0,410 2.4. Automaatika, side 0,050 2.5. Haljastus, teed, platsid, piirded 0,020 Kokku 2: 0,600 3. Ettenägematud kulud, hinna kõikumised (10 %) 0,060 4. Projekti juhtimine, ehitusjärelevalve 0,030 KÕIK KOKKU: 0,750 Projekti elluviimise peamised eeldused: – Tagada nõuetekohane ehituskvaliteet isevoolse ja survetorustiku ehitamisel. – Tagada vajalik töökvaliteet reoveepumpla ja puhastusseadme ehitamisel. Efekt projekti juurutamisest: – Väheneb keskkonna ja põhjavee reostamine lekkiva kanalisatsiooni ja kogumiskaevu kaudu. – Tagatakse kooli heitvee nõuetekohane ja optimaalne käitlemine. Projekt D Kuluartiklite ligikaudne jaotumine Laitse külas Projekt Isevoolsete ja survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine, reoveepumplate rekonstrueerimine, heitveepuhasti renoveerimine Projekti kood D Asukoht Kernu vald, Laitse küla Projekti eesmärk Laitse küla 12-korterilise elamu heitvee kanaliseerimine asula võrku; isevoolsete kanalisatsioonitorustike renoveerimine ja kanalisatsiooni kontrollkaevude renoveerimine; survekanalisatsiooni väljavahetamine ja puhasti renoveerimine Põhiväljund reoveepumplate puhastusseadme kaasajastamine Põhiväljundite parameetrid Reovee vooluhulgad kahes eri pumplas: 1. Elamute pumpla: Qmax = 5 m3/h Qkesk = 3,5 m3/h Pumpade arv: 2 (üks reservis) 2. Peapumpla ... Qmax = 10 m3/h Qkesk = 6 m3/h Pumpade arv: 2 (üks põhiliselt reservis) Puhastusseadme BIO-50 renoveerimine; Q = 35 m3/d. Maksumuse hinnang (milj krooni) Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Uuringud ja projekteerimine 1.1. Uuringud (3 %) 0,063 1.2. Projekteerimine (7 %) 0,147 Kokku 1: 0,210 2. Materjalide ja seadmete tarne, ehitustööd ja seadmete paigaldus 2.1. Ettevalmistus, puhastus ja lammutustööd 0,100 2.2. Üldehitustööd 0,350 2.3. Kanalisatsioon 1,550 2.4. Automaatika, side 0,050 2.5. Haljastus, teed, platsid, piirded 0,050 Kokku 2: 2,100 3. Ettenägematud kulud, hinna kõikumised (10 %) 0,210 4. Projekti juhtimine, ehitusjärelevalve 0,105 KÕIK KOKKU: 2,625 Projekti elluviimise peamised eeldused: – Tagada nõuetekohane ehituskvaliteet nii isevoolsete kui ka survetorustike ehitamisel, vähendamaks miinimumini lekete osakaalu kanalisatsioonitorustikel. – Tagada vajalik töö kvaliteet reoveepumplate renoveerimisel ja pumpade töö optimeerimisel. Efekt projekti juurutamisest: – Väheneb keskkonna ja põhjavee reostamine, kuna projekti käigus likvideeritakse suuremad lekked kanalisatsioonitorustikes. Samuti väheneb kontrollkaevude renoveerimisega sademevee ja põhjavee sissevalgumine kanalisatsiooni, millega väheneb ka pumbajaama ja puhasti koormus. – Reoveepumplate renoveerimisega optimeeritakse energiatarvet reovee ülepumpamiseks ning väheneb elektrienergia kulu. – Puhasti aeratsioonisüsteem rakendatakse tööle optimaalsel režiimil, mis tagab heitvee nõuetekohase puhastamise ja elektrienergia kulu optimeerimise. – Ülepumpamisjaamade ja puhastusseadme töö automatiseerimine. Projekt E Kuluartiklite ligikaudne jaotumine Ruila külas Projekt Isevoolse kanalisatsiooni ehitamine hobusetallist ja koolimajast kuni elamuteni; elamute kanalisatsiooni renoveerimine; puhastusseadme ehitus Projekti kood E Asukoht Kernu vald, Ruila küla Projekti eesmärk Ruilas kooli ja talli kanalisatsiooni ühendamine ühtsesse võrku; küla tarbeks puhastusseadme rajamine Põhiväljund Ruilasse kaasaegse kanalisatsioonisüsteemi rajamine (koos kaasaegsete heitvee-puhastusseadmetega) Põhiväljundite parameetrid Isevoolse kanalisatsiooni rajamine ja olemasoleva isevoolse kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine; kaasaegsetele nõuetele vastava puhastusseadme rajamine vooluhulgale Q = 25 m3 /d. Maksumuse hinnang (milj krooni) Jrk nr Töö nimetus Maksumus 1. Uuringud ja projekteerimine 1.1. Uuringud (3 %) 0,042 1.2. Projekteerimine (7 %) 0,098 Kokku 1: 0,140 2. Materjalide ja seadmete tarne, ehitustööd ja seadmete paigaldus 2.1. Ettevalmistus, puhastus ja lammutustööd 0,040 2.2. Üldehitustööd 0,550 2.3. Kanalisatsioon 0,750 2.4. Automaatika, side 0,040 2.5. Haljastus, teed, platsid, piirded 0,020 Kokku 2: 1,400 3. Ettenägematud kulud, hinna kõikumised (10 %) 0,140 4. Projekti juhtimine, ehitusjärelevalve 0,070 KÕIK KOKKU: 1,750 Projekti elluviimise peamised eeldused: – Tagada nõuetekohane ehituskvaliteet isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamisel. – Tagada vajalik töökvaliteet heitvee-puhastusseadme ehitusel. Efekt projekti juurutamisest: – Väheneb keskkonna saastamine osaliselt puhastatud heitveega (nii pinna- kui põhjavee osas). Paraneb heitveepuhastite töö. – Olemasoleva kanalisatsioonitrassi renoveerimisega väheneb sademevee ja põhjavee sissevalgumine kanalisatsiooni. 8. Ühiskanalisatsiooni arengukava kokkuvõte ÜVK arengukavas on käsitaletud Kernu vallas asuvaid suuremaid külasid ja nende kanaliseerimise olukorda ning heitvee puhastamisega seotud probleeme. Olukorra parandamiseks on esinevate puuduste alusel välja toodud vajalike rahaliste vahendite vajadus kanalisatsioonide kordategemiseks ja heitvee puhastusseadmete kaasajastamiseks. Haiba küla Kavandatud on: – Vajalikud kulutused kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks (elamute ühendamiseks kanalisatsioonisüsteemi) ja rekonstrueerimiseks (rekonstrueeritav isevoolne kanalisatsioonikollektor ja rekonstrueeritavad ülepumpamisjaamad). 2,315 milj krooni – Heitvee-puhastusseadmete rekontrueerimine ja kaasajastamine (Variant B1) 1,560 milj krooni – Uute heitvee-puhastusseadmete rajamine (variant B2) 2,690 milj krooni Kokku variandi B1 järgi 3,875 milj krooni Kokku variandi B2 järgi 5,005 milj krooni Kernu kool Kavandatud on koolile kanalisatsioonitrassi ja heitveepuhasti rajamine kooli lähedusse koos puhastatud heitvee immutamisega metsaalusele maa-alale kõrgepingeliini all (Projekt C) 0,750 milj krooni Kernu staadion Soovitatav on heitvee kogumine p/m 2x10 m³ kogumiskaevu 0,07 milj krooni Laitse küla Kavandatud on: – Isevoolse- ja survekanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine koos heitvee-puhastusseadme renoveerimisega (aeratsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja puhastamine), Projekt D 2,625 milj krooni Ruila küla Kavandatud on: – isevoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamine koos kaasaegsetele nõuetele vastava heitvee-puhastusseadme rajamisega (Projekt E) 1,750 milj krooni Kohatu küla Kavandatud on: – kanalisatsioonivõrgu uuendamine ja bioloogilise väikepuhasti rajamine 1,050 milj krooni Kokku kulutused Kernu valla kanalisatsioonisüsteemide ja heitvee-puhastusseadmete korrastamiseks ja kaasajastamiseks on 10 kuni 11,30 milj krooni. 9. ÜVK arengukava võimalikud finantseerimise allikad Kõik arengukavas kavandatud ülesanded tuleb ellu viia võimalikult kiiresti, et olukorda kiiresti parandada ja pikema aja, 10...12 aasta jooksul selleks võetud tagasi maksta. ÜVK arengukavade realiseerimisel on vallad oma väikeste küladega palju raskemas olukorras kui linnad ja linnatüüpi asulad. Rajatiste maksumus ühe elaniku kohta on suur. VÕIMALIKUD FINANTSEERIMISE ALLIKAD ON: – valla ja vee-ettevõtete eelarved; – riiklike investeeringute programmid (RIP); – maakondlike investeeringute programmid (MIP); – välislaenud ja välisabiprogrammid (EBRD, PHARE, ISPA); – Rahandusministeeriumi valitsemisalas asuv sihtasutus Keskkonnakeskus; – Põllumajandusministeerium – eesti maaelu arengukavad – SAPART – programm; – pangalaenud; – sponsorid. JOONISED 1a, 1b – Kernu valla põhja- ja lõunaosa plaanid M 1:50 000 2a, 2b, 2c – Haiba veetorustiku teostusjoonised 1982. a 3 – Haiba ühisveevärgi lahendusvariant A – plaan M 1:5 000 4 – Haiba ühisveevärgi lahendusvariant B – plaan M 1: 5 000 5 – Haiba kinnistute skeem M 1: 10 000 6 – Kernu kooli ja staadioni maa-ala alusplaan 7 – Laitse plaan M 1:5 000 8 – Ruila plaan M 1:5 000 9 – Ruila rekonstrueeritud veevõrkude täitejoonis Volikogu esimees Vallo REIMAA