Kernu Vallavolikogu — Kernu Vallavolikogu 14. märtsi 2002. a määrus nr 10 «Kernu Vallavolikogu reglemendi kinnitamine» — KO, 57, 1245

Kernu Vallavolikogu reglemendi kinnitamine Kernu Vallavolikogu 14. märtsi 2002. a määrus nr 10 Võttes aluseks Kernu valla põhimääruse (KO 2002, 16, 381) punkti 19.5, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kernu Vallavolikogu reglement (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kinnitatud Kernu Vallavolikogu 14. märtsi 2002. a määrusega nr 10 KERNU VALLAVOLIKOGU REGLEMENT 1. Kernu Vallavolikogu reglemendi ülesanne Kernu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) reglement (edaspidi reglement) määrab kindlaks volikogu töökorralduse lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Kernu valla põhimäärusest. 2. Volikogu istungi kokkukutsumine 2.1 Volikogu istungi (edaspidi istung) kutsub kokku selle esimees (tema äraolekul aseesimees, edaspidi volikogu esimees) vähemalt korra kuus. Juulis ja augustis üldjuhul istungeid ei toimu, vajadusel kutsub volikogu esimees istungi kokku reglemendi punktis 2.2 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees kutsub istungi kokku ka vallavalitsuse (edaspidi valitsus), volikogu komisjoni, sealhulgas revisjonikomisjoni, fraktsiooni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste (edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanek istungi kokkukutsumiseks esitatakse volikogu esimehele kirjalikult vallasekretäri kaudu, näidates ära istungile arutamiseks antavad küsimused ja lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib reglementi selles osas, mis käsitleb valitsuse ja komisjoni (peetakse silmas komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, edaspidi pädev komisjon) poolt eelnõu läbivaatamist, mitte järgida, kui seda peab vajalikuks volikogu eestseisus ja pädeva komisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks. 2.3. Istungid toimuvad üldjuhul kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 14.00. Volikogu esimees ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole reglemendis ette nähtud korras esitatud ühtegi küsimust. 2.4. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. 3. Istungi päevakord 3.1. Istungi päevakorra (edaspidi päevakord) koostab volikogu esimees (aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige ülejäänud liikmete hulgast), arvestades esitatud ettepanekuid. 3.2. Ettepanekuid päevakorra kohta ja volikogu dokumentide eelnõusid võivad esitada: 3.2.1. volikogu liikmed (ka üks volikogu liige); 3.2.2. volikogu komisjonid (ka üks komisjon); 3.2.3. volikogu fraktsioonid (ka üks fraktsioon); 3.2.4. valitsus; 3.2.5. vallavanem; 3.2.6. vähemalt 1% hääleõiguslikest vallaelanikest. 3.3. Sama küsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanek eelnõu päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja, ettekandja ja kaasettekandja(te) nimed ja vajadusel ka aadressid, et oleks võimalik neid istungile kutsuda. Ettepanekule tuleb lisada otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. Volikogu määruse eelnõule peab olema lisatud ka seletuskiri. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele vallasekretäri kaudu vähemalt kaks nädalat enne istungit. 3.4. Päevakorda kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud ja esitatud eelnõud. Volikogu liikmetele välja saadetud ja Kernu valla põhimääruses sätestatud korras avalikustatud päevakorras toodud küsimuste arutamise järjekorda võib muuta üksnes volikogu liikmete poolthäälte enamusega eelnõu algatajate nõusolekul. 4. Istungi ettevalmistamine 4.1. Vallasekretär edastab ärakirja talle esitatud volikogu õigusakti eelnõust ja määruse eelnõule lisatud seletuskirjast: 4.1.1. valitsusele arvamuse andmiseks, kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga; 4.1.2. valitsuse pearaamatupidajale arvamuse andmiseks, kui eelnõu käsitleb vallale varaliste kohustuste võtmist ja kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga. 4.2. Volikogu esimees suunab eelnõu pädevale komisjonile (pädevaid komisjone võib olla ka rohkem kui üks), kes peab esitatud eelnõu enne volikogu istungit läbi vaatama ja eelnõu kohta istungil arvamuse andma. Komisjonile antud aeg peab olema küllaldane eelnõuga tutvumiseks ja komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks. 4.3. Kui pädev komisjon ja/või valitsus ei ole istungi ajaks eelnõud läbi vaadanud, võib volikogu eelnõu osas esimesel lugemisel otsustusi teha vaid komisjoni esimehe nõusolekul. 4.4. Päevakorras olevad eelnõud peavad olema vallakantseleis volikogu liikmetele kättesaadavad hiljemalt istungieelse tööpäeva hommikul, määruste eelnõud koos seletuskirjadega aga ka valla veebilehel vähemalt neli päeva enne istungit. 5. Kodukord 5.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses, iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 5.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppemist, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt(id), mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 5.3. Istungi avab istungi juhataja, kes: 5.3.1. fikseerib istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu; 5.3.2. tutvustab istungile kutsutud külalisi; 5.3.3. paneb hääletusele päevakorra kinnitamise. 5.4. Istungi pikkuseks on kuni neli ja pool (4,5) tundi. Iga pooleteist (1,5) tunni järel tehakse vaheaeg kümme minutit. Kui kõiki päevakorras olevaid küsimusi ei jõuta läbi arutada, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse istungil mitteosalenud või sealt varem lahkunud volikogu liikmeid, samuti vallaelanikke samas korras nagu istungi toimumisestki. 5.5. Eelnõu arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, sõnavõtud, küsimused ettekandjatele ja sõnavõtjatele, lõppsõnad. 5.6. Ettenähtud aeg on: 5.6.1. ettekandeks – kuni 15 min; 5.6.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 5.6.3. ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 5.6.4. sõnavõtuks – kuni 5 min; 5.6.5. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 1 min; 5.6.6. küsimustele vastamiseks – kuni 30 min. Päevakorra kinnitamisel võidakse kokku leppida ka teisiti. 5.7. Istungi juhataja: 5.7.1. tagab istungi päevakorrast kinnipidamise ja reglemendi järgimise; 5.7.2. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid taotlejate motiveeritud ettepanekute alusel; 5.7.3. kutsub päevakorrast kõrvale kalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui kõneleja ei täida kodukorda; 5.7.4. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 5.7.5. viib läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 5.7.6. fikseerib volikogu otsustused. 5.8. Volikogu esimehe ettekande või sõnavõtu ajal juhatab istungit aseesimees, viimase puudumisel vanim kohalviibiv volikogu liige. 5.9. Eelnõu arutamine lõpeb viimase esinemisega või lõpetatakse need volikogu poolthäälte enamusega. Selleks ajaks registreerinud sõnasoovijatele annab istungi juhataja võimaluse repliigi korras esinemiseks ühe minuti jooksul. 5.10. Volikogu võib katkestada küsimuse arutelu igas staadiumis poolthäälte enamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära eelnõu algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsustus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta, mis fikseeritakse istungi protokollis. 5.11. Kui arutelu jätkamisel on eelnõu tekst muutunud, toimub uus arutamine. 5.12. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ja hääletamismotiivide selgitamiseks. 5.13. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 5.14. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 5.15. Enne hääletamist teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise järjekorra ja korra. 5.16. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 5.17. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 5.17.1. protestid protseduurireeglite rikkumise kohta; 5.17.2. teadete edastamine; 5.17.3. töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 5.17.4. ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 5.18. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel lugemisel, kui Kernu valla põhimäärusest või reglemendist ei tulene teisiti. 5.19. Kahel lugemisel arutatakse volikogu määruste eelnõusid, samuti muid küsimusi juhul, kui seda nõuab pädeva komisjoni esimees või vähemalt kolmandik volikogu koosseisust. 5.20. Kui volikogu on kuulutanud istungi mingi küsimuse arutelu osas kinniseks (vastav märge fikseeritakse istungi protokollis), võivad selle arutelu ajal istungil osaleda peale volikogu liikmete vaid vallavanem ja selle päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada ka nende lahkumise istungiruumist teatud ajaks. Protokolli koostab sel ajal volikogu määratud volikogu liige. 6. Hääletamine volikogus 6.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb Kernu valla põhimäärusest, reglemendist või kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 6.2. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. 6.3. Eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiitnud eelnõu algataja ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 6.4. Hääletamise järjekord: 6.4.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 6.4.2. sisulised muudatusettepanekud; 6.4.3. redaktsioonilised parandusettepanekud; 6.4.4. eelnõu tervikuna. 6.5. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis hääletatakse ettepanekuid nende esitamise järjekorras. Kui mitu muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. 6.6. Hääletamisel osalevad vaid hääletamise ajal kohal viibivad volikogu liikmed. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. 6.7. Igas hääletusvoorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek kuni üks ettepanek saab rohkem kui 1/2 häältest või jääb järele ainult kaks ettepanekut, mille seast osutub valituks ettepanek, mis sai rohkem hääli või seadusest tulenevatel juhtudel volikogu koosseisu häälteenamuse. 6.8. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja korraldab pärast vaheaega uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. Sama otsusega võib volikogu moodustada ka kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkumisel. Arutelu jätkumisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse eelnõu arutelu või lükatakse hääletamine või arutamine edasi. 6.9. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 6.10. Kui isikuvalimistel ei saa ükski kandidaat esimeses hääletusvoorus vajalikku häälteenamust, toimub kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu ükski kandidaatidest valituks, jätkatakse küsimuse arutelu volikogu järgmisel istungil, kus viiakse läbi kordusvalimised. 6.11. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 7. Istungi protokollija 7.1. Istungi protokollimist korraldab vallasekretär. 7.2. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsuse huvides. 7.3. Kohe pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, kas ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 8. Istungi protokoll 8.1. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Istungi käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita. 8.2. Volikogu istungi protokoll peab olema vormistatud, protokollija poolt alla kirjutatud ja volikogu liikmetele vallakantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt viiendal päeval pärast istungit. 8.3. Seitsme päeva jooksul pärast istungit on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. 8.4. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja möödumist kirjutab istungi juhataja protokollile alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli allakirjutamata jätmise kohta. Kui protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseks, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. 8.5. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kaks nädalat pärast istungit. Protokolle ei avalikustata nende küsimuste osas, mille puhul volikogu on kuulutanud arutelu kinniseks. 8.6. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees. 8.7. Protokollid ja teised volikogu dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 8.8. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 9. Volikogu eestseisus 9.1. Eestseisuse tööst võtab sõnaõigusega osa vallavanem, tema äraolekul asendaja. 9.2. Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad üldjuhul volikogu istungile eelneva nädala teisipäeval algusega kell 16.00. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekuid kokku vastavalt vajadusele ka muul ajal. 9.3. Eestseisuse koosolekuid protokollitakse. Protokollid asuvad vallakantseleis. 10. Töökorralduse täpsustamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, Kernu valla põhimääruse ja reglemendiga reguleerimata volikogu ja volikogu eestseisuse töökorralduslikke (protseduuri-) küsimusi otsustab volikogu vastavalt vajadusele poolthäälte enamusega, kusjuures neid võidakse käsitleda väljaspool päevakorda.